meelitab matkarajale

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Ehkki tänavu ei näi talv kuidagi alla andvat, tulevad ilusad kevadilmad lõpuks ikkagi — ja siis on täpselt õige aeg minna perega loodusesse kevadet tervitama.

Et retk oleks kõigile osalejatele vaid puhas lust, on tähtis mõni oluline asi hoolikalt läbi mõelda. Kindlasti tuleb matkaraja pikkust valides arvestada seltskonna kõigi liikmete jaksu. Perematkaks valmistudes on mõistlik kõigepealt tavalise jalutuskäigu ajal kindlaks teha, kui pikk maa suudetakse tunnis läbida nii, et kõigil on veel tore. Selle järgi saab valida sobiva pikkusega matkaraja ja selle läbimiseks kuluva aja.

Eriti esimestel matkadel ei maksa raja pikkusega üle pingutada: pigem valida lühem ja varuda selle läbimiseks piisavalt aega — sest tähtis on, et kõigil, ka pere noorimatel, oleks tore. Kui näiteks kõigile on jõukohane läbida tunnis kolm kilomeetrit, võiks kümne kilomeetri pikkuse raja läbimiseks kuluda koos puhkepausiga kolm tundi, aga alati tasub aega varuda rohkem ja teha vahepeatusi metsaelu uudistamiseks just siis, kui mi- dagi huvitavat ette satub. Tähtis ei ole matkarada läbi kõndida, vaid märgata, mis ümberringi toimub.

Jõukohase rajavaliku kõrval on väga oluline ka asjakohane varustus. Seda valides tasub arvestada Fjällräveni matkaekspertide praktilisi soovitusi. Alati tuleks oma plaanides olla ka paindlik: kehva ilma korral tasub plaanitud matk edasi lükata ega rabarajale või metsa vahele kannatama minna.

Mitmekihiline riietus

Kevadine ilm võib olla petlik, seepärast pead metsa minnes olema valmis nii päikeseks, vihmaks, kui ka tugevaks tuuleks.

Mõtle riietust planeerides mitmekihiliselt, et saaksid vastavalt enesetundele kihte ära võtta või lisada. Esimeseks kihiks sobib hästi lühikeste või pikkade varrukatega T-särk, teiseks soe fliis või kampsun ning kõige välimise ehk kolmanda kihina mugav jope, mis kaitseb tuule ja vihma eest.

Mugavad matkajalatsid

Ühepäevasele matkale sobivad kerged matkajalatsid, mis ei väsita liigselt jalgu ega keha. Headel matkasaabastel on mugav sise- ja hea haardevõimega välistald. Kindlasti peavad jala- varjud olema enne matka sisse kantud. Matkasaapaid ostes võiks need valida pigem numbri võrra suuremad kui pool numbrit väikesed. Kand peaks jalanõus kindlalt paigal püsima, kuid varvastel võiks olla liikumisruumi. Jalatseid valides tuleb alati arvesse võtta matkaraja keerukust ja matka pikkust. Keerulisem ja pikem matk nõuab stabiilsema välistallaga jalanõusid. Vajadusel küsi nõu kogenud matkajailt.

Venivad matkapüksid

Head matkapüksid lubavad muretult liikuda, neid valides pööra tähelepanu pükste materjalile ja sellele, kuidas need sinu kehaga sobituvad. Eelistada tasub vastupidavast ja venivast materjalist pükse, mis lubavad muretult liikuda, istuda ja kükitada. Mida rohkem taskuid, seda parem — nii on kõik matkaks vajalik käeulatuses.

Proovida tasub ka matkaretuuse. Need meeldivad eriti naistele, sest istuvad jalas hästi ja lasevad mugavalt liikuda. Võrreldes tavaliste retuusidega, on matkaretuusid veidi vastupidavamast materjalist ja hoiavad paremini sooja. Jahedate kevadilmadega võib lisakihina retuuside alla panna meriinovillast sooja pesu.

Päevamatka sihtkohti

Kauneid ja ka väikelastega perele sobivaid loodus- ja matkaradu on Eestis palju, siin vaid põgus valik, et mõte liikuma panna.

Müts ja kindad

Kuni soe kevad veel käes pole, tasub arvestada, et kui hoiad oma pea ja sõrmed soojas, püsib soojas kogu keha. Kui oled mütsi kandmisest pärast pikka talve juba tüdinud ja ilm näib olevat enam-vähem, sobib kevadisele matkale hästi ka soe peapael, mis kaitseb kõrvu.

Paras seljakott

Matkakott vali vastavalt matka pikkusele ja kavandatud tegevustele. Kotti valides mõtle läbi, mida sul matkal olles vaja läheb: kaasa tuleks võtta ainult see, milleta hakkama ei saa. Päevaseks matkaks sobib täiskasvanule hästi 20—30liitrine seljakott, kus jätkuks ruumi vahetusriietele, veepudelile, toidule ja isiklikele vidinatele. Kahepäevase matka puhul, milleks tuleb kaasa võtta ka magamiskott, telk, madrats, suurem toiduvaru ja kõik söögitegemiseks vajalik, tasub eelistada 45-liitrist matkakotti.

Varustuse viimistlus

Pea kõiki matkarõivaid ja ka -kotte saab soovi korral muuta veelgi tuule- ja veekindlamaks mesilasvahast ja parafiinist riidevahaga, mis tuleb kuuma triikrauda kasutades kangale kanda.

SAULA SINIALLIKAD. Eestis on allikaid olulisteks pühapaikadeks alati peetud, enamikul arvati olevat raviomadused. Kõigest mõnekümne kilomeetri kaugusel Tallinnast asuvate Saula siniallikateni viib lühike kaunis metsarada. Kolmest suuremast allikast üks on rohekassinine, teine pruunikasmust, kolmas hallikassinine.

KAKERDAJA RABA. Ühel kevadhommikul tasub vara ärgata — et minna rappa päikesetõusu vaatama ja linnulaulu kuulama. See retk jääb kauaks meelde! Keskpäeval võib rabas olla juba õige rahvarohke ja kõik on hoopis teisiti.

PAUKJÄRVE JA KÕNNU RAJAD. Umbes tunnise autosõidu kaugusel Tallinnast kulgeb mööda Paukjärve äärseid oose ja orgusid vaheldusrikas 5 km pikkune loodusrada. Rajalt pääseb mööda laudteed edasi Kõnnu suursoole, mis pakub võimalust veidi üle 5 km pikkuseks rabamatkaks — kokku on teekonna pikkus veidi üle kümne kilomeetri. OJAKIVI RADA LAHEMAAL. Vergi poolsaarel Võsu ja Lobi küla vahel asub Ojakivi (tuntud ka kui Oja Suurkivi, Sagadi kivi, Võsu rändrahn). Hiidrahn on maapealse mahu poolest Lahemaal kolmandal ja Eestis 14. kohal. Ojakivi parklast on kivini 2,5 km, kokku tuleb viiekilomeetrine matk.

MUKRI RABA. Veidi rohkem kui tunnise sõidu kaugusel Tallinnast asuv Mukri raba on arvatavasti tekkinud üle kümme tuhande aasta tagasi järve soostumise tulemusel. Rabasse viiva laudtee pikkus on umbes 2,5 km, seal on ka 14 m kõrgune vaatetorn. Näha võib must-toonekurgi, rabahanesid ja metsiseid.