JUHTKIrI
Eelmisel nädalal juhtus midagi uskumatut. Esmakordselt öeldi teleuudistes konkreetselt välja, et elektriautodele ülemineku nõue aastaks 2035 ei ole täidetav, sest Eestis pole laadimisvõimsust ja ka elektri kättesaadavus võib aegajalt ohus olla.
Viimasel paaril kuul olen seda kogenud parklates, kuhu on paigaldatud elektriautode laadija. Kaks autot laevad, kolmneli ootavad järjekorras ning teistele liiklejatele pole parklas enam ühtegi vaba kohta. Eriti kähku need ka ei vabane, sest kui kütuse tankimine võtab kolm minutit, siis elektriauto laadimine 15–20.
Täpselt samasugune võimatu missioon on kasvuhoonegaaside heitmete vähendamine seitsme aastaga veerandi võrra ning kliimaneutraalsuse saavutamine aastaks 2050.
Suurimate heitmete allikatena nimetatakse metaani heidet loomakasvatuses ja viljakasvatusest pärinevat heidet, mis on seotud väetiste kasutamisega. Sugugi sama palju ei räägita KHG heitmetest, mida Euroopa heal teedevõrgul pikki otsi kihutades tossutavad välja autod või mida paiskavad õhku laevad ja lennukid. Tööstus ja kaevanduspiirkondade heitmetest rääkimata.
Põllumajanduse roheeesmärkide tugevat ja väga hästi argumenteeritud kriitikat kuuleb küll sektori praktikute käest, aga kõva häälega avalikus meedias seda ei võimendata.
Veel kummalisem on, et kassidena ümber palava pudru hiilivad paljud Euroopa Komisjoni ning ka riikide kõrged ametnikud, kelle asjatundlikkuses ei saaks olla kahtlust ning kelle vastutada oleks just meie maailmajao toidutootmise elujõulisus.
Tasub siiski meenutada, et maailmas on kaheksa miljardit inimest ja vähemalt pooled neist elavad toidutootmiseks ebasoodsates piirkondades. Et keskkonnaeesmärkide täitmine saagikust vähendamata nõuab väga suuri investeeringuid, mis teevad toidu kalliks. Ja et Euroopas käib sõda.
Selle kõige taustal väärib võimendamist Euroopa Liidu põllumajanduskomitee CopaCogeca esindaja Niall Curley keskkonnafoorumil avaldatud seisukoht, et roheleppe ja kliimaeesmärkide saavutamiseks vastu võetud nõuded pole arvestanud olukorda Euroopas. „Kliimaeesmärkide saavutamisel ei tohi unustada toidujulgeolekut!“ rõhutas Curley.
TeADUs ♦ Vastloodud Maaelu
Teadmuskeskuse teaduse valdkonna asedirektorina alustas tööd Marko Kass, kes õpetas siiani Maaülikoolis söötmisteadust ja loomade heaolu.
HeLI rAAMeTs heli.raamets@maakodu.ee
Teid valiti 2019. aastal parimaks maamajanduseriala õppejõuks. Kas nüüd on õpetamisega kõik?
Õpetamine on kogu aeg mu kirg olnud. Loodan, et mul on ka tulevikus võimalik õpetada, aga mitte nii suures mahus kui seni. See töö tuli usaldada teistele inimestele. Kindlasti jään külalisloenguid andma, olen külalisprofessor ka Prantsusmaal Toulouse’is.
Teie eriala oli ülikoolis veiste söötmine, aga uues kohas?
Ega taimekasvatus ei ole loomakasvatusest väga kaugel, sest kõik põllumajandusloomad saavad sööda taimekasvatusest.
Mis plaanid on uues asutuses uuel töökohal?
Esimene pool aastat kulub inimestega kohtumisele, saamaks aru, millega nad tegelevad. Teadlased teavad ju, mis on nende igapäevatöö, nende teadustöö läheb vaatamata asutuse nimele edasi.
Kuna asutus läks nii palju suuremaks, muutus struktuur oluliselt keerulisemaks, seega on vaja koordineerijaid, kes omaks valdkondade kaupa strateegilist vaadet. Seetõttu ongi asedirektorite positsioonid loodud. Minu ülesanne on vaadata pikka perspektiivi teaduse poolelt ja et Maaelu Teadmuskeskuse teaduspool muutuks rahvusvahelisemaks. Meil on sordiaretusprogrammid, maaeluministeeriumi poolt otse rahastatud teadustegevus, rahvusvaheline koostöö, aga me võiks rohkem vaadata teadusagentuuri rahastatavate grantide või Euroopa Komisjoni rahastatud Horisont 2020 projektide poole. Võiksime julgemalt nimetatud grantide rahastust taotleda.
Püüame teadmuskeskuse teaduspoolt muuta rahvusvahelisemaks, kuna praegu käivad Euroopa ülikoolid meie uksele koputamas, kui nad taotlevad Horisont 2020 projekte, otsides IdaEuroopast koostööpartnereid. See tähendab, et oleme juba silma paistnud. Tahaks sellega edasi minna ja oma tugevusi veel paremaks saada, et oleksime rahvusvaheli
selt atraktiivne teaduskeskus. Lisaks sordiaretusele ja teadustööle peame mõtlema ka järelkasvule.
Teadlaste järelkasvule?
Peame olema atraktiivsed tööandjad, sealhulgas rahvusvahe lises mastaabis. Sordiaretus on oma olemuselt pikk nagu mara ton, aga mulle tundub, et uuem põlvkond tahaks väiksemamahu lisi ja lühemaajalisi projekte. Et saada võimalikult palju kogemu si ja areneda. Selleks, et saaksime uut põlvkonda peale kasvatada, peaks teadusprojektide ampluaa olema palju laiem ja mitmekesi sem – et noortel inimestel, kes ta havad meie kollektiiviga liituda, oleks võimalus suunda valida, oma tee leida.
Üks eesmärk on lähiaastatel kaasata senisest rohkem dokto rante. Kas nad teevad meie juures doktoritöö või teevad mujal maa ilmas, aga meie poolt on kaasju hendaja.
Kas selles, kuidas info jõuab teadlastelt põllumeesteni, võiks ka midagi teistmoodi teha?
See on üks osa meie pikast perspektiivist. See tuleneb ka rii gi ja Euroopa Liidu soovist, kes ja gab väga palju teadusraha. Selle teaduse tulem, mida ülikoolides või teadusasutustes tehakse, peab jõudma iga kodanikuni. Teadmussiire on eluliselt olu line. Üks asi on see, et tege leme uute sortide aretusega, saadud tulemusi publitseerime inglise keeles, käime rahvusva helistel konverentsidel. Teisalt, üha rohkem peab aga lihtsas ja arusaadavas keeles sektorile ütle ma, mida ja miks me teeme. Teine sihtrühm on tarbija – selgitama, miks me aretame uued tomati või teraviljasordid, et miks see on
1. jaanuarist 2023 alustas tööd Maaelu Teadmuskes kus (METK). Uus asutus loodi Eesti Taimekasvatuse Insti tuudi ja Põllumajandusuurin gute Keskuse ühendamisel.
oluline. Karmid 90ndad ei jätnud puutumata ka teadusvaldkonda. Kui vaatame ümber Läänemere, siis osa sortide aretus on teatud riikides lõpetatud. Eesti on selles mõttes heas seisus, et meil on teadatuntud kultuuride, toidu ja söödateraviljade, kartuli, tomati, kaunviljade aretus endiselt alles. Tuleb tänada endiseid otsustajaid, kes selliseid strateegilisi valikuid on teinud.
Miks on osas riikides sordiaretus lõpetatud?
„Selleks, et saaksime uut põlvkonda peale kasvatada, peaks teadusprojektide ampluaa olema palju laiem ja mitmekesisem.“
MArKo KAss
põllumajandusteadused olnud tagaplaanil. Julgen loota, et see muutub. METKist saab selle muutuse eestvedaja.
Järjest rohkem räägitakse mitmekesisusest ja liigirikkusest. METKi ülesanne on hoida geenipanga ja sordiaretusega võimalikult mitmekesist sordinimekirja. Võime tomati tuua ükskõik mis riigist, aga meil on oma sorti ka vaja, mis oleks haiguskindel. See tähendab, et siis peab olema kohapeal uurimisrühm, kes tegeleb taimehaigustega. Vastavate teadlaste olemasolul saame kohalikke sorte tuunida haigus või põuakindlamaks. Kui räägime kliimamuutustest, siis teatud kultuuridega oleme juba alustanud, võttes aastakümneid tagasi aretatud sordi ja vaadanud, kuidas saame selle biotehnoloogiaga kohandada praegustele kliimatingimustele või haigustekitajatele vastupi
Kas Eesti sortidel on perspektiivi ka teistes riikides, et näiteks Iirimaal kasvatataks meie kartu-
Kui nad saaksid proovida, siis nad kindlasti tahaksid. Meie geenipank vahetab regulaarselt teiste geenipankadega taimset materjali üle maailma. Viimati telliti näiteks söödagaleega seemet Jaapanisse, kuna see sobib sealsesse
Suurem töö on teha kohalikule taimekasvatajale selgeks, et METKi sortide nimekiri on väga pikk, ei pea otsima Saksamaalt mõnda teraviljasorti, mis võib seal anda head saaki, kuid ei sobi siinse kliima ja mullastikuga. Sellega tahame lähiaastatel rohkem tegeleda.
Kas Jõgeval ja Sakus töötavad teadlased jätkavad oma tööd samas kohas nagu seni?
Uuel asutusel on kaks keskust, üks Jõgeval ja teine Sakus. Suurem osa sordiaretusest toimub Jõgeval, Sakus on teadust toetavad laborid, seal on mullastiku, agrokeemia ja taimse materjali teemad. Samuti on ühendasutusel katsekeskused üle Eesti, kokku on meil kaheksa asukohta – Võrust Kuressaareni. Endise PMK poolelt Sakus tuleb palju laborianalüüsi andmeid, näiteks mullaproovide tulemusi. Seega on meil märkimisväärsed andmebaasid ning võime anda põllumeestele rohkem teadmist, kuidas oma põldudel tegutseda.
Marko Kass, kes on juba asjatundja loomade söötmise ja kasvatuse alal, teeb endale nüüd selgeks ka taimeFoto: Anni Õnneleid
roHeLepe ♦ Eestile on seatud eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 24% võrreldes 2005. aastaga. Kuna põllumajandusloomade vähendamine aitab sellele kaasa, kardetakse, et suurem koormus kliimaeesmärkide saavutamisel võidakse panna just metsandusele ja põllumajandusele.
sILJA LÄTTeMÄe silja.lattemae@maaleht.ee
„Eestis soojeneb kliima kiiremini kui maailmas keskmiselt, viimase 60 aasta jooksul on Eestimaa kliima soojenenud juba 1,2 kraadi võrra,“ tõi keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Mart Kiis esile EPKK korraldatud keskkonnafoorumil. Nii seavad rohekokkulepe ja kliimaeesmärgid Eestile suuri nõudmisi.
Me peame saavutama aastaks 2050 kliimaneutraalsuse, see aga tähendab, et kasvuhoonegaasid (KHG), mida me õhku heidame, tuleb kompenseerida samaväärse KHG sidumisega.
24% vähem kasvuhoonegaase
Euroopa Liidu pikaajaline eesmärk rohepöördes on saavutada kliimaneutraalsus ja igal riigil on KHG heite vähendamisel omad
kohustused. Eestile on seatud vaheeesmärk vähendada KHG heidet 2030. aastaks 24% võrreldes 2005. aastaga.
Nii peab Eesti siduma maakasutuse ja metsanduse sektoris (sektor LULUCF) aastaks 2030 ligi 2,5 miljonit tonni CO2 ekvivalenti.
Mart Kiis märkis, et suurimad heiteallikad, mis riigi aruandluses kajastuvad, on metaani heide loomakasvatuses ja põllumajan
„Käimasolev sõda mõjutab toidutootmist ja toidu varustuskindlust kogu Euroopas. Kliimaeesmärkide saavutamisel ei tohi unustada toidujulgeolekut!“
nIALL CUrLeY
BOURGAULTTERAVILJA OTSEKÜLVIK
dusmaadest tulenev heide, mis on peamiselt seotud väetiste kasutamisega.
„Selline nõudmine ei tähenda, et nüüd tuleb näiteks vähendada 24% heidet transpordis ja 24% põllumajanduses, vaid riigil on õigus ise otsustada, milliste meetmetega ja millistes sektorites me selle eesmärgini jõuame,“ selgitas Kiis.
Põllumees on süsiniku siduja
„Põllumeest näidatakse kliimateemades halvast küljest, ei taheta üldse arvestada, et põllumees on ka süsiniku siduja,“ toonitas põllumajanduskaubanduskoja keskkonnafoorumil Baltic Agro ASi arendusdirektor Margus Ameerikas.
Ta tõi esile, et põllumajanduse osa näidatakse heitgaaside paiskajana suhteliselt suurena, samal ajal seovad viljakasvatajad väga suure osa süsinikku fotosünteesiga, 80% süsinikku on mullas.
„Väga lihtne on hõigata välja populistlikke loosungeid põllumajanduse keskkonnakoormuse kohta, aga teaduslikud analüüsid on tegemata ja põllumeeste kaitseks ei kipu keegi eriti välja astuma,“ kritiseeris Margus Ameerikas. „Me ei pea põllumajandus
tootmist mitte vähendama, vaid tõstma efektiivsust, peame kasutatud ühiku kohta saama palju paremat süsiniku tagasisidumist.“
Euroopa Parlamendi liige Juozas Olekas oli samuti seda meelt, et põllumajandust ja metsandust ei saa väga survestada, kuna majandustegevus väheneks või kannataks.
„Me ei keskendu ainult keeldudele ja karistustele, vaid peame kasutame erinevaid võima
lusi, toetamaks metsaomanikke ja põllumajandusettevõtjaid, kes teevad väga olulist tööd,“ rõhutas Euroopa Parlamendi liige. „Muudatused põllumajanduses peaksid olema järkjärgulised. Kõik põllumajandusettevõtjad peavad suutma oma majandustegevuses siiski teenida ka kasumit,“ ütles Olekas. Euroopa Liidu põllumajandusorganisatsioonide komitee CopaCogeca esindaja Niall
Curley märkis aga, et rohekokkulepe ja kliimaeesmärkide saavutamiseks vastu võetud seadusaktid oma nõuetega pole arvesse võtnud sõda Euroopas. „Käimasolev sõda mõjutab toidutootmist ja toidu varustuskindlust kogu Euroopas. Kliimaeesmärkide saavutamisel ei tohi unustada toidujulgeolekut!“ rõhutas Curley.
Vaja on läbimõeldud kliimaseadust Keskkonnafoorumil anti ka teada, et Eesti on üks väheseid Euroopa riike, kus kliimaseadus veel puudub. Nii tuleks vastu võtta asjakohane kliimaseadus, mis reguleeriks tegevusi teel kliimaneutraalsusele. Kuna toidujulgeolek ja metsandus on väga olulised, siis nendes sektorites on vaja rohkem teadusanalüüse ja sotsiaalmajanduslikke analüüse, milleta kardinaalseid pöördeid teha ei saaks.
„Peamine ootus põllumajandussektoris on see, et oleks teada reeglid, mismoodi me järgmise kümne või paarikümne aasta jooksul edasi liigume. Kliimaseadusega tulebki kõik läbi arutada, millised on reeglid ja kuidas toimida,“ ütles keskkonnaminister Madis Kallas.
VILJA
ÜMBERLAADIMISEHAAGISED
MULTIVAKULTIVAATORID JAKÜLVIKUD
TERAVILJAKÄITLUSSEADMED
ROCKTORNADOKIVIKOGUR
CABEHOOLDUSNIIDUKID
Tutvutootevalikuga: agripartner.eu agripartner.ee
Külastaveebipoodi:
AGRIPARTNEROÜ Välja1,Soinaste,Kambjavald,Tartumaa
Lõuna-Eesti: Põhja-Eesti:
proGnoos ♦ Kuigi möödunud aastad on olnud põllumeestele keerukad, näevad eksperdid tulevikku pigem optimistlikuna, tõdesid panga ja põllumajandussektori esindajad seminaril Olustvere mõisas.
LII sAMMLer lii.sammler@maaleht.ee
Panga kliendihaldur Andrus Mägi rääkis panga põllumajandusseminaril, et pandeemia mõjul tekkinud tarnekriis tõi suuremalt esile toidujulgeoleku ja isevarustatuse olulisuse. „Eelmisel aastal said need sõnad seoses Venemaa agressiooniga veelgi suurema tähenduse,“ ütles Mägi.
„Kohalik põllumajandus ja toidutootmine on igapäevase toidujulgeoleku kindlustajana Eesti jaoks strateegiliselt oluline majandusharu. Samal ajal sõltub sektor väga paljudest erinevatest teguritest. On selge, et kõik sektorid, sealhulgas põllumajandus, on mõjutatud poliitilistest otsustest.
Poliitiliste otsuste alla saab koondada nii sõja, pandeemiaga seotud piirangud, rohepöördega seoses tehtavad muudatused toetuste süsteemis kui veel paljud muud tegurid. Lisaks sõltub põllumajandus ilmastikust, tarneahelate kindlusest, suhetest jne. Järjest olulisemaks muutub riskide hindamine ja nende maandamine,“ nentis Mägi.
Jätkusuutlik majandamine
annab eelised
„Eesti põllumajandusettevõtjad on oma tegevusse ja arengusse edukalt investeerinud ning meie farmid on keskmisest suuremad
vÕrDLUs
Euroopa Liidu riikides
ja kaasaegsemad,“ tõi Mägi seminaril esile meie põllumeeste häid majandamisoskusi. Ta selgitas, et põllumajandusmaastikul on viimastel aastatel toimunud konsolideerumine – väiksemad ettevõtted lõpetavad tegevuse või ostavad suuremad need ära. See trend on olnud püsiv. Aastaaastalt väheneb sektoris ettevõtete arv, ent samal ajal suureneb kasutuses oleva maa hulk. Eestis on selline areng toimunud kiiremini kui Lätis ja Leedus ning Eesti paistab siin silma ka kogu Euroopas.
„Meie põllumajandusettevõtete kasutuses on keskmiselt rohkem maad, võrreldes teiste Euroopa riikidega, ja juba see fakt peaks need muutma jätkusuutlikeks ning efektiivseteks,“ leidis Mägi.
Seminarilt jäi kõlama, et üha olulisemaks muutub jätkusuutlik ja vastutustundlik majandamine ka keskkonna seisukohalt. Ootused keskkonnateadlikkuse paranemiseks on rohepöörde tõttu kasvanud ning selle tõttu on ka Euroopa Liidu toetused järjest rohkem jätkusuutlikkuse nõuetega seotud.
Mägi sõnul keskendutakse käesoleval toetusperioodil kliimaeesmärkide saavutamisele ja mitmekesisusele. Sellest tulenedes on ligi 40% toetuseelarvest suunatud just nende valdkondade arendamisse ja parendamisse.
„Ettevõtted, kes kaasavad jätkusuutlikke tegevusi oma äriotsustesse, on pikas perspektiivis edukamad ja kindlasti on neil tulevikus parem ligipääs kapitalile,“ andis Mägi teada pankade seisukoha.
Põllumajanduses tuleb Mägi sõnul oluline osa CO2 jalajäljest väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamisest ja nende tootmiseks vajamineva kütuse põletamisest.
„Siin paistab Eesti põllumees võrreldes teiste Euroopa riikide põllumeestega vägagi eeskujulikult silma,“ tõdes Mägi ja lisas, et võrreldes teiste Euroopa põllumeestega, on meie väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine hektari kohta ülimalt tagasihoidlik − väetisetarve hektari kohta on meil pea
kaks ja taimekaitsevahendite kasutus üle kolme korra väiksem.
„Äramärkimist väärib ka see, et maheda põllumajandusmaa osakaal on meil 22%, mis on Euroopa keskmisest näitajast peaaegu kolm korda suurem. Nendele näitajatele tuginedes võib julgelt väita, et meie tootja on juba täna keskkonnasäästlikult ja suure vastutustundega majandanud,“ ütles Mägi. Meie tulevik on helgem kui Lõuna-Euroopal Andrus Mägi märkis, et toetudes Euroopa keskkonnaagentuuri statistikale, võiks järeldada, et meie piirkonna klimaatiline väljavaade on tulevikus parem kui näiteks LõunaEuroopal. „LõunaEuroopa põllumajandus saab tõenäoliselt rohkem mõjutatud ilmastikust,“ ütles Mägi.
sooDUsTUseD
Üheks keskkonnasõbraliku põllumajanduse näiteks on mesilaste rohkus ja neile korjealade rajamine.
Foto: Rauno Volmar
„Ettevõtted, kes kaasavad jätkusuutlikke tegevusi oma äriotsustesse, on pikas perspektiivis edukamad ja kindlasti on neil tulevikus parem ligipääs kapitalile.“
AnDrUs MÄGI
Swedbank on alustanud koostööd ettevõttega eAgronom, et suunata Eesti, Läti ja Leedu põllumajandustootjaid paremate laenutingimuste abil võtma kasutusele kliimasõbralikke põllumajanduspraktikaid. Soodsate rohelaenude ja -liisingute eelduseks on eAgronomilt põllumehele väljastatav sertifikaat, mis tõendab jätkusuutlike põllumajandusvõtete järgimist.
Laenusooviga põllumajandustootjad, kes on läbinud finantshindamise, saavad kaks pakkumist: tavalise laenu pakkumise ja keskkonnasõbralike harimisvõtetega seotud laenu pakkumise.
Swedbank Eesti juhatuse esimehe Olavi Lepa sõnul panustab Swedbank järjepidevalt jätkusuutliku majanduse arendamisse: „Aitame oma klientidel minna üle rohelisele majandusele, mistõttu oleme seadnud oma strateegia keskmesse jätkusuutlikkuse ning põllumajanduse kõrval oleme arendamas sarnaseid algatusi ka kõigis teistes sektorites.“
Allikas: Swedbank
Mullune suvi oli Euroopas mõõtmisajaloo kuumim ja samasugust tendentsi ennustatakse ka tulevikuks. Seetõttu nähakse, et lõunapoolsete piirkondade saagikus on pigem langevas ja põhjapoolsete regioonide saagikus tõusvas trendis. Ennustatakse, et tänu klimaatiliselt soodsatele tingimustele meie regioonis võiks näiteks nisu keskmine saagikus juba lähikümnenditel tõusta kuni 10%. Seda fakti näivad kinnitavat viimased neli aastat, kus teravilja saagikuse näitajad on olnud stabiilsemad kui varasematel perioodidel, kus volatiilsus on olnud suurem.
Mis juhtub kütuse- ja väetisehindadega?
SEB Panga finantsturgude riskinõustaja Martin Sillasoo selgitas, et väetise peamise tooraine gaasi puhul on SEB prognoos 105 eurot/MWh 2023. aasta keskmisena (võrdluseks praegune hind 55 eurot/MWh). Praegusest kõrgema hinna prognoos tuleneb tema sõnul asjaolust, et Euroopas võib olla vaja gaasi tarbimist vähendada ka järgmisel talvel. Varem Venemaalt pärinenud gaasimahtusid pole veel suudetud täielikult asendada alternatiivsete tarnekanalitega. Kõrgem hind aitab soodustada gaasi tarbimise vähendamist.
SEB prognoos Brenti* toornaftale on 110 USD barreli kohta 2023. aasta keskmise hinnana. See on kõrgem kui praegune hind (85 USD barreli kohta). Nafta hind võib lähikuudel pöörduda tõusule Hiina majanduse avanemisega seotud tarbimise kasvu tõttu, mis suurendab kütuste tarbimist näiteks lennundussektoris. Samuti on naftaturul lisasurve võimaliku Venemaa nafta ja naftatoodete ekspordi vähenemise pärast.
* Brenti toornafta on klassifikatsioon, mida kasutatakse suuremate kauplemiste puhul ja mis on maailma finantsturgudel ostude võrdlusalus. Tegelikult on see määratlus, mida kasutatakse toornafta tüübi iseloomustamiseks.
Brenti toornafta pärineb neljast Põhjamere regioonist: Brentist, Fortiesest, Osebergist ja Ekofiskist.
TIppTooDAnG ♦ 2022. aasta läheb ajalukku, kui esmakordselt oli ICARi (rahvusvaheline jõudluskontrolli organisatsioon) andmeil Eesti jõudluskontrolli aluste lehmade toodang kõrgeim Euroopas.
TAneL BULITKo ETKÜ juhatuse esimees
Jõudluskontrolli all oli aastavahetuse seisuga 81 020 piimalehma, kellest 87,3% oli holsteini tõugu. Riigi keskmine piimatoodang lehma kohta oli 10 628 kg, suurenedes aastaga 144 kg võrra.
Maamajandus on aastaid avaldanud tippkarjade toodangu andmeid, kus on võimalik tutvuda 50 parima eesti holsteini ja 50 parima eesti punase tõu kasvata
ja aastatulemusega. Paremustabelis võrreldakse omavahel kar
ju, kus lehmi rohkem kui 20.
Punaseid lehmi alla 10 000
Eesti punast tõugu karja kasvatajaid oli edetabelis esindatud üheksast maakonnast kokku
6438 lehmaga. Arvuliselt enim punase karja kasvatajaid oli Vil
jandi (8), Saare (8) ja Tartu
maalt (7). Enim punast tõugu lehmi oli Viljandi (1473), Valga (1249) ja Jõgevamaa (1000) karjadest. Suurimad punase tõu
tippkarjad on Laatre ASis (872), Sadala Piim OÜs (687) ja OÜs Kõpu PM (516).
Kahes karjas, Valjala POÜs ja Kõljala POÜs, tootsid punast tõugu lehmad aastas üle 12 tonni piima. Samuti oli viie punase karja toodang üle 11 tonni ja 18 karjas üle kümne tonni. Kolmes karjas oli aastane piimarasva ja valgu summa üle 900 kg. Need olid Valjala POÜ 949, OÜ Härjanurme Mõis OÜ 904 ja Kõpu PM 901 kiloga. Piima rasva ja valgusisaldus on meie punastes karjades silmapaistev. Piima rasvasisalduse järgi olid parimad eesti punast tõugu karjad OÜs Varudi Mõis (4,62), Rauni POÜs (4,47) ja OÜs Sadala Piim (4,43). Parima valgusisaldusega piima too
DairyMilk M6850 somaatiliste rakkude andur
• GEA lüpsirobotile on võimalik lisana tellida unikaalne somaatiliste rakkude andur, mis aitab varakult avastada mastiiti
• Piima analüüsitakse kogu lüpsiprotsessi jooksul, esimesest kuni viimase tilgani, jälgides lüpsmise ajal toimuvaid muudatusi
• Andur jälgib igal lüpsil iga lehma iga udara veerandi somaatiliste rakkude arvu
• Tänu rakkude arvu analüüsile saate subkliinilise mastiidi infektsioone täpsemini tuvastada
• Aitab minimeerida raviaega ja kiirendada paranemisprotsessi
Tel 50 83 731, 53 33 0641
• Ei kasuta kemikaale ega reagente rakkude analüüsimisel
• Puuduvad jooksvad kulud
• Töötab patenteeritud meetodil, mis võimaldab täpseid tulemusi
deti osaühingutes Sadala Piim ja Paala ning ASis Aravete Agro (3,60).
Võrreldes 2021. aastaga, oli eesti punase tõu tippkarjades piimatoodang suurenenud 30 karjas ja vähenenud 20 karjas. Enim oli aastaga toodang suurenenud OÜ Millap (1986), OÜ Triigi Farmer (1349) ja Virila talu (1337) karjades.
Kuus ülisuurt holsteini karja
Eesti holsteini tõugu karja kasvatajaid oli edetabelis esindatud kümnest maakonnast, kokku
26 867 lehmaga. Aastaga on holsteini tõugu lehmade arv suurenenud 960 lehma võrra. Arvuliselt enim mustakirjute lehmade kasvatajaid oli LääneViru (13), Järva (7), Pärnu (6)
ja Saare (5) maakondades. Üle tuhande holsteini lehma oli karjas kuuel ettevõttel. Suurimad holsteini tõu tippkarjad on ASis Väätsa Agro (2616), OÜs Estonia (2187) ja OÜs Halinga (1619). Keskmine holsteini tõugu lehmade arv tippkarjades oli mulluses edetabelis 537.
Piimatoodangult oli tippkar
jade väljalüpsid 11 527–14 198 kg. Seitsmes karjas tootsid holsteini tõugu lehmad mullu üle 13 tonni piima. Neist parimad, OÜ Kaiu LT (14 198) ja AS Vändra (14 083), koguni üle 14 tonni. Samuti oli piimatoodang 27 karjas üle 12 tonni.
Piima kuivaine kogutoodangult oli 18 karjas rasva ja valgusumma üle 900 kg. Kolm parimat kuivaine toodangult olid AS
Vändra ja OÜ Vändra Vara, mõlemad võrdselt 998, ning OÜ Kaiu LT (992). Ülejäänud 32 tippkarjas oli kuivaine aastane toodang üle 800 kg.
Piima rasvasisalduse järgi olid parimad holsteini tõugu karjad Torma POÜ (4,25), OÜ Härjanurme Mõis ja Vao Agro. Valgusisalduse poolest olid parimad Valjala POÜ (3,58), OÜ Aaspere Agro (3,56) ja Kõljala POÜ (3,55) karjad.
Enim oli aastaga toodang suurenenud Nurmsi Agro OÜ (1836), OÜ Sarapiku farmi (1341) ja Marelle Tombandi Soone talu (1334) karjades.
Punane või holstein?
Mõlema, nii punase kui ka mustakirju tõu edetabelis on esindatud 11 karja. Kahe tõuga edetabelis olevates ettevõtetes on enamikul ülekaalus holstein. Eesti punase tõu osakaal on suurem vaid OÜs Kõpu PM.
Piimatoodangult on tõugudevaheline suurim erinevus holsteini tõu kasuks JK Otsa talu OÜ (4917), OÜ Hekva (3055) ja Ülejõe Piim OÜ (2492) karjades.
Kuid piimarasva ja valgu sisalduse poolest on parimad näitajad eesti punasel tõul. Ainsana eesti holsteini tõu karjadest oli Valjala POÜs valgusisaldus neil suurem kui punastel, vastavalt 3,58% ja 3,56%.
Tänavuseks parimaks piimakarjakasvatajaks valitud Härjanurme Mõisa OÜ taanlasest tegevjuht Leo Hansen on öelnud, et usub piimanduse arengusse Eestis ning kindlasti tasub sektorisse investeerida.
HeAD TULeMUseD ♦ Maaelu Edendamise
Sihtasutus (MES) valis parimaks piimakarjakasvatajaks Leo Hanseni Härjanurme Mõisa OÜst.
Farm kuulub taanlastele ning kas seetõttu või vastupidi, sellest hoolimata, on selle saavutused Eesti piimakarjade seas ühed parimaist.
LII sAMMLer
lii.sammler@maaleht.ee
Eesti ja Taani on viimastel aastatel kahekesi konkureerinud esikohale Euroopa suurima piimatoodangu võistluses. Kord on üks peal, siis jälle teine. Osaühingul Härjanurme Mõis on haruldane võimalus ühendada Eesti ja Taani parimad teadmised, kogemused ja eelised.
Neljandat korda kandidaadiks
Jõgevamaal Saduküla kandis asuvad head põllumaad kuulusid taanlastele juba sajandivahetusel. 2006. aastal ostsid nad juurde ka Härjanurme farmide loomakasvatusosa. Nii tekkis Taani ettevõte DanEesti AS, mille aktsionärideks on grupp Taani põllumehi.
Praeguseks on OÜ Härjanurme Mõis üks suuremaid põllumajandusega tegelevaid ettevõtteid Jõgevamaal, mille põhitegevusalaks on looma ja taimekasvatus ning põllumajandussaaduste tootmine ja esmane töötlemine. Maad kasutatakse 5500 ha ja seal kasvatatakse heintaimi, teravilja, rapsi ning lausa 1500 hektaril maisi. Tööd antakse keskmiselt 30 inimesele.
Firmas on 1100 lüpsilehma ja 900 noorlooma. Kasvatatakse nii punast kui ka mustakirjut karja. Mullune keskmine piimatoodang lehma kohta oli 12,6 tonni ja aastatoodang üle 12 000 tonni piima. Esile tõstmist väärib piima rammusus: valgu ja rasvakilode summa oli 968 kilo. Mullune käive oli ettevõttel 3,5 miljonit eurot.
Parima piimatootja kandidaadiks esitati ettevõte juba neljandat korda.
Taani talupoiss farmijuhiks
Härjanurme Mõisa OÜ juhatus koosneb kahest inimesest. Need on Leo Hansen ja Jeppe Grabow Olesen. Omanikeringi kuulub veel Jens Ulrik Tarpgaard. Neist Leo Hansen on ettevõtte tegevjuht, kes iga päev farmi tööd korraldab. Temale andiski MES seekord parima piimakarjakasvataja aunimetuse.
„2015. aastal leidsid omanikud, et neil peaks olema kohapeal kindel tegevjuht,“ räägib Leo Hansen. Nende meelest sobis siia väga hästi Taani tugevaimast põllumajanduspiirkonnast KeskJüütimaalt pärit noormees, kellel pealegi veel selline nimi, et kui ei teaks, võiks teda vabalt eestlaseks pidada.
„Kasvasin üles suures Taani farmis ning olen kogu elu loomadega tegelnud,“ meenutab Hansen noorusaega. „Nüüd püüan siin seda firmat juhtida.“
Üheksa aastat peamiselt Eestis elanud mees ütleb, et saab küll eestikeelsest jutust aru, kuid ise rääkida eriti ei soovi. Kuna umbes pooled loomakasvatustöölised on ukrainlased, pole see ka nii oluline.
„Üheks mu eesmärgiks oli, et farmis oleksid töölised, kes on oma tööst huvitatud ja rahul,“ kinnitab Hansen. Tööliste palk koosneb tema selgitusel põhitasust ja tulemus
tasust. Inforegistri andmetel oli töötajate keskmine brutosissetulek Härjanurme farmis 1770 eurot. „Oleme kogu aja töö tulemuslikkust mõõtnud, selgitanud ja tagasisidet andnud,“ sõnab juht.
Igal aastal midagi uut
Juba 2006. aastal Härjanurme Mõisa ostes teatasid Taani investorid, et nende eesmärk on hakata Eestis piima tootma ja teha kohapeale moodne piimakarja vabapidamislaut.
Tasapisi ja sammsammult hakatigi Härjanurme piimatootmiskompleksi rajama. Renoveeriti lüpsikarjalaudad, lõhuti või ehitati ümber vanad silo ja põhuhoidlad, vana töökoda tehti kontoriks, parandati noorkarja elutingimusi.
Uusim ehitus, mis valmis eelmise aasta lõpul, on poegimis ja vasikalaut. Peremees näitab seda uhkusega, sest see on nüüd täiesti tänapäevane hoone. Poegijatele ning väikestele vasikatele on grupisulus allapanuks põhk, päris beebid elavad põhu peal individuaalboksides. Laut pole veel päris täis, aga kuna on kiire poegimisaeg, siis ei võta täitumine enam kaua aega.
Leo Hansen on rahul, et aastaaastalt on arenguplaanid täitunud. Kui kolme aasta eest oli uus lüpsiplats vaid unistus, siis praegu on see valmimisjärgus.
Valmis on juba platsiesine ooteala, mis on libeduse ja vigastuste vältimiseks kaetud mattidega.
Paigas on enamik sorteerimisväravaid ning DeLavali meeskond paigaldab parasjagu 60kohalist karusselllüpsiplatsi.
Lüpsiplatsiga samasse plokki tulevad duši ja riietusruu
„Üheks mu eesmärgiks oli, et farmis oleksid töölised, kes on oma tööst huvitatud ja rahul.“
Leo HAnsen
mid. Teisele korrusele tehakse koosolemise ja seminariruum, mille aknad avanevad lüpsikarusselli kohale. Seal saab siis korraldada kohtumisi, koolitusi ja õppepäevi nii oma rahvale kui ka teistele huvilistele.
Õppepäevi Härjanurmes juba korraldataksegi, näiteks oli seal mõne aasta eest sõratervise koolitus.
KAnDIDAADID
♦ Parimat piimakarjakasvatajat valib MES alates aastast 2000 ja parimat lihaveisekasvatajat aastast 2006.
♦ Eelvalikusse esitavad kandidaate Eesti Piimajõudluse AS, tõuloomakasvatajate ühistu, maaeluministeerium, põllumajandus- ja toiduamet ning maaülikool.
♦ Parimatel aastatel on eelvalikus olnud paarkümmend kandidaati (tänavu 24). Lõppvooru valitakse 3−4 piimatootjat ja samapalju lihatootjaid. Komisjon külastab kandidaate veebruaris, kui eelmise aasta tulemused on selgunud.
♦ Parimatele loomakasvatajatele on auhinnaks pronksskulptuurid, mis antakse üle maaeluministeeriumi vabariigi aastapäeva aktusel.
PIIMATOOTJAD
♦ Kabala Agro OÜ, loomakasvatusjuht Kätlin Martmaa. Kabala Agro on Järvamaal tegutseva OÜ Estonia tütarettevõte, kelle lehmade keskmine piimatoodang on 12,4 tonni lehma kohta.
♦ Kaiu LT OÜ, farmijuhataja Marje Pesti. Kaiu LT OÜ on Eesti suurima piimatoodanguga farm. Mullu oli see 14,1 tonni lehma kohta.
♦ OÜ Paistevälja, loomakasvatusjuht Magnus Järv. OÜ Paistevälja on kasvatanud aastaga piimatoodangut tonni võrra ning mullune tulemus oli 13 tonni lehma kohta.
♦ Härjanurme Mõis OÜ, tegevjuht Leo Hansen. Härjanurme Mõisa lehmade keskmine piimatoodang oli mullu 12,6 tonni lehma kohta.
LIHAVEISEKASVATAJAD
♦ Piira Mahe OÜ, Maire Järv. Karja suurus on 315 looma, neist 101 ammlehma.
♦ Kasevälja Agro OÜ, Kaido Reinsalu. Karja suurus on 184 looma, neist 102 ammlehma. Ettevõttes on 98% tõupuhas limusiini kari.
♦ Puutsa talu, Airi Külvet. Talus on 147 lihaveist ja 58 ammlehma. Puhtatõulisi loomi on 58%. Perenaine on kaastegev OÜs Liivimaa Lihaveis ja mitmetes teadusprojektides.
„Järgmiseks tahame teha täiesti uue noorkarjalauda,“ avab Leo Hansen plaane. Kuna lüpsikarja on peetud juba aastaid liivaallapanul ja see on näidanud häid tulemusi, on plaanis teha samasugune laut ka noorkarjale.
Piim peab olema rammus Härjanurme Mõisa OÜ aastatulemused näitavad, et nende lehmade piim on päris hea kuivainesisaldusega: selles on rasva 4,15% ja valku 3,52%. Peamiselt holsteini karja on jäänud ka 30 punast tõugu lehma ning mõned vahepeal katseks sisse toodud montbeliarde’id.
Piima rasva ja valgusisaldus on Hanseni sõnul olnud Härjanurme Farmi aretuse eesmärk pikki aastaid, ka pulle on valitud selle järgi, kelle tütardel on rammusam piim. Palju on aretuses kasutatud Taani ja Viking Geneticsi tõumaterjali.
Rohke toodangu puhul muutub järjest olulisemaks karja tervis. Nii on aretuses tähelepanu alla võetud udara tervis, mis mõne aasta eest oli suurimaks probleemiks. Udara tervis võiks parem olla nüüdki, kuigi asi on paranenud, kuid järjest suuremaks mureks on tegevjuhi sõnul ka lehmade jalad.
Kuigi ühegi olulise näitaja – piimakoguse, summaarse rasva ja valgusisalduse, piima somaatiliste rakkude sisalduse ja karjaspüsimise – poolest pole farm Eestis esikohal, avaldas Maaelu Edendamise Sihtasutuse komisjonile muljet järjepidev areng ning see, et võrreldes eelmise aastaga on edasiminek olnud märgatav.
Mida rohkem lehm sööb, seda rohkem toodab ta nii piima kui ka sooja. Ülekuumenemise
vältimiseks peab lehm eraldama üleliigse sooja
ning just seetõttu tunnebki loom end jahedas palju paremini.
www.delaval.ee
TUnnUsTUs ♦ Airi Külvet peab Pedja jõe luhtadel mahedalt 160 lihaveist, teeb koos teadlastega uurimistööd karjatamise ja loomade heaolu kohta, propageerib hõrgu lihaga Jaapani wagyu veisetõugu, juhib ühistut Liivimaa Lihaveis. Ja see pole veel kõik.
sILJA LÄTTeMÄe silja.lattemae@maaleht.ee
LII sAMMLer lii.sammler@maaleht.ee
„See on vanaisa põlistalu, Pedja jõgi voolab õuest läbi ja see koht asustati juba 1684. aastal,“ tutvustab Puutsa talu perenaine Airi Külvet ajaloolist talukohta. Osa talu maid asub Pedja jõe luhtadel, kus Külvet kasvatab mahedalt rohumaalihaveiseid.
Tallinnas sündinud ja kasvanud Airi Külvet tuli Puutsa tallu pärast keskkooli lõpetamist 1995. aastal, sest eakas vanaisa ei jaksanud enam üksi lehmi pidada. „Läksin talu kõrvalt Luua metsanduskooli õppima, sõitsin igal hommikul Žiguliga kooli ja viisin ka piima meiereisse,“ meenutab ta. Ka maaülikoolis õppis ta loomakasvatust ja hakkas tegelema lihaveistega.
Puutsa talu põhikari on praegu 62 ammlehma, kokku on päid 160 ringis. Puhtatõulise karja osakaal on farmis 58%. Tegevussuunaks on aretusloomade müük ja kvaliteetse veiseliha tootmine. Aastas läheb talust lihaks ca 40 veist.
Airi Külvet on ka lihaveisekasvatajate koolitaja ja eestkõneleja nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil. Selleni on teda viinud huvi uuenduste vastu ja soov katsetada erinevaid asju.
Aberdiin-angus küll, aga mitte must Kui talu piimatootmise lõpetas, tõi Airi Külvet sinna esiteks simmentali tõugu lihaveised. Aastatega koges ta, et simmental pole piisavalt hea rohumaaveis, ja hakkas otsima uut luhaheinamaadele sobivat tõugu. Teadupärast on üks paremaid rohumaalihaveise tõuge aberdiinangus. Seda peetakse Eestis palju ning saada oli ka head tõumaterjali.
Angustest sai alguse üks huvitav teadusprojekt, kus Airi Külvet oli põhitegija. Nimelt nägi ta, et musta värvi karvkattega loomadel on − eriti suurema õhuniiskusega jõeluhtadel − väga raske seetõttu, et neid piinavad kohutavalt parmud, sääsed, kärbsed ja muud putukad. Nii tekkis uurimisprojekt, kuidas neid vereimejaid kõige paremini tõrjuda. Uuriti lahuseid, mille tarvis kasvatas Airi ise osa taimi oma peenramaal, peleteid jms.
Üks uuendus, mille Airi oma karjas seetõttu kasutusele võttis, oli hakata kasvatama punast värvi anguse tõugu, mis pole Eestis nii levinud kui must. Kuid punast värvi loomadel on putukate perioodil pisut kergem. Praegu näebki Puutsa talus ilmselt Eesti kõige ilusamat punase anguse karja.
Sõnnikuaun põllul on täiesti keskkonnasõbralik
„Sõnnik seisab korralikult aunas ega reosta keskkonda, kui aun on põhuga segatud ja kindlustatud,“ lükkab Airi Külvet ümber
ühe levinuma veekaitsjate etteheite, et sõnnikuhunnikud põllul reostavad olulisel määral põhjavett.
„See, kuidas sõnnik toitaineid välja annab, sõltub kuivainest. Mul on kuiva põhuga segatud sõnnik ja selle kuivaine protsent on suur. Sealt leostub väga vähe.“
Peale suure kuivainesisalduse on oluline ka see, et sõnnikuaun poleks liiga kõrge, sest siis on surve keskkonnale väiksem. Suurim kõrgus hoitakse Puutsa talus 1,7 meetri peal, sest sõnniku kompostimisel kehtib reegel, et mida õhem, seda parem. Põlluväetisekski kasutatakse mahetalus kompostitud sõnnikut.
Airi Külvet on osalenud ka mitmes sõnnikukäitlemise projektis. Üks pikemaajaline oli Green Agri projekt. „Green Agris analüüsisime kahe aasta jooksul sõnnikuaunasid.
Analüüsid näitasid, et korrektselt aunastatud, piisava põhusisaldusega aunadest lämmastikukadu keskkonda ei olnud,“ kinnitab Külvet.
Ta ei pea vajalikuks ka lihaveiste betoneeritud söötmisplatse, kuna virts leiab platsi kõrvalt ikka tee pinnasesse. Oma talus söödab ta loomi koplis, veeretades heinarulli iga kord ise kohta laiali − nii on keskkonnakoormus oluliselt väiksem.
Orhideed on niitudel tagasi
Talu osaleb ka rohumaaveise innovatsiooniklastris. Nii tegeldakse jätkusuutlike karjatamise viisidega. Airi Külvet rakendab oma talus lihaveiste portsjonkarjatamist.
Loomagrupid on järkjärgult üle viidud rotatsioonilisele portsjonkarjatamisele, selle eesmärk on rikastada mulla elustikku ja vähendada ülekarjatamise riske. Koplite kasutusaeg on kõige rohkem paar päeva.
„Loomad peavad rohu ära sööma, koplit hästi tallama ja sittuma,“ ütleb perenaine otsekoheselt. „Rusikareeglid taastaval karjatamisel, millest lähtun: 60% taimikust söödud, 30% maha tallatud ja 10% püsti. Kolm päeva koplis ja siis annan 30 päeva taimikule puhkust.“
Külvet lisab, et on iga aastaga kopleid väiksemaks teinud: „Noort taime söövad veised väga hästi ning uus taimestik tuleb juba liigirikkam.“
Kui loomi pidevalt ühes koplis pidada, otsivad nad Külveti selgitusel noored taimed välja ja jätavad vanemad söömata. Seetõttu ei saa karjamaa taimestik ka täielikult uueneda. Kui aga koppel umbes kuuks ajaks seisma jätta, on taas uus värske rohi olemas. Pealegi seob kasvav taim süsinikku, nii et selle jalajälg on väiksem.
„Sõnnik seisab korralikult aunas ega reosta keskkonda, kui aun on põhuga segatud ja kindlustatud.“
AIrI KÜLveT
„Mõne aastaga on liigirikkus suurenenud,“ kinnitab ta. „Karjatamine toob kiiresti tagasi ajaloolised niiduliigid, sealhulgas käpalised.“
Kvaliteedikava seab ranged heaolunõuded Mahetootmist alustas Airi Külvet 2004. aastal. Tema sõnul ei oleks Pedja jõe luhtadel ja ümbritsevatel rohumaadel teisiti kui mahedana lihaloomi pidada mõtet. Nii panustab ta ka pärandmaastiku säilitamisse. Airi Külvet oli ka üks neid, kelle initsiatiivil asutati MTÜ Liivimaa Lihaveis, kus ta on juhatuse liige. Ühing asutati selleks, et väärtustada rohumaadel kasvatatud veiste liha, neid ühiselt turustada ja kvaliteetse veiseliha väärtuslikke omadusi tarbijatele tutvustada. Puutsa talu veised lähevadki lihaks ühistu kaudu.
Külvet on ka rohumaaveise kvaliteedikava üks peamisi loojaid ja tutvustajaid. „Rohumaa lihaveisel on kõrgemad heaolunõu
„Karjatamine toob kiiresti tagasi ajaloolised niiduliigid, sealhulgas käpalised.“
AIrI KÜLveT
ded, vähemalt 50% olgu püsirohumaad ja teravilja ei tohi nuumamiseks sööta,“ selgitab ta. Praegu järgib kava 53 tootjat. Rohumaaveise kvaliteedikava saigi 2014. aastal loodud seetõttu, et tootjad ei teeks mingit hinnaalandust kvaliteedis, jääksid keskkonnasõbraliku mahetootmise juurde, järgiksid loomade heaolu ja hoiaksid hinnas kodumaise lihaveiseliha väärt maitset. Airi Külvet on valitud Euroopa Liidu võrgustiku BovINE (Veiste innovatsioonivõrgustik) Eesti esindajaks. Võrgustik tegutseb üle Euroopa Liidu, peetakse kohtumisi ja veebiseminare. Tänu sellele on Eesti lihaveisekasvatajani jõudnud hulk tänapäevaseid teadmisi lihaveisekasvatuse kohta.
2020. aastal oli Airi Külvet üks aasta põllumehe tiitli nominente. 2021. aastal tunnistati Puutsa talu Läänemeresõbraliku farmi konkursi võitjaks Eestis.
14 100 AASTAT EESTI METSA - JA PÕLLUMAJANDUST
Arendades edasi häid ventilaatoreid
Edukas ja energiasäästlik ventilaator on varustatud uusima mootoritehnoloogiaga: sisseehitatud elektroonikaga otse juhitav püsimagnetmootor. Propeller paigaldatakse otse uuemootori teljele. See asendab traditsioonilist rihmülekannet, mille tulemusena läheb vaja vähem kuluosasid ja hooldust! Mootoril on eraldi kaitstud sektsioonis sisseehitatud muundur ja kaks pistikuühendust kiireks ja lihtsaks paigaldamiseks. Ventilaatorid on varustatud mõne meetri pikkuse kaabliga, nii et peab ühendama ainult 400 V toitekaabli ja 0–10 V juhtkaabli. Selle tulemuseks on ülimadal energiatarbimine võrreldes tavaliste ventilaatoritega (vt energiatarbimise tabelit) ja täiuslik ventilaatori juhtimine.
Paigaldamine erinevatesse hoonetesse
Ventilaatoreid saab kasutada nii pikisuunalise ventilatsiooni kui ka parema ristventilatsiooni kontseptsiooni jaoks. Ristventilatsioon tagab värske välisõhu farmis, mis parandab oluliselt selle kliimat. Kõige tõhusam on asemeid ventileerida pikisuunas. Parim tulemus saavutatakse avatud külgseina kõrgusega 4,20 m. Isegi madalamates farmides on võimalik ventilaatorite abil saavutada märkimisväärseid tulemusi, kui need on sissepoole suunatud.
Ventilaatorite reguleerimine puutetundliku juhtkilbi abil DCC-kontrollerit on lihtne kasutada soovitud temperatuuri täpseks seadmiseks. Ventilaatorimootori pöörlemiskiirust reguleeritakse automaatselt 0–10 V signaali abil, mis põhineb etteantud temperatuuril. See tähendab, et enam ei pea temperatuurimuutuste pärast muretsema! DCC-Touch suudab juhtida kuni 48 ventilaatorit.
Kuumastress
Uued uuringud näitavad, et piimatoodangu suurenemine suurendab ka stressitundlikkust ja see võib alata temperatuuril alates 22° C. Mida suurem on õhuniiskus laudas, seda madalamalt temperatuurilt (alates 22° C) algab kuumastress.
UUS!
DCC-TOUCH VENTILATSIOONI JUHTPULT
Nüüd on saadaval uue põlvkonna DCC-juhtpult, mis on varustatud puuteekraani ja erinevate funktsioonide kombinatsiooniga, mis võimaldab optimaalset ventilatsiooni juhtimist.
DCC-TOUCH: VÄGA LIHTNE!
1. Valige funktsioon
2. Seadistage väärtus
3. Salvestage väärtus
DCC-TOUCH VÕIMALUSED:
• Praeguste väärtuste lugemine (temperatuur, ventilaatorite kiirus jne)
• Ventilaatorite juhtimine ja jälgimine
• 2 ventilaatorite grupi eraldi juhtimine
• Udutamisprogramm
• Pihustamisprogramm
• THI-indeks (temperatuuri ja niiskuse suhtarv)
VÕIMALIKUD ANDURID
• temperatuuri,
• suhtelise õhuniiskuse ja
• tuule kiiruse mõõtmiseks.
EELISED
• Kasutajasõbralik – uue puuteekraaniga
• Lihtne kasutada
• Lihtne navigeerimine
• 0–10 V väljund
• Lihtne paigaldada
• Võimalus kaugjuhtimiseks pilves
TEHNILISED ANDMED
• Analoogsisendid: 3 (2 x temperatuur ja 1 x niiskus)
• Analoogväljundid: 2 (reguleeritavad ventilaatorid)
• Digitaalsed sisendid: 1 (tuuleandur)
• Digitaalne väljund: 2 (ventilaatori käivitusrelee, udutamine/pihustamine)
• Alarmi relee: 1
• Toitepinge: 110–240 Vac, 50/60 Hz
• Väljundpinge: 24 Vdc/12 Vdc
• Mõõtmed: 204 x 229 x 116 mm
• Kaitseklass: IP54
• Töötemperatuur: 0–45° C
Pikisuunalineventilatsioon
Tehnilineinformatsioon:
Tootlikkus: .......................................................................................................................50000m³/h
Toide:...........................................................................................................................400V;50/60Hz
Võimsus: ..............................................................................0,53kW(elektroonilinekontroll)
Voolutugevus: .............................................................................................................................1,3A
Kaal: 49,5kg
Mõõdud: ..............................................................................................................147x42x144cm
Propelleriläbimõõt:......................................................................................................1219mm
Mootoripöörlemiskiirus: .......................................................................................512p/min
Energiatõhususemärgis: .....................................................................................................AA+
Müratase: 58-63dB
Garantii: 7a
sööT ♦ Maisikülvi pind suureneb Eestis igal aastal ja maisisilo mängib lüpsikarja söötmisel järjest suuremat rolli. Tänavu tuletasid varakult saabunud öökülmad meile meelde, et elame siiski põhjamaal, kuid mais on soojamaa kultuur. Külmanäpistuse tõttu sai maisisilode kvaliteet tugeva löögi.
KrIsTIInA MÄrs Smartfor OÜ nõustaja
Maisisilo
Suvioder BENTE C2
Viljelusvõistluse 2020.a võitja
1. KOHT!
Idanevus 95–98% 1000 seemne mass 52–54 g
Viljelusvõistluse 2022.a võitja
1. KOHT!
Kaer APOLLON C2
Idanevus 95% 1000 seemne mass 45 g
Kollane hernes SALAMANCA C2
Idanevus 83–87% 1000 seemne mass 248–252 g
Maisikasvatuse hooaeg algas mullu väga edukalt. Kevadel saavutas muld üsna kiiresti külviks sobiva temperatuuri, tugevaid sadusid ei olnud ja seeme sai mulda õigel ajal. Põllumehed ootasid hinge kinni hoides maisi tärkamist, sest mäletame liigagi hästi 2021. aasta kiduraid ja lainetavalt ebaühtlase kasvuga põlde. Õnneks see ajalugu ei kordunud ja mais tärkas kiiresti ning kasvas suure hooga ja ühtlaselt, nii et lust oli vaadata. Kuumastressi mõju oli varasema aastaga võrreldes taimikule väiksem, tõlvikute otsad olid lehtedega kenasti kaetud ja taimed olid kõrgemad. Väetist anti taimedele mõistlikult, umbrohutõrje tehti õigel ajal ning seetõttu olid lootused kvaliteetse söödabaasi tekitamiseks väga suured. See lootus hakkas tuhmuma septembri algul, kui esimesed murelikud põllumehed teatasid
2023. aasta KEVADHOOAJAKS
Keskvalmiv 2-realine suure saagipotentsiaaliga suvioder.
Õlleodra tüüpi söödaoder.
Kasvukõrguselt keskmine 68-70 cm, hea seisukindlusega.
Vähem vastuvõtlikum võrklaiksusele ja äärislaiksusele.
Hea idanevusega!
Eesti kaera saagirekord 8,6 tonni/ha!
Keskvalmiv, suure saagipotentsiaaliga toidukaer, mille kasvuaeg katsetes keskmiselt 101-103 päeva. Kasvukõrgus keskmiselt 89 cm. Tugevakõrreline, kõrte murduvus väike, hea seisukindlusega.
Hea kooritavusega.
Suure saagipotentsiaaliga ja varasemapoolse valmimisega põldhernes,toiduherne kvaliteediga, kõrge proteiinisisaldusega.
Väga hea seisukindlusega, mistõ u on koristus lihtne ja kiire.
Ahti Nurm 5647 2901 puidetalu@gmail.com
Transport maismaa piires tasuta! Saartele lisandub transpordi lisatasu või suurte koguste puhul erikokkulepe
Maamajandus nr 1 (106) 23. veebruar 2023
oma külmast pruuniks tõmbunud maisipõldudest. Öökülmad tulid liiga vara ja võtsid maisitaimed ära, enne kui need saavutasid koristusküpsuse ja soovitud tärklisesisalduse.
Varased öökülmad rikkusid maisisilo kvaliteedi Selline maisisilo on väiksema toiteväärtusega ja ka fermentatsioon võib suurema tõenäosusega ebaõnnestuda. Külmanäpistusi on erinevaid ja maisi vaatenurgast on oluline vahe, kas öösel tuleb näiteks –2 0C külma nelja tunni vältel või –4 0C külma kahe tunni vältel. Külmast puutumata jäid vaid mõned piirkonnad Saaremaal ning imekombel külmapealinna Jõgeva ümbrus.
Sellises olukorras tekkis nii mõnelgi põllumehel küsimus, et ehk oleks mõistlik külmavõetud ja pruuniks tõmbunud maisi koristamisega veel viivitada, lootuses mingitki tärklist juurde oodata.
Kui külmanäpistus on vähene, siis võib tõepoolest tärklist ajapikku lisanduda. Tõsisema külmakahjustuse korral nägime Järvamaa katses, et pruunikaid taimi võimalikult kaua põllul hoides (tippude murdumiseni)
Öökülmad tulid liiga vara ja võtsid maisitaimed ära, enne kui need saavutasid koristusküpsuse ja soovitud tärklisesisalduse.
saime lõplikuks tärklise saagiks sealt vaid 129 g/kg kuivaines.
Samal ajal paljunesid niiskete ilmadega lehtedel ja vartel hallitusseened ja nende lõplikuks arvuks jäi sellel põllul neli miljonit hallituse rakku ühel grammil maisilehtedel. Olgu öeldud, et lehed olid silmaga vaadates täiesti tavalised ja suurt hallitusega saastumist ei olnud näha. Hallituse toodetud mükotoksiinide risk on surnud lehtedega kauaks põldu jäetud maisi puhul suur. Mida ohtrama toodanguga loomad, suurem söömus, hapram looma immuunsüsteem (tiined loomad), seda ohtlikum on olukord. Eesti lehmad on tippsportlased ja see on neile potentsiaalselt ohtlik.
Varaste öökülmade tõttu ongi maisisilode kvaliteet eelmiste aastatega võrreldes väga varieeruv. Maisisilo valmistatakse eelkõige selle suure energiasisalduse pärast, mida on hea kasutada söödaratsioonis rohke proteiinisisaldusega rohusilode tasakaalustamiseks.
Maisisilo suur energiasisaldus pärineb maisiterades sisalduvast tärklisest. Kui ootamatu külm taime elutsükli katkestab, siis tärklise moodustumise protsess jääb pooleli ja tärklisesisaldus väheseks. Just seetõttu varieeruski 2022. aasta maisisilode tärklis vahemikus 89–375 g/kg kuivaines, olenevalt maisi küpsusastmest. Samal põhjusel on ka kuivainesisaldus silodes väga erinev, jäädes vahemikku 22–40%.
Taime küpsemist inditseerib ka tema kiusisaldus ja nende arvude vahel on samuti suured
käärid. Toorkiud jäi vahemikku 16–32%. Niisiis võib farmil olla kõrvuti hoidlates väga hea ja üsna viletsa kvaliteediga maisisilo, mille mõlema söötmisel oodatakse siiski suurt piimatoodangut. Kehvema söötmisel peab kompenseerimiseks juurde
Varane sort ei tähenda kindlasti,
haljasmassi saak jääks kesiseks, vaid pigem seda,
tera saab koristuse ajaks suurema tõenäosusega küpseks.
muutusi. Suur rõõm on näha, et viimase hooaja maisisilo proovides on toortuha sisaldused väga väiksed (alla 5%), mis näitab, et silo tootmise hügieenile pannakse varasemast enam rõhku ja maisisilo on hoidlatesse saanud ilma liigset pori ja mulda sisse vedamata.
Maisisilo õnnestumisel mängib võtmerolli ka korralik tallamine, et võimalikult palju hapnikku silost välja saada. Varasemate aastate maisisilode tallamistihedust mõõtes ei ole rõõmustamiseks eriti põhjust olnud, sest silokonveierite tempo oli kiire, hekseldid võimsad ja liiga palju haljasmassi veeti lühikese aja jooksul hoidlatesse. Möödunud hooaja maisisilotegu jälgides oli suur rõõm näha, et tallamisele oli rohkem rõhku pandud, ja nüüdseks kinnitavad ka siloanalüüsid, et silomeeskondade ühised jõupingutused on vilja kandnud.
ostma suurema koguse kalleid ostusöötasid, mis tõstab piima omahinda.
Liiga palju haljasmassi tuleb tallamisele Viimase aastaga on toimunud maisisilo valmistamise protsessis
Võtmesõna on FAO 180
Kuna meie suvi on lühike ja lõunamaadega meid võrrelda ei saa, siis maisisortide valikul võiks eelistada pigem varaseid (mitte üle FAO 180–190). Varane sort ei tä
henda kindlasti, et haljasmassi saak jääks kesiseks, vaid pigem seda, et tera saab koristuse ajaks suurema tõenäosusega küpseks.
Kui mais mingil põhjusel siiski siloküpsust ei saavuta, on oluline ratsiooni koostajaga juba varakult konsulteerida. Sellisel juhul oskavad loomakasvatajad arvestada ka olemasoleva silokogusega, mis silomahlade eraldumise tõttu võib jääda väiksemaks, kui esialgu kirjas oli. Söötmisstrateegiat varakult paika pannes ei tule lisakulutus teramaisile/maisijahule üllatusena ja saab juba varakult planeerida, milliste rohusilodega koos söötmine oleks kõige otstarbekam.
Kui loomadel hakkab ilmnema terviseprobleeme, söömuse langust või midagi eriskummalist, tuleks kohe teha mükotoksiinide analüüs. Kõiki söötasid (sh ostusöötasid, rohusilosid) ei jaksa mitte keegi läbi analüüsida ja sellepärast on otstarbekas võtta toksiinide sisalduse analüüsiks proov söödalavalt loomade eest, et näha toksiinide kogust, mida loom söödakilogrammiga saab.
Meeles tuleks pidada, et mida suurem on hallituse risk, seda olulisem on maisi tallamise intensiivsus. Seda enam ei muuda, et toksiinid põllul lehtedel juba valmis toodeti, kuid kui suudame hapniku silost võimalikult palju välja tallata, ei saa see olukord hoidlas vähemalt hullemaks minna. Loomulikult ei tohiks märga maisisilo üle tallata.
Üksnes olemasolevale söödabaasile hea söötmisstrateegia planeerimisega saab silodest välja võtta maksimumi.
et
etMais on oluline tärkliseallikas. Foto: Maalehe arhiiv
ArenG ♦ Vaid paarikümne aasta eest elas suur osa Eesti põllumajandusloomi Läti sööda peal ja Eestis oli vaid Scandagra söödatehas Viljandis. Seejärel asusid tööle mobiilsed söödaautod ja nüüd on hoogsalt arenemas ka Jõgevamaal tegutsev Pro Grupp Investi söödatehas.
LII sAMMLer
lii.sammler@maaleht.ee
„Seitsme aastaga on meie maht neljakordistunud, on tekkinud palju kliente Eestis, mõned suured kliendid Lätis ning uue võimalusena 25kiloses väikepakis söödamüük. Kõike seda arvesse võttes me ei jõua enam varsti olemasolevate tootmisvõimsustega kogu vajalikku sööta toota. Nii et plaanis on tulevikus rajada konkreetselt sellele kohale siin uus söödatehas,“ selgitab Pro Grupi juhatuse liige Leonid Dulub, näidates viimast vana telliskivihoonet, mis nende territooriumile veel jäänud on.
Usaldus ei tulnud üleöö
Eesti söödatööstus pole just ülearu suur. Kodumaisest viljast valmistab loomasööta peale Pro Grupi veel Scandagra söödatehas. Lehmafarme aitavad ka Baltic Agro ja Agrovarustuse mobiilsed söödamikserid. Siiani on tuntav turuosa Läti Dobele söödatööstusel.
Mõte rajada Jõgevamaale Kantkülla söödatootmise keskus tekkis firmal Pro Grupp Invest kümmekond aastat tagasi. 2014. aastal liitus meeskonnaga teraviljaäri kogemustega Leonid Dulub ning hakati ehitama söödatehast. „Tookord oli siin rohumaa ja veneaegne kuivatikompleks,“ meenutab ta. 2015. aasta 27. märtsil sai tehas valmis ja liinilt tuli esimene jõusööt.
„Alustasime 2000 tonni söödaga kuus, aasta lõpuks oli kuutoodang kasvanud 3000 tonnini, aastaks 2016 4000ni ja mullu olime jõudnud 8000 tonnini kuus ehk 95 000 tonnini aastas,“ loetleb Dulub, lisades, et praegu on tehas klientidele ja partnerite
le ära müünud 80% söödatehase võimekusest. „Päris tühjaks me ladu ei müü, see oleks liiga suur risk, sest kui tekib hädaolukord, peab natuke ka varu olema,“ selgitab ta.
Kuigi praegu jookseb masinavärk algusaegadega võrreldes peaaegu õlitatult, polnud algus kergete killast. Scandagra ja Dobele söödatehased olid juba aastaid turul, samuti tegid tööd esimesed mobiilsed mikserid ning paljud lehmapidajad jahvatasid oma karjale ise jahu. Viljaostmiseks suuremas mahus Pro Grupil raha nappis, samuti polnud algusaastatel piisavalt finantsvõimekust, et anda loomakasvatajatele pikemaid maksetähtaegu.
Abi oli sellest, et püüti hoida kvaliteeti. Hakati tegema head graanulsööta, mida vajavad lüpsirobotid ja mille pakkumist tol ajal piisavalt polnud. Koos nõustajatega hakati külastama veisefarme. Hoo lükkas sisse see, kui farmidele hakati andma rendile söödapunkreid.
Eesti piimakarja toodang on läinud nii suureks, et järjest olulisemaks muutub sööda täisväärtuslikkus. Väga oluline on ka bioohutus − kõik saastumise ja hallitamise riskid tuleb viia miinimumini.
„Kui lao eri nurkades on maisi, odra, rapsikoogi, sojasroti ja muude toorainete hunnikud, kus linnuparved peal istuvad ning hiired maiustamas käivad, on raske hoiduda saastumisest.“
„Kui lao eri nurkades on maisi, odra, rapsikoogi, sojasroti ja muude toorainete hunnikud, kus linnuparved peal istuvad ning hiired maiustamas käivad, on raske hoiduda saastumisest.
Palju lihtsam ja kokkuvõttes ka soodsam on kasutada täislahendust, kus sööt juba farmi kõrval tünnis,“ kommenteerib Dulub.
Mitte ainult punkrisse, vaid ka pakki
Veel eelmise aasta lõpul oli Eestis suur osa väikepakisööta imporditud naaberriikidest. Kuu aja eest valmis Pro Grupp Investi söödatehasel moodne täisautomaatne pakkeliin, mis pakib sööta 25kilostesse kottidesse ja suudab pakendada 5 tonni tunnis ehk üle 1000 tonni kuus. „Seda on selgelt rohkem, kui Eesti ja Läti tarbivad, kuid investeering on mõel
dud ekspordiks kaugematesse maadesse. Töötame täna aktiivselt selle nimel,“ lausub Dulub.
Sööta toodetakse veistele, sigadele ja kanadele. Selleks ostetakse aastas 95 000 tonni komponente. Sellest 65 000 tonni on teravili. „Kogu teravilja ostame Eesti põllumeestelt ja kohalikelt kokkuostjatelt,“ rõhutab Dulub, tuues suurimate partneritena välja Kevili ja Baltic Agro.
Ülejäänud 30 000 tonni hulka kuulub rapsikook ja õli, sojasrott, päevalillesrott, suhkrupeet, söödapärm, melass ja üle 40 eri mikrokomponendi. Kuna hiljuti avati uus õlitehas, kasutab Pro Grupp oma söötades ainult kodumaist rapsikooki ja õli.
Just söödatehase varustamiseks stabiilse kvaliteediga kodumaise rapsikoogi ja õliga oli uut tehast vaja. „Oma söötades
se vajame iga kuu 100 tonni õli ja 900 tonni rapsikooki. Oleme siiani ostnud rapsikooki Scanola Balticult ja Farm In Productionist, lisaks Lätist, Leedust, Valgevenest, Ukrainast, Kasahstanist. Välismaa kaup on olnud soodne, kuid kvaliteet ebastabiilne,“ selgitab Dulub õlitehase vajalikkust. Kui rapsikook kasutatakse ära oma tehases sööda tootmiseks, siis õlist jääb 80% kuumpressitud väärtuslikku vedelikku üle. See müüakse suurel määral Scanolasse, osalt ka Lätti ja Soome, kus see rafineeritakse, pudeldatakse ja saadetaks inimeste toidulauale.
Scandagra
Viljandi söödatehas
Eestis on peale Pro Grupi vaid üks söödtehas. See kuulub kontsernile Scandagra ning asub Viljandis. Tehas toodab kodulehe
andmetel täis ja täiendsöötasid sigadele, veistele ja kodulindudele, samuti lemmikloomadele, karpkaladele ja alpakadele. Tootesortimendi väljatöötamisel arvestatakse nii suur kui ka väiketootjate vajadustega. Sellest lähtudes on võimalik toota sööta loomade vajaduse järgi kas puistes, granuleeritult (graanuli eri pikkus) või purustatud graanuli kujul (jämeduse eri astmed). Tootmises on kümneid retsepte. Scandagra omandas tehase 2004. aastal ja on tootmist jõudu mööda moderniseerinud. 2021. aastal alustati söödatehase uue suuremahulise investeeringuplaani elluviimist, eesmärgiks parem kvaliteet, mürataseme alandamine, õhusaaste vähendamine ja energiasääst. Aastas toodetakse ligikaudu 90 000 tonni söötasid.
Baltic Agro teeb viie mobiilse veskiga ligikaudu 150 000 tonni sööta aastas.
Mobiilne veski sarnaneb pisut seguautoga, mille kolusse pannakse jahu ja muud komponendid ja segatakse need hästi läbi.
„Alustasime ühe masinaga, järgmised on iga mõne aasta tagant lisandunud vastavalt tellimusmahtude kasvule,“ selgitab Baltic Agro logistikajuht Jarmo Randmaa. „Baltic Agro kolleegid
Leedus pakkusid farmides sööda valmistamise teenust ning nägime, et ka Eesti loomakasvatajatele võiks see sobida.“
Esimese Söödameistri veskiga alustati 2010. aastal. Mobiilse söödaveski pealisehitused teeb Austria ettevõte, kellel on liikuvate söödaveskite ehitamisega aastakümnetepikkune kogemus.
„Baltic Agro mobiilse Söödameistri eeliseks on sööda tootmine loomafarmis kohapeal. Teenuse tellija näeb ja teab täpselt, mis kvaliteediga tooraineid sööda valmistamiseks kasutatakse,“
räägib Randmaa. „Kõik Baltic Agro liikuvad söödaveskid võimaldavad teravilju nii jahvatada kui ka muljuda. Söödalisandeid lisatakse nii puistes kui ka vedelal kujul. Valmistatud söödasegu ladustatakse söödapunkrisse puhudes või laopinnale.“
Sööt valmistatakse loomakasvatajate oma põldudel kasvanud teraviljast, komponendid lisatakse soovide põhjal. Vajaminevad komponendid saab tellida loomakasvatuse müügiesindajate käest, kes oskavad nõustada ka ratsiooni koostamise asjus. Val
davalt on Söödameistri klientideks piimaveisekasvatajad, kuid sööta toodetakse ka lihaveistele, kanadele, kitsedele, lammastele ja hobustele.
„Esimese Söödameistri kliendi Tavex OÜga algas koostöö 2010. aastal ja kestab tänase päevani. On nii farme, kellele toodetakse üle 1000 tonni sööta kuus, kui ka väiketootjaid, kelle jaoks valmistatakse 5 tonni sööta kuus,“ sõnab Randmaa. Kahe samasuguse autoga teenindab farme ka OÜ Agrovarustus.
LeonID DULUBPro Grupi sööda- ja õlitehas laiendab haaret. Foto: Rauno Liivand / Pro Grupp
