Kaal ei lange ja vorm on kehv? Otsi abi spordisaalist ja köögist!

PERSONAALTREENER: Juurpõhjus on sageli üleliigses toiduenergias, trenn üksi ei pruugi

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Paljudel inimestel on kombeks anda uusaastalubadusi, muu hulgas ka neid, mis puudutavad enda füüsilist vormi: hakkan trenni tegema, võtan kaalust alla, saan suveks unistuste keha.

Aeg läheb, järsku on kevad käes ja selgub, et aastavahetuse head plaanid ongi vaid lubadusteks jäänud. Uuel aastal uue hooga?

Personaaltreener Talis Tobreluts nii pikka hoovõttu mõistlikuks ei pea, tal on parem mõte: alusta kohe! Isegi mitte homme – juba täna! „Nii on see küll, et endale lubadusi andes unistavad inimesed ideaalses vormis kehast, õhukestest hästi istuvatest suverõivastest, heast enesetundest ja imelisest suvest täis kergust ja rõõmu,“ teab treener. „Reaalsus on paraku see, et vaid osa unistajaist hakkab trenni tegema, aga loodetud tulemuseni, vormis keha ja hea enesetundeni, jõuavad vähesed.“

Tahtmist on vaja!

Unistuste luhtumise põhjuseid on Talise sõnul palju, kusagil jooksevad need aga kõik kokku: ebaõnnestuvad need, kes ei tee endale olulisi põhimõtteid selgeks, ei suuda olla järjepidevad, mistõttu pole näha tulemusi – ja motivatsioon kaob.

Talis teab, millest räägib, sest üheksa aastat tagasi oli ta ise ülekaalus („Rasvunud kontoritöötaja!“ — nagu ta oma kodulehel enda kohta ütleb), tegi läbi õige mitu katset kaalu langetada ja on kogenud nii seda, kuidas kaotatud kilod mõne kuuga tagasi tulevad, kui ka seda, kuidas ind trenni teha juba kuu ajaga kaob.

Mõni mees oleks ehk sellega leppinud – kui ei õnnestu, siis ei õnnestu! – ja hakanud enda õigustamiseks rääkima lugusid geenidest ja pärilikkusest, mis ei lasegi normaalkaalu saavutada.

Talis valis aga sootuks teise tee: olles kogenud, kuidas kehvasti koostatud treeninguplaani järgides igasugune trennihuvi kaob, otsustas ta teha läbi personaaltreenerite koolitusprogrammi.

„Tahtsin, et minuga sarnases olukorras olevad inimesed ei peaks nii palju samu ämbreid kolistama,“ põhjendab ta. „See õppeperiood mu elus oli oluliselt stressirohkem kui magistriõpingud, sest need viis kuud olid äärmiselt intensiivsed, aga ka äärmiselt õpetlikud. Üks koolitajatest hoiatas, et kohe pärast koolituse lõppu tuleb jätkata enda harimist, sest pidevalt tehak- se kõikvõimalikke uuringuid, lükates vanu seisukohti ümber. Tal oli õigus. Aga suurimaid õppetunde ja häid kogemusi annab töö inimestega.“

„Enda vormi viimine ja vormis hoidmine ei ole projekt, see on elustiil,“ ütleb personaaltreener Talis Tobreluts. 46aastane Lauri Makke (pildil) on oma treeneri sõnade elav kinnitus: ta on kaotanud 30 kg üleliigset keharasva ja muutnud igatpidi oma elustiili. „Lauri on suutnud teha seda, mida 85% kaalulangetajatest ei suuda: kaalu säilitada, samal ajal palju reisides ja kõike süües,“ on Talis rahul.

Kõik on võimalik Nagu juba öeldud: selleks, et tulemuseni jõuda, on vaja alustada. „Üks minu juures trennis käinuist teatas mulle novembri alguses, et ta tahab trenni tulla küll, aga alles jaanuari alguses,“ meenutab Talis. „Püüdsin teda siiski veenda kohe tulema ja lõpuks ta alustaski järgmisel päeval. Tulemus: uue aasta alguseks oli ta seitsme trennis käidud nädalaga võtnud maha seitse kilo. Oleks ta alustamisega aasta al- guseni viivitanud, oleks see olnud lihtsalt kaotatud aeg.“

Kindlasti on neid, kes tulevad kaalulangetuse ja trennide korraldamisega ise toime, aga vahel on väga oluline, et kõrval oleks keegi, kes kuulab ja toetab, juhendab ja innustab.

„Eriti oluline on see siis, kui sinu ümber olevad inimesed –pereliikmed, sõbrad ja kolleegid – sind ei toeta, pole vahet, kas nad ei taha või lihtsalt ei oska seda teha,“ ütleb Talis. „Olen ise kaotanud rohkem kui kolmkümmend kilo üleliigset keharasva ja tean, kui keeruline see on, kui teised sinu kõrval mugivad rahulikult pitsasid ja friikartuleid, kringleid, kooke ja küpsiseid, al- koholist rääkimata. Tulebki endale aru anda, et kõik need ahvatlused jäävad nagunii sinu ümber, keegi ei kaota kommi- või alkoholitööstust ära. Sul tuleb õppida sellega toime tulema. Kusjuures süüa võib kõike, küll aga tuleb rasvarikaste toitude puhul hoolsalt jälgida koguseid.“

Treener toeks

Kui hakkad personaaltreenerit otsima, mõtle kõigepealt läbi, mida sa temalt ootad, soovitab Talis: „Mulle on see väga oluline, küsin seda trennitulijalt alati esimesel kohtumisel.“

Kindlasti tasub tema sõnul uurida treeneri tausta: kas tal on erialane ettevalmistus (õp- pis kehakultuuri, läbis koolituse, taotles kutse), piisavalt teadmisi ja oskusi? Milline kogemus on teistel temaga – saad guugeldada, uurida soovitusi oma sõpradelt-tuttavatelt ning kõrvutada neid tulemusi enda ootustega. „Väga tähtis on aga ka see, et treener ja treenitav klapiksid inimestena,“ ütleb Talis. „Trenn kestab tavaliselt tunni, selle jooksul olete ühes ruumis, treener jälgib iga liigutust. Kui koostöö treeneriga tundub mistahes põhjusel ebamugav, hakkad nagunii trennidest kõrvale hiilima ega saavuta loodetud tulemusi – raiskad lihtsalt aega ja raha.“ Talise koostööd kestavad keskmiselt poolteist aastat ja seetõttu on omavaheline klapp eriti oluline. Nii mõnigi ülekaaluline või eakam inimene kurdab, et läheks küll trenni, aga jõusaalid-rühmatrennid on täis peaaegu ideaalse figuuriga noori naisi, kelle sekka lihtsalt ei tihka minna. Ehk ongi lahenduseks personaaltreening?

„Minu juurde jõuavad küll pigem 40+ inimesed, aga see pole reegel: noorim on praegu 13aastane ja vanim 67 – tema läkski eelmisel aastal pensionile ja nüüd on enda jaoks aega,“ ütleb Talis. Tema sõnul tuleb arvestada, et lihaskonna hääbumine ja luude hõrenemine algab kolmekümnendates eluaastates, iga küm-