Minu esimene kodu: kuidas leida õige kinnisvara ja mis vigu vältida

Esimese kodu soetamine on suur ja tähtis samm. Kuidas vältida emotsionaalset ostu ja mitte eksida?

TEKST: LIINA METSKÜLA

FOTOD: ENVATO ELEMENTS

Kinnisvarabüroo Uus Maa Centrali maakler Nataly Koppel peab kõige tähtsamaks, et ostuelevuses ei tehtaks spontaanseid otsuseid. „Käi valitud kinnisvaraga mitu korda tutvumas ja võta vajadusel kaasa kas ehitusspetsialist, sõber või vanemad. Konsulteeri mõne tuttava maakleri või -hindajaga,“ rõhutab ta.

Ole tähelepanelik ja küsi palju

Kuna kinnisvara hinna määrab suures plaanis selle asukoht, uuri piirkonna ja taristu kohta – näiteks kus asub lähim ühissõidukipeatus, lasteaed, kool ja toidupood. „Hea ja kohusetundlik maakler räägib kõigest sellest muidugi ka kohapeal, kuid soovitan valitud piirkonnas jalutada ja ise ringi vaadata,“ lausub Koppel. Kindlaks tasub teha, kas piirkonda plaanitakse uusarendusi või muud ehitust, mis võib tulevikus häirima hakata.

Kui tegu on kortermajaga, siis suhtle korteriühistu juhatuse ja majahalduriga või palu seda teha maakleril. „Uurida tuleb hoone seisukorra kohta, kas korteriühistu on toimiv, mis töid on majas tehtud, mis on plaanis ja kui kulukaks võib renoveerimine minna. Kas majal on laenu või mitte. Ära pea kummaliseks küsida ka seda, mis rahvas majas elab ja kes on tulevased naabrid,“ loetleb asjatundja. Midagi halba pole selleski, kui saad mõne majaelanikuga jutu peale.

Loomulikult on vaja tutvuda kommunaalarvetega, et hiljem ei peaks ehmatama, kui need on liiga suured.

Kui korteris või majas on õhksoojuspump, siis peaks uurima, kas see on paigaldatud nõuete kohaselt ja kas ehitusprojekt on olemas. „Kui seda pole ja inimene tahab osta kodu pangalaenuga, ei pruugi paljud pangad ebaseaduslikult paigaldatud õhksoojuspumba tõttu jaatavat vastust anda. Kui elamises on kamin või ahi, siis küsi korstnapühkija akti. Juhul kui müüjal seda pole, siis palu see tellida ning dokument lisada ka notariaalsesse lepingusse,“ ütleb Koppel.

Nutikas on kontrollida, kas kinnisvara ruutmeetrid ja ruumide arv vastavad ehitusregistri andmetele. „Kui näiteks korteris on kaks tuba ja köök, kuid registris hoopis kolm tuba, siis tekib aus küsimus, millest see vahe tuleb ja kas see võib takistada pangalaenu taotlemist,“ lisab maakler.

Mõtle, kas valitud kinnisvara on hea investeering

Kuna ostukuulutuse pildid võivad olla petlikud, tasub vaatamas käia võimalikult erinevaid variante. Teinekord võib ka kehvade fotodega kuulutuse taga peituda pärl.

Kõige lihtsam viis unelmate kodu üles leida, on pidevalt lapata kinnisvaraportaale. Abi saab ka Facebooki või Instagrami kinnisvaralehekülgede jälgimisest (näiteks New Tallinn). „Miks mitte leida endale ka ihumaakler, kes otsib kliendile sobivaid objekte ja leiab häid pakkumisi veel enne, kui need on avalikkuse ette jõudnud,“ sõnab Koppel. Ta toob näite: „Mul oli kolleegiga kahasse üks arendusprojekt Kalamajas Linda ja Kalevi tänava ristumiskohas. >>>

ParcelSea nuti- postkast muudab pakkide kätte- saamise lihtsaks ja mugavaks

Sisuturundus

Sisuturundus on kaupa, teenust, firmat, maailmavaadet või muud tutvustav tekst, mille avaldamise eest on tasutud.

Selle teksti eest on tasunud ParcelSea OÜ.

Nüüdismaailm on jõudsalt võtnud suuna e-kaubandusele – veebipoest tellimine on mugav, ohutu ja kiire. Alati ei saa sama öelda aga kauba kättesaamise kohta.

Kaupade tarne võib venida – sa ei saa õigel ajal pakiautomaadi juurde sõita, sind pole kodus, kui kuller saabub, sul on sel ajal tähtis veebikoosolek, postkontori väljastuspunktis kipub aga eriti pikk järjekord olema … Need on vaid mõned levinumad mured pakkide kättesaamisel.

Ka toidupoest tellimine ei pruugi kiire elutempoga inimesele kõige mugavam olla. Seal saad ajavahemikku tellida, kuid ka kahe tunni pikkune ajaaken võib tekitada aeg-ajalt ebameeldivusi. Siinkohal tuleb appi Eestis välja töötatud uus teenus, mis on üha enam kasutajate südameid võitnud – nutipostkast.

Korraga saab nutipostkasti panna mitu erinevas suuruses pakki

ParcelSea nutipostkast on uudse ning pilkupüüdva disainiga isiklik pakiautomaat, mis võtab koju tellitud asjad sinu asemel vastu. Nutipostkasti saavad pakke jätta kõik kullerettevõtted, koju tarnivad toidupoed ning eraisikud – seega võib kas või naaber laenatud tööriista sulle tagastada. Loomulikult toimib ParcelSea ka tavalise postkastina, mis tähendab, et postiljon jätab sinna nii kirjad kui ka ajalehed.

Kohe, kui pakk on kohale jõudnud, saad selle kohta teavituse. Kui sa ei saa ise saadetisele järele minna, võid avamisinfo edastada mõnele pereliikmele. Nutipostkasti saab avada PIN-koodiga või sellele SMSi saates.

ParcelSea nutipostkastis on kolm erineva suurusega lahtrit: XS, M ja L. Kõige suuremasse, L-lahtrisse mahub kuni viis toidukotti. L-lahtri põhjas asub ka termokast (tulevikus töötab kasti üks lahter juba külmutusfunktsiooniga), kuhu saab jätta külma vajavad kaubad. Termokast kaitseb toitu välistemperatuuri mõju eest kaks kuni neli tundi.

Arvestades kolme lahtrit, saab kaupa nutipostkasti tarnida mitu korda päevas ja seda ei pea pärast iga kättetoimetamist tühjendama. See on eriti mugav lahendus puhuks, kui olete ära või pikemal puhkusel.

Veel üks märkimisväärne eelis on see, et kõik tellimused saate kätte kontaktivabalt. Teisisõnu, te ei pea kullerilt pakki vastu võttes allkirja andma ega puhast näomaski otsima hakkama.

Oluline on aga meeles pidada, et nutipostkast ei ole näiteks Omniva ega DPD pakiautomaat – ParcelSea kasutamise eelduseks on kojuveoteenus.

Nutikas ei pea tähendama keerulist

Pakkide ohutuse pärast ei ole põhjust muretseda, sest ParcelSea postkastid on valmistatud terasest ja komplektis olevate poltide abil kindlalt maa külge kinnitatud. Unikaalse koodiga saate pakid kätte vaid teie ja kulleril on ligipääs ainult tühjadele lahtritele. Kui nutipostkastis on juba pakke, saab selle avada ainult siis, kui omanik on selle lukust lahti teinud.

Eesti heitlikus kliimas paneb pakkide pärast muretsema ka vihmane ilm. Ka siinkohal ei ole pabistamiseks põhjust, sest ParcelSea nutipostkastide tihendid takistavad vee ja tolmu sisse- pääsu ka kõige vihmasematel päevadel. Postkaste on testitud eri tingimustes ja tehtud kindlaks, et selle töötemperatuur on –25 kuni +60 kraadi.

Kuigi nutipostkasti nimi võib viidata, et selle kasutamine on keeruline, pole asi nii. Kasutajaliides on spetsiaalselt loodud nii, et kasutus oleks kõikidele osapooltele kiire ja hõlbus. Näiteks pole kulleril vaja spetsiaalset rakendust ega pääsukoodi. Kuller avab lihtsalt sobiva lahtri, paneb saadetise sisse ja sulgeb kaane. Kasutusele võetud lahter lukustub pärast saadetise sisestamist.

Samuti on lihtne isikliku paki- automaadi kodu juurde paigaldamine, vajadusel tullakse appi. Kui teil on lukustatud aed või hoovis koer, siis peaks postkast jääma aiast väljapoole.

Kuna kliendid on ParcelSea nutipostkastid hästi vastu võtnud, tehakse suuri tulevikuplaane: juba praegu saab nende kaudu pakke ära saata ja tulevikus võib nutipostkast auto lähenedes kas avada.

ParcelSea nutipostkasti saab rentida hinnaga 9.99 eurot kuus või osta välja 999 euro eest. Vaata lisainfot kodulehel parcelsea.com

<<< Kahte majja tuleb kokku 11 korterit ja enamik on juba broneeritud, ehkki me ei ole kuulutusi ühessegi portaali üles pannud. Oleme pakkunud neid klientidele oma andmebaasist ning postitanud infot sotsiaalmeedias. Seega ei pruugigi alati soovitud kinnisvara vaid portaale jälgides leida.“

Tõsiasi on, et esimese kodu ostmisel kipuvad inimesed olema emotsionaalsemad. Hiljem korteris elades ja asjasse süvenedes hakkavad aga vead välja ujuma. „Minu kindel nõuanne on see, et mõtle ostmisel alati seda, kas korter on hea investeerimisobjekt, sest pole välistatud, et tulevikus soovid seda välja üürida või müüa,“ toonitab ta.

Just seetõttu leiab maakler, et esimese koduna võiks eelistada uuemat maja – siis ei pea kohe sukelduma vana maja renoveerimisplaanidesse, ehitusse ning pikkadesse aruteludesse korteriühistuga. „Samas, kui asukoht, maja ja korter on seda väärt ning kinnisvaral on potentsiaali, siis miks mitte vaadata ka vanemaid maju,“ tõdeb ta.

Milliste kulutustega arvestada?

Üks asi on objekti hind kinnisvaraportaalis, kuid hoopis teine lisatasud ja -kulutused, mis hakkavad juurde tiksuma. Seega tasub enne ostu pärida, mis korterisse jäetakse. „Tavaliselt on see köögimööbel ja -tehnika ning sisseehitatud garderoobid. Küsi kindlasti, kas alles jäävad valgustus ja kardinad, et pärast poleks ehmatust, et ostetud korter on liiga lage. Juhul, kui vana omaniku mööbel ei sobi, siis on mõistlik teema üles võtta ning selle võrra madalamat hinda küsida,“ räägib Koppel.

Soetades uusarenduse või möbleerimata korteri, ei tohi unustada ka sisustusele kuluvat hinda. „Kui inimene ostab kodu esimest korda, siis ta ei pruugi mõista, et sisustus on üsna kallis. Arvatakse, et mööbli soetamine pole midagi erilist ning reaalsus jõuab kohale alles siis, kui hakatakse mööda sisustuspoode käima,“ märgib spetsialist.

Nii annab maakler nõu kalkuleerida, kas pärast kinnisvara ostu jääb raha mööbli jaoks või mitte. „Arvesta kindlasti sellega, et eriti kallis on köögimööbel- ja tehnika. Kui inimesel pole kohe vajalikku rahasummat, siis tasub kaaluda lisalaenu võtmist – mõeldes muidugi realistlikult, ega laenud ei hakka liialt koormama,“ osutab Koppel.

Peale sisustuskulutuste tuleb arvestada notaritasu ja riigilõivuga. „Kui kodu soetatakse panga abil, siis peab arvesse võtma, et maksta tuleb ka panga laenulepingu ja hindamisakti eest. Suurusjärgud olenevad kinnisvara hinnast ning hindamisakt ruutmeetrite arvust,“ loetleb ta.

Mida teha aga juhul, kui korter pakub huvi, aga hind tundub veidralt kallis? „Kui kahtled hinnas, siis soovitan pöörduda erapooletu kinnisvarahindaja poole, kes aitab korterit hinnastada. Esmane eksperdihinnang on palju odavam, kui see, mida tellitakse juba panga jaoks,“ lausub Koppel.

Kui küsimusi tekitab ehituskvaliteet, siis võta spetsialist endaga kaasa – tema oskab pöörata tähelepanu detailidele, millest ostjal endal pole aimugi. „Näiteks minu klient tuli ühte Kalamaja korterit vaatama ehitajast sõbraga, kellel oli kaasas väike pall. See pandi maha ning vaadati, kas pall hakkab põrandal veerema ehk kontrolliti, kas see on sirge,“ toob maakler välja.

Pealegi oskab ehitusspetsialist vaadata, kuidas on maja ehitatud, mis materjale kasutatud, hinnata sisemist ehituskvaliteeti, kontrollida ventilatsiooni ja uurida, ega majas pole hallitust. Juhul kui objektil tundub olevat puudusi, võib julgelt müüjale sellest märku anda ja hinna läbirääkimisel teha oma pakkumine.

Kui inimene soovib ostul kasutada panga abi, siis on vaja tellida hindamisakt. „Pank saab langetada otsuse, kas anda valitud laenu või mitte, lähtudes hindamisaktist ning mis summale kinnisvara hinnatud on. Panka huvitab, kas objekt on küsitud hinda väärt ja kui likviidne see on,“ selgitab Koppel. Hindamisakti teevad ainult kutselised hindajad.

Kui kodu soetatakse panga abil, siis peab arvesse võtma, et maksta tuleb ka panga laenu lepingu ja hindamis akti eest. Suurusjärgud olenevad kinnisvara hinnast ning hindamis akt ruut meetrite arvust.

Mis on pangale tähtis?

Nagu mainitud, siis peab pank laenu andmiseks veenduma, et küsitud hind on seda väärt. Pangale on väga oluline ka kasutusluba. „Kui seda pole, on laenu saada raskem. Kasutusloa taotlemine on aga aeganõudev ja keeruline. Ka kaasomandis olev kinnisvara pole pangale hea objekt. Juhul, kui korter või maja on kaasomandis, kuid on tehtud ka notariaalne kasutuskord, siis see muudab võimalusi ning pangaga saab asju läbi rääkida. Näiteks Nõmmel on palju selliseid kodusid,“ seletab Koppel.

Panga silmis on sobiv laenusaaja inimene, kellel on kindel sissetulek ega ole liiga palju teisi laenukohustusi. „Juhul, kui inimene on võtnud kiirlaene ja jäänud nende maksmisel jänni, siis on see pangale ohusignaal ning suure tõenäosusega ta kodulaenu ei anna. Samuti tekitab küsimusi, kui inimene on kasiinode pidev klient,“ kõneleb asjatundja.

Esmase aimduse, mis võimalusi ja summasid on võimalik taotleda, saab panga kodulehel laenukalkulaatorit kasutades. „Laenukalkulaator näitab ligikaudset kuumakset ja üldjuhul see ei erine drastiliselt, mida hiljem pank pakub. Mis tingimustel ja protsentidega laenu saad, selgub alles siis, kui oled pangakonsultandiga ühendust võtnud,“ täheldab maakler.

Tihti jääb oma kodu ost selle taha, et esimeseks sissemakseks (tavaliselt 15–20% kinnisvara hinnast) ei ole piisavalt raha. Abiks võib olla Kredexi käendus, mille puhul on sissemakse 10%. Kredexi käendust saavad kasutada näiteks noored pered ja spetsialistid ning kui soovitakse osta energiatõhusat eluaset.

Päästa võib ka lisatagatise kasutamine. „Tagatiseks sobib korter, maja ja suvila. Pluss on see, et ei ole vaja koguda raha esimeseks makseks. Miinus on, et niisuguste tehingute puhul on olemas risk tagatiseks antud kinnisvarast ilma jääda,“ nendib Koppel.

Paistab, et eestimaalased eelistavad üürimise asemel üha enam oma kodu osta. „Paljudes riikides pole kodu soetamine nii populaarne kui meil, sest maksud on kõrged ning kinnisvara haldamine ja hooldus nõuavad liiga palju aega ja raha. Kuid meil eelistavad inimesed osta, eestlased on kinnisvarausku. Kinnisvara on meile miskit turvalist ja jäävat. Oma kodu on tore sisustada ja maali üles riputamiseks ei pea küsima luba, kas auku võib seina sisse puurida. Oma kodu saab pärandada lastele,“ mõtiskleb maakler. Muuseas, tihti võib olla nii, et kodulaenu igakuine makse on palju väiksem kui kuuüür.

Kodu ostmisel võib saada aga takistuseks hirm end pikaajalise laenuga siduda. Koppel tunnistab, et ka temal oli kunagi seesugune kartus. „Mul aitas hirmust üle saada see, et valisin korteri, mida saaks keerulisel ajal lihtsalt välja üürida. Soovitan ka teistel, kes valivad esimest kodu, kaaluda, kas valitud korter või eramu oleks üüriturul nõutav ja mõelda selle asukohale,“ avaldab ta. Hea nipp murest üle saamiseks on kodu ja oma tervise kindlustamine. Nii püsib turvatunne, et saad hakkama ka rasketel aegadel.

Ristkiht-naelpuidust majad parandavad elanike heaolu ja elukvaliteeti

Sisuturundus

Sisuturundus on kaupa, teenust, firmat, maailmavaadet või muud tutvustav tekst, mille avaldamise eest on tasutud. Selle teksti eest on tasunud

EstHus OÜ.

Inimesed on oma elust üha teadlikumaks saanud –jälgivad, mida söövad, mis tooteid tarbivad, kus liiguvad ja kuidas need asjad ümbritsevat maailma muudavad. Teadlikkus kasvab iga päevaga ja muidugi mõjutab see meie heaolu positiivselt.

Kuigi tänapäeval veedetakse keskmiselt 80–90% päevast suletud ruumides, pööratakse kahjuks liiga vähe tähelepanu oma eluasemele. Haruharva küsitakse, kuidas ja millest meie kodu ehitatud on. Pole kahtlust, et sisekliima ja siseõhk peavad olema kvaliteetseimad, seetõttu on majaehituses võtmetähtsus õigetel materjalidel.

Tavaliselt on majade puhul põhiprobleem selles, et need on liiga hermeetilised. Elu- ja tööruumides kasutatakse ehitusmaterjale, mis takistavad loodusliku keskkonna tekkimist. Inimene pole aga loodud elama kinnises, umbses ja hermeetilises ruumis – kõige paremini tunneb ta end kindla niiskustaseme, temperatuuri ja õhu keskel.

Vanad tarkused nüüdisvõtmes

Puit on keskkonnasõbralik ja taastuv ehitusmaterjal, millest on aastatuhandeid maju ehitatud. Puitmaja aitab inimesel hoida vaimu värske ja püsida füüsiliselt terve. Ideaalne on ka see, kui maja ehitatakse ainult naturaalsetest materjalidest ja siin tulebki mängu EstHusi ristkiht-naelpuit.

Saab öelda, et ristkiht-naelpuit ehk MHM® kätkeb endas vanu tarkusi tänapäevases võtmes. See on massiivne täispuidust seinaelement, mis ühtlasi ei sisalda kilet, liimi ega keemiat. Ristkiht-naelpuidust ehitatud maja pakub inimesele loomulikku elukeskkonda, naturaalsed materjalid reguleerivad hoone sisekliima meile sobivaks. Ristkiht-naelpuidust paneelidest ehitatud majas pole ka allergeene ega muid ärritajaid, nii-öelda hingavad konstruktsioonid välistavad hallituse tekke. Seega ei ole ohtu, et niiskus kondenseerub konstruktsiooni. Mis tahes liigse niiskuse, mis võib seina tungida näiteks veeavarii korral, saab konstruktsioonist kiiresti välja ja see kuivab kiiresti.

MHM®-paneelid valmistatakse soonilistest puidukihtidest, mille eesmärk on tekitada õhupadjakesed ning nendes oleva õhu abil saavutada konstruktsiooni parem sooja- ja helipidavus.

Hoone reguleerib ka maja sisetemperatuuri – talvel on soe ja suvel jahe. Puidul ja puidupõhistel materjalidel on suurepärane võime kaitsta hoonet ülekuumenemise eest.

Katsed on näidanud, et maja on tavapärasest tunduvalt mürakindlam.

Ristkiht-naelpuit on tugev nagu kivi, kuid samas kuiv, soe ja tervislik. Alumiiniumnaeltega kokku löödud seinaelemendid loovad neist ehitatud majja samasuguse elukeskkonna, nagu seda on käsitöö-palkmajades, mida peetakse oma looduslikkuselt ja loomulikkuselt parimaks võimalikuks alternatiiviks.

Ristkiht-puitpaneeli konstruktsiooni ühtlane ja stabiilne struktuur loob väga palju kasutusvõimalusi. Elemendid püstitatakse ja pannakse kokku ülikiirelt – see tähendab, et majakarp on ilmastiku eest kaitstud kõigest mõne päevaga.

Tervislik kodu mitmele põlvkonnale

Ristkiht-naelpuidust maja on parim neile, kes mõtlevad põhjalikult enda ja oma laste heaolule. Loomulikult tuleks parima tulemuse saavutamiseks kasutada ka siseviimistluses rohkem looduslikke ja naturaalseid tooteid. Kui materjalid ja tehnosüsteemid valitakse õigesti, siis saab luua tervisliku kodu mitmele põlvkonnale.

On aeg hakata mõtlema, milline on iga ehitise ökoloogiline jalajälg, mitte ainult seda, kui palju see maksma läheb. Kui viimasel ajal on eelkõige rõhku pandud hoone energiatarbimisele, siis tasuks tähelepanu pöörata ka sellele, kui palju on kulunud energiat ehitusmaterjalide tootmisele, mis aineid need materjalid sisaldavad ja mida meie elukeskkonda eraldavad.

Aja jooksul on EstHusi meeskond saanud tagasisidet rahulolevatelt klientidelt, kelle sõnul on lastel kadunud EstHusi täislahenduse põhiselt ehitatud majja elama asudes igapäevased astmahood või allergiad. Muidugi ei taganud seda ainult MHM® paneelid, vaid õige retsept, kus kõikidel materjalidel on oma tähtis ülesanne.

Niisiis võiks EstHusi paneelidest ehitamist nimetada teataval määral elustiiliks. Selleks, et need paneelid toimiksid nii, nagu see on mõeldud, peavad ka välissoojustus- ja siseviimistlusmaterjalid olema täielikult looduslikud – savi, lubi, puitkiudsoojustus jms. Tõsi, see seab nii maja väis- kui ka siseilmele omad piirid, kuid kui arvestada kõiki kasutegureid, siis on see väike ohverdus.

EstHus on esimene ja siiani ka ainus Põhjamaade ettevõte, kes toodab 2004. aastal Saksamaal välja töötatud ristkiht-naelpuitpaneele MHM®. Tehnoloogia on seal laialdaselt kasutuses hea sisekliimaga keskkonnasõbralike hoonete rajamisel. Põhiliselt ehitatakse era-, rida-, paarismaju ja suvilaid, aga ka saunu, restorane, hotelle ja kirikuid. EstHusi tegevuse nurgakiviks on koostöös kliendiga leida tema soovidele vastav tervislik, keskkonnasõbralik, ajas kestev, kuid kiire ja kvaliteetne ehitis ideest paigalduseni.

Tutvu täpsemalt kodulehel esthus.eu