Tahaks korteri kiiresti maha müüa Mis nippidega

KINNISVARA Tahaks korteri

kiiresti maha müüa! Mis nippidega?

„Müügikuulutus peab kindlasti olema professionaalsete piltidega, mis aitavad sihtrühma kohale kutsuda. Tekst peab olema konkreetne, asjakohane ja mitte liiga pikk,“ toob Uus Maa Centrali maakler Eveli Lindell välja kinnisvara müügikuulutuste tähtsaimad nõuded.

TEKST: LIINA METSKÜLA

FOTO: ENVATO ELEMENTS

Lindell nendib, et tema praktika on näidanud, et kui müügikuulutus on liiga pikk, lasevad inimesed sellest vaid silmadega üle. „Näiteks on juhtunud, et kuigi kuulutuses on kirjas, et korteril pole kasutusluba, on kohale tulnud inimesed üllatunud. Seega, kui mina vestlen kliendiga telefoni teel, siis kordan olulised nüansid enne kokkusaamist üle,“ ütleb ta.

Müügikuulutuses ole aus

Nii mõnelgi tekib ilmselt küsimus, kas korterit ja selle seisu võiks näidata natuke paremas valguses. Asjatundja toonitab, et valetada ei tohi. „Kõige eest, mis on kuulutuses kirjas, müüja ja maakler ka vastutavad. Näiteks kui on väidetud, et elamus on toimiv korteriühistu, aga tegelikult see nii ei ole, siis saab ostja esitada müüja vastu nõude, et talle on antud valeinfot. Kui sa pole kuulutust koostades milleski kindel, siis parem mitte seda kirja panna,“ seletab ta.

Maakleri sõnul satub müügikuulutustesse valeandmeid ka kogemata. „Olen märganud, et mõni inimene paneb rõdu pindala üldpinna sisse. Sel moel muutub automaatselt ruutmeetrite hind ning ostuhuviline pettub,“ toob ta näite. Samuti juhtub, et omanik ümardab pindala. „Kui ehitusregistris on kirjas, et korteri suurus on 84,3 ruutmeetrit, kuid inimene on kirjutanud 85, siis see pole tegelikult ju korrektne. Hiljem tuleb see välja notari juures,“ ütleb Lindell.

Küll aga võib kuulutust koostada ka huumorivõtmes. Siinkohal paneb ekspert südamele: mitte minna liiale ja tajuda piiri.

Kuigi kodu ostmisel on võtmetähtsus asukohal, planeeringul ja ka subjektiivsetel vajadustel, kipuvad inimesed otsustades olema emotsionaalsed. „Loomulikult on tunne ja emotsioon hästi olulised. Ja seda saab tegelikult kliendile luua,“ lausub Lindell. Ta soovitab panna end ostuhuvilise kingadesse ja mõelda, mis viimasele tähtis on.

Kliendipäeval valmistame saiakesi, mis üle toa lõhnavad – nende aroom tekitab koduse tunde.

Müüd kodu? Kasutusluba teeb asja palju lihtsamaks!

Sisuturundus

Sisuturundus on kaupa, teenust, firmat, maailmavaadet või muud tutvustav tekst, mille avaldamise eest on tasutud.

Selle teksti eest on tasunud Vanamaja.

Iga omanik tahab, et tema korteri või maja müük läheks võimalikult sujuvalt. Üks asi, mis teeb selle kindlasti kiireks ja mugavaks, on kasutusluba.

Kasutusluba on kohaliku omavalitsuse ametlik kinnitus selle kohta, et kinnistul paiknev ehitis, olgu see kortermaja, ridaelamuboks, eramu või abihoone, on valminud projekti järgi ning seda võib kasutada ettenähtud otstarbel. Kasutusluba pole lihtsalt paber, vaid seda omades on ehitise omanikul mitu plussi:

• Kõige tähtsam on see, et kasutusluba pakub hoone omanikule kindlustunnet, et ehitis ja selle tehnosüsteemid on kasutajale ohutud ja vastavad kasutusotstarbele. • Kasutusluba annab vabaduse kodu kiiremini müüa – nimelt saab suurem hulk huvilisi seda osta, sest pangad kinnisvara soetamist soodsamatel tingimustel. • Kolmandaks tõstab kasutusluba kinnisvara väärtust.

Nii kinnisvarahindajad kui ka ostjad hindavad kõrgemalt kinnisvara, millel on kasutusluba, sest varjatud puuduste risk on väiksem. Seega pole ostjal vaja arvestada kasutusloa taotlemisega kaasneda võivate ebamääraste lisakuludega.

Kasutusluba ei ole – mis edasi?

Kui selgub, et ehitisel pole kasutusluba või on andmed ehitisregistris hilisemate juurde- või ümberehituste tõttu vananenud, tuleb koguda vajalikke dokumente ja esitada registrile. Kahjuks on see tavainimesele keeruline ja ehitisregistergi pole kuigi kasutajasõbralik keskkond. Niisiis on mõistlik abi otsida valdkonnaga iga päev kokku puutuvalt spetsialistilt, kes: • tutvub ehitise dokumentide ja registriandmetega; • suhtleb kohaliku omavalitsusega; • koostab vajalikud dokumendid (muudatus- või mõõdistusprojekti, ehitise-, tuleohutuse- ja elektriauditi, küttesüsteemi ekspertiisi jne); • esitab kasutusteatise või -loataotluse ehitisregistrisse ja jälgib menetluse kulgu.

Sõltuvalt asjaoludest võib kasutusloa saamiseni kuluda kuni pool aastat.

Seega tasub jätta kasutusloaga kaasnev ebamugav paberitöö spetsialistidele ning keskenduda tähtsamatele asjadele. Vaata täpsemat infot kodulehel www.vanamaja.ee.

Esmane konsultatsioon on tasuta ja öeldes parooli „Sinu kodu“, on tellimus 10% soodsam!

Näiteks on nutikas idee kasutada sisustuselemente, mis annavad maitseka ja modernse tunnetuse. „Vannitoas võiks rätikud stiilselt sättida, samamoodi asetada diivanile pleedi ja padjad, lauale küünlad ja lilled. Ka puuviljavaagen laual tekitab koduse tunde. Kasutades lõhnapulkasid, võtab ruumis võimust mõnus aroom. Eesmärk on teha nii, nagu kodu oleks sisustusajakirjast välja astunud,“ selgitab Lindell.

Nii ostukuulutuse fotode pildistamiseks kui ka potentsiaalse ostja küllatulekuks tasub isiklikud esemed kokku korjata. „Mida vähem asju, seda parem! Inimene tahab juba vaikselt ette kujutada, kuidas oleks tuba sisustatud siis, kui tema seal elab,“ sõnab maakler. Kindlasti tekitavad efektsed fotod tunde, et tahaks korterit näha. „Kui sa teed köögist pildi ning tasapinnal pole midagi peale puuviljakorvi või kauni lõikelaua, mõjub see kindlasti paremini kui tööpind täis maitseainetopsikuid,“ tõdeb ta.

Lindell avaldab ka ühe maaklerite nipi: „Kliendipäeval valmistame saiakesi, mis üle toa lõhnavad – nende aroom tekitab koduse tunde.“

Puhasta korter korralikult

Kui inimene tuleb korterit vaatama, siis peab see olema puhas ja korras. „Kui köögis on rasvapritsmeid ja müüja praad on parasjagu ahjus, siis võib-olla pole parim aeg müüa,“ leiab Lindell. Enne potentsiaalse ostja tulekut võiks tellida kas või professionaalse puhastusteenuse. „Koolitatud inimene peseks ahju, külmkapi ja kõik tarvikud puhtaks, see annab kokkuvõttes köögile värskust juurde. Pealegi, kui sa ise tahaksid korterit osta, siis sooviksid ju samuti, et elupind oleks võimalikult puhas,“ räägib Lindell. Juhul kui suurpuhastuseks ei jää aega, siis võib leppida kokku, et müüja tellib selle pärast väljakolimist.

Ostjad tahavad väga mööda korterit ringi käia, vaadata köögilahendusi ning uudistada kapisisu. Selleks tuleb valmis olla. Küll aga on märgata, et kui omanik seisab kõrval, siis ei julge ostuhuviline uurida kõike, mida tahaks. See võib hiljem aga positiivset otsust pärssida. „Maakleri võlu ongi see, et ostuhuviline on tunduvalt julgem. Ta vaatab hoolikalt ringi, küsib küsimusi ega saa enese teadmata omanikku kuidagi solvata,“ ütleb Lindell.

Suure tõenäosusega päris iga kappi ostuhuviline lahti ei tee. Pigem eelistab ta strateegilisi kohti. „Näiteks tahetakse sageli näha integreeritud kappide sisu – et mõista, mis seal on, kui palju ruumi jagub ning kuidas tehnilised lahendused toimivad. Vaevalt tavalisi kappe nii väga lahti tahetakse teha, sest me ju teame, mis seal sees on,“ jutustab ekspert.

Remondiga ära kiirusta

Kas väike värskendusremont enne korteri müüki panekut teeks head? Eveli Lindell arvab, et müüja ei peaks tormama remontima. „Kui korter on keskmises seisukorras, siis ma kardan, et remont ei anna olulist hinnalisa. Pealegi võib ostja tulla sooviga muuta seda omanäolisemaks ning tehtu läheb aia taha,“ selgitab ta.

Samas, kui ostuhuvilistelt hakkab tulema tagasisidet, et korter vajab restaureerimist ja värvimist, siis tasub pigem seda kuulda võtta. „Sel juhul on ilmselt kinnisvara kergem müüa ning saab ka väärtust juurde,“ nendib ta.

Tavaliselt postitatakse ostukuulutus kinnisvaraportaalidesse ja sotsiaalmeediasse. Kui sel viisil ei leia pikka aega ostjat, siis tasub maakleri poole pöörduda. „Maakleritel on omad grupid, kus jagatakse objektide ja klientide kohta infot ning tehakse koostööd – nii satuvad müüja ja ostja suurema tõenäosusega kokku. Peale selle teeme tasulist sihitud turundust, et jõuda huviliseni,“ ütleb Lindell. Sk.