TLN ehitab/ TLN Development

Vee

renn

Veerenni asum on kujunemas üheks Tallinna atraktiivsemaks linnaosaks. Asukoht kesklinnas südalinna veerel, lihtsad ja kiired ligipääsud linna eri suundadesse ja linnast välja, läheduse rohealad ja pargid loovad eelduse heaks elukeskkonnaks.

Tekst: Mark Reinop Fotod: Kaupo Kalda, Pulss

i tõusutee

Lisaks on asum, mis sai oma nime keskajal rajatud veekanali (akvedukti) ja vastavalt selle keskse tänava järgi, ka rikkaliku ajalooga piirkond. Pidev ja ulatuslikum elupiirkond kujunes siia alles 19. sajandi teisel poolel ühes tööstusettevõtete rajamisega. Ametlikult on Veerenni asum olemas aga alles 1991. aastast.

Praegusesse Veerenni piirkonda rajati juba Revali linna algusaegadest peale tähtsaid objekte. Kõige olulisem on veekanal, mille rajamiseks Valdemar IV, viimane siin valitsenud Taani kuningas oma loa ja õnnistuse andis. Akvedukt juhtis vee Ülemiste järvest ja Härjapea jõest pea sirgjooneliselt läbi praeguse Veerenni tänava kuni Harju väravani. Veekanal andis linlastele joogivee ja vett kaitsemüüri väravate lähistel seisnud vesiveskitele.

l

Oli esialgu lahtine, vaid paekividega põhjast ja külgedelt kaetud. Hiljem viidi vesi tunnelisse.

Kui akvedukt oli elu eelduseks, siis teine tähtis paik oli seotud linna korraloomega: praeguse Liivalaia tänava alguses Swedbanki hoone kohal asus linna hukkamispaik koos Timuka aiaga. Kui rändurid sajandeid tagasi praegust Pärnu maanteed pidi linna poole rühkisid, ei jäänud neile märkamata paremal kõrgel liivakünkal asunud võllas. Vanal ajal tähendas see möödakulgejate jaoks olulist sõnumit: „Tere tulemast Tallinna − meil on kord ja õiglus majas!”

Kivist ehitatud hukkamispaik on muide näha Tallinna teadaolevalt kõige esimesel linnavaatel, nn Mustpeade epitaafil aastast 1563. Avalikud hukkamised lõpetati 19. sajandi algul.

Veerenni 1930.

Veekana l an dis linlastele joo givee ja vett ka itsemüüri väravate lähistel seisnud vesiveskitele.

Praeguse Ühisgümnaasiumi ja ülesõiduviadukti lähedal olev kõrgendik kandis vanasti Jeruusalemma mäe nime. Võimalik, et paik oli ka palverännete sihtpunkt, kuid kindlalt toimus sealkandis lahing moskoviitide ja tallinlaste vahel 1561. aastal.

Elamu ja tööstuspiirkonna kujune mine 19. sajandi jooksul, kui linna elanikkond vaikselt kasvas, hakati paikkonda rajama ühe enam eluasemeid. Esialgu, irooniliselt, nekropole. Kuna kirikute ümber ja linnasüdamesse matmine keelati, siis asutati Veerenni piirile juba Juhkentali asumi serva suur kalmistukompleks. Vana-Kaarli, Siselinna, Nevski vene rahulad on ühtlasi rohealad ja pargipiirkond. Kuni 1970ndate alguseni sõitis sealt läbi ka kitsarööpmeline rong.

Veerenni asumis Magasini tänaval on mälestuskivi hävinenud juudi kalmistule. Lähipiirkonnas, Kalevi sisehalli kõrval, märgib mälestuskivi katoliiklaste, Poola hävitatud kalmistut. Siselinna hävitatud moslemikalmistu on aga sootuks tähistamata.

Võib lisada, et Veerenni asumil on veelgi sidemeid religiooniajalooga. Siin, vana hukkamispaiga lähedusse, püstitati 1920ndatel väidetavalt maailma suurim metodistide kirik (hoone hävis märtsipommituses 1944) ning praegu on Veerennis ja Vana-Veerennis nelipühilaste kogukonna hoone. 19. sajandil hakati piirkonda tooma haigla- ja hoolekandeasutusi. Osa on praegugi alles, nagu nn keskhaigla, osa hooneid või krunte on arendatud elupindadeks.

Tihenes ka tööstusettevõtete rajamine, suurimaks ja kuulsamaks sai Lutheri vineeritööstuskompleks, mida võib pidada Eesti mööblitööstuse alguseks. Lutheri tootmis- ja olmehoonete paekivi kasutamise jõu- ja ilunumbreid sisaldanud nn Lutheri kvartal on tänapäeval muudetud väljapaistvaks moodsate elu- ja kontoripindade kogumiks.

Ka 1928. aastal juudi ettevõtja Haim Karschensteini asutatud vihmakuubede töökojast Gentleman alguse saanud tänane suur Baltika kvartal pole ammu enam tekstiili ja trikotaaži tootmisega seotud tehas, vaid moodne ja avar kontorite pesa.

Muide, ka Herne ja Magasini tänava ristmiku kõrval asuv paehoone on puhastusteenuseid pakkunud juba 1920ndatest aastatest.

Magasini tänava lõpus on 1920ndatel ja 1930ndatel rajatud kaunite elumajade ja viljapuuaedadega ala, mille keskmes vaikne park. Mitmed hooned on projekteerinud arhitektid Eugen

Habermann ja Herbert Johanson.

Veel 1920ndate algul oli Magasini tänava lõpus heidikute varjupaik ja eriti suviti oli piirkond kurikuulus „džungel”, millest kõmuajakirjandus kõige hirmsamaid lugusid kirjutas.

Tänapäeval näeme aga alal kenasti edendatud elukeskkonda ja üsna hiljuti on siit ära kolinud ka Tallinna vangla, vabastades palju ruumi uutele arendustele.

Elamuehituse traditsioon id jätkuvad Elamuehitusel on piirkonnas oma ajaloolisi saavutusi. Asumis on alles hulk 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest pärit puumaju. Lutheri tehasega seotud elumaju näeb Vana-Lõuna tänaval ja kahtlemata on üks pärl nn Lutheri juugendvilla, kus praegu tegutseb nn õnnepalee.

Eesti Vabariigi tekkimise järel kogunes Veerenni piirkonda ettevõtlikke ja söakaid inimesi, kes ühena esimestest hakkasid kooperatiivsel alusel ja riikliku laenuga rajama suuremaid kivihooneid (nt Õpetajate tänav), kui üldiselt ehitati odavamaid nn Tallinna puumaju kivist trepiko

jaga. Laenude tõttu nimetati piirkonda tollal ka Võlakülaks.

Hetkel on kõige kuumem arenduspaik just Filtri tee, Lutheri kvartali hoonete ja Baltika kvartali naabruses piki Veerenni tänavat jooksev avar ala, kuhu rajab uut atraktiivset Uus-Veerenni elukeskkonda Merko Ehitus.

Eugen Habermanni projekteeritud maja.

Vee

renn

i going Up

Veerenni is growing into one the most attractive residential areas in Tallinn. Central location, fast and easy connections with all districts and outskirts, proximity of green areas and parks all make the locale attractive for living.

The residential area got its name from a big street cutting through the area and called after a medieval aqueduct, thus making the rich history of the area quite obvious. The first houses were built here only in the 2nd half of the 19th century, during the industrial revolution.

But important structures were built here already in the early days. The most important one was clearly the aqueduct, designed and constructed with the blessing of Valdemar IV of Denmark, the last Danish king who reigned over Tallinn-Reval. The aqueduct used to take water from Lake Ülemiste and the Härjapea River in an almost straight line along the present Veerenni Street to Harju Gates. The waterway supplied the town with drinking water and powered the watermills near the town wall. Whilst the aqueduct was vital for life in town, there was also another important structure closely related to law enforcement: at one end of Liivalaia Street where the present Swedbank building is standing, was the public execution site and the Hangman’s Gardens. The stone-built execution site can be seen in the first known panoramic view of Tallinn on the epitaph of the Blackheads from 1563. Public executions stopped in Tallinn in the early 19th century.

In the 19th century, as the population was slowly growing, more homes and apartment buildings were constructed in the area. Still, hos-

pitals and care homes came before. Some are still there, like the so-called central hospital, others have been redeveloped into residential spaces.

Soon industrial structures were cropping up. A. M. Luther Plywood Factory is the biggest and probably the best known, as it marks the beginning of furniture industry in Estonia. The Luther Quarter is rich in spectacular examples of the use of limestone in industrial and residential buildings and has now been converted into impressive modern lofts, studios and offices.

The Baltika Quarter, that started out as mackintosh factory “Gentleman” in 1928, no longer serves the textile industry and has been converted into spacious modern offices.

At the end of Magasini Street there is a separate area with lovely private homes and fruit gardens and a quiet park in the middle, all from the 1920’s and 1930’s. Here several houses were designed by distinguished local architects Eugen Habermann and Herbert Johanson.

When the Republic of Estonia was born a hundred years ago, the Veerenni area was one of the first where entrepreneurial citizens joined into cooperatives, took government loans and started building larger stone houses (e.g. Õpetajate Street) when the general trend was still to build cheaper wooden houses with just a stone entrance and stairs – the so-called Tallinn-type houses. Because of the loans, the area was also called Debt Village.

Today, the open area bordered by Filtri Road, Luther Quarter, Baltika Quarter and Veerenni Street is the hottest new development area where Merko Ehitus is going to build the attractive NewVeerenni neighbourhood.