Aiapidaja ABC: mida on vaja et aed oleks nii esinduslik kui ka funktsionaalne?

Aed on nagu väike maailm, kus toimetades aeg kiirelt möödub. Kuid milliseid tarvikuid aiapidaja vajab? Kuidas hoida oma maalappi korras? Milliste nippidega see eriliseks muuta? Mida peaks teadma algaja aednik?

TEKST: LIINA METSKÜLA

KASVUHOONE

Bauhausi aiandusspetsialisti Simone Sagri sõnul on kasvuhoonete valik ülimalt lai – niisiis peaks kõigepealt mõtlema, mida seal plaanitakse kasvatada. On nendeks tomatid ja maitsetaimed? Või tahaks ka kurki ja paprikat? „Keskmise pere kohta võiks kasvuhoone olla 10–14 ruutmeetri suurune. Arvestada tuleb, et igale taimele on vaja vahe jätta,“ toob ta välja.

Kui vanasti olid peamiselt kasutusel kaarkasvuhooned ja isetehtud kilekasvuhooned, siis nüüd on neid ka näiteks klaasist ja pleksiklaasist. Lisaks leidub väiksemaid variante, mida kasvualuste peale panna. Populaarsed on ka kasvuhooned, mida kasutatakse suvemajana –need on neli- või kuusnurksed korraliku terrassipõrandaga ning ruumi leidub vaid mõnele lillepotile. „Ükskõik millise valid, aga igal juhul võiks aias kasvuhoone olla – see pikendab tunduvalt aega, kui saad väljas askeldada,“ ütleb Sagri.

Kasvuhoone asukoha valimisel püüa sättida see põhja-lõunasuunal – ehk muud hooned jääksid põhja poole ega hakkaks päikest varjutama. Nii saavad taimed maksimaalselt valgust. Kasvuhoonele tuleks leida tuulevaikne koht ning kui võimalik, siis mitte ehitada seda puude ja põõsaste alla või kõrvale. Sel moel hoiad ära kasvuhoone sammaldumise ja sügislehtede kogunemise katusele. Loomulikult jälgi, et kastmisvesi oleks lähedal.

Kasvuhoonete juures kasutatakse nüüdisajal üsna palju automaatikat, näiteks aknaavajat, elektritermostaadiga mullasoojendit ja kastmissüsteemi. „Aknaavaja on väga mugav, sest teinekord läheb soojal päeval meelest kasvuhoone uks avada. Kuna nende paigaldamine on üsna keeruline, siis tuleb instruktsiooni hoolikalt lugeda –kõige tähtsam on aknaavajat enne külmkapis kalibreerida,“ toob Sagri välja. Õuekraani külge kinnitatavad kastmiskompuutrid alustavad seadistatud ajal kastmist. Süsteemil on andurid ning need võtavad arvesse, kui niiske on muld ja kas hiljuti on sadanud. Kasutajate hulgas on populaarsed ka imbkastmissüsteem ja tilkkastmisvoolikud (maa sisse paigaldatavad).

Elektrilise termostaadiga mullasoojendi on aga oluline abiline taimede eelkasvatusel.

<<<

NIIDUKID

Sobiva niiduki valimisel lähtu sellest, kui suurt pinda on vaja niita. „Näiteks ridaelamubokside aedades võiks kasutada väikest elektriniidukit, käsiniidukit või akuniidukit. Mina pooldan väga akuniidukeid, sest nende puhul pole vaja juhtmeid vedada, masinad on kerged ja töötavad vaikselt,“ leiab Simone Sagri. Enamasti on akuga niidukid loodud nii, et nende akud ühilduvad teiste sama fi rma tööriistadega.

Keskmise suurusega koduaia puhul annab ekspert nõu võtta appi bensiinimootoriga niiduk (sest juhtmete vedamine on liiga tüütu) ning suurte aedade puhul tulevad mängu murutraktorid.

Ülimugavaks variandiks on robotniidukid, mis toimetavad ise ja hoiavad muru pidevalt hooldatuna. Samblale see pidev liikumine ei meeldi, mistõttu kasvab ta kehvemini.

AIAKUUR

Kasvuhoones kasutatavaid tööriistu võiks hoida kasvuhoones. Kui seal pole ruumi, siis oleks hea kasutada aiakuuri. Samamoodi on see sobiv paik aiakäru või aiamööbli hoiustamiseks.

Aiakuuride valik on väga lai, kuid ühise nimetajana võib välja tuua, et enamik neist on värvimata. Niisiis saab inimene ise valida täpselt niisuguse tooni, et see sobiks maja kõrvale.

Saadaval on ka soodsamad plekist aiakuurid, mida kasutatakse pigem ajutise variandina. „Kui aed on majast kaugemal, siis tegelikult sobib sinna ka plekist aiakuur,“ ütleb asjatundja.

KASTMISTARVIKUD

Igas aias peaksid olema kastekannud, millega taimedele ja lilledele vett viia. Väiksemas aias saab kasta ka rulli peal olevaid voolikuid kasutades.

Kui endal pole mahti kasta, siis tulevad appi kastmiskompuutrid. Olemas on ka maasisesed voolikud, mis kindlal ajal, näiteks kord päevas hommikul, löövad vihmutid välja ja hakkavad kastma.

Enamik kastmissüsteeme töötab tänapäeval Bluetoothi peal ning kõike saab mobiili kaudu seadistada.

MURUÕHUTID

Kui hea on kõndida paljajalu samblikuvabal ja umbrohuta pehmel murul! Selle saavutamisel on üheks abimeheks muruõhuti.

Muruõhuti teeb pinnasesse peeneid sooni ning tõmbab mulda veidi välja, seeläbi pinda kobestades ja õhutades. „Muruõhutid on peamiselt piidega, mis eemaldavad sambla ja eelmise aasta muruvildi. Väga head muruõhutid on sellised, millel on komplektis nii piid kui ka noad – need hakivad muru läbi, mistõttu hakkab see paremini kasvama. Kasutades nugadega muruõhutit, tuleb arvestada, et pärast õhutamist on vaja muru uuesti külvata,“ selgitab Sagri.

Muruõhutit tuleks kasutada nii kevadel kui ka sügisel, enne ja pärast kasvuperioodi. Suve jooksul kasuta aga õhutusreha. „Selle teravad piid kraabivad maapinda ning niiviisi püsib muru rohelisem ja ilusam.“

Soojust igasse tuppa!

Linnupeletid on vajalikud aeda, kus on maasikapeenrad, kirsipuud või punased ja mustad sõstrad. Klientide lemmikuks on öökulli- ja rongakujulised peletid, sest need on väiksemate lindude jaoks kõige hirmsamad.

Peenardele ja puudele sätitavad peletid on õhulised ja liikuvad, jättes mulje, et lind tiirleb ümber puu.

Palju kasutatakse ka helkivaid linnupiike, kuid Sagri soovitab need aeg-ajalt ära võtta ja siis jälle tagasi panna. „Muidu harjuvad linnud pulkadega ära ega karda neid enam,“ lausub aiandusekspert.

Kui peleteid kasutada ei soovi, siis tõmba maasikatele peale loor ning puudele ja põõsastele võrk.

JÄÄTMEKASTID JA AIAKOMPOSTRID

Kompostimine on looduslik protsess, mille käigus tarbivad bakterid, seened ja vihmaussid erineva päritoluga orgaanilist materjali. Selle tulemusena tekib biolagunevatest jäätmetest toitainerikas muld. Kuna igal aednikul jääb üle rohkelt orgaanilist materjali, on mõistlik tuua aeda jäätmekast või aiakomposter. „Kõige lihtsamad on metallist võrega kompostikastid, kust õhk käib läbi. Nende puhul tuleks arvestada, et sinna peaks aeg-ajalt viskama vahele kihi kompostikiirendajat. Valikus on ka kompostikastid, mis on ilma soojenduseta, kuid näevad head välja. Paremad on aga soojenduse ja tuulutussüsteemidega, sest nendes võtab mulla valmimine vähem aega. Kui tavatingimustes läheb kaks-kolm aastat, siis soojendusega kompostikastis õnnestub see umbes ühe aastaga,“ selgitab Sagri.

Kasutades aga lahtist kompostikasti, kindlusta, et see paikneb varjulises kohas. Kui päike paistab peale, kuivab see kiiremini ning võib juhtuda, et kompost pole nii väärtuslik.

Kindlasti soovitab Sagri kasutada kompostiergutit, mis kiirendab majapi damis- ja aiandusjäätmete kõdunemist toitainerikkaks mullaks. „Ma tean, et paljud kasutavad ka kanakakat, kuid spetsiaalne kompostierguti toob sellesse ussikesed, tänu neile saab muld õhulisem ja valmib kiiremini,“ sõnab ta. Unustada ei saa ka hargi või kompostikobestiga õhutamist. Hekki tuleb pügada erinevatel aegadel. „Näiteks kuusehekki peaks lõikama kevadel ja sügisel, lehtpuudehekki mai lõpus. Kui hekki tahetakse vormi lõigata, siis tuleb sellega tihedamalt tegeleda,“ räägib Sagri.

Heki pügamisel soovitab ta kasutada akutoitel või elektrilisi hekilõikureid. „Eriti mugavad on need, millel on pikendatav käepide. Sel juhul ei pea kõrge heki pügamiseks ronima redeli otsa,“ lausub ta.

ISTUTUSKASTID

Istutuskastid on hea lahendus maitsetaimede, maasikate ning mõningate lillede kasvatamiseks. Need sobivad hästi nii aeda kui ka terrassile.

Istutuskasti eelis tavalise peenra ees on see, et muld ei kuiva kinnisel alal nii kiiresti ära. Pealegi ei pääse umbrohuseemned kuigi kergesti maapinnast kõrgemal asuvasse kasti, seega pole seda vaja nii tihti rohida nagu tavalist peenart. Ka väetamisel ei ole ohtu, et vihm uhuks enamiku kasulikke vitamiine taimest eemale.

Sagri hinnangul saab tänu istutuskastidele aeda erilisemaks muuta. „Neid on võimalik tõsta üksteise peale ning tekitada eri kõrgusi. Kõrgemalt saab midagi veel rippuma sättida,“ osutab ta.

MUUD TARVIKUD JA TÖÖRIISTAD

Aednik vajab toimetamiseks hulka mitmesuguseid tarvikuid. „Alustagem eri tüüpi labidatest: terava otsaga, mis on mõeldud kaevamiseks; sirge servaga istutuskasti kühveldamiseks ning äärelabidas, tänu millele valmib korrektne ja ilus peenraserv,“ seletab Simone Sagri.

Mullatöödeks on vaja metallist reha ja kobesteid, põõsaste lõikamiseks oksakääre, aiakääre või hoopis pikendusega oksasaagi. Tekkiva sodi äraviimiseks hangi lehekott või käru.

Kahjuritõrje tegemisel abistavad erinevad pritsid. „Väikeste aiapritsidega on mugav pritsida roose või kasvuhoones tõrjet teha. Teisalt on olemas ka suuremad pritsid, mis käivad traksidega selga ja millele pumpad rõhu alla, et kõrgemaid puid pritsida,“ räägib Sagri.

Unustada ei saa eri tüüpi kindaid. „Kui tegeled rooside või okkaid täis põõsastega, siis sobivad selleks tugevamad ja pikemad kätistega kindad. Sarnased pikema käeosaga kindad on ka tiikide ja basseinide puhastamiseks. Enamikul töökinnastel on PVC täpid, et tööriist püsiks tugevalt käes ega libiseks ära. Kui kindaid on vaja vaid riisumiseks, siis on olem ki as sellised, kust õhk kä ville,“ ütleb spetsialist. ib läbi ja mida kandes Sk. ei te-

REKLAAMTEKST

Igal rohenäpul on unistus oma ideaalsest aiast - õite rohked ja lopsakad taimed ning nende kasvu toetav viljakas muld. Tihti aga avastame ennast olukorrast, kus kobeda musta mulla asemel on meie koduõuel väheviljaks paepealne, liivane või savine pinnas. Sellises olukorras on parim lahendus kasvatada seal just neid taimi, mis on antud kasvukohale sobilikud või siis mullaviljakuse suhtes vähenõudlikumad. Sedasi osavalt planeerides võib tulemuseks olla väga kaunis ja eriline aed. Samas seab väheviljaks muld suured piirid võimaliku taimevaliku osas ja kõiki lemmiktaimi ei pruugi olla võimalik istutada, sest nad kasvavad aeglaselt ja jäävad kiduma. Mullaviljakuse parandamiseks on olemas erinevaid mooduseid: mineraal- või orgaaniliste väetistega väetamine, komposti või muude sidusainete lisamine, mis aitavad parandada mulla füüsikalisi ja keemilisi omadusi. Väga tänuväärsed materjalid mulla omanduste parandamiseks on orgaanilised multšid. Mida peenema struktuuriga on materjal, seda parem. Seda just seetõttu, et peenemad multši osakesed lagunevad mullas elutsevate mikroorganismide toel kiiremini taimede poolt hästi omastatavateks toitaineteks. Istutusalasid kattes tasub eelistada varianti, kus multš laotatakse otse mulla pinnale. Otsekontaktis mullaga algab multši lagunemine oluliselt kiiremini ja lagunenud osad segunevad paremini mullaga. Kui iga aasta multši kihti 2 - 3 cm paksuses uuendada, võib näha, et 5 - 6 aasta möödudes on multši kihi alla n-ö vana mullakihi peale tekkinud 3 - 5 cm paksune toitaineterikas lagunenud multši kiht. Sügavamale kaevates on näha, et lagunenud multši peenemad osad on sademete poolt uhutud ka varem peenras olnud mullakihtide vahele. Sedasi saab luua viljaka ja koheva mullakihi, kus enamus taimed kasvavad edukalt.

Tänu multšimisele muutub muld kohevamaks ja õhulisemaks, mis tagab selle, et maapinnal ei ole enam ohtu suvel üle kuumeneda ning talvised külmakerked ohustavad taime juuresrtikku vähem. Muld hoiab paremini optimaalset niiskust, sest rohkelt orgaanilist

ainet sisaldav muld on põuakindlam. Kui katta istutusalad piisavalt paksu multšikihiga, milleks on peene männikoore puhul 5 - 8 cm, on umbrohu kasvamine tugevalt pärsitud ja kui juhtubki mõni juurumbrohi multšikihist läbi tulema, siis on nende eemaldamine kohevast mullast tunduvalt lihtsam.

Peenikest männikoort osakeste suurusega 0 - 15 mm sobib kasutada istutusalade katmiseks ning lisandina erinevates istutussegudes.

Peen männikoor on saadaval puistes ja pakituna 70 liitrises kotis, 1,8 m³ Big-Bagis või 3,5 m ³ suurpallis.