Jäänud on vaid üksikud farmid, kus loomad pole maisisilo maitsta saanud

sööT ♦ Maisikülvi pind suureneb Eestis igal aastal ja maisisilo mängib lüpsikarja söötmisel järjest suuremat rolli. Tänavu tuletasid varakult saabunud öökülmad meile meelde, et elame siiski põhjamaal, kuid mais on soojamaa kultuur. Külmanäpistuse tõttu sai maisisilode kvaliteet tugeva löögi.

KrIsTIInA MÄrs Smartfor OÜ nõustaja

Maisisilo

Suvioder BENTE C2

Viljelusvõistluse 2020.a võitja

1. KOHT!

Idanevus 95–98% 1000 seemne mass 52–54 g

Viljelusvõistluse 2022.a võitja

1. KOHT!

Kaer APOLLON C2

Idanevus 95% 1000 seemne mass 45 g

Kollane hernes SALAMANCA C2

Idanevus 83–87% 1000 seemne mass 248–252 g

Maisikasvatuse hooaeg algas mullu väga edukalt. Kevadel saavutas muld üsna kiiresti külviks sobiva temperatuuri, tugevaid sadusid ei olnud ja seeme sai mulda õigel ajal. Põllumehed ootasid hinge kinni hoides maisi tärkamist, sest mäletame liigagi hästi 2021. aasta kiduraid ja lainetavalt ebaühtlase kasvuga põlde. Õnneks see ajalugu ei kordunud ja mais tärkas kiiresti ning kasvas suure hooga ja ühtlaselt, nii et lust oli vaadata. Kuumastressi mõju oli varasema aastaga võrreldes taimikule väiksem, tõlvikute otsad olid lehtedega kenasti kaetud ja taimed olid kõrgemad. Väetist anti taimedele mõistlikult, umbrohutõrje tehti õigel ajal ning seetõttu olid lootused kvaliteetse söödabaasi tekitamiseks väga suured. See lootus hakkas tuhmuma septembri algul, kui esimesed murelikud põllumehed teatasid

Seemnete Pakkumine

2023. aasta KEVADHOOAJAKS

Keskvalmiv 2-realine suure saagipotentsiaaliga suvioder.

Õlleodra tüüpi söödaoder.

Kasvukõrguselt keskmine 68-70 cm, hea seisukindlusega.

Vähem vastuvõtlikum võrklaiksusele ja äärislaiksusele.

Hea idanevusega!

Eesti kaera saagirekord 8,6 tonni/ha!

Keskvalmiv, suure saagipotentsiaaliga toidukaer, mille kasvuaeg katsetes keskmiselt 101-103 päeva. Kasvukõrgus keskmiselt 89 cm. Tugevakõrreline, kõrte murduvus väike, hea seisukindlusega.

Hea kooritavusega.

Suure saagipotentsiaaliga ja varasemapoolse valmimisega põldhernes,toiduherne kvaliteediga, kõrge proteiinisisaldusega.

Väga hea seisukindlusega, mistõ u on koristus lihtne ja kiire.

Info ja tellimine

Ahti Nurm 5647 2901 puidetalu@gmail.com

Transport maismaa piires tasuta! Saartele lisandub transpordi lisatasu või suurte koguste puhul erikokkulepe

Maamajandus nr 1 (106) 23. veebruar 2023 oma külmast pruuniks tõmbunud maisipõldudest. Öökülmad tulid liiga vara ja võtsid maisitaimed ära, enne kui need saavutasid koristusküpsuse ja soovitud tärklisesisalduse.

Varased öökülmad rikkusid maisisilo kvaliteedi Selline maisisilo on väiksema toiteväärtusega ja ka fermentatsioon võib suurema tõenäosusega ebaõnnestuda. Külmanäpistusi on erinevaid ja maisi vaatenurgast on oluline vahe, kas öösel tuleb näiteks –2 0C külma nelja tunni vältel või –4 0C külma kahe tunni vältel. Külmast puutumata jäid vaid mõned piirkonnad Saaremaal ning imekombel külmapealinna Jõgeva ümbrus.

Sellises olukorras tekkis nii mõnelgi põllumehel küsimus, et ehk oleks mõistlik külmavõetud ja pruuniks tõmbunud maisi koristamisega veel viivitada, lootuses mingitki tärklist juurde oodata.

Kui külmanäpistus on vähene, siis võib tõepoolest tärklist ajapikku lisanduda. Tõsisema külmakahjustuse korral nägime Järvamaa katses, et pruunikaid taimi võimalikult kaua põllul hoides (tippude murdumiseni) saime lõplikuks tärklise saagiks sealt vaid 129 g/kg kuivaines.

Öökülmad tulid liiga vara ja võtsid maisitaimed ära, enne kui need saavutasid koristusküpsuse ja soovitud tärklisesisalduse.

Samal ajal paljunesid niiskete ilmadega lehtedel ja vartel hallitusseened ja nende lõplikuks arvuks jäi sellel põllul neli miljonit hallituse rakku ühel grammil maisilehtedel. Olgu öeldud, et lehed olid silmaga vaadates täiesti tavalised ja suurt hallitusega saastumist ei olnud näha. Hallituse toodetud mükotoksiinide risk on surnud lehtedega kauaks põldu jäetud maisi puhul suur. Mida ohtrama toodanguga loomad, suurem söömus, hapram looma immuunsüsteem (tiined loomad), seda ohtlikum on olukord. Eesti lehmad on tippsportlased ja see on neile potentsiaalselt ohtlik.

Varaste öökülmade tõttu ongi maisisilode kvaliteet eelmiste aastatega võrreldes väga varieeruv. Maisisilo valmistatakse eelkõige selle suure energiasisalduse pärast, mida on hea kasutada söödaratsioonis rohke proteiinisisaldusega rohusilode tasakaalustamiseks.

Maisisilo suur energiasisaldus pärineb maisiterades sisalduvast tärklisest. Kui ootamatu külm taime elutsükli katkestab, siis tärklise moodustumise protsess jääb pooleli ja tärklisesisaldus väheseks. Just seetõttu varieeruski 2022. aasta maisisilode tärklis vahemikus 89–375 g/kg kuivaines, olenevalt maisi küpsusastmest. Samal põhjusel on ka kuivainesisaldus silodes väga erinev, jäädes vahemikku 22–40%.

Taime küpsemist inditseerib ka tema kiusisaldus ja nende arvude vahel on samuti suured käärid. Toorkiud jäi vahemikku 16–32%. Niisiis võib farmil olla kõrvuti hoidlates väga hea ja üsna viletsa kvaliteediga maisisilo, mille mõlema söötmisel oodatakse siiski suurt piimatoodangut. Kehvema söötmisel peab kompenseerimiseks juurde

Varane sort ei tähenda kindlasti, haljasmassi saak jääks kesiseks, vaid pigem seda, tera saab koristuse ajaks suurema tõenäosusega küpseks. muutusi. Suur rõõm on näha, et viimase hooaja maisisilo proovides on toortuha sisaldused väga väiksed (alla 5%), mis näitab, et silo tootmise hügieenile pannakse varasemast enam rõhku ja maisisilo on hoidlatesse saanud ilma liigset pori ja mulda sisse vedamata. ostma suurema koguse kalleid ostusöötasid, mis tõstab piima omahinda.

Maisisilo õnnestumisel mängib võtmerolli ka korralik tallamine, et võimalikult palju hapnikku silost välja saada. Varasemate aastate maisisilode tallamistihedust mõõtes ei ole rõõmustamiseks eriti põhjust olnud, sest silokonveierite tempo oli kiire, hekseldid võimsad ja liiga palju haljasmassi veeti lühikese aja jooksul hoidlatesse. Möödunud hooaja maisisilotegu jälgides oli suur rõõm näha, et tallamisele oli rohkem rõhku pandud, ja nüüdseks kinnitavad ka siloanalüüsid, et silomeeskondade ühised jõupingutused on vilja kandnud.

Liiga palju haljasmassi tuleb tallamisele Viimase aastaga on toimunud maisisilo valmistamise protsessis

Võtmesõna on FAO 180

Kuna meie suvi on lühike ja lõunamaadega meid võrrelda ei saa, siis maisisortide valikul võiks eelistada pigem varaseid (mitte üle FAO 180–190). Varane sort ei tä­ henda kindlasti, et haljasmassi saak jääks kesiseks, vaid pigem seda, et tera saab koristuse ajaks suurema tõenäosusega küpseks.

Kui mais mingil põhjusel siiski siloküpsust ei saavuta, on oluline ratsiooni koostajaga juba varakult konsulteerida. Sellisel juhul oskavad loomakasvatajad arvestada ka olemasoleva silokogusega, mis silomahlade eraldumise tõttu võib jääda väiksemaks, kui esialgu kirjas oli. Söötmisstrateegiat varakult paika pannes ei tule lisakulutus teramaisile/maisijahule üllatusena ja saab juba varakult planeerida, milliste rohusilodega koos söötmine oleks kõige otstarbekam.

Kui loomadel hakkab ilmnema terviseprobleeme, söömuse langust või midagi eriskummalist, tuleks kohe teha mükotoksiinide analüüs. Kõiki söötasid (sh ostusöötasid, rohusilosid) ei jaksa mitte keegi läbi analüüsida ja sellepärast on otstarbekas võtta toksiinide sisalduse analüüsiks proov söödalavalt loomade eest, et näha toksiinide kogust, mida loom söödakilogrammiga saab.

Meeles tuleks pidada, et mida suurem on hallituse risk, seda olulisem on maisi tallamise intensiivsus. Seda enam ei muuda, et toksiinid põllul lehtedel juba valmis toodeti, kuid kui suudame hapniku silost võimalikult palju välja tallata, ei saa see olukord hoidlas vähemalt hullemaks minna. Loomulikult ei tohiks märga maisisilo üle tallata.

Üksnes olemasolevale söödabaasile hea söötmisstrateegia planeerimisega saab silodest välja võtta maksimumi.