Suveks valmis: pesemine ja õlitamine tagab terrassi pika ea

„Terrassi või avatud rõdu tuleb aastas vähemalt korra hooldada, et see püsiks kaua ega hakkaks mädanema,“ toonitab Terrass.ee meister Heikki Kilkson.

TEKST: LIINA METSKÜLA

FOTOD: ENVATO ELEMENTS

Kõige suurem terrassi lõhkuja on just ilmastik. „Päike ja vesi rikuvad puidu pinda ning tekitavad pragusid. Hiljem kasvab nendesse sammalseen, mis omakorda muudab terrassilauda kehvemaks ja mädandab seda,“ toob spetsialist välja.

Niisiis on soovitatav hooldada terrassi umbes kord aastas, väga usin inimene teeb seda lausa kaks korda. „Hooldades kevadel, on terrass ilus terve suve. Kui sügisel teine hooldus ette võtta, elab lahtine rõdu jällegi talve paremini üle,“ sõnab Kilkson.

Vahel kipub aeg aga käest kaduma ning hooldustöö jääb tegemata. Tegelikult ei pea liigselt muretsema, sest aastakese vahele jäädes ei juhtu midagi hullu. „Erinevus on lihtsalt terrassi välimuses, sest see on rohkem tuhmunud,“ osutab asjatundja.

Pärast veranda ehitust võiks seda hooldada juba samal hooajal, enne tee aga lauatüüp kindlaks. „Olemas on nii õlitatud kui ka tavalisi immutatud terrassilaudu. Õlitatud laua puhul tuleks kohe pärast paigaldust ühtlustav õli peale kanda. Immutatud variandi puhul peaks see paar-kolm kuud vihma ja päikese käes olema ning alles siis õlikihi peale saama,“ seletab meister.

Märkamaks, et väliala vajab õlitamist, pole tegelikult isegi kogenud pilku vaja. „Silmaga on näha, et terrass muutub tuhmimaks – varasema pruuni asemel on värv pigem hallikas kerge rohelise kumaga,“ lausub Kilkson. Lisaks on see vihmaga libe. „Kui puidupragudes kasvavad seened ja samblik, jääb väikestesse vahedesse jääkniiskus ning pealmine pind muutub libedaks. Samas korralikult õlitatud pind ei ole jala all kunagi libe,“ kinnitab spetsialist.

Enne õlitamist tee süvapesu

Eestis on peamiselt kasutusel rihveldatud terrassilauad, millel on sooned sees. Kuna sooned jäetakse enamasti ülespoole (et vihmase ilmaga libedust vältida), hakkavad sinna kogunema liiv, mustus ning vetikad ja hallitus. Niisiis on enne õlitamist tähtis terrass kõigest sellest korralikult puhtaks saada.

Selle tarbeks müüvad ehituspoed (enamasti seebikivi baasil) puhastusvahendeid. „Puit on poorne materjal ning need poorid täituvad aja jooksul mustuse ja sinna kasvava ollusega. Tavaliste vahenditega ei saa seda välja – vaja on süvapesu, mis nii-öelda keedaks selle kõik välja,“ nendib Kilkson.

Hakates terrassi või rõdu pesema-õlitama, pane kätte kummikindad, jalga korralikud jalatsid ning valmistu põhjalikuks nühkimiseks. „Võrdleksin pesemist sellega, kuidas laevapoisid laevatekki puhastasid – laudis kergelt märjaks, siis pesuvahendiga üle ning seejärel küürimine. Pind tuleb pidevalt niiske hoida, et mustus tagasi kinni ei kuivaks,“ juhendab spetsialist. Hea nipp on valida pesemiseks päev, kui ei ole palju päikest – siis ei kuiva lauad kiiresti ära.

Hiljem tuleb pesuvahend hoolikalt maha loputada. „Kui vahend jääb laudisele, väheneb õli haakuvus ning see ei saa pooridesse imenduda,“ ütleb asjatundja. Selleks, et pesuvahend täielikult välja saada, soovitab ta kasutada survepesurit. Aga tähelepanu – mitte lähemalt kui 30 sentimeetrit, sest tugev veejuga võib puidu pinda sügavalt kahjustada. Muide, survepesuri või terrassipesumasinaga loputades on veekulu tunduvalt väiksem kui ämbritega möllates.

Kuidas ja millal õlitada?

Õlitama saab hakata alles siis, kui lauad on täiesti kuivad. Kes tahab ühe päevaga nii pesta kui ka õlitada, peaks alustama juba varavalges. „Hommikul ei paista päike veel nii eredalt, seega püsib laud pesu ajal piisavalt märg. Päeva peale kuivab terrass ära ning õhtul, päikesekiirte vähenedes, saab õlitama hakata,“ kõneleb terrassimeister. Kui võtta õlitamise jaoks eraldi päev, siis olgu taevas võimalikult pilvine. See on oluline, vältimaks laudade kuivamist enne õli korralikku imendumist.

Õlitamiseks kasutatav pintsel võiks olla keskmisest natuke suurem. „Sobiv pintsel on umbes terrassilaua laiune. Kanna õli laua või paari haaval algusest lõpuni, et ei jääks ülemineku kohti,“ selgitab meister. „Pintseldamise tehnoloogia on selline, et ühe tõmbega kannad õli peale ja järgmisega korjad üleliigse ära. Kui aluspind kuivab nii kiiresti, et järgmist pintslitõmmet ei jõua peale kanda, võib tulemus triibuline jääda. Pealegi kipub ülearune õli hiljem kooruma ning üldpilt jääb inetu,“ räägib ta. Liigse õli saab eemaldada ka käsnaga.

Ehituspoodide riiulitel on terve hulk terrassi puhastusvahendeid ja -õlisid – mida võtta, mida jätta? Terrass.ee meistri sõnul erinevad need peamiselt fi rmade poolest, kuid osa on ka lahusepõhised, teised vesialuselised. „Vesialuselised õlid on tunduvalt keskkonnasäästlikumad, samas on nende imenduvus natuke nõrgem. Mina soovitaksin aga valida just neid õlisid, millesse on lisatud imendumist soodustavad aineid, näiteks tungaõli. Kindlasti oskavad ehituspoodide töötajad soovitada täpselt sobivat toodet,“ seletab Heikki Kilkson.

Küll aga rõhutab asjatundja, et terrassipõranda jaoks tuleb soetada just vastav terrassiõli, mitte näiteks lasuur- ega katvaid värve.

Ka puidust aiamööbel vajab hoolt

Kui terrass on hooldatud, tuleks sama teha ka puidust õuemööbliga. „Kui mööbel on vihma ja UV-kiirguse käes, siis loomulikult vajab ta hooldamist. Samas on aiamööbli puit reeglina natuke teist tüüpi, tihtilugu kasutatakse väärtuslikumat puitu,“ toob Kilkson välja.

Aiamööbli saab tõhusalt puhtaks, kui kasutada tavalist universaalset pesulahust ja lappi. Kindlasti väldi terasnuustikuid, sest need võivad takerduda puidu kiududesse ning seda rikkuda.

Laua ja toolide õlitamise võiks ette võtta keskpäeval, kui õhuniiskus on väiksem. Õlitamise tarbeks on ehituspoodides spetsiaalsed õlid, aga ka mugavalt kasutatavad pihused. Kui tunni jooksul on mõnes kohas näha paksemat õlikihti, siis pühi see puuvillase lapiga maha. Juba nelja-viie tunni pärast saab mööblit kasutada. Sk.

Maja vajub ja seintes praod? Pole hullu, tõstame tagasi!

Fotod: Uretek Baltic OÜ

„Olen täiesti kindel, et suudame oma tehnoloogiaga ka Pisa torni sirgu ajada,“ väidab Ureteki juht Roman Reiner-Latõšev täie rahuga.

Ettevõtte senistesse töödesse hoolikamalt süvenedes selgub, et Reiner-Latõševi enesekindlus pole teps mitte alusetu – näiteks tõstsid nad 500 ruutmeetri suuruse äravajunud kauplusepõranda loodi tagasi vaid mõne õhtuga ja sel viisil, et kliendi töö ei katkenud hetkekski!

„Prismas pidime põrandakalde taastamisel ühe suure väljakutsena arvestama ka kliendi töö eripära. Kaubanduspindadel kehtib rusikareegel, et kui pood on üle kahe nädala kinni, kulub hiljem kliendivoo taastumiseks ligi kuus kuud. Traditsioonilisel viisil põrandate korrigeerimine oleks aga Prisma ligi kaheks kuuks sulgenud – see oli mõeldamatu,“ meenutab ReinerLatõšev. Koos eeltöödega võttis 500-ruutmeetrise põrandapinna loodimine ja stabiliseerimine kokku neli õhtut ja ööd ilma kaubanduskeskuse tavarutiini häirimata.

„Näiteks Tartus stabiliseerisime ja tõstsime kuue korteri ja kahe koridori põrandad ning välistrepid, kokku 560 ruutmeetrit, mis oli kohati vajunud juba neli sentimeetrit,“ kirjeldab Reiner-Latõšev.

Kuue esimese korruse korteri seinad olid pragunenud, ühes lausa nii suurelt, et magamistoast sai elutuppa vaadata. Korterelamu pinnasestabiliseerimise tööd kestsid kolm tööpäeva ja inimesed ei pidanud selleks ajaks korterist välja kolima.

Kliendi elukorraldus ja töörutiin ei muutu

Ureteki tehnoloogia teeb tööprotsessi kliendile väga mugavaks, sest aluspindu tihendatakse põrandaid lõhkumata ja nii, et ka kogu sisustus jääb oma kohale. Parima tulemuse saavutamiseks on põrandate koormamine koguni vajalik.

Tänapäeval stabiliseeritakse ehitisi geopolümeervaikudega, mida süstitakse pinnasesse, vundamenti või ehitise alla. Sellisel moel vajumise peatamine ja maja paikatõstmine on ilmselt kõige kiirem viis, kuidas hoone esialgsesse seisu tagasi viia. „Eramajade puhul võtab see tavaliselt paar päeva, vundamentide puhul võib minna ka 4-5 päeva, see sõltub maja suurusest,“ selgitab Uretek Balticu juht Roman Reiner-Latõšev.

Abi saavad ka suured taristuobjektid

Tänu tehnoloogiale saab uuesti loodida ka raud- ja maanteid. „Teede vajumine põhjustab mitmeid hädasid – esiteks aeglustab see liiklust ja tekitab ummikuid.

Teiseks hakkab vajunud kohtades teekattesse kogunema sademevesi, mis jäätudes hakkab teed lõhkuma,“ loetleb Reiner-Latõšev. „Kuid peamine – maantee vajumine paneb ohtu kõik liiklejad, sest ootamatust lohust või muhust sobimatul kiirusel üle sõites võib sõiduk kaotada juhitavuse.“

Eestis on tehtud suuri töid, mida igaüks teab – näiteks täideti Tallinna ringteel pinnase vajumise tõttu tekkinud ootamatud tühimikud.

Ka paljud Lasnamäele sõitvad autojuhid mäletavad lauluväljaku tõusutee ebatasasusi, sest pinnas valgus tee alt pidevalt ära.

URETEK annab garantii

Standardtingimustes annab URETEK tehtud töödele kaheaastase garantii, pinnasesse süstitava materjali garantii on kümme aastat.

Kogemus aga näitab, et 40 aasta eest stabiliseeritud objektid püsivad kindlalt tänaseni.