otsustasin ajateenistuse kasuks?

UKU LAHT, reaalgümnaasiumRakvere(2022)

Päris omapäi ma seda otsust ei teinud, kõik tuttavad ümberringi soovitasid, et mõistlik oleks kõigepealt selle kohustusega ühele poole saada – nii siis tegingi.

Pean tunnistama, et algus oli raskem, kui ma oskasin oodata. Olen eluaeg spordipoiss olnud, füüsiline pool justkui muret ei valmistanud ja ilmselt seetõttu arvasin, et see läheb lihtsamalt – aga ju siis hindasin ennast üle. See täiesti teistsugune elukorral- dus võrreldes kõigega, millega seni oled harjunud, vajab ikka ko- hanemisaega. Juba see, et oled hulga võõraste inimestega järsku pidevalt kõikjal väga lähestikku koos – ma ei oleks isegi oodanud, et sellega võiks probleeme olla. Aga kõigega harjub. Muidugi on asju, näiteks pikad rännakud, mis on füüsiliselt ras- ked. Või talvine metsalaager, kus oled pikalt magamata, söömata, ööbimistingimused on just sellised nagu on – ei saa öelda, et oleks kõige lihtsam asi. Aga need üheskoos läbi tehtud raskused ikka liidavadki, meie kasvasime nende kuude jooksul küll kokku päris mõnusaks tiimiks.

Kaitseväkke tuleb ju kokku väga kirju seltskond, hulk igas mõt- tes – päritolult, eluviisilt, haridustasemelt, maailmavaatelt jm – väga erinevaid inimesi. See, kuidas nende kõigiga tulemuslikult koos toimida, on tõenäoliselt üks väärtuslikumaid kogemusi, mille ajateenistusest kaasa sain – kool seda küll ei õpetanud.

Enne kaitseväkke minekut võeti mind vastu Tartu ülikooli, nii et sügisel alustan psühholoogiaõpinguid. Olen väga rahul, et nii tegin, seetõttu soovitan sama skeemi ka kõigile tänavustele lõpe- tajatele.

ERIK VILBU, Aravete keskkool (2019)

Mul on kaitseväest juba kolm aastat möödas, tänavu lõpetasin eripedagoogika bakalaureuseastme Tartu ülikoolis, aga ajateenistusse läksin ka mina kohe koolilõpusuvel.

Alguses ei tahtnud ma tegelikult üldse minna, polnud mingit huvi selle vastu, aga sain aru, et valikut ju pole – mul polnud võimalust sellest kohustusest kõrvale nihverdada nagu mõnel teisel. Otsustasin siis asja endale vähemalt nii meelepäraseks teha kui võimalik: tegin ise avalduse, et saada teenima sinna, kuhu kõige rohkem tahan – see ei pruugi alati õnnestuda, aga lootust ikka on. Meie klassil kukkus kaitseväkke minek lõpuks välja enamvähem samamoodi nagu sama aasta Tabasalu gümnaasiumi „Klassiga väkke!“-lennul, ehkki ametlikult me projektis ei osalenud ja ei teeninud kõik samas üksuses. Teenisin Tapa linnakus, baaskursuse ajal Suurtükiväepataljonis. Kuna tol aastal koolitati suurem osa ajateenijatest 2. brigaadi reservväelasteks, kes oleks pidanud õppuste ja sõja korral kogunema Lõuna-Eestis, mina elan aga Põhja-Eestis, siis otsustasin kandideerida 1. Jalaväebrigaadi Staabi- ja Sidekompaniisse, et ka reservteenistus kulgeks koduses Põhja-Eestis.

See, kas ajateenistus on raske, sõltub üksusest, kohast ja loomulikult inimesest endast. Mulle olid esimesed kaks nädalat tõepoolest rasked, sõna otseses mõttes kukkusin voodisse kohe, kui lubati – aga juba selle ajaga hakkasin kohanema ja pisut isegi nagu armusin sellesse keskkonda. Ja mida aeg edasi, seda paremaks läks, alates kuuendast kuust olin nii füüsiliselt kui ka vaimselt oma elu parimas vormis. Kohtusin kaitseväes huvitavate inimestega, sain sealt palju sõpru – kokkuvõttes võin kinnitada, et suurepärane aeg oli. Ma pole praegugi päris kindel, kas otsus mitte jääda tegevväelaseks oli ikka õige – aga juba fakt, et selline plaan oli päevakorral, räägib enda eest.

Mida soovitada tänavustele lõpetajatele? Usun, et neil, kel on natukenegi planeerimisoskusi, on avaldus juba tehtud: kui jääd kutset ootama, lähed sinna, kuhu kaitseväel vaja, kui vabatahtlikult avalduse teed, saad ise ka valida – või vähemalt soovi avaldada. Kui vähegi võimalik, siis sellega ikka arvestatakse.

REKLAAMTEKST

VALDKONNA SPETSIALISTIKS tktk.ee

Tallinna Tehnikakõrgkool — miks meie lõpetajad on tööturu tipptegijad?

Tallinna Tehnikakõrgkool (TTK) on Eesti suurim riiklik rakenduskõrgkool, kus õpib ligi 2900 üliõpilast. Eesti kõrgkoolide hulgas on TTK suuruselt neljas, seega ikkagi piisavalt väike, et tagada igale õppijale isikupärane lähenemine. TTK-s saab õppida erialasid, mis ei kao kuhugi ning mille lõpetajad leiavad alati põneva ja tasuva töö.

Tallinna Tehnikakõrgkoolis saab õppida kokku 19 õppekaval. Õppetöö toimub eesti keeles päeva- ja sessioonõppes ning kestab kolm kuni kolm ja pool aastat. TTK lõpetaja saab bakalaureusekraadi.

TTK-st saab väga tugeva praktilise kõrghariduse, mida tööandjad kõrgelt hindavad. Kooli astuvad nii gümnaasiumiõpilased kui ka magistrikraadiga õppijad, kes soovivad tööelus uue lehe keerata.

TTK on paindlik – palju on sessioonõpet, mis sobib tööl käivale ja pereelu elavale inimesele. Lisaks on distantsõppe võimalus ja palju suurepäraseid e-kursuseid. Kõrgkool paneb suurt rõhku meeskonnatööle ja väikestes rühmades tegutsemisele.

Kool, kus igaüks saab käed ära määrida

TTK on kool, kus igaüks saab käed ära määrida, sest siin õpitakse päriselt asju tegema. Praktilise töö oskus ongi see, mida ettevõtted TTK lõpetanute puhul kõrgelt hindavad. Juba koolis käies saavad tudengid liituda tipptasemel rahvusvahelise tootearendusvõistlusega Formula Student, millest on v älja kasvanud paljud automaailmas tegutsevad tippinsenerid.

TTK teeb tihedalt koostööd ettevõtetega, mille päriselulisi probleeme häkatonide või kursusetöö raames lahendatakse. Olgu see siis hot dog´i valmistav robot või bussifirma reisijateveo analüüs. Kuna insenerid armastavad isekeskis nokitseda ja ei ole harjunud oma saavutustest palju rääkima, toob kõrgkool nad mugavustsoonist välja ja paneb õppima asju, milleta kaasaegses maailmas hakkama ei saa. Nii on TTK-s on palju majandusja ettevõtlusaineid ning tugev keeleõpe. Lisaks ülivinged tudengiorganisatsioonid, mille üle on põhjust uhke olla, nagu üliõpilasesindus, turundusklubi ja robotiklubi, ning väga elav kultuuri- ja spordielu.

Pakutavad tehnikaerialad on puhas klassika

Erialad, mida TTK pakub, on puhas klassika. Need ei kao kuhugi. Õppida saab masinaehitust, robotitehnikat, autotehnikat, arhitektuuri ning hoonete- ja taristuehitust, kui nimetada vaid mõned. Ajaga kaasas käies õpetab TTK, kuidas nendel klassikalistel erialadel toimetada väiksema süsiniku jalajäljega ja nii, et rasked ja keerulised tööd teeksid ära masinad.

Populaarsete õppekavade, näiteks logistika, hoonete ehituse ning ostu- ja hankekorralduse kõrval on oodatud kandideerima ka uhiuuele raudteetranspordi õppekavale.

Vastuvõtt Tallinna Tehnikakõrgkooli kestab 30. juunini kell 12.00. Kandideerida saab, kui lõputunnistuse keskmine hinne on vähemalt 3,4. Avaldust saab esitada SAIS keskkonnas. Vastuvõtt toimub paremusjärjestuse ja lävendi alusel lähtuvalt lõputunnistuse keskmisest hindest ja vastuvõtutingimuste täitmisel saadud punktidest. Tutvu õppekavadega w ww.tktk.ee

Kuidas tööandjale silma jääda?

Küllap on paljudel, kes vähegi pikemalt tööturul olnud, olemas kogemus kandideerimisest töökohale, kuhu enda arvates peaksid kõigiti sobima – kuid tulemuseks on äraütlev vastus.

Kuidas olla parim kandidaat?

CV.ee viis läbi küsitluse, kus uuris, mida tööandjad kandidaatide puhul kõige rohkem hindavad ning mis võib neile saatuslikuks saada.

Uuenda alati oma CV-d | 56% tööandjatest arvab, et CV tuleks alati kohandada töökuulutusele vastavaks. Kui leiad ühisosa varasema kogemuse ja töökuulutuse nõudmise vahel, võid kindel olla, et seda märkab ka tööandja. CV-sse pole mõistlik kirja panna kogu oma töötamise ajalugu – tähtis on, et tooksid välja kõige olulisema, mis oleks asjakohane just selle ühe tööpakkumise seisukohalt.

Pane enim rõhku sisule | Tööandjatelt küsiti ka, mida täpselt nad kandidaadi CV puhul enim hindavad lisaks sellele, et sellest ilmneks kandidaadi sobivus töökuulutuses toodud nõudmistega. Oluliseks peeti veel CV korrektsust (selles pole kirjavigu, lisatud on kandidaadi foto jne) ja ülesehitust/struktureeritust, vähem oluliseks peeti töökuulutuse disaini. Seega ole kindel, et õigekiri sinu CV-s oleks laitmatu ja tekst sisaldaks kogu vajalikku infot. Igal juhul pane rohkem