Välismaalt / Expat

EEStiS nagu HiSpaania koduS

Hispaaniast Murcia linnast pärit, filosoofiat ja semiootikat õppinud José Inestal Hernándeze lugu sarnaneb paljude teiste välismaalt Eestisse elama asunud välismaalaste lugudega. Siia elama ja töötama tõi teda armastus.

Tekst ja fotod: Andres Peets

Armastus eesti naise vastu, millele lisandus üsna pea ka lugupidamine ja kiindumus selle maa ja inimeste vastu. 2012. aastal Eestisse saabunud mees asus esmalt kaheks aastaks leiba teenima Viljandi Kultuuriakadeemia hispaania keele õpetajana, misjärel jõudis Tallinna Hispaania Maja keeltekooli õpetajaks. Praegu juhib José enda asutatud Hispaania klubi ja keeltekooli La Tarara kahasse koos Piret Rumm-Värkiga. Tegemist on omamoodi Ibeeria kultuurikeskuse ja keeltekooliga ühteaegu.

José jaoks pole õpetamine mitte ainult töö, vaid kirg. La Tarara pole mitte tavapärane keeltekool, vaid siin antakse edasi kogu hispaaniakeelse maailma kultuuririkkust, alustades muusika, kunstide ja köögiga ning lõpetades kõige olulisema – hispaania elurõõmuga. Üle kõige soovis José luua paika, kus inimesed saavad tunda end nagu kodus, nagu hispaania kodus. „Tahame, et La Tarara oleks kultuuride kohtumispaik,” ütleb Jose õhinal.

José on Eestis avastanud sügavama sideme loodusega kui kunagi varem. Talle meeldib aastaaegade vaheldumine − kui eriline ja teistsugune on keskkond lumega. Samuti on tema jaoks eriline looduse intensiivsem roheline värv, mis on tajutav kevaditi. Ja lilled!

Tallinn meeldib talle kui piisavalt väike linn, kus kultuurisündmused on pidevalt n-ö käe-jala juures. Siin saab jalutada mere ääres või sõita jalgrattaga ning olla tunni pärast juba keset metsa. Eestis on ta enda jaoks avastanud ka näiteks leiva küpsetamise saladuse. Joséle meeldivad ka füüsilised proovikivid: pingutused Ronimisministeeriumis, suvel vabas õhus matkamine ja talvisel jääl uisutamine.

Jah, Eestis elamisel on ka pahupooli. Kodust, perest ja sõpradest eemal olemine võib aeg-ajalt tusameelt tekitada. Eestlased võivad lõunamaalasele veidi külma ja osavõtmatu mulje jätta ning siinset pimedat aega on keeruline taluda. Kõige selle vastu aitavad aga heade inimeste kõrval hea toit, tummine vein ja säravad küünlad. The story of José Inestal Hernández, who relocated here from Murcia, Spain reminds the stories of many other foreigners who’ve come to live in Estonia. It was love that brought him here. His love to an Estonian woman soon transcended into respect and affection towards the country and its people.

With educational a background in philosophy and semiotics José arrived here in 2012 and first taught Spanish at Viljandi Culture Academy for two years. Then he moved to Tallinn and took up teaching Spanish at the Spanish House. Today, José runs his own Spanish Club and language school La Tarara together with Piret Rumm-Värk. The latter is a hybrid of an Iberian Culture Centre and a language school.

Teaching is not just any old job for José but his passion. And La Tarara is not just any other language school. Here you get immersed in the rich culture of the Spanish world, from music, arts and cuisine to the most important element – Spanish joy of life. José wanted to create an environment where people could feel themselves at home - in a Spanish home. “We want La Tarara to be a meeting point of cultures,” Jose beams with enthusiasm.

José discovered a strong connection with nature in Estonia. He likes the changing seasons and the huge difference that snow can make.

He says Tallinn is a small enough town where cultural events take place within easy reach. You can go to the coast or ride a bike and be in the middle of a forest within an hour. But life in Estonia also has its negative sides. The Estonians may seem cold and indifferent for a southerner and surviving dark winters can be difficult. But all this can be overcome with good people, good wine and many burning candles. . tHE SaME old Story witH tHE twiSt of tHE Snow