SUVEKS TÖÖLE: oma õigusi ja

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee Suvine koolivaheaeg on paljudele õppuritele aeg, kui puhkamise-lõbutsemise kõrvalt tahetakse ka tööd teha, et natuke raha teenida – on ju vaks vahet, kas pead iga kontserdipileti või jalatsipaari ostmiseks küsima raha vanematelt või saad vähemalt osa neist kuludest maksta omateenitud rahaga. Paraku võib töö leidmine osutuda keeruliseks, ka ei pruugi esimesed töösuhted alati tõrgeteta sujuda.

Elu esimest töökohta otsides põrkuvad noored sageli ühele ja samale takistusele: paljud tööandjad eelistavad võtta ametisse neid, kellel on olemas varasem töökogemus. Nutikas oleks panna sellisel juhul kirja kõik, mis vähegi töötamise mõõdu välja annab, soovitavad asjatundjad: nii nooremate õdede-vendade või naabrilaste hoidmise kogemus (mis näitab kohuse- ja vastutustunnet), koolis vabatahtlikuna tehtud tööd ja eest veetud projektid (mis näitab pealehakkamist ja tegutsemisjulgust) jmt. Üldjuhul aga, tunnistavad noored, leitakse töö siiski tutvuste kaudu.

„Mina olen juba viis aastat suviti tööl käinud ja üldiselt on kõik läinud hästi,“ ütleb 18aastane Artur. „Olin kolmteist, kui sain vanema õega kaasa – üks meie sugulane tegeles ravimtaimedega, mesilased olid tal ka, tema tegi oma mee- ja teesegud valmis ja meie õega käisime laatadel neid müümas. Ei olnud just suur teenistus, aga midagi ikka – ja niisama kodus passida oleks igavam olnud nagunii. Paar aastat hiljem sain isa kaudu ühele lammutustööle appi, seal sai rabatud küll hullusti, aga raha sain ka päris hästi. Aasta hiljem võeti juba ehitusele abitööliseks. Eks see nii läheb, et mida vanemaks saad, seda tasuvamaid tööotsi leiad, aga seni kõik on tulnud ikka sugulaste või ema-isa sõprade kaudu. Kui niisama oleksin läinud ennast kuskile pakkuma, vaevalt küll, et võetud oleks.“

Oma tuleviku kavatseb Artur siduda IT-erialaga ja usub, et kõrgkooliõpingute ajal leiab ta tööd juba selles vallas. „Aga päris kindlasti olen seniste töökogemustega rahul – ehitusoskus kulub elus ikka ära ja see, mida suviste tööotstega õppida olen saanud, jääb alatiseks alles.“

Ka halb kogemus õpetab Aasta noorema Sandra tööelu nii sujuvalt ei alanud. Koos sõbratariga leidsid nad paari aasta eest töö talus. „Töökohustusi oli igasuguseid, köögivilja rohimisest munade pakkimiseni, aga kõik tundus jõukohane,“ räägib ta. „Palgaks lubati tundide järgi sada eurot nädalas, meile näis see suurepärane. Tõrge tuli aga kohe esimese nädala lõpus, kui raha ei makstud, öeldi, et mingid ootamatud väljaminekud.

Järgmise nädala lõpus saime kumbki 60 eurot, siis hakati rääkima, et parem makstakse kuu lõpus kõik korraga. Janti oli palju, lõpuks saime mõlemad poole vähem raha kui alguses kokku oli lepitud. See oli ikka päris suur pettumus, aga eks olime ise ka süüdi – ega me ju mingit lepingut sõlminud. Vaielda olnuks neis tingimustes keeruline ja sinnapaika see jäi, solvunud olime muidugi.“

Järgmisel suvel said tüdrukud osaajaga tööle kohvikusse. „Siis küsisime küll esimese asjana, kas leping ka sõlmitakse,“ muigab Sandra. „Tolle tööga läks aga kõik hästi – eks elu sedasi ikka õpetabki enda eest seisma.“

Kontrolli tööandja tausta

Selleks, et suvine – ja võimalik et elu üldse esimene – töökogemus oleks positiivne, on oluline teha põhjalikku eeltööd. Sageli pole noored kõigist oma õigustest teadlikudki, märgivad CV.ee värbamisspetsialistid ettevõtte blogis ning toovad välja olulisimad ohumärgid, millele tasub enne tööle asumist tähelepanu pöörata. Esimese sammuna tuleks kontrollida ettevõtte tausta. Alustada võib firma kodulehest ja sotsiaalmeediast, infot leiab ka lihtsalt ettevõtte nime guugeldades. Abi võib olla e-äriregistrist, ekrediidiinfost, teatmik.ee-st ning maksu- ja tolliameti kodulehe avalikest andmebaasidest. Ohu märk võib olla, kui firmal on väga lühike ajalugu, äriregistri kannetes on palju muudatusi või on võlgnevusi. Tähelepanu tuleks pöörata ka ettevõtte sotsiaalmaksu tasumisele – kas see on alati õigeks ajaks tasutud.

Kirjalik leping ja registrikanne

Tööle ei maksa asuda kirjaliku töölepinguta. Seal peavad olema kirjas nii töötaja kui ka tööandja õigused ja kohustused, samuti töötasu suurus ja ülevaade töökohustustest. Keegi ei tohiks lasta end eksitada ettepanekutest teha leping suuliselt või vormistada see kunagi hiljem. Kirjalik tööleping annab tugevama seljataguse juhuks, kui tööandja hakkab oma kohustusi rikkuma, võimalike töövaidluste korral annab leping parema positsiooni.