Eesti parimaks piimatootjaks sai Taani farm

HeAD TULeMUseD ♦ Maaelu Edendamise

Sihtasutus (MES) valis parimaks piimakarjakasvatajaks Leo Hanseni Härjanurme Mõisa OÜst.

Farm kuulub taanlastele ning kas seetõttu või vastupidi, sellest hoolimata, on selle saavutused Eesti piimakarjade seas ühed parimaist.

LII sAMMLer lii.sammler@maaleht.ee

Eesti ja Taani on viimastel aastatel kahekesi konkureerinud esikohale Euroopa suurima piimatoodangu võistluses. Kord on üks peal, siis jälle teine. Osaühingul Härjanurme Mõis on haruldane võimalus ühendada Eesti ja Taani parimad teadmised, kogemused ja eelised.

Neljandat korda kandidaadiks

Jõgevamaal Saduküla kandis asuvad head põllumaad kuulusid taanlastele juba sajandivahetusel. 2006. aastal ostsid nad juurde ka Härjanurme farmide loomakasvatusosa. Nii tekkis Taani ettevõte Dan­Eesti AS, mille aktsionärideks on grupp Taani põllumehi.

Praeguseks on OÜ Härjanurme Mõis üks suuremaid põllumajandusega tegelevaid ettevõtteid Jõgevamaal, mille põhitegevusalaks on looma­ ja taimekasvatus ning põllumajandussaaduste tootmine ja esmane töötlemine. Maad kasutatakse 5500 ha ja seal kasvatatakse heintaimi, teravilja, rapsi ning lausa 1500 hektaril maisi. Tööd antakse keskmiselt 30 inimesele.

Firmas on 1100 lüpsilehma ja 900 noorlooma. Kasvatatakse nii punast kui ka mustakirjut karja. Mullune keskmine piimatoodang lehma kohta oli 12,6 tonni ja aastatoodang üle 12 000 tonni piima. Esile tõstmist väärib piima rammusus: valgu­ ja rasvakilode summa oli 968 kilo. Mullune käive oli ettevõttel 3,5 miljonit eurot.

Parima piimatootja kandidaadiks esitati ettevõte juba neljandat korda.

Taani talupoiss farmijuhiks

Härjanurme Mõisa OÜ juhatus koosneb kahest inimesest. Need on Leo Hansen ja Jeppe Grabow Olesen. Omanikeringi kuulub veel Jens Ulrik Tarpgaard. Neist Leo Hansen on ettevõtte tegevjuht, kes iga päev farmi tööd korraldab. Temale andiski MES seekord parima piimakarjakasvataja aunimetuse.

„2015. aastal leidsid omanikud, et neil peaks olema kohapeal kindel tegevjuht,“ räägib Leo Hansen. Nende meelest sobis siia väga hästi Taani tugevaimast põllumajanduspiirkonnast Kesk­Jüütimaalt pärit noormees, kellel pealegi veel selline nimi, et kui ei teaks, võiks teda vabalt eestlaseks pidada.

„Kasvasin üles suures Taani farmis ning olen kogu elu loomadega tegelnud,“ meenutab Hansen noorusaega. „Nüüd püüan siin seda firmat juhtida.“

Üheksa aastat peamiselt Eestis elanud mees ütleb, et saab küll eestikeelsest jutust aru, kuid ise rääkida eriti ei soovi. Kuna umbes pooled loomakasvatustöölised on ukrainlased, pole see ka nii oluline.

„Üheks mu eesmärgiks oli, et farmis oleksid töölised, kes on oma tööst huvitatud ja rahul,“ kinnitab Hansen. Tööliste palk koosneb tema selgitusel põhitasust ja tulemus­ tasust. Inforegistri andmetel oli töötajate keskmine brutosissetulek Härjanurme farmis 1770 eurot. „Oleme kogu aja töö tulemuslikkust mõõtnud, selgitanud ja tagasisidet andnud,“ sõnab juht.

Igal aastal midagi uut

Juba 2006. aastal Härjanurme Mõisa ostes teatasid Taani investorid, et nende eesmärk on hakata Eestis piima tootma ja teha kohapeale moodne piimakarja vabapidamislaut.

Tasapisi ja samm­sammult hakatigi Härjanurme piimatootmiskompleksi rajama. Renoveeriti lüpsikarjalaudad, lõhuti või ehitati ümber vanad silo­ ja põhuhoidlad, vana töökoda tehti kontoriks, parandati noorkarja elutingimusi.

Uusim ehitus, mis valmis eelmise aasta lõpul, on poegimis­ ja vasikalaut. Peremees näitab seda uhkusega, sest see on nüüd täiesti tänapäevane hoone. Poegijatele ning väikestele vasikatele on grupisulus allapanuks põhk, päris beebid elavad põhu peal individuaalboksides. Laut pole veel päris täis, aga kuna on kiire poegimisaeg, siis ei võta täitumine enam kaua aega.

Leo Hansen on rahul, et aasta­aastalt on arenguplaanid täitunud. Kui kolme aasta eest oli uus lüpsiplats vaid unistus, siis praegu on see valmimisjärgus.

Valmis on juba platsiesine ooteala, mis on libeduse ja vigastuste vältimiseks kaetud mattidega.

Paigas on enamik sorteerimisväravaid ning DeLavali meeskond paigaldab parasjagu 60kohalist karussell­lüpsiplatsi.

Lüpsiplatsiga samasse plokki tulevad duši­ ja riietusruu­

KonKUrss

Parim loomakasvataja

„Üheks mu eesmärgiks oli, et farmis oleksid töölised, kes on oma tööst huvitatud ja rahul.“

Leo HAnsen mid. Teisele korrusele tehakse koosolemise ja seminariruum, mille aknad avanevad lüpsikarusselli kohale. Seal saab siis korraldada kohtumisi, koolitusi ja õppepäevi nii oma rahvale kui ka teistele huvilistele.

Õppepäevi Härjanurmes juba korraldataksegi, näiteks oli seal mõne aasta eest sõratervise koolitus.

KAnDIDAADID

2022. aastal parimaid tulemusi saavutanud karjakasvatajad

♦ Parimat piimakarjakasvatajat valib MES alates aastast 2000 ja parimat lihaveisekasvatajat aastast 2006.

♦ Eelvalikusse esitavad kandidaate Eesti Piimajõudluse AS, tõuloomakasvatajate ühistu, maaeluministeerium, põllumajandus- ja toiduamet ning maaülikool.

♦ Parimatel aastatel on eelvalikus olnud paarkümmend kandidaati (tänavu 24). Lõppvooru valitakse 3−4 piimatootjat ja samapalju lihatootjaid. Komisjon külastab kandidaate veebruaris, kui eelmise aasta tulemused on selgunud.

♦ Parimatele loomakasvatajatele on auhinnaks pronksskulptuurid, mis antakse üle maaeluministeeriumi vabariigi aastapäeva aktusel.

PIIMATOOTJAD

♦ Kabala Agro OÜ, loomakasvatusjuht Kätlin Martmaa. Kabala Agro on Järvamaal tegutseva OÜ Estonia tütarettevõte, kelle lehmade keskmine piimatoodang on 12,4 tonni lehma kohta.

♦ Kaiu LT OÜ, farmijuhataja Marje Pesti. Kaiu LT OÜ on Eesti suurima piimatoodanguga farm. Mullu oli see 14,1 tonni lehma kohta.

♦ OÜ Paistevälja, loomakasvatusjuht Magnus Järv. OÜ Paistevälja on kasvatanud aastaga piimatoodangut tonni võrra ning mullune tulemus oli 13 tonni lehma kohta.

♦ Härjanurme Mõis OÜ, tegevjuht Leo Hansen. Härjanurme Mõisa lehmade keskmine piimatoodang oli mullu 12,6 tonni lehma kohta.

LIHAVEISEKASVATAJAD

♦ Piira Mahe OÜ, Maire Järv. Karja suurus on 315 looma, neist 101 ammlehma.

♦ Kasevälja Agro OÜ, Kaido Reinsalu. Karja suurus on 184 looma, neist 102 ammlehma. Ettevõttes on 98% tõupuhas limusiini kari.

♦ Puutsa talu, Airi Külvet. Talus on 147 lihaveist ja 58 ammlehma. Puhtatõulisi loomi on 58%. Perenaine on kaastegev OÜs Liivimaa Lihaveis ja mitmetes teadusprojektides.

„Järgmiseks tahame teha täiesti uue noorkarjalauda,“ avab Leo Hansen plaane. Kuna lüpsikarja on peetud juba aastaid liiva­allapanul ja see on näidanud häid tulemusi, on plaanis teha samasugune laut ka noorkarjale.

Piim peab olema rammus Härjanurme Mõisa OÜ aastatulemused näitavad, et nende lehmade piim on päris hea kuivainesisaldusega: selles on rasva 4,15% ja valku 3,52%. Peamiselt holsteini karja on jäänud ka 30 punast tõugu lehma ning mõned vahepeal katseks sisse toodud montbeliarde’id.

Piima rasva­ ja valgusisaldus on Hanseni sõnul olnud Härjanurme Farmi aretuse eesmärk pikki aastaid, ka pulle on valitud selle järgi, kelle tütardel on rammusam piim. Palju on aretuses kasutatud Taani ja Viking Geneticsi tõumaterjali.

Rohke toodangu puhul muutub järjest olulisemaks karja tervis. Nii on aretuses tähelepanu alla võetud udara tervis, mis mõne aasta eest oli suurimaks probleemiks. Udara tervis võiks parem olla nüüdki, kuigi asi on paranenud, kuid järjest suuremaks mureks on tegevjuhi sõnul ka lehmade jalad.

Kuigi ühegi olulise näitaja – piimakoguse, summaarse rasva­ ja valgusisalduse, piima somaatiliste rakkude sisalduse ja karjaspüsimise – poolest pole farm Eestis esikohal, avaldas Maaelu Edendamise Sihtasutuse komisjonile muljet järjepidev areng ning see, et võrreldes eelmise aastaga on edasiminek olnud märgatav.