Pankade silmis on tähtis keskkonnasõbralik põllumajandus

proGnoos ♦ Kuigi möödunud aastad on olnud põllumeestele keerukad, näevad eksperdid tulevikku pigem optimistlikuna, tõdesid panga ja põllumajandussektori esindajad seminaril Olustvere mõisas.

LII sAMMLer lii.sammler@maaleht.ee

Seb

Panga kliendihaldur Andrus Mägi rääkis panga põllumajandusseminaril, et pandeemia mõjul tekkinud tarnekriis tõi suuremalt esile toidujulgeoleku ja isevarustatuse olulisuse. „Eelmisel aastal said need sõnad seoses Venemaa agressiooniga veelgi suurema tähenduse,“ ütles Mägi.

„Kohalik põllumajandus ja toidutootmine on igapäevase toidujulgeoleku kindlustajana Eesti jaoks strateegiliselt oluline majandusharu. Samal ajal sõltub sektor väga paljudest erinevatest teguritest. On selge, et kõik sektorid, sealhulgas põllumajandus, on mõjutatud poliitilistest otsustest.

Poliitiliste otsuste alla saab koondada nii sõja, pandeemiaga seotud piirangud, rohepöördega seoses tehtavad muudatused toetuste süsteemis kui veel paljud muud tegurid. Lisaks sõltub põllumajandus ilmastikust, tarneahelate kindlusest, suhetest jne. Järjest olulisemaks muutub riskide hindamine ja nende maandamine,“ nentis Mägi.

Jätkusuutlik majandamine annab eelised

„Eesti põllumajandusettevõtjad on oma tegevusse ja arengusse edukalt investeerinud ning meie farmid on keskmisest suuremad vÕrDLUs

Põllumajandusettevõtted

Euroopa Liidu riikides ja kaasaegsemad,“ tõi Mägi seminaril esile meie põllumeeste häid majandamisoskusi. Ta selgitas, et põllumajandusmaastikul on viimastel aastatel toimunud konsolideerumine – väiksemad ettevõtted lõpetavad tegevuse või ostavad suuremad need ära. See trend on olnud püsiv. Aasta­aastalt väheneb sektoris ettevõtete arv, ent samal ajal suureneb kasutuses oleva maa hulk. Eestis on selline areng toimunud kiiremini kui Lätis ja Leedus ning Eesti paistab siin silma ka kogu Euroopas.

„Meie põllumajandusettevõtete kasutuses on keskmiselt rohkem maad, võrreldes teiste Euroopa riikidega, ja juba see fakt peaks need muutma jätkusuutlikeks ning efektiivseteks,“ leidis Mägi.

Seminarilt jäi kõlama, et üha olulisemaks muutub jätkusuutlik ja vastutustundlik majandamine ka keskkonna seisukohalt. Ootused keskkonnateadlikkuse paranemiseks on rohepöörde tõttu kasvanud ning selle tõttu on ka Euroopa Liidu toetused järjest rohkem jätkusuutlikkuse nõuetega seotud.

Mägi sõnul keskendutakse käesoleval toetusperioodil kliimaeesmärkide saavutamisele ja mitmekesisusele. Sellest tulenedes on ligi 40% toetuseelarvest suunatud just nende valdkondade arendamisse ja parendamisse.

„Ettevõtted, kes kaasavad jätkusuutlikke tegevusi oma äriotsustesse, on pikas perspektiivis edukamad ja kindlasti on neil tulevikus parem ligipääs kapitalile,“ andis Mägi teada pankade seisukoha.

Põllumajanduses tuleb Mägi sõnul oluline osa CO2 jalajäljest väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamisest ja nende tootmiseks vajamineva kütuse põletamisest.

„Siin paistab Eesti põllumees võrreldes teiste Euroopa riikide põllumeestega vägagi eeskujulikult silma,“ tõdes Mägi ja lisas, et võrreldes teiste Euroopa põllumeestega, on meie väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine hektari kohta ülimalt tagasihoidlik − väetisetarve hektari kohta on meil pea kaks ja taimekaitsevahendite kasutus üle kolme korra väiksem. sooDUsTUseD

„Äramärkimist väärib ka see, et maheda põllumajandusmaa osakaal on meil 22%, mis on Euroopa keskmisest näitajast peaaegu kolm korda suurem. Nendele näitajatele tuginedes võib julgelt väita, et meie tootja on juba täna keskkonnasäästlikult ja suure vastutustundega majandanud,“ ütles Mägi. Meie tulevik on helgem kui Lõuna-Euroopal Andrus Mägi märkis, et toetudes Euroopa keskkonnaagentuuri statistikale, võiks järeldada, et meie piirkonna klimaatiline väljavaade on tulevikus parem kui näiteks Lõuna­Euroopal. „Lõuna­Euroopa põllumajandus saab tõenäoliselt rohkem mõjutatud ilmastikust,“ ütles Mägi.

Üheks keskkonnasõbraliku põllumajanduse näiteks on mesilaste rohkus ja neile korjealade rajamine.

Foto: Rauno Volmar

„Ettevõtted, kes kaasavad jätkusuutlikke tegevusi oma äriotsustesse, on pikas perspektiivis edukamad ja kindlasti on neil tulevikus parem ligipääs kapitalile.“

AnDrUs MÄGI

Keskkonnasäästlikult tegutsevatele

P Llumeestele Paremad Laenutingimused

Swedbank on alustanud koostööd ettevõttega eAgronom, et suunata Eesti, Läti ja Leedu põllumajandustootjaid paremate laenutingimuste abil võtma kasutusele kliimasõbralikke põllumajanduspraktikaid. Soodsate rohelaenude ja -liisingute eelduseks on eAgronomilt põllumehele väljastatav sertifikaat, mis tõendab jätkusuutlike põllumajandusvõtete järgimist.

Laenusooviga põllumajandustootjad, kes on läbinud finantshindamise, saavad kaks pakkumist: tavalise laenu pakkumise ja keskkonnasõbralike harimisvõtetega seotud laenu pakkumise.

Swedbank Eesti juhatuse esimehe Olavi Lepa sõnul panustab Swedbank järjepidevalt jätkusuutliku majanduse arendamisse: „Aitame oma klientidel minna üle rohelisele majandusele, mistõttu oleme seadnud oma strateegia keskmesse jätkusuutlikkuse ning põllumajanduse kõrval oleme arendamas sarnaseid algatusi ka kõigis teistes sektorites.“

Allikas: Swedbank

Mullune suvi oli Euroopas mõõtmisajaloo kuumim ja samasugust tendentsi ennustatakse ka tulevikuks. Seetõttu nähakse, et lõunapoolsete piirkondade saagikus on pigem langevas ja põhjapoolsete regioonide saagikus tõusvas trendis. Ennustatakse, et tänu klimaatiliselt soodsatele tingimustele meie regioonis võiks näiteks nisu keskmine saagikus juba lähikümnenditel tõusta kuni 10%. Seda fakti näivad kinnitavat viimased neli aastat, kus teravilja saagikuse näitajad on olnud stabiilsemad kui varasematel perioodidel, kus volatiilsus on olnud suurem.

Mis juhtub kütuse- ja väetisehindadega?

SEB Panga finantsturgude riskinõustaja Martin Sillasoo selgitas, et väetise peamise tooraine gaasi puhul on SEB prognoos 105 eurot/MWh 2023. aasta keskmisena (võrdluseks praegune hind 55 eurot/MWh). Praegusest kõrgema hinna prognoos tuleneb tema sõnul asjaolust, et Euroopas võib olla vaja gaasi tarbimist vähendada ka järgmisel talvel. Varem Venemaalt pärinenud gaasimahtusid pole veel suudetud täielikult asendada alternatiivsete tarnekanalitega. Kõrgem hind aitab soodustada gaasi tarbimise vähendamist.

SEB prognoos Brenti* toornaftale on 110 USD barreli kohta 2023. aasta keskmise hinnana. See on kõrgem kui praegune hind (85 USD barreli kohta). Nafta hind võib lähikuudel pöörduda tõusule Hiina majanduse avanemisega seotud tarbimise kasvu tõttu, mis suurendab kütuste tarbimist näiteks lennundussektoris. Samuti on naftaturul lisasurve võimaliku Venemaa nafta ja naftatoodete ekspordi vähenemise pärast.

* Brenti toornafta on klassifikatsioon, mida kasutatakse suuremate kauplemiste puhul ja mis on maailma finantsturgudel ostude võrdlusalus. Tegelikult on see määratlus, mida kasutatakse toornafta tüübi iseloomustamiseks.

Brenti toornafta pärineb neljast Põhjamere regioonist: Brentist, Fortiesest, Osebergist ja Ekofiskist.