Sisekujunduses löövad laineid julged toonid ja omanäolisus

from Sinu kodu mai 2021

Minu esimene kodu: kuidas leida õige kinnisvara ja mis vigu vältida

„Sisekujunduse hetketrendid on enamasti mõjutatud suurematest globaalsetest sündmustest. Seetõttu need ka väga kiiresti ei vahetu, ühe trendi keskmine eluiga on kolm kuni viis aastat,“ lausub sisekujundaja Kristiina Luts.

Kuna koroonapandeemia on rahva kodudesse surunud, annab see tunda ka sisekujunduses. „Inimestel ei ole enam võimalik nii palju väljas käia – seega on südameid võitmas neoontuled ja loungelikud kujundused, millega tuua koju väljas istumise mõnusat hõngu,“ ütleb Luts.

Veel teine ülemaailmne tendents on see, et üha enam kolitakse maalt ja äärelinnadest suurematesse keskustesse. „Kuna inimesi on palju, siis elatakse väiksemates korterites. See tekitab vajaduse võimalikult funktsionaalsete mööblilahenduste järele,“ toob sisekujundaja teisegi näite.

Minimalismi asemel maksimalism

Aastaid on olnud moes Skandinaavia stiil – hele, helge ja minimalistlik. Nüüd paistab aga troonile tõusvat just selle vastand, maksimalism. „Vaadates välismaiseid sisustusväljaandeid ning poodide mööblivalikut, siis jah, mindud on

TEKST: LIINA METSKÜLA

FOTOD: ENVATO ELEMENTS

sumedama sisekujunduse poole. Kõik ei pea alati nii helge olema, seinad võivad olla julgemat värvi ja rohkemates toonides,“ jutustab Luts. Tundub, et nüüdisajal soetatakse vähem mööblit, kuid see-eest efektseid detaile ja tekstiile.

Mööblivalikud on läinud väga omanäoliseks ning palju on näha ümaraid vorme. „Kui vahepeal eelistati kandilisemaid tugitoole ja diivaneid, siis nüüd on need ümmargused. Sama lugu on ka näiteks vaipadega – ilmunud on rohkelt ebasümmeetrilise kujuga põrandakatteid, mis on paljud kandilised välja vahetanud. Kaubandusest võib leida ka erinevate esemete kujulisi vaipu – puulehed, õhupallid, lilleõied,“ räägib sisekujundaja.

Värve võib julgelt kokku segada

90ndatel olid väga populaarsed kaared, mis paiknesid tubade vahel ja koridoris. Just need on saamas taas rahva lemmikuks. „Kui veel mõni aasta tagasi kirtsutati kaarte peale nina, et oi kui mage, siis nüüd on need moes,“ nendib asjatundja.

Esile on tõusnud luksuslikuma välimusega mööbel. „Värvidest on kuld väga aktuaalne. Peale selle on mulle silma jäänud terrakota, vanaroosa, rohelised toonid, ploomililla. Muuseas, neid võib julgelt koos kasutada – praegu on tõesti värvikirevad sisekujundused moes. Roheline ja lilla kokku? Miks mitte!“ seletab Luts.

Veel toob sisekujundaja välja, et hästi palju kasutatakse klaasist detaile ning rotangmööblit.

Kui varem eelistati stiilipuhtamaid lähenemisi, siis nüüd soovitatakse suundi kombineerida. „Ei ole vaja jälgida kindlat stiili, kombineerida võiks vana ja uut. Praegusel ajal antakse nõu kujundus teha omanäolisemaks ja isegi eklektilisemaks. See kindlustab, et mõne aasta pärast ei meenuta kodu nii väga mõnda vana trendi, mis on ammu moest läinud,“ lausub ta. „Ruulib omanäolisus ja see, et kodu eristuks. Et ta oleks omaniku nägu!“

Sisekujunduses ei saa ämbrisse astuda naturaalsusega – kasutades täispuitu, klaasi ja metalli. Alati toimib ka vintage ja taaskasutus. „Kui ühelt poolt mõjub tulemus unikaalsena, siis teisalt oled teinud keskkonnale heateo,“ lisab ta.

Kodu kujundama hakates soovitab Luts vaadata seda tervikuna. „Oma tööski väldin elamisele tubade kaupa lähenemist. Üks kodu on siiski tervik. Pigem valida kindel suund, mida rakendad igas toas,“ mõtiskleb asjatundja. „Ma ei teeks nii, et üks tuba on oranž ja teine lilla. Pigem võiks valida mingi materjali või värvide kombinatsiooni ning kasutada seda läbivalt igas toas, mõnes rohkem ja teises vähem. Siis on tulemus ka tunduvalt parem.“

Luts tõdeb, et näiteks USAs on moes teha lastetuppa justkui teemapark, mis on rangelt kindlas stiilis. „Samas muu kodu võib selle kõrval olla klassikaline või siis ühes toas on antiikmööbel ja teises ultramodernne kujundus. See tulemus jätab elamisest kahjuks ebatervikliku mulje,“ leiab ta.

Nutikas idee on kodu sisustamisel mõelda majale, milles korter asub. „Igasse majja ei sobi iga kujundus. Näiteks kaasaegsesse uusarendusse ma antiikmööblit ei tooks. Maja sisemine ja välimine külg võiks olla kooskõlas,“ rõhutab ta.

Vali hetketrendidest vaid mõningaid nüansse

Üldises mõistes soovitab sisekujundaja võtta hetketrendidest väikeseid nüansse, kuid mitte joosta sada protsenti nendega kaasa. „Minnes kõige uuemate moeröögatustega kaasa, võib paari aasta pärast tekkida tunne, et vahetaks kogu kupatuse välja. Kellelegi ei meeldiks ju, et sõbrad tulevad külla ja vaatavad, et küll see kodu on ajale jalgu jäänud,“ märgib Luts.

Samas on sisustuse väljavahetamine võrdlemisi kallis ning pole ka kuigi keskkonnasäästlik. „Olen tähele pannud, et inimesed mõtlevad sageli, et kui praegu pole kõige ägedama sisustuselemendi jaoks raha, siis võib ajutiselt ka midagi odavamat osta. Hiljem asendatakse odavam toode kallimaga. Mina ei poolda seda kiiret asjade väljavahetamist, sest praeguses maailmas tuleks jätkusuutlikumalt mõelda. Pigem tasub investeerida kvaliteetsematesse mööbliesemetesse, mis kestavad kaua ja mille disain ei aegu. Paljud ikoonilise disainiga sisustusesemed on saanud lausa disainiklassika staatuse. See aga ei tähenda, et terve kodu peaks sisustama ainult kallite disainesemetega – nende kõrval võib vabalt kasutada ka masstoodangut – peaasi, et see on kvaliteetselt tehtud ja kestab kaua,“ annab Luts nõu. Tema hinnangul on sobiv aeg asjad välja vahetada alles siis, kui nad on minetanud oma funktsionaalsuse või esteetilise väljanägemise.

Kui tahta siiski oma koju kuumimaid trende tuua, võiks sisustusse sättida väiksemaid nüansse, näiteks katta popi värvitooniga mõni sein või soetada moekaid sisustusaksessuaare ja tekstiile. „Praegu on eriti populaarsed ümaravormilised vaasid ja küünlahoidjad, samuti erksavärvilised kardinad ja padjad,“ sõnab ta. Sk.

Revolutsioon saunamaailmas – Saunumi seadmed pakuvad kõrvetava leili asemel lõõgastavat kogemust!

Sisuturundus

Sisuturundus on kaupa, teenust, fi rmat, maailmavaadet või muud tutvustav tekst, mille avaldamise eest on tasutud.

Selle teksti eest on tasunud Saunum Group OÜ.

„Nüüdisajal eelistab eestimaalane eelkõige sauna, mis on kvaliteetne ja efektne – sellist, kuhu astud sisse ja ütled kõigepealt vau. Selles saunas on kindlasti põnevad ja hästi töötavad värvilahendused, laudise suunda on ehk muudetud ning valgustus on eriline, mitte kõigest väike lambike lava all,“ kõneleb Sauna Teami spetsialist Erko Lank.

Loomulikult on väga tähtis roll õigel kerisel ning Sauna Team eelistab siinkohal just kodumaise tootja Saunumi saunaseadmeid.

Saunumi juurde jõuti aga tänu ühele kliendile. „Poolteist aastat tagasi võttis ühendust klient, kes saatis Saunumi kohta käiva artikli lingi ning uuris, kas seda ka pakume. Vastasin, et ikka. Otsisin üles Saunumi juhatuse liikme telefoninumbri, võtsin ühendust ning kuna ka tema oli koostööst huvitatud, lõime käed,“ selgitab Lank.

Saunas viibimine saab olema nauditav

Suitsusaunast inspireeritud Saunumi ainulaadne tehnoloogia ühtlustab kuuma ja külma õhuvoolu ning pakub seeläbi nauditavamat ning tervislikumat saunaelamust. Nüüd saab saunas korralikult higistada, ilma et kuumus hinge kinni võtaks.

Saunumi seade tõstab leiliruumi niiskustaset, ühtlustades samal ajal temperatuuri õhukihtides. Justnimelt temperatuuride kihistumine on põhiprobleem nüüdissaunades, kus temperatuur kõigub 30–40 kraadi vahel põrandal kuni 90–120 kraadini lae all. Selline erinevus pole aga meeldiv ega ka kasulik liigestele ja vereringele. Saunumi terviklahendus pakub ühtlasema temperatuuriga keskkonda, milles keha hakkab ka kiiremini higistama.

Saunumi patenditud tehnoloogia rikastab leiliruumi õhku soolaioonidega, mis puhastavad õhku, vähendavad füüsilisi vaevusi, tervendavad nahka ja parandavad und.

Sellest kõigest lähtudes nimetab Erko Lank Saunumi tehnoloogiat lausa geniaalseks. „See on revolutsioon saunamaailmas, sest Saunum teeb saunas viibimise nauditavaks,“ kiidab Lank. „Kui varem oli pea kuumas ja varbad külmas ning inimene väsis saunatamise ajal ära, siis nüüd on niiskust mõnusalt, õhk liigub ringi ning temperatuur on ühtlane.“

Saunum Primary Saunum Base Saunum Premium

Hästi läbi mõeldud kontseptsioon

Lank peab end tõeliseks saunaentusiastiks ja leiab, et ka kliendile on tähtis müüa emotsiooni – ning seda on parim teha Saunumi saunaseadmetega. „Loomulikult on häid tootjaid veel, kuid Saunumi keristel on hästi läbi mõeldud kontseptsioon,“ toonitab ta. Märkimata ei saa jätta ka saunaseadmete välimust, sest need on ideaalseteks disainielementideks – kui ühelt poolt tunduvalt kerised massiivsed, siis teisalt meeldivalt õhulised.

Saunumi seadmeid soovitab ta eelkõige inimestele, kes armastavad sauna kui tegevust. „Kerised sobivad neile, kes tahavad saada head ja niisket leili ning kes ei soovi ihunuhtlemist. Näiteks mina – mulle meeldib saunas sotsialiseeruda ning et ei peaks leili viskamise ajal küüru selga tõmbama,“ kirjeldab ta.

Asjatundja kogemuse järgi on klientide hulgas kõige populaarsem Saunumi toode Primary. „Tänu heale hinnale on ost jõukohane enamikule inimestele. Võrreldes tavakeristega, pakub see aga kindlasti klass kõrgemat kvaliteeti,“ lausub Lank. Pealegi on eraklientide saunad pigem väiksemad, tänu sellele passib Primary neile hästi.

Kõige kallim Saunumi keristest on Professional, mida on paigaldatud peamiselt äriklientidele, aga ka eraisikutele. Lank tunnistab, et temalgi on plaanis oma sauna Saunumi Professionali saunaseade paigaldada. „See on suurepärane, kui tahad nautida head pikka leili ja suitsusauna efekti,“ kinnitab ta.

Tutvu Sauna Teami tegemistega aadressil www.saunateam.ee ja Saunumi toodetega www.saunum.com

Köögi kujundamine – kuidas saavutada parim tulemus?

Iga köök on väga personaalne ning sõltub selle kasutaja soovidest ja harjumustest. Kujundades ei saa ära unustada mitut nii-öelda kirjutamata reeglit.

„Kirjutamata reegel on näiteks see, et külmkapi kõrval olgu vaba tööpind, kuhu panna kapist võetud asjad; mõlemal pool valamut olgu samuti vaba pind, sest seal käib toidu ettevalmistamine ja hilisem nõudepesu. Ka pliidi kõrval peaks ruumi olema – kas või selleks, et potis midagi segades oleks küünarnukil ruumi ega lööks seda vastu kappi või seina ära,“ loetleb köögikujundaja Hiie Härm.

Mugavaks teeb köögi see, kui igal asjal on oma koht. „Mõistlik on paigutada nõudesahtlid või -kapp nõudepesumasina kõrvale või kohale. Nii on mugav masinast nõusid võtta ja kappi panna. Samamoodi sätitakse kõik pliidi juures toimetamiseks vajalikud asjad lähedale – maitseained pliidi kohale riiulisse või sinna kõrvale väljatõmmatavasse kargokappi, pannilabidad, kulbid ja pajalapid pliidi alla sahtlisse,“ räägib Härm. Üleüldiselt soovitab ta igal perel läbi mõelda, mis tegevusi millises köögi osas tehakse ja selle järgi asju sättida.

Kappidest ja töötasapinnast

Köök võiks sobida maja tervikstiiliga. Praegu ehitatavad majad saavad modernsema lahenduse, renoveeritavad talumajad klassikalise või hubase maakoduköögi. Värvi valimisel tasub Härmi sõnul lähtuda mõnest põhitõest: „Väikestes ruumides kasuta heledaid värve, põhjapoolses köögis sooje toone ning kui köök ja elutuba on koos, siis võiksid mõlemas olla sarnased toonid.“ Populaarsed värvid on valge, hall ja puidutoon, viimasel ajal ka must ja roheline.

Köögikappide valik on üsna lai, kuid enamasti meeldivad eestimaalastele klassikalised kandilise raamiga kapiuksed või modernsed ehk siledad uksed. „Oluline on kapis kasutatav furnituur – see peab olema kvaliteetne, sest uksed käivad ju pidevalt kinni-lahti,“ rõhutab ta.

Töötasapinnaks valitakse tavaliselt kõrgsurvelaminaat. Seda on ühevärvilist, paljudes puiduimitatsioonides ja toonides ning kiviimitatsioone. „Teine sage materjal on kivi: kvarts või üha enam kasutust leidev keraamika. See on tugev ning vee- ja kuumakindel,“ toob Härm välja. Puiduusku inimesed armastavad ka täispuidust töötasapinda.

Kõrgsurvelaminaat on hinnalt soodsaim, kuid sellega koos ei saa kasutada altmonteeritavat valamut. Samuti pole materjal vee- ja kuumakindel. „Kivist tööpinnad on hinnalised, kuid valamu saab paigaldada tööpinna alla, mis on hügieeniline ja teeb puhastamise kergeks. Puru saab kiirelt pühkida üle serva valamusse,“ seletab Härm.

Töötasapinna värv võiks kappide kõrval olla kontrastne – kas või vähesel määral. „Kui teha näiteks valged köögikapid ja tööpind, siis on tulemus ühtlaselt plass. Sageli tehakse tööpind ja põrand sarnased, olgu siis sooja puusüü mustriga või halli kivimustriga,“ ütleb asjatundja.

TEKST: LIINA METSKÜLA

FOTOD: ENVATO ELEMENTS, ERAKOGU

Head lahendused kööki

Kõige vajalikumad asjad köögis on külmkapp, valamu, segisti, pliit (võib ka kahe keeduplaadiga), ahi ja õhupuhasti, nende vahele mõni sahtel ja kapp.

Kuna nüüdisajal on köök ja elutuba tihti koos, eelistatakse integreeritud külmkappi ja mikrolaineahju. „Integreeritava külmkapi eelis on, et ta sobitub ilusti köögimööbliga ning üldmulje on ilusam. Tavaline külmkapp aga mahutab rohkem. Eraldiseisev mikrolaineahi asetatakse töötasapinnale, kus see võtab ruumi, või pannakse seinakappide alla lahtisele riiulile,“ räägib Hiie Härm (pildil). Ülimalt oluline on õhupuhasti, selleta ei kujuta tänapäevakööki ettegi. „Pliidilt kerkib auru, mis on segunenud toidulõhnade ja praadimise puhul ka rasvaga.

Kui õhupuhastit ei ole, siis liigub lõhn kogu ruumi ja imbub riietesse. Veelgi hullem lugu on rasvaaurudega, mis ladestuvad pliidi lähedal kappidele,“ selgitab ta.

Muide, üha enam tuleb turule ka pliite, millesse õhupuhasti on integreeritud. „See tähendab, et pliidi keskel on ava, mis tõmbab aurud sisse. Niisugused pliidid sobivad hästi köögisaarele, mida tänapäeval väga soovitakse,“ osutab Härm. Tehnika osas toob ta esile Hobto-Hood pliidi ja õhupuhasti, mis suhtlevad omavahel. „Kui pliidilt tuleb rohkem auru, siis õhupuhasti valib ise suurema tõmbekiiruse,“ lisab ta.

Kuidas raha kokku hoida?

Köögimööbel koos tehnikaga on üks suuremaid väljaminekuid kodu ostmisel või renoveerimisel. Sellepärast soovitab Hiie Härm võtta aega ja võimalusi vaagida. „Läbimõeldud planeering, töövood, käiguteed, oma pere toimingud, asjade maht ja nende kasutamine – sellele kõigele tuleks mõelda kas ise või spetsialisti abiga,“ märgib ta.

Lootes köögi pealt raha säästa, võib kasutada lihtsamaid lahendusi, standardsete laiustekõrgustega kappe ning osta väiksemate lisavõimalustega tehnikat. „Kokku hoida ei tohiks sahtlisiinide arvelt, need olgu korralikud. Samuti prügisüsteem, sest seda kasutatakse sageli. Pole vaja lahendust, et tõmbad käega kapi lahti ja avad prügiämbri kaane. Eelista korralikku süsteemi, mis kannatab tuhandeid kordi kinnilahti tõmbamist,“ toonitab ta.

Härmi hinnangul tehakse tihti see viga, et ei küsita professionaalide nõu. „Inimesed ei oska ise planeerida nurgalahendusi. Valamu ja nõudepesumasin peaksid asuma kõrvuti, aga kindlasti mitte nurga all. Ruumi planeeringu osas võib hiljem tekkida kahetsus, et oleks pidanud selle siia või tolle sinna panema. Ei arvestata töövooge ega valguse langemist. Inimene näeb kitsalt üht-kaht lahendust, aga köögikujundaja nelja-viit,“ kinnitab Härm.

MUDILASE TUBA: jäta üldpilt neutraalseks, mängulisustlisa detailidega.

„Lastetoa disainimisega ei tasuks liiale minna ja seda ülearusega koormata. Taustsüsteem olgu rahulik, sest tuppa tekib nagunii asju, näiteks lapse enda joonistusi,“ ütleb sisekujundaja Annika Hanson.

TEKST: LIINA METSKÜLA

FOTO: ENVATO ELEMENTS

Lastetoa seinte värvi valides võiks hoiduda intensiivsetest põhivärvidest (punane, kollane sinine), eelistada tasub pastelsemaid toone. „Kui ikkagi tahta midagi julgemat, värvige üks sein silmatorkavamalt. Samamoodi on tapeediga – kui see on mustriline ja loomapiltidega, siis võiks seda kasutada ainult ühel-kahel seinal ning ülejäänud jätta neutraalseks,“ räägib ta. Just see kindlustab, et üldpilt saab piisavalt rahulik ja lapsel toas mõnus olla. „Kui toa valmides tundub, et joonistusi ja kaunistusi on siiski vähe, saab laps üheskoos vanematega pilte juurde riputada,“ ütleb sisekujundaja.

Kui seinad on värvitud ja tapeeditud, on aeg mööblit ja aksessuaare valida. „Loomulikult oleneb kujundamine paljuski ruumist ja selle suurusest, kuid alustada võiks voodi paigutamisest. Tõenäoliselt on sellele vaja kõige suuremat nurka,“ osutab Hanson. Võimalusel sättige nii, et voodi ei jääks liialt akna alla – see annab lapsele rohkem privaatsust.

Nüüdisajal leiab mööblipoodidest igasuguseid magamisasemeid. „Hästi moodsad on maja- ja telgikujulised voodid. Ruumisäästvad lahendused on kahekorruselised narid – alumisel tasandil on mängunurk ning ülemisel voodi, kuhu laps redelit mööda ronib,“ seletab sisekujundaja.

Saadaval on ka kokkukäivaid voodeid, mis pakitakse päevaseks ajaks seinale kokku. Seesugune variant on kaalumist väärt, kui tuba on väga kitsas ja asjad ei mahu muidu ära.

Lasteaialapsele kirjutuslauda vaja pole, kuid mingi lauake võiks toas siiski olla – soovitatavalt ümmargune, et ta endale kogemata haiget ei teeks. „Kuna põhitegevus käib akna all, kus on rohkem valgust, võiks laua sinna asetada. Kui lauda pole, pange põrandale pehme vaip, kus laps mängida saaks,“ seletab Hanson.

Asjad olgu hästi kättesaadavad

Suure riidekapi asemel võiks mudilase toas eelistada riiuleid, sahtleid, nagisid ja stangesid. „Eelkooliealise lapse puhul väldiksin ma kinnist kappi ja ustega toimetamist. Põnni jaoks on hoopis lihtsamad sahtlid, kuhu panna oma pisikesed pluusid, aluspesu ja sokid,“ leiab asjatundja.

Siinkohal viitab Hanson tunnustatud Montessori pedagoogikale, mida saab lastetoas väga oskuslikult rakendada. Tegu on kasvatus- ja õppemeetodiga, mis käsitleb haridust eluks vajalike oskuste kogumina. „Kujundasin hiljuti Montessori põhimõttel lastetuba, mille siht oli stimuleerida lapse enesekasvatust ja iseõppimist. Montessori järgi saab seda teha 12. eluaastani. Minult toa tellija eesmärk ja soov oli, et laps saaks omas toas kõigega hakkama ja ema ega isa ei peaks teda pidevalt aitama – näiteks et asjad oleksid tema kõrgusel, ta toimetaks ise oma riietega, paneks ebavajalikud esemed ise ära ning voodi oleks mõnus pesa,“ selgitab spetsialist. Oma asju iseseisvalt sahtlisse ja nagisse pannes õpib laps elutähtsaid oskusi.

Vanema rahakotile on aga nagide ja sahtlite eelistamine hea valik, sest need on tunduvalt soodsamad kui suur riidekapp.

Milliseid valgusteid valida?

Nagu teisteski ruumides, võiks lastetoas olla mitu valgustit. „Laes rippuv üldvalgusti sobib enamikuks tegevusteks, kuid lapsel on vahepeal rohkem valgust vaja. Hea oleks, kui laual seisaks veel üks lamp,“ ütleb Hanson. Kui ruumis on ainult üks valgusallikas, võiks see olla dimmerdatav ehk reguleeritava valgusvooga.

Voodi kõrvale sobivad kohtvalgustid, mida kasutada lugemisel või pildiraamatute sirvimisel. „Laste suureks lemmikuks on kujunenud aga kettvalgustid, igasugused valguspallikesed ja -tähekesed. Neid saab mitut moodi kasutada, näiteks riputada mööda kardinapuud alla või voodi kohale,“ õpetab sisekujundaja.

Kui ruumis pole piisavalt pistikupesasid, siis saab kasutada laetavaid valgusteid – need on ideaalsed ka öölambiks. Peale põneva väljanägemise on need lastetuppa kõige turvalisem variant.

Konkreetse temaatikaga ei ole lastetoas mõtet liialdada – muidu on kiiresti tüdinenud nii ema, isa ja ka võsukesed. Just sel põhjusel peakski toa üldpilt olema tagasihoidlikum ja mängulisust looma esemetega, mille vahetamine ei maksa palju. „Mängulised ja põneva kujundusega võivad olla näiteks riidenagid ja sahtlinupud, lambid, voodipesu või vaip. Olemas on ka igasuguseid seinakleebiseid, mida saab seinale sättida ja hiljem ära võtta, ilma et need jälgi jätaks,“ loetleb Hanson.

Nüüdisajal on hästi populaarsed ka igasugused tahveltapeedid ja tahvelseinad, millele laps saab kriidiga joonistada ja hiljem maha kustutada. Ruumi muudavad põnevaks ja funktsionaalsemaks magnetseinad, kuhu saab magnetiga näiteks joonistusi kinnitada. „Olen viimasel ajal üsna palju rippuvaid kujukesi kasutanud – kui toas liigub õhk ning valgus paistab eri külgede pealt, tekivad seintele lahedad varjud. Lapsed armastavad seda!“ kinnitab asjatundja. Sk.

„On märgata, et inimesed ei oota maja ümbruselt enam ühekülgset vaadet, vaid soovivad, et aed pakuks rohkem elukeskkonda,“ lausub maastikuarhitekt Edgar Kaare.

Maastikuarhitekti hinnangul on viimasel aastal aiapidajate hulk suurenenud. „Ilmselt on sel väike seos koroonaviiruse levikuga. Kui varem veedeti meeleldi aega näiteks fi tnessiklubides või muudes meelelahutuskohtades, siis nüüd ollakse kodusemad. Ja kodus püütakse aina rohkem ümbrust korrastada ja mõelda, mis võimalusi väliskeskkond pakub,“ ütleb ta. „Kuna usutakse, et aednikud on ühed maailma kõige õnnelikumad inimesed, siis on see tendents väga tervitatav,“ rõõmustab Kaare.

Looduse enda kunsti austamine

Edgar Kaare toob huvitava näite: aiatrende saab võrrelda kiirmoega. „Alati leidub neid, kes tahavad uute kiirete vooludega kaasa joosta. Samas nähakse aiakujundust hoopis ajatuma lähenemisena, kus põhiasjad võiksid olla püsivalt välja ehitatud. Neid pole iga natukese aja tagant mõtet muuta,“ kinnitab ta.

Aeda kujundades on tähtis jälgida, et maja arhitektuur ja aed omavahel sobivad. „Tähtis on hoone poole vaadata – et aed oleks selle arhitektuurikeelega kooskõlas,“ rõhutab Kaare.

Aiamaa kujundamisel on aina enam hakatud ilu nägema just ökoloogilisuses. Kui paljudes vanemates Euroopa riikides on elurikkaid aedu juba mõnda aega, siis Eestisse on need jõudnud alles viimasel ajal. „Seda trendi on näha ka kliendi eelistusi vaadates – inimesed näevad ilu selles, mis on loodusega kooskõlas,“ sõnab maastikuarhitekt.

Aia ökoloogilisus eeldab loodusmaastiku maksimaalselt säilitamist, selle potentsiaali kasutamist ning looduse enda kunsti austamist. „Mida mitmekesisem on haljastus, seda rikkalikum on ka sealne elustik. Aiakujundus võiks anda loodusele – elustikule, lindudele ja putukatele – midagi juurde,“ selgitab Kaare.

Mida mitmekesisem on keskkond, seda tervemad oleme

Sageli soovitakse oma aias näha veeelementi. „Kui varem eelistati nii-öelda elutut veekogu ehk basseini, mida hoiti kemikaalide ja komplekssete fi ltersüsteemidega pidevalt puhtana, siis nüüd on uus suund. Aiapidajad tahavadki, et nende lombikesse või tiigikesse tekiks elu – milline rõõm, kui sinna satuvad konnad, linnukesed või muud väikeloomad! Kuna linnakeskkonnas on vesi enamasti torude kaudu ära juhitud ja linnaelustikul veesilma keerulisem leida, on iga selline lahendus tervitatav,“ räägib Kaare. Pealegi saab loodusliku veekogu põhise lähenemisega vastata vägagi erineva ilumeelega aiaomanike ootustele.

Asjatundja muigab, et paljudele on niisugune natuke metsik aiakujundus veel võõras. „Eks paljud on harjunud sellega, et ilusas aias peab olema elupuude rida ja pügatud muru. Aga ilumeel, nagu ka inimeste kesk konnateadlikkus on muutumas,“ kinnitab ta.

Veelgi enam: maastikuarhitekti sõnul näitavad uuringud, et mida mitmekesisem keskkond meid ümbritseb, seda tervemad oleme. „Iga väikese aiakujundusega võiks midagi looduse hüvanguks teha. Nii võidavad mõlemad osapooled,“ leiab ta.

Ökoloogiaga seostub keskkonnasäästlikkus, mis on samamoodi aia kujundamisel väga teemakohane. „Ka meie püüame maastikuehituses valida selliseid materjale, mis peavad pikalt vastu. Eesmärk ei peaks olema iga viie aasta järel aeda kapitaalselt ümber ehitada,“ nendib Kaare.

Ilu peitub on loodus

Aiapaviljon ja trenninurk

Trendide valguses võetakse kasutusele üha enam erinevaid materjale – olgu need sünteetilised plastmaterjalid või plasti-puidu komposiitmaterjalid. „Eks iga müügimees kiidab oma toodet ning räägib, et see on sama hästi kui hooldusvaba ja kestab igavesti. Oleme näinud, et tulemused ei ole sellised nagu lubatud, halvimal juhul on juba teiselkolmandal aastal tükid taga. Pigem eelistada

selles, mis ega kooskõlas.

aias läbiproovitud materjale, nagu kivi, betoon, kvaliteetse tugeva struktuuriga puit,“ mõtiskleb asjatundja.

Märgata on sedagi, et aia funktsionaalsus hakkab vaikselt mitmekesistuma. „Pikalt on aed olnud lihtsalt midagi, mida vaadata ja imetleda. Täna tundub, et seda nähakse kui eluruumi, mis võiks meile midagi pakkuda,“ ütleb Kaare. Näiteks rajatakse viimasel ajal aiamaale järjest rohkem jooga- ja trenninurkasid või väikeseid korvpalliplatse. „Aiaruum on koht, kus aega veeta – niisiis tahavad inimesed, et neil oleks paik, kuhu tuule või vihma käest varjuda. Ka kehvema ilmaga saab varjualuse all mõnusalt olla, grillida ja päeva nautida,“ jutustab Kaare. Kui paigutada sinna ka mõni soojuslamp ja õdus välisvalgustus, saab meeldivate olemistega õue kolida juba varakevadel ning tagasi tuppa liikuda alles hilissügisel.

Kuigi iga trendiga ei ole mõtet kaasa minna, siis tegelikult võiks aiapidamise juurde ikka väike katsetamine kuuluda. Siinkohal toonitab Kaare, et eksperimenteerida tasuks haljastusega, mida on hiljem lihtsam ümber vahetada või muuta. „Kulukas osa aiakujundusest ehk püsivad rajatised, nagu sillutis, terrass, varjualune, valgustus elektritoitega, samuti suurema ja aeglasema kasvuga puittaimede istutamine võiks olla trendiülene. Aga uus madalhaljastus või igal aastal erinevate taimede kasvatamine on põnev,“ seletab ta.

Tarbeaiandus on taas teemas

Kui pikalt polnud tarbeaiandus kuigi populaarne, siis viimastel aastatel on see järjest enam pead hakanud tõstma. „Kel on suurem maatükk, võiks teha ruumi näiteks viljapuuaiale või peenardele, kus köögivilja kasvatada,“ arvab maastikuarhitekt. Kes asja nii suurelt ette võtta ei taha, tekitagu terrassile või rõdule väike aiakast. „Kas pole mitte mõnus noppida oma terrassil kasvatatud maitsetaimi salati või muu söögi juurde? Plussiks on ka see, et söödavad taimed on väga dekoratiivsed!“

Samamoodi nagu majas on iga tuba ja selle funktsionaalsus läbi mõeldud, võiks talitada ka aias. „Töötades oma aia iga ruutmeetri eelkõige funktsionaalses plaanis läbi, mõistad, mis potentsiaal seal peidus on ja sünnib aed kui püsiväärtus,“ ütleb Kaare. Sk.