Eesti loomad saavad järjest rohkem kodumaist sööta

ArenG ♦ Vaid paarikümne aasta eest elas suur osa Eesti põllumajandusloomi Läti sööda peal ja Eestis oli vaid Scandagra söödatehas Viljandis. Seejärel asusid tööle mobiilsed söödaautod ja nüüd on hoogsalt arenemas ka Jõgevamaal tegutsev Pro Grupp Investi söödatehas.

LII sAMMLer lii.sammler@maaleht.ee

„Seitsme aastaga on meie maht neljakordistunud, on tekkinud palju kliente Eestis, mõned suured kliendid Lätis ning uue võimalusena 25kiloses väikepakis söödamüük. Kõike seda arvesse võttes me ei jõua enam varsti olemasolevate tootmisvõimsustega kogu vajalikku sööta toota. Nii et plaanis on tulevikus rajada konkreetselt sellele kohale siin uus söödatehas,“ selgitab Pro Grupi juhatuse liige Leonid Dulub, näidates viimast vana telliskivihoonet, mis nende territooriumile veel jäänud on.

Usaldus ei tulnud üleöö

Eesti söödatööstus pole just ülearu suur. Kodumaisest viljast valmistab loomasööta peale Pro Grupi veel Scandagra söödatehas. Lehmafarme aitavad ka Baltic Agro ja Agrovarustuse mobiilsed söödamikserid. Siiani on tuntav turuosa Läti Dobele söödatööstusel.

Mõte rajada Jõgevamaale Kantkülla söödatootmise keskus tekkis firmal Pro Grupp Invest kümmekond aastat tagasi. 2014. aastal liitus meeskonnaga teraviljaäri kogemustega Leonid Dulub ning hakati ehitama söödatehast. „Tookord oli siin rohumaa ja veneaegne kuivatikompleks,“ meenutab ta. 2015. aasta 27. märtsil sai tehas valmis ja liinilt tuli esimene jõusööt.

„Alustasime 2000 tonni söödaga kuus, aasta lõpuks oli kuutoodang kasvanud 3000 tonnini, aastaks 2016 4000ni ja mullu olime jõudnud 8000 tonnini kuus ehk 95 000 tonnini aastas,“ loetleb Dulub, lisades, et praegu on tehas klientidele ja partnerite­ le ära müünud 80% söödatehase võimekusest. „Päris tühjaks me ladu ei müü, see oleks liiga suur risk, sest kui tekib hädaolukord, peab natuke ka varu olema,“ selgitab ta.

Kuigi praegu jookseb masinavärk algusaegadega võrreldes peaaegu õlitatult, polnud algus kergete killast. Scandagra ja Dobele söödatehased olid juba aastaid turul, samuti tegid tööd esimesed mobiilsed mikserid ning paljud lehmapidajad jahvatasid oma karjale ise jahu. Viljaostmiseks suuremas mahus Pro Grupil raha nappis, samuti polnud algusaastatel piisavalt finantsvõimekust, et anda loomakasvatajatele pikemaid maksetähtaegu.

Abi oli sellest, et püüti hoida kvaliteeti. Hakati tegema head graanulsööta, mida vajavad lüpsirobotid ja mille pakkumist tol ajal piisavalt polnud. Koos nõustajatega hakati külastama veisefarme. Hoo lükkas sisse see, kui farmidele hakati andma rendile söödapunkreid.

Eesti piimakarja toodang on läinud nii suureks, et järjest olulisemaks muutub sööda täisväärtuslikkus. Väga oluline on ka bioohutus − kõik saastumise ja hallitamise riskid tuleb viia miinimumini.

„Kui lao eri nurkades on maisi, odra, rapsikoogi, sojasroti ja muude toorainete hunnikud, kus linnuparved peal istuvad ning hiired maiustamas käivad, on raske hoiduda saastumisest.“

„Kui lao eri nurkades on maisi, odra, rapsikoogi, sojasroti ja muude toorainete hunnikud, kus linnuparved peal istuvad ning hiired maiustamas käivad, on raske hoiduda saastumisest.

Palju lihtsam ja kokkuvõttes ka soodsam on kasutada täislahendust, kus sööt juba farmi kõrval tünnis,“ kommenteerib Dulub.

Mitte ainult punkrisse, vaid ka pakki

Veel eelmise aasta lõpul oli Eestis suur osa väikepakisööta imporditud naaberriikidest. Kuu aja eest valmis Pro Grupp Investi söödatehasel moodne täisautomaatne pakkeliin, mis pakib sööta 25kilostesse kottidesse ja suudab pakendada 5 tonni tunnis ehk üle 1000 tonni kuus. „Seda on selgelt rohkem, kui Eesti ja Läti tarbivad, kuid investeering on mõel­ dud ekspordiks kaugematesse maadesse. Töötame täna aktiivselt selle nimel,“ lausub Dulub.

Sööta toodetakse veistele, sigadele ja kanadele. Selleks ostetakse aastas 95 000 tonni komponente. Sellest 65 000 tonni on teravili. „Kogu teravilja ostame Eesti põllumeestelt ja kohalikelt kokkuostjatelt,“ rõhutab Dulub, tuues suurimate partneritena välja Kevili ja Baltic Agro.

Ülejäänud 30 000 tonni hulka kuulub rapsikook ja õli, sojasrott, päevalillesrott, suhkrupeet, söödapärm, melass ja üle 40 eri mikrokomponendi. Kuna hiljuti avati uus õlitehas, kasutab Pro Grupp oma söötades ainult kodumaist rapsikooki ja õli.

Just söödatehase varustamiseks stabiilse kvaliteediga kodumaise rapsikoogi ja ­õliga oli uut tehast vaja. „Oma söötades­ se vajame iga kuu 100 tonni õli ja 900 tonni rapsikooki. Oleme siiani ostnud rapsikooki Scanola Balticult ja Farm In Productionist, lisaks Lätist, Leedust, Valgevenest, Ukrainast, Kasahstanist. Välismaa kaup on olnud soodne, kuid kvaliteet ebastabiilne,“ selgitab Dulub õlitehase vajalikkust. Kui rapsikook kasutatakse ära oma tehases sööda tootmiseks, siis õlist jääb 80% kuumpressitud väärtuslikku vedelikku üle. See müüakse suurel määral Scanolasse, osalt ka Lätti ja Soome, kus see rafineeritakse, pudeldatakse ja saadetaks inimeste toidulauale.

Scandagra

Viljandi söödatehas

Eestis on peale Pro Grupi vaid üks söödtehas. See kuulub kontsernile Scandagra ning asub Viljandis. Tehas toodab kodulehe andmetel täis­ ja täiendsöötasid sigadele, veistele ja kodulindudele, samuti lemmikloomadele, karpkaladele ja alpakadele. Tootesortimendi väljatöötamisel arvestatakse nii suur­ kui ka väiketootjate vajadustega. Sellest lähtudes on võimalik toota sööta loomade vajaduse järgi kas puistes, granuleeritult (graanuli eri pikkus) või purustatud graanuli kujul (jämeduse eri astmed). Tootmises on kümneid retsepte. Scandagra omandas tehase 2004. aastal ja on tootmist jõudu mööda moderniseerinud. 2021. aastal alustati söödatehase uue suuremahulise investeeringuplaani elluviimist, eesmärgiks parem kvaliteet, mürataseme alandamine, õhusaaste vähendamine ja energiasääst. Aastas toodetakse ligikaudu 90 000 tonni söötasid.

Baltic Agro tuleb veskiga kohale

Baltic Agro teeb viie mobiilse veskiga ligikaudu 150 000 tonni sööta aastas.

Mobiilne veski sarnaneb pisut seguautoga, mille kolusse pannakse jahu ja muud komponendid ja segatakse need hästi läbi.

„Alustasime ühe masinaga, järgmised on iga mõne aasta tagant lisandunud vastavalt tellimusmahtude kasvule,“ selgitab Baltic Agro logistikajuht Jarmo Randmaa. „Baltic Agro kolleegid

Leedus pakkusid farmides sööda valmistamise teenust ning nägime, et ka Eesti loomakasvatajatele võiks see sobida.“

Esimese Söödameistri veskiga alustati 2010. aastal. Mobiilse söödaveski pealisehitused teeb Austria ettevõte, kellel on liikuvate söödaveskite ehitamisega aastakümnetepikkune kogemus.

„Baltic Agro mobiilse Söödameistri eeliseks on sööda tootmine loomafarmis kohapeal. Teenuse tellija näeb ja teab täpselt, mis kvaliteediga tooraineid sööda valmistamiseks kasutatakse,“ räägib Randmaa. „Kõik Baltic Agro liikuvad söödaveskid võimaldavad teravilju nii jahvatada kui ka muljuda. Söödalisandeid lisatakse nii puistes kui ka vedelal kujul. Valmistatud söödasegu ladustatakse söödapunkrisse puhudes või laopinnale.“

Sööt valmistatakse loomakasvatajate oma põldudel kasvanud teraviljast, komponendid lisatakse soovide põhjal. Vajaminevad komponendid saab tellida loomakasvatuse müügiesindajate käest, kes oskavad nõustada ka ratsiooni koostamise asjus. Val­ davalt on Söödameistri klientideks piimaveisekasvatajad, kuid sööta toodetakse ka lihaveistele, kanadele, kitsedele, lammastele ja hobustele.

„Esimese Söödameistri kliendi Tavex OÜga algas koostöö 2010. aastal ja kestab tänase päevani. On nii farme, kellele toodetakse üle 1000 tonni sööta kuus, kui ka väiketootjaid, kelle jaoks valmistatakse 5 tonni sööta kuus,“ sõnab Randmaa. Kahe samasuguse autoga teenindab farme ka OÜ Agrovarustus.