Test: Toit / Food

4.

6.

Vana kooli nostalgia

Trendikaid söögikohti, kus toit näeb välja nagu kalorivaba ikebana ning gluteeni aja noaotsaga taga, nagu Joosep Toots kringlist rosinaid, on kogu pealinn täis. Neid tuleb pealegi juurde kiiremini, kui sulailmaga katuseräästas jääpurikad paljunevad.

Tekst ja fotod: Pulss

ahvusköökidest ei hakka üldse rääkimagi ning igast maailma nurgast pärit eksootilisi kõhuelamusi pakkuvate söögikohtade valik laieneb tänakukiirusel.

Aga kus käivad kõhtu kinnitamas inimesed, kes eelistavad taldrikul traditsioonilisi, rahvuskonservatiivseid maitseväärtusi? Need, kelle jaoks kõik ketšupist vürtsikam on liiga tuline; kelle esimene eelistus on siga; kana on parimal juhul salati aseaine ning kes ilma kartulita kõhtu täis ei saa? Ja mitte ainult nemad. Eks meile kõigile annab geenidesse salvestunud maitsemälu aeg-ajalt märku. Siis tahaks singirulle ja ahjukartulit ja sülti-sinepit ja hapukapsast. Ja muud traditsioonilist ka.

Ilma igasugu kulinaarmulti ja -kulti viguriteta.

Pulss käis seekord otsimas nii-öelda vana kooli söögikohti. Selliseid, kus road ei kannata kaloripuuduse käes ja kus lõhnab nostalgia, mitte basiiliku järele.

1. Ve ski kõrts Lak i 11a Üks veski seisab Laki teel ja veskitööd ei tehta sääl, võiks Mustamäel asuva söögikoha kohta laulda. Kontrast tööstusmaastiku ja sinna veetud talupoegliku tuuleveski vahel on mõistagi terav, hoolimata sellest, et veski on aastatega tiivikud kaotanud. Veski on ehedat sorti kõrts, mille menüü ja sisustus rihivad nõukanostalgilist ühismajandiglamuuri. Mis seal salata, teevad seda korralikult.

Uksed tehakse Veskis lahti kohe hommikul, et töörahvas saaks enne päevaaskeldusi pudru, pirukate ja munaroogadega kõhu korralikult täis. Lõunast alates pakub Veski korralikku eestipärast kõrtsitoitu. On seljankat ja borši, Caesari salatit ja kitsejuustusalatit, seapraadi hapukapsaga ja peekonis kanafileed, lõhepastat, Kiievi kotletti ja muud ka. Hinnatase on mõistlik, portsud korralikud ja toit omas klassis täiesti tegija.

Sedasorti söögikohtade puhul on üldjuhul raske rääkida gastronoomilistest üllatustest, kuid vähemalt ühte pakub Veski kindlasti. Palju on Tallinnas kohti, kus pakutakse üdikonte? Veski on kui mitte ainus, siis üks vähestest kohtadest, kus seda rooga saab.

Suur osa Veski toidukaardil pakutavast on mõistagi lihane, kuid kõrts käib ajaga kaasas ning nende taimetoitude valik on täiesti asjalik. Spinatirisoto ahjukastaniga peaks igal taimetoitlasel silmad särama panema ja bataadiga vegeburks ka. Mustamäe kandis on Veski kõrts tubli tegija ning ausalt öeldes on raske leida põhjust, miks ka kaugema kandi rahvas ei võiks veskiteed ette võtta.

2. Sirbi baa r Kopli 69k Tahate korralikku nostalgialaksu ja rännata ajas tagasi, ilma ajamasinat kasutamata? Siis istuge trammi ja võtke suund Koplisse. Õnneks pole kinnisvaraarendus sealkandis veel tuure üles võtnud ning üks kohalikest legendidest, Sirbi baar, seisab endiselt omal kohal. See veidra arhitektuuriga majakeses asuv äärelinnapuhvet pakub kaugemalt tulijatele ehedat elamust üleminekuajast, kohalike jaoks on aga tegu paigaga, kus keha kinnitada ja napsuklaasi taga ilmaasju arutada, olgu selleks siis hoki, kohalik poliitika või globaalprobleemid.

Köök on Sirbi kohvikus slaavipärane. Borš on hakatuseks kindel valik, ainuüksi selle pärast maksab Koplisse ronida. Väga head on ka teised suptšikud. Ehedat nõukaköögi glamuuri esindab Sirbi menüüs kana tabaka. Saab ka šašlõkki, liha juustukattega (mjaso po frantsuzski) ehk liha prantsusepäraselt, liha peekoniga, seda, teist ja kolmandat. Lisanditest tasub tellida friikartuleid, need on Sirbis üllataval tasemel. Kõik pakutav on südamega tehtud ja maitsev, salat kvaliteetne ja värske, portsud prisked ning hinna, kvaliteedi ja kalorite koguse suhe on väga mõistlik.

Eesti keelega saab Sirbi kohvikus kenasti hakkama ja turvalisusega pole Koplis ammuilma probleeme. Nii et kes

Ve ski on ehedat sorti kõrts, mille me nüü ja sisustus rihivad nõuka nostalgilist ühismaja ndiglam uuri.

tahab ehedat elamust ning maitsvat kõhutäit, see seab sammud esimesel võimalusel trammpeatuse poole ja võtab Sirbi sihiks.

3. Räägupe sa Nõmme tee 53 Gurmeeburgeriteks nimetatud kotletisaiade buum on kestnud juba nii kaua, et paljud on hakkavad juba unustama, milline näeb välja ja kuidas maitseb see nii-öelda klassikaline, rotikaks kutsutud eesti burks. Selline, mida lasevad hea maitsta burksiputkade juurde kogunenud ossid. Tahate seda mekki meelde tuletada? Vabalt. Selleks pole vaja kaugele sõita ja kummi kulutada. Minge näiteks Nõmme teele, seal seisavad paarisajameetrise vahega kaks konkureerivat legendaarset burksiputkat: Räägupesa ja Staap. Räägupesa omanimeline burks on selle stiili klassikaline esindaja.

Tellige topelträäguburger ning friikad ja kaste sinna manu. Burks on korralik kobakas, kuid peeneks hakitud roheline kraam pole laotatud mitte kihina pihvide ja kukliviilude vahel, vaid suratud suure pahmakaga ühest servast sisse. See kõik on väga helde käega üle valatud roosakaga kastmega. Ja see on külm. Pealmist kihti on kõige mõistlikum lürpida, tavalisel moel süüa üritades kulub kogenematul sööjal salvrätte vähemalt peotäis. Pihvid on õhukesed ning nende veiselihasisaldus tundub olevat napipoolne. Friikaid on papptaldrikul korralik kuhi, üpris prostat kastet pea sama palju.

Kiirelt saab see kraam valmis, ja odav on see ka ning kõht saab kivina täis. Aga kõik ülejäänu, oeh, see on ikka väga halb ja raskesti seeditav.

4. Va naema Kurrmee Koidu 89 „Saab sööki, saab jooki, saab priimat pannkooki!” laulis Pipi Pikksukk. Selle, teise ja kolmanda saamiseks ei pea Segasumma suvilasse sõitma, saab ka lähemalt. Uue Maailma asumist, kohvikust nimega Vanaema KurrMee. Jah, just nimelt KurrMee, mitte Gurmee, on selle kolme-nelja kuu eest avatud kohviku nimi.

Valik on selles kohas lihtne. On supp, on salateid, saiakesi-pirukaid ka. Põhiline on mõistagi pannkoogid. Need on kenasti kuldsed ja koduselt mekkivad ülepannikad. Paksustki on neil parasjagu ning saab nii soolase täidisega kui ka magusaid. Soolased maksavad 4–4.50, magusad jäävad 2.50–4 euro vahemikku. Kaks pannkooki annavad kokku täiesti korraliku kõhutäie. Singi-juustu on klassika, tex mex pannkook pole ka paha, kuigi vürtsikust on turvaliselt olematust pisut rohkem. Magusroaks sobivad suurepäraselt moosi ja jäätise või mis veelgi parem, Nutella ja banaani pannkook.

Kui nüüd pisut nuriseda, siis kõigepealt, soolase täidisega pannkookide küpsetamiseks võiks kasutada teist tainast, mis oleks kröömike vähem magus. Ja teiseks, soolaste pannkookide juurde pakutavat hapukoort võiks pisut tuunida: törtsuke tomatipastat või mädarõigast, veidike küüslauku või mõnd ürti. Ja kui kohvikus saaks valgust ka veel pisut intiimsemaks timmida, saaks olemise väga hubaseks.

Paarile mainitud pisukesele miinusele vaatamata on Vanaema KurrMee üks väga mõnus asumikohvik. Oleks selliseid vaid rohkem.

5. Alf redi pubi Ra humäe tee 25 Mõnes mõttes on sümboolne, et Rahumäel paiknevad naabermajades kaks eri maailmadest pärit söögikohta. Üks neist on Akbana, mida nii mõnedki peavad pealinna parimate Inda restoranide sekka kuuluvaks. Teine on Alfredi pubi, tõeliselt ehe vana kooli kõrts, kus tavalised eesti inimesed õhtuti süldibändi saatel jalga keerutavad ning lasevad hea maitsta toitudel, mis kuuluvad Eesti pubiroogade kullafondi. Valik on seega seinast seina.

Oma põhilise trumbi tõmbab Alfred varrukast välja siis, kui kehv suusailm läbi on saanud. Aed on sellel kõrtsil väga õdus, tõeline oaas. Teine sama kõva trump on külmlaud. See on puhas eestimaise pidulaua klassika, singirullid, kana ja liha tainas, salatikorvikesed ja kõik muu. Väga korralikul tasemel tehtud. Nii et kes tahab suvisel ajal korraldada pidulikumat istumist lookas vana kooli laua taga, siis Alfredi hoov on selleks nagu loodud.

Tavamenüü puhul tuleb aga tunnistada, et Alfredi pakutav on pigem keskmisel tasemel. Peensaare lihaveis konjakikastmes (10) paistab silma hästi küpsetatud lihatükiga, kuid ürdikartulid, konjakikaste ja vokitud koogiviljad on igavad. Sama saab öelda ka metsaseenekastmes grillseakarbonaadi (7.50) kohta, ainult et selles roas ei karga ka liha esile. Igav keskmine ja ausalt öeldes eeldaks sellises rahvalikus kohas ka suuremat lihatükki. Kui juba sealkandis olete, siis

kõhtu kinnitage Akbanas, Alfredist saab napsu, tantsu ja sakummi.

6. Sõõrikukohvik Jaama 12, Kentma nni 21 Nõmmekate jaoks on Sõõrikukohvik legendaarne söögikoht. Juba üle 25 aasta on see söögikoht Nõmmel tegutsenud ning selle kuulsate, tuhksuhkruga üle puistatud sõõrikute maitse on paljudele juba lapsepõlvest saadik tuttav. Võib-olla isegi kolmandale külastajate põlvkonnale. Aga Sõõrikukohviku valikus pole mõistagi pelgalt pontšikud, vaid ka hommikusöögid, supid, salatid, praed ja muu magus. See söögikoht tegutseb mitte ainult Nõmme mändide all, vaid ka Tallinna kesklinnas Kentmanni tänaval.

Sõõrikukohviku kesklinna esindus asub tiheda liiklusega Liivalaia tänava läheduses. Koht on Nõmme omast väiksem, kuid rahvast jagub sinna korralikult. Osa kundedest lahkub söögikohast pungil sõõrikukotiga, osa jääb aga istuma. Menüü on Sõõrikukohvikus sõna otseses mõttes klassikaline. Saab kartulisalatit ja makraga riisisalatit, täidetud pannkooke ja frikadellisuppi. Nostalgiameetri mõõdik kargab lausa lakke, märgates, et liharoale on lisandiks pandud ananassi või kalkunile virsikut. Oijah, mõlemad tähendasid nõukaaja lõpul ülimat eksootikat ja šikki. Ja siis viinerid kartulisalatiga (3.80) või viinerid kartuli ja hapukapsaga (3.80), see on ikka puhas kuld.

Hinnatase ongi teine selge põhjus, miks Sõõrikukohvik on nii menukas. Kui ikka täiesti korraliku prae eest küsitakse kõige rohkem 4.60 ja pakutav on kvaliteedilt korralik, siis pole imestada, et kundesid jagub. Kes Nõmme või Liivalaia uulitsa kandis tahab soodsalt ja maitsvalt kõhu täis saada, siis Sõõrikukohvik on väga hea valik.

Old School Nostalgia

The capital is filled with modern and trendy eateries, and more are being constantly added. Pulss went on a search for really oldschool places. Where the cuisine does not suffer from a lack of gluten and calories, and which smells of nostalgia, rather than basil.

Alfred’s pub in Rahumägi is an authentic pub, where ordinary Estonians have drink in the evenings, dance to the music of a traditional band, and enjoy dishes that are Estonian pub favourites.

The boom of gourmet burgers has lasted so long that many have started to forget what a classic Estonian burger, called a rotikas, tastes like. The Räägupesa is the place to get one. Quickly prepared, it is inexpensive and fills the stomach. But everything else is very bad and hard to digest.

The Veski on Laki St in Mustamägi is an excellent pub, that attracts clients with its kolkhoz nostalgia – in both the interior design and the cuisine. Do you want a culinary experience? Order the marrow bones.

Vanaema Kurrmee, which opened a few months ago, tempts the residents of the Uus Maailm neighbourhood (as well as visitors from farther away) with its pleasantly goldenbrown pancakes, salads and homemade soups.

For the best dose of nostalgia, get on the tram and go to Kopli. Destination: the Sirbi bar. This out-of-theway buffet provides authentic early 90s chic. The place, and the menu and interior design, should be placed under heritage protection. Before it’s too late.

Of course, the trademark of the Sõõrikukohvik (Donut Café), which operates in both Nõmme and the city centre is pleasantly rich donuts, sprinkled generously with powdered sugar. And other dishes are available as well. But there’s no embellishing or beating around the bush. If the main course contains pork, it’s called the pork main course. Or if it’s fish fillets, then it’s called the fish fillet main course.

Coco de Mer / Playboy

Kollektsioon kaupluses Ulakas Kaunitar Briti brändi Coco de Mer'i koostöös Playboyga valminud eksklusiivne pesukollektsioon on inspireeritud vintage-glamuurist ja sensuaalsusest.

Foto/Photos: Rankin

Saadaval kaupluses Ulakas Kaunitar (Pärnu mnt 36) ja e-poes www.ulakas-kaunitar.ee