Kekkilä kesäopas 1/2014 - Viro by Otavamedia Sisältömarkkinointi

IDEID

suvi

NÄPUNÄITEID

U U D I S TO OT E I D

2014

Võtaa! tasut

SA AK LINNAPEENR ALT 8 · OMA KOMPOSTMULD 18 ERI STIILI LILLERÕDUD 36 · K AUNID KIVIPINNAD 42

Muld on kasvu allikas Heas mullas tunnevad taimed end hästi ja annavad oma parima. Lõppotstarbeks sobivas mullas on oma toidu kasvatamine või suvelillede hooldamine tulus. Õnnestunud külvid ja toimekalt võrsunud taimed, silmi hellitav õiteküllus, maitsvad ürdid rõdul ning ohter saak aiamaalt on suurepärane tasu nähtud vaeva eest! Kvaliteetne erimuld on täpselt kindla taimerühma vajadusteks segatud. Toorained valitakse näiteks eri kõdunemisastmes turvaste, küpsete puhaste kompostide ja peente mineraalmuldade hulgast. Mullale lisatakse sobivaid väetisi ja mikroelemente, et taimed saaksid kasvamiseks parimat toitu.

Rõdu sai ilme kolmes stiilis. Kas oled jahedalt stiilne või värvidega eksperimenteerija?

Ühine aiamaa toob kogu maja rahva kokku.

~ suvi 2014 ~

Maaparandusainet omatehtud kompostist.

Plaadid ja kivid vajavad korralikku aluspinda.

Väetamise kunst.

„Reisidel olles igatsen oma toataimi.“

Sisukord

Tooted & vihjed

52–63

Oma maa maiuspalad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8

Peenardele ja aeda . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 Oma kompost on õnn . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 Parkide pärl . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24 Piet Oudolfi püsikute maailmas . . . . . . . . . . . . . . . 30

Enköping hurmab looduslikkusega.

Püsikukalender . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 32 Väetamine premeerib . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34 Suvelilled rõdul . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 36 Kivi on aia kroon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42 Toataimede hooldaja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 Pia vastab: Q&A . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 50 Inspiratsiooniks: vihjeid ja ideid . . . . . . . . . . . . . . . 52

KOHEVA MULLA KUTSE Aedades, rõdudel ja kodudes istutatakse ja hooldatakse taimi ning koristatakse saake. Ürte nopitakse toidu juurde ja lilli korjatakse vaasidesse. Lõigatud oksad, köögiviljapealsed ja langenud lehed kogutakse kompostiks, mulla tooraineks. Looduse ringkäik on kütkestav ja seda on lihtne õuetööde kõrvalt jälgida. Väikesed seemned külvatakse suurte lootustega peenardele ja pottidesse. Seemned idanevad, kasvavad taimedeks ning saavad õigel ajal täiskasvanuteks. Taimede juured tungivad tugevasti toitainerikkasse mulda. Taimede elu algab ja lõpeb mullas. Muld on maa ja sellest lähtuva kasvu imede allikas. Muld ja huumus on aiasõprade jaoks justkui muusika. Kui lööd labida pehmesse, tumedasse ja sõredasse kasvumulda, on see aiamaa harija igakevadine rõõm. Kui kevadpäike äratab sind ilutaimede mulda vahetama, tuleb mullakotist rammusat lõhna ja seegi on suurepärane. Muld ja selles sisalduvad toitained tulevad esile kõigis meie lehe lugudes. Räägime sellest, kuidas korrusmaja elanikud täitsid ühised kasvukastid mullaga, istutasid ja külvasid. Oma aiamaalt said nad rikkaliku saagi, kuid rohkemgi veel soojendas nende südant koostegemise tunne.

Muld on aiasõpradele otsekui muusika.

Korralikku mulda on tarvis ka rõdudel ja terrassidel suvelillede kasvatamiseks. Puhas muld pottides ja kastides on tulevase ilu lubadus ning annab ruumi ka loovusele. Kõige parem on see, et ka tänavu kevadel kutsub muld istutama täiesti uusi või siis aastate vältel headeks osutunud taimi. Ka kodu ilutaimed õitsevad heas mullas, loovad mugavuse ja puhastavad õhku. Oma lehe veergudel saame imetleda parkide poolest tuntud Rootsi linna Enköpingi püsiktaimede hiilgust. Linnaaednik räägib, kuidas on olnud vaja laitmatut kutseoskust ning maailmakuulsa haljastusarhitekti istutusfilosoofiat – loomulikult ka parima mullaretsepti väljaarendamist – õitsvate parkide rajamiseks. Aiandussõbral tasubki kohandada professionaalide näpunäiteid omaenda õuel, võttes eeskujuks kasvõi pargis nähtud taimekombinatsioonid. Meie püsikukalender jälgib taimede värvikirevat õitsemist. Muidugi on see meie silmarõõmu tähtis osa, kuid taimedel on meile aasta jooksul anda ka palju muud. Looduse ringkäik läheb käima algusest, kui mikroobid lagundavad taimejäätmed mullaks. Seepärast ei ole muld ainult muld: see on täis ootusi ja unelmaid!

•

MARI KAARTOKALLIO AIANDUSSPETSIALIST

maiused

Oma maa 8

~ suvi 2014 ~

TEKST: HEIDI HAAPALAHTI FOTOD: SAMPO KORHONEN

Korteriühistu elanike ühine köögiviljaaed annab uhket saaki. Ühtaegu on küllaga koostegemise rõõmu.

lles eile kasvas Helsingi Herttoniemi linnaosa kolme korrusmaja ühisel õuel ainult muru. Kui korteriühistu rahvas otsustas hakata üheskoos aiamaad pidama, jäi muru kõrvale. Selle asemele hangiti köögiviljade ja ürtide viljelemiseks kasvatuskastid ning õunapuu ja mõned marjapõõsad. Kasvatuskastide sügavas ja taimedele soodsas soojas mullas õnnestub kasvatamine hästi, kuigi õue pinnas ei olegi viljelemiseks sobiv. Kastide alla levitatud tugev kattekangas takistab kõrval kasvava kase juurte sissetungimist.

Kaheksasse värske mullaga täidetud kasvatuskasti külvatakse seemneid ja istutatakse taimi. Ühte kasti mahub kuus kotitäit mulda.

Väikesed sõrmed lükkavad oaseemneid mulla alla varju.

Ühisel aiamaal kasvatatavad taimed on valitud vastavalt elanike soovidele. Kevadel sai igaüks soovitada oma söödavaid lemmiktaimi korteriühistu ühises Facebooki grupis. Nii sai liikide valik rikkalik. Lisaks salatitele, porganditele ja peetidele otsustati proovida ka veidi nõudlikumaid maisi ja porrut ning mitmeid ürdiliike.

Talgutega valmis

Aiamaa rajamiseks korraldati talgud. Auni, Leo ja teised selle õue lapsed on innukad abimehed, kui kaheksasse värske mullaga täidetud kasvatuskasti külvatakse seemneid ja istutatakse taimi. Väikesed sõrmed lükkavad ja patsutavad ümaraid oaseemneid mulla alla varju. Nööpnõelapeast väiksemad porgandiseemned tuleb puistata pakist külvivakku hästi hoolikalt, et külv tuleks sobivalt harv. Liiga tihedalt külvatud porgandid ei mahu kõik korralikult arenema. Külvivao peale puistavad lapsed peent liiva. See märgistab külvivao koha ning kaitseb peagi idanema hakkavaid seemneid niiskuse vaheldumise eest. Kaisa Westerlund istutab avamaakurgi taimi ning vajutab mulla tihedalt taime ümber, et juuretombu ümber ei jääks õhu-

~ suvi 2014 ~

taskuid. Kurkide juured on õrnad ja haavatavad. Seepärast peab taimedega väga ettevaatlikult ümber käima. „See on vahva! Sellest ongi juba tükk aega, kui viimati midagi istutasin. Meie korteriühistus ei ole juba aastaid talguid korraldatud, kuid nüüd on kõik väga innustunud. Ootan, et saame palju saaki,“ loodab Kaisa. Saagi kindlustamiseks seavad elanikud taimede juurde minisuuruses kastmisautomaadid. Tagurpidi mulda vajutatud plastpudelist nõrgub ühtlaselt kastmisvett juurduvatele taimedele. Peagi tungivad juured sügavamale mulda ja kastmisvajadus väheneb. „Puhkuste ajaks lepime üheskoos kokku kastmisjärjekorra, et need taimed ka juulikuu palavuses ei närbuks,“ ütles korteriühistu esinaine Martta Suurpää.

Uhkelt kasvavad

Südasuvel on kogu köögiviljaaed läinud hästi kasvama. Maisi lehed sahisevad tuules ja küünivad kõrguste poole. Oad õitsevad. Salat ja ürdid on juba koristamiseks valmis. Õunapuul küpseb ligi kümme vilja. „Siin on nii ilus. Paljudel meist on saanud kombeks käia aiamaalt läbi iga päev.

vihjeid

Nendega õnnestud!

Taimekasvatuse kohta kehtivad linnas samad reeglid nagu kõigis muudeski aedades: taimed vajavad vett, soojust, valgust ning sobivat kasvamiskohta, et neist tõesti midagi tuleks. Nii alustad!

KORRALIK KASVUKOHT Kõige lihtsam on alustada, kui muretseda kasvatuskast. Selles tehtaval kõrgel peenral õnnestub taimekasvatus ka seal, kus pinnas ei ole viljelemiseks sobiv. Ühtaegu saab nii vältida raskeid kaevamistöid, sest kasvatuskasti võib panna otse murule või kruusaplatsile, kui aluspind katta umbrohu eest kaitsva filterkangaga. Maapinnast kõrgemal olev peenar on soe ning seal tunnevad end hästi ka külma kartvad liigid, näiteks mais, kurk ja kõrvits. Sügavates peenardes on piisavalt mulda porgandi- või pastinaagisugustele pikajuurelistele taimedele.

PIISAVALT VALGUST Söödavad taimed vajavad päevas vähemalt kuus tundi päikesepaistet, et saak tuleks hea. Seega on vaja kasvatamiseks valgusküllast kohta. Ent ka varjulistes kohtades edenevad hästi näiteks salatid, spinat ja mitmed ürdid.

ALUSTA VARAKULT Esimesed külvid võib teha juba varakevadel, kui maa on sulanud. Porgandi-, pastinaagi- või peterselli seemned idane-

Uus

LOODUSLIK VÄETIS on kastmisvette segatav taimne väetis, mille looduslikud toitained toetavad kasvu ja õitsemist. Sobib juurviljadele, ürtidele ja suvelilledele nii köögiaias kui ka rõdul.

vad hästi ka madalatel temperatuuridel. Oad, suvikõrvitsad, kurgid ja muud sooja mulda vajavad taimed külvatakse alles hiljem, sest liiga külmas ei taha nad kasvama minna. Pika kasvuperioodiga liigid, näiteks mais ja kõrvits tuleks ette kasvatada või osta valmis taimedena. Katteloor kaitseb taimi ja külve külma eest ning hoiab ära putukakahjustusi.

LOODUSLIK AIAMULD on toitainerikas ja niiskust hoidev looduslik muld, mis on mahepõllumajanduse nõuetekohaselt väetatud. Sobib ni puude ja põõsaste istutamiseks kui ka maasikamaa rajamiseks.

KASTA JA VÄETA Hoolitse kastmise eest kogu kasvuperioodi vältel, sest see kasvatab saaki. Kasta tuleks siiski parem harva ja palju kui tihti ja vähe korraga. Harva kastetavate taimede juured tungivad sügavale mulda ning tänu sellele ei kannata nad nii lihtsalt kuivuse käes. Parim aeg kastmiseks on varahommik või hilisõhtu, sest siis aurustub vesi vähehaaval.

PIKENDA SAAGIPERIOODI Naudi oma saaki läbi suve. Esimesi ürte võib noppida juba suve algul ning peagi saavad valmis esimesed redised ja salatilehed. Pikenda saagiaega võimalikult kaua, kaitstes aiamaad külmade sügisilmade eest kattelooriga.

LOODUSLIK AIAVÄETIS on kogu aia efektiivne ja lihtsalt laotatav väetis. See on taimse päritoluga ning ei tekita lõhnaprobleeme. Sobib näiteks muru, marjapõõsaste ja aiamaa kevadiseks väetamiseks.

Punavarrelised rabarberid annavad mahlale kauni v채rvi. Omast saagist k체pseb maitsev oaleib.

~ suvi 2014 ~

Suvikõrvitsad on sooja suvega kasvanud nii, et nad ronivad juba üle kasvatuskastide servade.

•

A ED

OOTEID LT lk

•

„Ühine aiapidamine on tõesti vahva asi. Sellest aiamaast on saanud meie, täiskasvanute oma liivakast. Meie väikest aeda oleme hooldanud üheskoos ja eraldi, nii nagu keegi on tahtnud, ning soovijaid on meil jätkunud küll ja küll,“ kiidab Martta Suurpää ning pakub kostiks valmistatud mahla, oaleiba ja kardemonilõhnalist suvikõrvitsakooki. Suvikõrvitsad on kasvanud sooja suve jooksul nii, et need ronivad juba üle kasvatuskastide servade. Peale koogivalmistamise on kasutatud rohket kõrvitsasaaki ka

Augustis täidab ühise varjulise õue lõbus jutuvada. Kamp elanikke on kogunenud ühise ajamaa äärde suure laua taha lõikuspeole. Nüüd nauditakse üheskoos kogu suve tehtud töö tulemusi. Õhus hõljuvad omaenda saagist valmistatud maiuspalade meelitavad lõhnad ja ürtide tugevad aroomid, mille aiamaad kogu päeva hellitanud päike on välja meelitanud. Lapsed napsavad õunaviile, rediseid ja muid suhu sobivaid juurviljapalasid, saalides kiige ja söögilaua vahet. On nii vaikne, rahulik ja soe - täiuslik õhtu augustikuu õuepeo pidamiseks.

Lõikuspidu

kogu õue ühisel grillipeol. Nii mõnigi pere on pannud lopsakaid ürte talveks kuivama. Palju on nopitud ka spinatit. Parimaid retsepte on levitatud kogu korteriühistu Facebooki grupis. „Lastelegi meeldis, kui küpsetasin õuest toodud spinatist pannkooke. Mul on hea meel, et meie oma aiamaa abiga õpivad ka lapsed tundma, kust nende toit tuleb,“ rõõmustab Annamari Heikkinen. Eeva ja Veikko Repo on sisse võetud aed-harakputkest, mida nad hakivad seenesupi sisse. Seda õrnalt lagritsamaitselist ürti on ka niisama hea suhu pista. „See on nii vahva ühine tegemine, et kindlasti paneme oma aiamaa kasvama ka tuleval suvel. Ettekasvatamist vajavaid taimi võiksime kasvatada kevadel valmis aknalaual,“ teeb Veikko Repo tulevikuplaane.

Lisaks salatitele, porganditele ja peetidele otsustati proovida ka veidi nõudlikumat maisi ja porrut.

•

Nagunii tuleb lastega õues olla ning samal ajal võib teha ka aiatöid. Varasuve kiiretel aegadel, kui taimi oli vaja kasta ja harvendada, toimetasid aiamaal meie elanikud nagu sipelgad,“ räägib Annamari Heikkinen. Tema pere rõdu on aiamaa poole ning seda on saanud vaadata ka linnulennult. Silmarõõmuks olev aiamaa on ka paljude teiste elanike rõdult ja aknast avaneva vaatepildi osaks.

NÄITEI

RETSEPTID: KATRI SCHRÖDER FOTOD: SAMPO KORHONEN

RETSEPTID

Maitsvat suvepeole!

RABARBERISANGRIA (8 portsjonit)

ÕUEPEO MEELESPEA

4 punast rabarberivart 1 tl värsket riivitud ingverit 1 dl suhkrut 2 dl vett 2 laimi 1 l sidrunimaitselist karastusjooki värsket piparmünti jääkuubikuid

• Jälgi ilmateateid ja vali pidupäev vastavalt neile. Päikeselisel ja soojal päeval on tore väljas aega veeta kas või varahommikuni. Varu siiski õlarätikuid külmavarestele. • Istekohtadest tuleb küll vaevalt puudus, kui saate koguda aiamööblit mitmest majapidamisest kokku. • Viige lauad välja, näiteks puu varju. Pange laualina, taldrikud ja söögiriistad sinna, kus külalised kõigepealt peoga algust teevad. Serveeri toitusid eri tasanditel, kasutades näiteks jalaga kausse. • Kata laud ja kaunist see lilleõitega, pane lauale ka värskeid ürte nii, et igaüks saaks neid toidu kõrvale võtta. • Võid muuta aia elavamaks, riputades ilusaid linte puudele lehvima. Pimedaks õhtuks võid varuda lühtreid või õueküünlaid.

Loputa ja tükelda rabarberid. Pane potti riivitud ingver, suhkur ja vesi. Lase segul mõni minut keeda. Lülita pliit välja. Pane potti rabarberitükid. Kata kaanega ja lase 5 minutit haududa. Jahuta segu hoolikalt. Pese ja viiluta üks laim. Pigista teisest laimist mahl otse kannu. Vala jahtunud rabarbrisegu koos laimiviilude, külma karastusjoogi ja piparmündiokstega kannu. Pane juurde jääkuubikuid. Serveeri kohe.

~ suvi 2014 ~

OALEIVAD (8 portsjonit) 8 viilu maasaia Täidis 100 g rohelisi aedube 2 spl oliiviõli 1 spl sidrunimahla näputäis soola ja peenestatud musta pipart 125 g kodujuustu 3–4 spl peenestatud ürte, näiteks lehtpeterselli, piparmünti

Küpseta saiaviilud grillil või röstpannil. Eemalda ubade otsad ja loputa. Keeda ube väheses vees umbes 5 minutit, loputa külma veega ja nõruta hoolikalt. Viiluta oad viltuselt umbes 3–4 osaks. Tõsta need kaussi ja maitsesta oliiviõli, sidrunimahla ja näputäie soolaga. Tõsta oad saiaviiludele ning pane peale kodujuust. Tilguta peale marinaadi. Maitsesta musta pipraga. Puista peale veel peenestatud ürte.

MARINEERITUD SUVIKÕRVITSAD (8 portsjonit) 2–3 suvikõrvitsat, olenevalt suurusest rohelisi või kollaseid näputäis soola ja purustatud musta pipart 1 punane tšilli 1 küüslauguküüs 2 spl oliiviõli 3–4 spl peenestatud ürte, näiteks piparmünti, basiilikut

Loputa suvikõrvitsad ja tõmba juustunoaga pikisuunas laaste. Grilli suvekõrvitsalõigud kuumal grillil. Tõsta vaagnale ning maitsesta kergelt soola ja purustatud musta pipraga. Lõika tšilli pooleks. Eemalda kand ja seemned. Hakki väikesteks tükkideks. Purusta ja haki küüslauguküüs. Sega oliiviõlisse tšilli, küüslauk ja ürdid. Vala marinaad suvikõrvitsa peale. Lase enne serveerimist veidi tõmmata.

PITSATOMATID (8 portsjonit) 4 2 spl 1 tl 1 dl

suurt lihatomatit näputäis soola ja purustatud musta pipart oliiviõli pitsamaitseainet toorest punet riivjuustu

Loputa tomatid ja lõika suurteks viiludeks. Tõsta tomatid ahjuplaadile. Maitsesta kergelt soola ja pipraga. Pritsi peale oliiviõli. Puista peale pitsamaitseainet, riivitud punelehti ja riivjuustu. Küpseta kuumal grillrežiimil umbes 10 minutit, kuni tomatid omandavad kena värvuse.

VANAEMA AVAMAAKURGID 1 kg avamaakurke kimp värsket till 2 spl kollaseid sinepiseemneid 1 spl vürtsi Äädikamarinaad 6 dl vett 3 dl suhkrut 3 dl piiritusäädikat 2 spl soola

Loputa ja viiluta kurgid. Lao kurgiviilud koos tilliokste, sinepiseemnete ja vürtsiga puhastesse ja kuumutatud purkidesse. Lase marinaad keema ja vala see kuumalt kurkide peale. Kaaneta purgid kohe ja lase jahtuda. Säilita jahedas kohas.

FOTOD: KEKKILÄ, SAMPO KORHONEN, SHUTTERSTOCK

Peenardele & aeda

KASTMISABI PUHKUSE AJAKS Lähed puhkusele ja sinu aed vajab kastmist? Plastist joogiveepudelist saab teha praktilise kastmispudeli. Tee nii: Torka nõelaga pudelikorki väike ava. Täida pudel veega ja lükka see sügavale hästi kastetud mulda püsti. Torka nõelaga ka pudeli põhja väike ava, et õhk sisse pääseks. Nii saab vesi vähehaaval välja valguda ja taime kasta. Proovi eelnevalt, kui kauaks vett jätkub.

SIBULAD HOIULE

Kingiks

ÕUNAPUU Hea idee koolilõpu-, leeri- või ristimiskingituseks on õunapuu taim. See kingitus pakub rõõmu pikaks ajaks, kui vastuvõtja saab jälgida puu kasvamist ning hiljem nautida maitsvat saaki.

Sibulasaak tuleb koristada ja panda hoiule siis, kui need on kasvanud juba piisavalt suureks, kuid vartes on veel rohelist alles. Pane sibulad päiksepaistelisse ja kuiva kohta paariks nädalaks kuivama. Vana nipp on tõsta need tahenema seina äärde räästa alla. Sibulaid võib kuivatada ja säilitada ka omavalmistatud sibulakotis. Juhiseid selle valmistamiseks leiab internetist.

~ suvi 2014 ~

Kas teadsid,

et aiataimedele meeldib soe vesi? Hoia kastekannu päikselises kohas ja anna taimedele hapnikurikast vett. Täida kastekann uuesti ja jäta ootama uut kastmiskorda!

KATTEGA UMBROHU VASTU Mulla peale laotatav kate takistab umbrohtude idanemist ja vähendab rohimisvajadust. Samuti on vaja vähem kastmist, sest kate aeglustab mulla kuivamist. Dekoratiivkate viimistleb istandikud ning jätab neist puhta hoolitsetud mulje. Katteid on saadaval mitmes variandis, näiteks looduslike värvidega värvitud dekoratiivkatteid ja mitmesuguseid dekoratiivkive.

TEE OAPEENAR

VARJULILLED Suvelilli istutades tasub meeles pidada, et kõigile lilledele ei meeldi otsene päikesepaiste. Varjulisemasse kohta sobivad hästi näiteks sultanlemmats ehk virkliisu, fuksia ja alati õitsev begoonia. Ka lobeelia, tume purpurvanik ja habenelk tahavad rohkem hommikupäikest kui keskpäevakuumust.

KOMPOST, ÄRKA ÜLES!

• Ubadele meeldib soe muld. Pane oad maha alles siis, kui mulla temperatuur on umbes 15 kraadi. Liiga külmas mullas idanevad seemned halvasti ja võivad isegi mädanema minna. • Põhja-Soomes on vähemalt aedubadele kasu lühiajalisest ettekasvatamisest, sest muidu ei anna need tingimata saaki. • Seemnete leotamine kiirendab nende idanemist. Leota oaseemneid üle öö, jahedas vees. • Vali ubadele soe ja varjuline kasvukoht. Kõige paremini edenevad oad rammusas ja hästi niiskust hoidvas mullas. • Ubasid ei harvendata, vaid seemned pannakse maha üksteisest umbes vaksa kaugusele. • Kasta ubasid regulaarselt ja hoia umbrohud eemal. • Toesta aedoad, kui taimed on tärganud. Põõsasubasid toestada ei ole tarvis. • Korista oasaak, enne kui seemned on välja arenenud.

Kogenud komposteerimise asjatundjad teavad, et komposter toimib kõige paremini siis, kui usinalt töötavad mikroobid saavad pidevalt sobivat materjali lagundamiseks. Mõnikord ei lähe komposteerimine käima, nagu soovitud, siis põhjus võib olla näiteks see, et aiajäätmetes ei ole piisavalt toiteaineid. Sellisel juhul tuleb lisada kanakakat, mis ergutab mikroobid jälle tegutsema. Teed oma aiamaa ürtidest Kui kompostri sisu on silmIstuta kasvatuskasti heamaitselisi ürte nähtavalt kuiv, kasta seda ja söödavaid lilli. Neist saab teha pärast väetise puistamist omi teesegusid, millest on rõõmu nii silmale kui ka maitsemeelele. jaheda veega. Sobivad teeürdid on muu hulgas piparmünt, nägus salvei ja teekummel.

Omatehtud kompost

on õnn

Kompostis muutuvad orgaanilised jäätmed toitainerikkaks, rammusaks huumuseks – iga aedniku ihaldatavaks vääriskaubaks. TEKST: HEIDI HAAPALAHTI FOTOD: HANNA-KAISA HÄMÄLÄINEN

ui avad kompostimahuti kaane, tunned näol sooja hingust. Rammus maa ja muld lõhnavad. Kompost tundub käes soojana ning sellest eritub pigistades tilgake vedelikku. Veel mõni kuu ja kompost ongi valmis laotamiseks, et taimedele rõõmu valmistada. Komposteerimise algus läheb lihtsalt. Köögi- ja aiajäätmete komposteerimiseks sobib kõige paremini võimalikult hästi isoleeritud kompostimahuti. Selle suurus valitakse vastavalt majaelanike arvule. Neljaliikmelisele perele piisab umbes 200-liitristest kompostimahutist. Õnneks ei ole komposteerimine sõltuv eluviisist. Nii et see õnnestub ka korruselamus, kui selle elanikud lepivad üheskoos kokku kompostimahuti täitmis- ja kasutusreeglid. Enne alustamist tuleks siiski välja selgitada elukohajärgsed komposteerimist puudutavad juhendid ja ettekirjutused. Kõige praktilisem on paigutada kompostimahuti nii, et sellele pääseb lihtsalt ligi ka talvel, kui on kavas komposteerida lisaks aia

taimsetele jäätmetele ka muid jääke. Parim on veidi varjuline ja kaitstud koht. Hästi sobib näiteks õue prügikonteinerite varjualune. Kevadel saavad päikesekiired kenasti soojendada kompostimahuti külgi, mis vaja-

Jäätmete aastaringseks komposteerimiseks sobib kõige paremini hästi isoleeritud kompostimahuti.

vad pärast talve tihtipeale lisasoojust. Kompostist valguda võiv vesi on toitainerikas, mistõttu asukoht tuleb valida õuekaevust või veekogust kaugemale. Kompostri paigutamise puhul on viisakas arvestada ka naabrite soovidega. ~ suvi 2014 ~

Kompost on kuum kaup

Komposti valmistamist alustatakse, puistates kõigepealt mahuti põhja õhuke kiht valmis kompostiturvast ehk vaheainet. Ka risu, laastupuru ja muud aeglaselt pehkivat puitmaterjali võib kasutada sobiva tahke vaheainena. See peab olema kompostile lisades kuiv, nii et hoidma peaks seda kaanega nõus. Jäätmed puistatakse mahutisse ühtlase kihina. Selleks kõlbab igasugune orgaaniline aines, näiteks aiataimede osad ja toidujäätmed. Kodusesse kompostimahutisse visatavaid jäätmeid ei tasu pakendada. Vajaduse korral võib jäätmenõu kaitseks kasutada näiteks ajalehte. Osa jäätmetest lagundub aeglaselt, mistõttu näiteks apelsini- ja munakoored, kõvad lehed, taimevarred ning risu tuleks komposti kiiremaks moodustumiseks peenestada. Komposti õhulisust tagavat kuiva vaheainet lisatakse alati, kui mahutit täidetakse, umbes poole võrra jäätmete kogusest. Jäätme- ja vaheainekihid jäävad vaheldumisi nagu kihilises tordis. Hästi toimiv kompostimahuti ei vaja eri-

Nendega õnnestud!

KANAKAKA on kuivatatud ja granuleeritud looduslik väetis kõigile aiataimedele. See sobib hästi väiksema toitainesisaldusega ja kuivemate aiajäätmete kiiremaks kompostimiseks.

list hooldust. Levinuim probleem on eeskätt toidujäätmete kompostimise puhul liigne niiskus. Siis jääb kompost liiga tihkeks ning hakkab levitama umbset mädahaisu. Vaheaine lisamine parandab kompostimassi õhuvahetust. Ent ka liiga kuiv komposter ei toimi tõhusalt. Siis tuleb massi kasta ja veidi segada, et niiskus ühtlaselt jaotuks. Kuivus võib raskendada esmajoones jämedamate puidujäätmete komposteerimist. Vahel kiusavad komposteerijat kärbsed. Kärbsevastsed võib pöörata komposti kuumematesse sisekihtidesse ning panna peale vaheainet.

Komposti õhulisust tagavat kuiva sideainet lisatakse kompostrit täites umbes poole võrra jäätmete kogusest.

KOMPOSTITURVAS on niiskust imav vaheaine, mis hoiab komposti lõhnatuna ja õhulisena. Puhastest looduslikest toorainetest valmistatud kompostiturvas sobib eriti hästi majapidamisjäätmete komposteerimiseks.

Kasutusel aastaringselt

Sügisel on aeg teha hästi isoleeritud soojuskompostris ruumi talvistele jäätmetele, sest mahutit ei saa pärast lume tulekut alati tühjendada. Soojuskompostri tühjendusluugist on lihtne võtta poolvalmis kompostimass edasiseks komposteerumiseks. Sellel tuleb lasta küpseda veel umbes pool aastat teises kompostris või kompostikastis, sest toores kompost on taimedele veel liiga kange. Komposteeritavad jäätmed vajavad kaitset vihma eest, et vesi väärtuslikke toitaineid välja ei uhuks.

TERMOKOMPOSTER 225 L on stiilne ja soojustatud komposter aastaringseks kasutamiseks. Seda on hõlbus täita ja tühjendada tänu ergonoomilisele disainile. Sobib eriti hästi toidujäätmete kompostimiseks.

Kompost võib vajada lisa toiteaineid. Valmis kompost sobib oma mulla valmistamiseks.

Efektiivne huumusetehas

Aastaga valmis

~ suvi 2014 ~

VE •

•

Allikad: Helsingi Piirkonna Keskkonnateenuste ameti (HSY) vastutava keskkonnaspetsialisti Minna Partti intervjuu ja Kirsi Tuominen „Kaikki kompostoinista“ (Minerva 2008).

Poolküps kompost valmib 3–6 kuuga. Toiteinerikkas kompostimassis eralduvad ikka veel tahked ained, kuid see ei tundu enam soojana. Rammus kompost sobib efektiivselt väetavaks katteks püsiktaimedele, põõsastele ja tugevat mulda eelistavatele köögiviljadele, näiteks kapsastele ja kõrvitsatele. Poolküpset komposti tasub laotada ainult varasuvel, sest hilisem kate võib raskendada taimede talvitumist. Heades tingimustes saab kompost täielikult valmis umbes aastaga. Ühtlane ja mullana näiv küps kompost on omade mullasegude väärtuslik koostisosa. Hea üldmulla retseptis on võrdselt turvast, liiva ja komposti. Valmis kompost sobib ka niisama väetiseks põõsastele, puudele, murule ning aiamaale ja lillepeenardele. See kaevatakse maasse või laotatakse katteks umbes 30–50 liitrit ruutmeetri kohta. Parim aeg OOTEID komposti laotamiseks on kevad, kui aed nõuab LT toitaineid uueks kasvuhooajaks. lk

•

Kompostimahuti täitmine jätkub kogu talve. Kui ilmad külmenevad, vajab komposter suuremat hoolt. Väiksemaks reguleeritud õhuaugud ja köetavas ruumis hoitav sideaine annavad jahtuvale kompostile lisasoojust. Kui lumi katab aia, võib kuhjata seda kompostimahuti ümber täiendavaks isolatsioonimaterjaliks. Väga pakaseliste ilmadega võib ka efektiivselt toimiv komposter külmuda. Sellest aga ei ole midagi, sest kevade tulles käivitub komposteerimisprotsess uuesti. Komposti hulka segatud kanakakka äratab mikroobid talveunest. Temperatuuri tõusu saab kiirendada, kui panna kompostimahutisse sooja veega täidetud ämber.

Komposteerumine on osa looduse ringkäigust, mille puhul mikroobid, erinevad bakterid ja seeneniidistikud ning vihmaussid ja muud pinnases elutsevad väikeorganismid lagundavad orgaanilised jäätmed huumuseks. Koos mineraalainetega moodustub huumusest muld. Komposteerumine toimub looduses ka niisama, kui näiteks puulehed langevad maha ja lõpuks kõdunevad. Kompostimisel püütakse looduslikku pehkimisprotsessi hoida võimalikult tõhusana. Kompost oma mitmesuguste lagundavate organismidega on justkui efektiivne huumusetehas. Komposteerija tähtsaim ülesanne on pakkuda kompostis tegutsevatele organismidele võimalikult häid tingimusi. Nii nagu kõik muud elusolendid, vajavad komposti organismid ellujäämiseks toitu, vett, hapnikku ja soojust. Kompost saab toitu ja vett nii biojäätmetest kui ka tahkest vaheainest. Vaheaine muudab komposti lisaks ka õhuliseks, et mikroobid saaksid piisavalt hapnikku. Kompost toodab vajalikku soojuse ise, kuid kompostri hea isolatsioon aitab soojust hoida ka siis, kui välisõhk on jahe. Kui kompostimahutisse lisatakse jäätmeid, hakkab selle temperatuur kiiresti tõusma kuni 40–50 kraadini. Bakterid, seened ja kiirikbakterid hakkavad tööle ning lagundavad lahustuvaid ja süsinikku sisaldavaid jäätmeid. Parimal juhul võib komposti temperatuur tõusta isegi 60 kraadini. Hetkelised kõrged temperatuurid tulevad kasuks, sest need hävitavad näiteks haigusi tekitavaid mikroobe ning umbrohuseemneid. Kõrge temperatuur võib komposti ka kuivatada ning vajaduse korral tuleb sellele lisada vett. Kuum periood kestab mõni nädal ning seejärel hakkab komposti temperatuur langema, kui esialgsete lagundajate tegevus raugeb. Kui komposti temperatuur on veidi üle 20 kraadi, sekkuvad lagundamistöösse muud mikroobid ning lisaks ka erinevad putukad ja vihmaussid, kes töötlevad aeglasemalt lagunduvaid koostisosi.

NÄITEI

Kompostimine tasub ära • Üks aia hooldamise tähtsaid eesmärke on parandada mulla seisukorda, sest heas mullas taimed õilmitsevad. Komposti lisamine parandab pinnase heaolu mitmel viisil. • Kompostimine viib jäätmetes sisalduvad toitained tagasi looduse ringkäiku huumusena, mis parandab mulla õhulisust ning toitainete ja vee omastamist. • Huumuserikas muld on suurepärane kasvupind, kus pinnase mikroorganismid end hästi tunnevad. Katteks laotatav kompostikiht takistab ka umbrohtude levimist.

• P eale taimede ja pinnase on kompostist kasu ka meile, inimestele. Kompostimine hoiab kokku raha, sest prügiauto võib käia harvem, kui kodu jäätmekonteiner ei saa nii ruttu täis kui varem. • Orgaanilisi komposteerimiskõlblikke jäätmeid tekib inimese kohta ligikaudu 1,5–4,5 liitrit nädalas. Jäätmete kompostimine vähendab ka kasvuhoonegaaside tekkimist prügilatest. Omas aias valmiv kompost on loodussõbralik ka seepärast, et selle koostisosad on kindlalt teada.

Valmis kompost sobib esialgsel kujul väetiseks põõsastele, puudele ja aiamaale.

Erinevad k천rgused, vahelduvad kasvuviisid ning ilurohttaimede ja p체sikute pehmetes v채rvitoonides astmetena allapoole kulgevad korrused loovad unustamatu mulje.

~ suvi 2014 ~

TEKST: ELISABET TAPIO NEUWIRTH FOTOD: ULRICA HÅLLÉN

Parkide

pärl

Enköping tõmbab külalisi ligi nagu lilleõis liblikaid ning sellest linnast on saanud püsiktaimede kasvatajate lopsakas paradiis. Rohkete parkide pärl on Drömparken, linnaaedniku Tomas Lindvalli silmatera. 25

eal lapsel mitu nime. Tänu hõlpsalt viljeldavatele taimede, põõsaste ja puude istutamiseks. Oma struktuurilt on savimuldadele tunti Rootsi linna Enköpingit pik- see suhteliselt raske, kuid kobe, lihtsalt töödeldav ja rohke huuka aega kui Mädarõikalinna. Ent juba üle 30 aasta musesisaldusega. on kasutatud juba siiski teist, varasemast luule„Trädgårdsjord E sobib täiuslikult kõrgendatud taimepeelisemat nime – Parkide linn. See on linna 25 pargi, lopsakate narde tegemiseks sügisel. Naadile, orasheinale ja ohakatele haljasalade ja arvukate püsiktaimeei anta kasvuruumi, mis on eriti kompositsioonide teene. tähtis. Need ja muud mitmeaas„Muutused algasid siis, kui linnatased juurumbrohud vallutavad Õnnestunud aednik Stefan Mattsson sai idee kiiresti eluruumi muudelt taitaimekombinatsioonid luua senisest hubasem elukeskkond medelt ning seda me tahamegi Enköpingi elanikele ja selle külalistakistada,“ märkis Tomas Lindloovad ilu ja elamusi tele ning anda linnale ainuomane vall. kõigile meeltele, ilme,“ rääkis Tomas Lindvall. Ta Umbrohu tõrjumiseks arenon olnud Enköpingi linnaaedniku datakse istutuspeenarde strukiga päev, kogu aasta vältel. ametis 2007. aastast. tuuri pidevalt. Tänapäeval on see linn eriti kuu„Tähtis õppetund on see, et lus just oma püsikukompositsioonimulda ei tasu kokku hoida. See de poolest. Avalikel haljasaladel kasvajub peagi ning seepärast vorvavatel püsiktaimedel on palju häid külgi. Neid lihtne hooldada mime istutuspeenrad ümbritseva maapinna suhtes tublisti ning tänu sellele ei nõua need ka palju kulutusi. Püsiktaimede kõrgemaks ja keskelt üles kokku.“ abil on võimalik luua lõpmatult kauneid, eri aastaaegadel muuKõrgendatud istutuspind on soe, mis on kasuks enamikule tuvaid kombinatsioone. püsiktaimedele. Ka vesi voolab sealt kiiresti ära. Õnnestunud taimekombinatsioonid on midagi rohkemat „Enamik püsikutest sureb talvise niiskuse ja külma tagajärkui lihtsalt koostisosade summa. Need pakuvad ilu ja elamusi jel. Me kobestame mulda hargi või labidaga võimalikult sageli, kõigile meeltele, iga päev kogu aasta vältel. enamasti umbrohtude eemaldamisel, et vesi sinna seisma ei jääks.“ Sinine salveijõgi Tomas Lindvalli kauaaegsed kogemused näitavad, et see Parkide pärli, Drömparkeni on kujundanud hollandlasest aian- muld sobib enamikule püsikutele. Siiski ei ole see aga täiesti dusarhitekt Piet Oudolf. Selle kõrged, eri vormidesse pöetud ideaalne liikidele, mis vajavad kasvamiseks eriti kuiva keskpöökpuuhekid vahelduvad lainetavate, 220 liigist koostatud konda. püsiktaimekompositsioonidega. Erinevad kõrgused, vaheldu„Me testime, arendame ja parandame Trädgårdsjord E mulvad kasvuviisid ning ilurohttaimede ja püsikute pehmetes da koos Hasselforsiga. Lähtekohtadeks on taim ja kasvukoht. värvitoonides astmetena allapoole kulgevad tasandid loovad Oleme näiteks seganud vajaduse korral mullasse lisaks kruusa unustamatu mulje. ja kivimaterjali. Tulemused on olnud head. Park muutub dramaatiliselt kevadisest ja ühtlasest lagedast Me ei ole saavutanud täielikku edu hallileheliste taimede hilissuve toretsevaks taimelabürindiks. Kesk- ja hilissuvel saab puhul. Sellest on kahju, kuna need on paljudes kombinatsiooDrömparkenis näha taimede ilutulestikku. Ilmselt kõige enam nides tähtsad. Peab aga siiski julge olema,“ nendib Tomas Lindpaistab silma sinine mets- ja kõnnusalveidest moodustatud vall, osutades Piet Oudolfi eksperimenteerimisvalmidusele. voog, mis langeb Enköpingsåni jõe suunas. „Talvel muutub pargi ilme täielikult. Pärast õitsemist jäävad Ka närbumises on oma ilu taimede seemnekambrid ja närbuvad osad alles ning saavad „Õitseaeg on uhke, kuid tihtipeale väga lühike. Me paneme seedekoratiivse, päikeses sädeleva härmatise- ja lumeglasuuri,“ pärast rohkem rõhku taime kasvamisviisile ja sellele, et see paselgitas Tomas Lindvall. kuks rõõmu kogu hooaja vältel,“ selgitas Tomas Lindvall. Enne kui aednikud hakkavad taimi maha istutama, on läbi E nagu Enköping mõeldud paljud küsimused. Kas taim on lopsakas? Millised Enköpingi eduloo saladus on eriline muld, mida kasutatakse on selle lehed? Kas need on terviklikud, sõrmjad või narmalinii parkides kui ka muudel linna haljasaladel. Vastupidavad sed? Kuidas vaheldub taime värvus aasta vältel? Kas see võib ja hõlpsasti hooldavad istandikud eeldavad, et mullas ei oleks olla kaunis ka närbununa? mitmeaastaste umbrohtude juuri. Lahendus on haljastustööEnköpingis nähakse ka närbumises väärtust omaette. Lindeks sobiv kohaleveetav kasvumuld Trädgårdsjord E. Selle naelanikud saavad nüüd aru, miks jäetakse kuivanud taimed koostise on välja arendanud linnaaednik Stefan Mattson ja talveks alles: taime elukaar on siis looduslik. Talvel saavad Kekkilä kontserni kuuluv mullatootja Hasselfors Garden. linnud seemnetest söönuks, putukad ja muud elavad hinged See muld on välja arendatud spetsiaalselt püsikute, iluroht- aga sooja.

~ suvi 2014 ~

Laukude (Allium) õisiku selgepiiriline ümar vorm toob taimekombinatsiooni selgeid nüansse. Punased päevakübarad (Echinacea) meelitavad omakorda liblikaid. Kaelus-ussirohi (Bistorta amplexicaulis), nagu muugi kirburohi, sobib hästi täitetaimeks ning sulnid idamagunad (Papaver Orientale) tekitavad meeleolu. Vesikanep (Eupatorium) kasvab hästi jõekaldal. Sinine salveivoog köidab pilku, tumeroheline pöökpuuhekk loob püsiktaimedele hea tausta. Tähtputke (Astrantia) õrn ilu nõuab lähemat vaatlemist.

Varakevadel lõigatakse talvised varred ära ning neid kasutatakse istutatud taimede katteks. Nii jäljendatakse looduse oma ringkäiku. Lagunevad taimejäätmed parandavad pinnase struktuuri. „Istandikud võivad paista ehk räpastena. Teisalt jälle ei pööra keegi kevadel metsas jalutades tähelepanu maas vedelevatele okstele, risule ega lehtedele, vaid tunnevad rõõmu väikesest, õide puhkevast ülasest või sinilillest. Me oleme püüdnud jäljendada seda ka pargis,“ selgitas Tomas Lindvall.

Kõrgendatud istutuspind on soe, mis on kasuks enamikule püsiktaimedele.

Varajased sibultaimed tärkavad esimesena

VE •

•

Istandikke täiendatakse regulaarselt lillesibulatega, mis tärkavad kevadel kõige varem. Pargis eelistatakse vastupidavaid, kergesti levivaid liike. Sibultaimi istutatakse suurte aladena ning liikidena kasutatakse näiteks siniliiliaid, laukusid, krookuseid, valgeid nartsisse, harilikke püvililli ehk keisrikroone ning kirjute liiliate sugulasi Lõvimägede rohtliiliaid. Enne kõnnu- ja metsasalveide õitsemist võib samas nautida krookuste õiterohkust. Suuremad istutusalad on taimede hoolduse poolest praktilised ning ka lõpptulemus on visuaalselt muljetavaldav. „Projekteerimisel on kasutatud meetodit, mille eesmärk on looduslik lõpptulemus. Lähtekohaks on ruum ja see, millist meeleolu taotletakse. Nii valitakse taimed, mis omaduste poolest tervikuga kokku sobivad. Teatud taimed toovad teiste paremad pooled esile, kattetaimed moodustavad alustausta. Silmapaistvad üksiktaimed annavad lõpliku ilme. Tähtis on vaheldus,“ tõdes Tomas Lindvall. Varakevadel vaadatakse istandike seisukord üle. Kokkuvajunud ja vanu peenraid kohendatakse ja lisatakse kiht Trädgårdsjord E mulda. Nii tehakse ka uute istutuspeenardega, mis on eelmisel sügisel kevadisteks istutamisteks ette valmistatud. „Püsiktaimede istutamine nõuab kanOOTEID LT natlikkust. Eeltööd peab tegema hoolilk kalt ning õiged taimed peavad olema õiges kohas nii, et näiteks nende kõrgused omavahel sobiksid. Kogu see protsess Ä on aga tervikuna vägagi põnev,“ märkis PU D NÄITEI Tomas Lindvall naeratades.

~ suvi 2014 ~

TOMAS LINDVALLI INSPIRATSIOON Kas sulle meeldivad kollased pojengid või ürdid? Hästi valitud teema loob taimegruppide kavandamisele selgepiirilise aluse. Otsi innustust naabritelt, parkidest või muudest avalikest istandikest. Võta see idee endale ja kujunda oma õueaed just oma maitsele sobivaks. ISTUTUSPEENAR Kasuta kvaliteetset mulda ja tee ümbritseva maapinna suhtes

kõrgem istutuspeenar juba sügisel. Kavanda talve jooksul kõik taimed, mida kevadel istutama hakkad. PÜSIKUD Võta arvesse taime kogu olemus: aeg, mil taim on kõige kaunim, ja see kuidas taim muutub aasta vältel ning sobib kokku teistega. Pööra tähelepanu kõrgusele, kasvamisviisile, lehtedele, struktuurile ja talvitumisele. Hakka peale alustaimedest, mida

Nendega õnnestud!

PÜSIKU- JA ROOSIMULD on kvaliteetne muld mitmeaastastele õitsevatele taimedele. See on struktuurilt vastupidav ja hingav, kuid siiski hästi niiskust hoidev. Sobib põõsaste, püsiktaimede ja ronitaimede istutamiseks.

PÜSIKTAIMEVÄETIS sisaldab rohkesti kaaliumi, kuid vähe lämmastikku. See kasvatab tugevad võrsed, kaunid õisikud ning parandab taimede talvekindlust. Sobib püsikutele ehk mitmeaastastele rohukõrrelistele taimedele.

NÄPUNÄITED SINU AEDA võid kasutada kattetaimede ja üksiktaimedena. Vali talve taluvad ja pikaajalised liigid ning lase oma aial kasvada soovitavasse vormi. ISTUTAMINE Kui muld on üles sulanud, kontrolli istutuspeenraid. Kui need on vajunud, pane mulda juurde. Taimi võib istutada varakevadest kuni hilissügiseni. Püsiktaimed peavad juurduma enne talve.

TAIMEKOMBINATSIOONID Tegutse taimekombinatsioonide puhul nii vertikaal- kui ka horisontaalsuunas: paiguta madalad taimed ette ja kõrgemad taha. Kasvata hilja õitsevate taimedega koos dekoratiivseid heintaimi. Tomas Lindvalli lemmikud on roheline ainuroog, mis tuulise ilmaga lainetab, ja teravaõieline kastik „Karl Foester“, mis hõljub vaoshoitumalt.

Täiusta istandikku hiljem püsikutega. Katseta. Jaga püsiktaimi ka teistele ning osta oma lemmikuid. Nii hakkab sinu aed jutustama oma lugu. HOOLDUS Rohi umbrohtu pidevalt. Aitab ka viiest minutist korraga. Samas, kui oma aeda naudid, võid ju ka seda hooldada. Kaeva umbrohi välja mingi tööriistaga, sest see kobestab samal ajal ka mulda.

AIALUBI on hõlpsalt levitatav tolmuvaba granuleeritud marmor. See lahustub kiiresti ja avaldab pikaajalist mõju. Lupjamine on sama tähtis kui väetamine, sest see vähendab mulla happelisust.

AIAMULD on kvaliteetne ja õhuline, kogu aias kasutatav üldmuld, mis on väetatud, lubjatud ja parandatud mahekompostiga. Sobib koduaia põhilisteks töödeks nagu puude ja põõsaste istutamiseks ning lillepeenarde tegemiseks ja muru rajamiseks.

TEKST: ELISABET TAPIO NEUWIRTH FOTO: FRANK HANSWIJK

Piet Oudolfi püsikute maailmas G eenius. Nii kirjeldavad austajad hollandlast Piet Oudolfi. Tema projekteeritud aiad loovad rabavalt loodusliku ja metsiku mulje, kuid silm on petlik. Kogu tervik on hoolikalt läbi mõeldud. Olles bussireisil läbi Saksamaa Enköpingisse, tegi tollane linnaaednik Stefan Mattsson juttu aiandusarhitekti Piet Oudolfiga. Kui ta küsis arhitektilt, kas see võiks mõelda püsiktaimedele keskenduva pargi projekteerimisele Enköpingis, oli vastus jaatav. 1996. aastal sai valmis Drömparken, kuhu istutati 25 000 püsikut. See oli Piet Oudolfi esimene töö avalikus sektoris ning on siiani tema suurim ettevõtmine. „Loomulikult tegin ma väikesi vigu – see kuulub asja juurde – , kuid nüüd Drömparken aga elab ja õitseb ning on populaarne külastuspaik,“ ütles Oudolf. Piet Oudolf kasutab oma töös peamiselt vaid püsiktaimi. Kui ta räägib selle põhjustest, siis tundub, et taimed on omaette indiviidid ja istandik omamoodi seltskond. Et kõigil neist oleks mugav, on vaja erinevat tüüpi taimi. „Püsikud on dünaamilised. Ühe osa ülesanne on luua ilu, teine osa loob kogu struktuuri korra ning kolmas osa peab olema kõige aluseks. Mõningaid taimi kasutan seepärast, et need äratavad tähelepanu, teisi aga selleks, et need on kindel valik, peavad kaua vastu ega konkureeri teistega. Eesmärk on luua vahelduv ja pilkupüüdev tervik“.

Metsik ja kaunis

Piet Oudolfi projekteeritud aedadele on omane pürgimine täiusliku loodusliku mulje ning lainetavate, peaaegu metsikutena mõjuvate vormide poole. Oudolfi inspiratsiooni ja vormikeele allikas on tihti loodus ise, kus taimed kasvavad gruppidena, koos muude liikidega. Puud, põõsad, püsiktaimed, muru ja sibultaimed loovad eri aastaaegadel vahelduva maastiku.

Juhuslikku ei ole neis aga midagi. Projektid on täpselt kavandatud terviklahendused, mis koosnevad hoolikalt valitud taimedest, ning Oudolf koostab väga üksikasjalikke istutusjooniseid. Ta jaotab istandikud tihtipeale segmentideks, kuhu iga valitud taim või taimekombinatsioon saab endale kindla kasvuala. Dromparkenis on kasvuala kolm ruutmeetrit, mis loob aias jalutaja jaoks alateadvusliku tuttava tunde ning silma rõõmustava rütmi.

Muld – osa aiast

Püsikute istutamine segmentidesse toimib hästi ka koduaias. „See meetod toimib suurepäraselt siis, kui proportsioonid on väiksemad. Istandikud näevad läbi aasta suurepärased välja eriti siis, kui neid täiendada varakevadel õide puhkevate sibultaimedega. Varakevadel lõigatakse surnud taimed ära ning jäetakse looduslikuks väetiseks maha. Koduaias oleks hea järgida mõnd reeglit. Püsiktaimede muld tuleks korrastada juba sügisel, enne kevadist istutamishooaega. „Muld on osa aiast, seda ei tohi unustada,“ räägib Oudolf. Üldiselt on Piet Oudolfi püsiktaimede maailmas aga kõik lubatud. „Proovi julgesti. Suhtu oma aeda nagu katsepolügooni. Otsi inspiratsiooni parkidest ja naabriaedadest. Kui sulle meeldib teatud taimede kombinatsioon, siis proovi seda. Kui taim aias ei edene, siis asenda see mõne muuga“. Sõnum on järgmine: aed on sinu enda oma ning seal võid luua ka omaenda reegleid. „Raja midagi, mis näeb hea välja ja tundub vahvana. Tähtis on see, et tahad saada oma aiast elamusi ja neid nautida.

~ suvi 2014 ~

•

Piet Oudolfi projekteeritud aedadele on omane p端rgimine looduslikkuse poole.

TEKST: MARI KAARTOKALLIO

Püsikukalender mai

juuni

2 4 3

PÜSIKTAIMED VASTAVALT ÕITSEMISAJALE 1 Kaufmanni tulp Tulipa kaufmanniana ’Concerto’. Varakult õitsevad ja vastupidavad tulbid puhkevad surnud lehtede vahelt nagu hurmavad magnooliad. Kõrgus 30 cm.

2 Kolmeleheline piiskenelas Gillenia trifoliata. Valgete liblikakujuliste õisikute pilv ja põõsjas, kuid kerge lehestik tooni tab hellalt muid taimi. Kõrgus 70 cm.

3 Kõnnusalvei Salvia x sylvestris. Sinistes toonides liike kombineerides saab toreda lillepeenra. Lille varred säilitavad oma ilu hilissügiseni. Kõrgus 60–80 cm. ~ suvi 2014 ~

4 Mugul-tuliürt Phlomis tuberosa. Toredad mitme korruselised õied ja tumeroheline lehestik köidavad pilku. Jäta võrsed talveks püsti. Kõrgus 120–140 cm.

5 Kurereha Geranium ‘Patricia’. Magentapunased õied juunist septembrini on osa selle taime hiilgusest. Kaunis lehestik omandab sügisel meeldiva tooni. Kõrgus 80 cm.

august

FOTOD: ULRICA HÅLLÉN

juuli

9 6

6 Suur tähtputk Astrantia major. Looduslik kasvamisviis ning lähemalt vaadates imekaunid tähekujulised õisikud. Liike leidub valgetest tumepunasteni. Kõrgus 80 cm.

7 Ainuroog Hakonechloa macra. Kaunilt roheline, tuules heljuv ilurohttaim lisab istandikele elu ja lopsakust. Sobib ka ääretaimeks. Kasvukõrgus 60 cm.

8 Hosta Hosta. Suurepärased poolvarjus kasvavad kattetaimed on tuntud silmapaistvate ja mitmekülgsete lehtede poolest. Vähem tähelepanu äratab kaunis ja kauakestev õisik.

9 Päevaliilia Hemerocallis. Kaunilt kaarduvad lehed katavad maapinna ning suurepärased liiliaõied köidavad pilgu. Kombineeri peenardel eri aegadel õitsevaid liike.

10 Purpus-siilikübar Echinacea purpurea. See liblikate lemmik ja silmapaistev pilgupüüdja tunneb end kõige paremini kõrgel peenral, toitainerikkas mullas. Kasvukõrgus 80–100 cm.

TEKST: TEIJA LAAKSO ILLUSTRATSIOONID: NAPA ILLUSTRATIONS/JUSSI KAAKINEN

VE •

OOTEID LT lk

•

Väetatud pinnas maksab preemiana tagasi rikkaliku saagi ja püsiva ilu.

Väetamine premeerib

Ära unusta lupjamist

Lisaks väetamisele tuleb meeles pidada ka lupjamist. Aiamaa pH väärtus peaks olema neutraalne, umbes 6,5, mil toitained on taimedele kättesaadavad lahustuval kujul. Eesti pinnas on juba olemuselt happeline ning seetõttu kasutavad taimed selle lubjavarusid. Seepärast tuleks mulda iga paari aasta tagant lubjata, et pH väärtust tõsta. „Kui lupjamine on käest ära, ei ole toitainete lisamisest kasu, sest taimed ei suuda neid ära kasutada,“ rõhutab Pehkonen.

juurviljadele ja maasikatele ülemäärane lämmastik ei meeldi, kuid spinat ja salat hoopis tahaksid seda. Aiamaa väetamiseks sobib looduslik või üldväetis.

•

innas vajab väetisi, et see saaks meile anda tagasi saaki, lilÄ PU D NÄITEI li ja ilu. Pinnases ei ole selleks piisavalt või õiges vahekorras toitaineid, kinnitab Helsingi ülikooli botaanikaaia peaaednik Pertti Pehkonen. Väetamine on kõige tähtsam kohe kasvuperioodi algul, kevadel. Enne jaanipäeva toimub ülekaalukalt kõige suurem osa taimede kasvamisest. Taimed vajavad kasvuks lämmastikku ning just sellest on Pehkoneni sõnul kõige suurem puudus. „Lämmastik ei ole üldsegi akumuleerunud mullasse ning esmajoones soe ja niiske õhk kulutavad seda palju.“ Väetamine tuleks käsile võtta enne sadu, et väetis valguks koos vihmaveega juurte tasandile. Kuivadel perioodidel on kasulik taimi kohe pärast väetamist kasta. Kastmine pärast väetamist vähendab näiteks ka muru kõrbemist. „Kui vaid väetamist ära ei unustataks,“ kannustab Pehkonen. Peaaednik ise eelistab vedelväetise kasutamist. See lahustub hõlpsalt kasutatavana kohe ning imendub koos kastmisveega otse taimede juurteni. Murul on lihtsam kasutada granuleeritud väetist. Kesksuvel nõuab muld juba lämmastikku sisaldavat lisaväetist, et saada heaks kasvuks vajalikke toitaineid. Kui saak on koristatud ja kasvuperiood veel kestab, on kasulik anda mitmeaastastele taimedele sügisväetist. Lämmastikväetist ei tasu enam kasutada, sest see kannustaks taimi tarbetule kasvamisele ning need ei saaks korralikult talvituda. Sügisväetamine on tähtis eriti õitsevatele taimedele ja marjapõõsastele. See parandab ka taimede talvekindlust. Kõige lihtsamalt saab toitainete piisavuses kindel olla, kui kasutada üldväetist. Seda antakse rohkem palju lämmastikku nõudvatele taimedele, ülejäänutele vähem. Alati võib kasutada ka teatud kindlate taimeliikide jaoks väljatöötatud väetist. Kasutada võib ka maheväetisi. Nende suurimaks eeliseks peab Pehkonen asjaolu, et toitained lahustuvad taiAIAMAA TAIMED medele kättesaadavaks aeglasemalt. Need on kasuks ka on erinevad. Näiteks mullas elavatele mikroorganismidele.

~ suvi 2014 ~

Suurem osa OKASPUID, RODODENDRONEID, HORTENSIAID ja näiteks PÕÕSASMUSTIKAS tunnevad end hästi happelises pinnases. Happelise mulla taimedele on ette nähtud omad väetised ning neid ei tasu ka lubjata. Kevadel koos kastmisveega antav väetis äratab igihaljad taimed hoogsale kasvule.

MURU pöetakse pidevalt ning seega nõuab see kasvamiseks lämmastikku sisaldavat väetist. Väetamisel peab olema tähelepanelik, kuna ebaühtlane laotamine on pärast murul näha lopsakamalt või nigelamalt kasvavate triipudena.

PÜSIKUD, MARJAPÕÕSAD JA ÕUNAPUUD kasvavad tasakaalukamalt, kui nad ei saa liigselt lämmastikku. Sobiv lämmastikukogus on võetud arvesse püsikutele ja marjataimedele mõeldud väetistes.

ILUPÕÕSAD, SUVELILLED JA ROOSID kasvavad kõige paremini lämmastikku sisaldavas mullas. Suvelilled teevad kogu oma kasvamise läbi mõne kuuga ning nõuavad hirmus palju lämmastikku, roosid veel enam. Suvelilled vajavad ka lisaväetist vähemalt igal teisel kastmiskorral.

TEKST: PAULA RITANEN-NÄRHI FOTOD: HANNA-KAISA HÄMÄLÄINEN

Suvelilled rõdul Kesklinna rõdu kaunistati imeilusate lilledega. Kolm erinevat teostust näitavad, millised on suvelillede kasutamise rohked võimalused.

NÄITEI

•

laasitud rõdu avaneb lõunasse, keskpäevane päike kõrvetab kuumalt. Tänu taimedele on miljöö kuumuseset hoolimata kodune ja mugav. Rõdu jahutab päikese eest kaitsev õhuke kardin. Aknaid saab vajaduse korral paotada. Valgusküllane ja soe koht meeldib paljudele suvelilledele. Kuumus kuivatab siiski kasvumulla kiiresti, mistõttu seda on vaja paksu kihina ning loomulikult vajavad taimed regulaarset kastmist. Kastmiskristalle sisaldav kasvupind ühtlustab niiskust. Päikeseküllastesse paikadesse sobivad rohkeõielised liigid on pelargoonid, petuuniad ja hõbekakrad. Ilurohttaimede ja luuderohu veetlevus peitub omakorda nende kaunis lehestikus. Ilutaimede sekka sobivad hästi ka kultuurtaimed, ürdid ja köögiviljad. Rõdul võib kasvatada ka puid ja põõsaid, kui pott on piisavalt suur ja taim talub hästi talve. Kõige paremini elavad mitmeaastased taimed O T E O ID LT talve üle, kui need viiakse jahedasse, lk valgusküllasesse kohta. Lehti langetavad liigid võivad talvituda ka pimedas. D

Jalgadega kasvukastis on rohkesti ruumi esinduslikule ja mitmeliigilisele suvelillevalikule. Kõrgust lisav mandvill keerdub metallkarkassiga toe traatide ümber. Must on selle hooaja uudisvärv.

Romantiku unelm Roospunaste õitega ripp-petuuniad küünitavad oma võrseid üle kasvukasti serva. Petuuniatele on istutatud kaaslasteks roosade õite ja kirjude lehtedega pelargoone. Vahelt piiluvad sama tooni egiptuse täherobid ning sõrestiku poole sirutuvad valge-roheliselehelised lehetrapid. Romantiku unelmate rõdule sobivad roospunased, lopsakalt õitsevad liigid. Poolvarjulises taimeseinal õitsevad kasvukasti toonidega harmoneeruvad puispetuuniad ning kaunite lehtedega aruheinad ja kard-hõbepaelad. Nende juurde sobiksid ka hurmavad pelargoonid ja aednelgid. Kuumust taluvad paksulehelised kukeharjad peavad vastu põrandal väikesteski pottides. Armas miisusaba kaunistab väikest rõdulauakest. Luuderohi on tõstetud poolvarjulisele aknalauale. Piirde äärele pottidesse on istutatud mitmeaastaseid taimi. Tüvega aedhortensial on hilissuvel valged õied, mis muutuvad sügisel roosakateks. Valge kobarroos õitseb kogu suve. Kaunite lehtedega põisenelas ja jaapani tarn kaunistavad põrandat. Romantiku rõdu taimed on hõlpsalt hooldatavad. Mitmeaastased liigid on istutatud suurtesse pottidesse, tänu millele nad tunnevad end hästi ka ilma igapäevase hoolduseta. Suvelilled vajavad regulaarset väetamist, mitmeaastased liigid aga palju vähem. Taimevitriin varjab rõdu nii, et seal on lausa rõõm juua päevakohvi ning istuda õhtul. Ühtaegu võrsuvad vitriini varjus ürdid, mille saaki saab korjata toidulauale.

ROMANTILINE RÕDU ÕITSEMA • Taimeseinal on puispetuunia (Calibrachoa ’Tiki Soft Pink’), hall aruhein (Festuca glauca) ja hõbepael (Dichondra ’Silver Falls’).

• Pottides miisusaba (Ptilotus nobilis), luuderohi (Hedera helix ’Eva’), kukehari (Sedum ’Matrona’), tüvega aedhortensia (Hydrangea paniculata ’Grandiflora’), kobarroos (Rosa ’Schneewittchen’), jaapani tarn (Carex morrowii ’Ice Dance’) ja kollaste lehtedega põisenelas (Physocarpus opulifolius ’Dart’s Gold).

• Jalgadega kasvukastis on ripp-petuunia (Petunia ‘Strawberry Ice’), egiptuse tähetrobi (Pentas lanceolata ’Caleidoscope Pink’), kirjude lehtedega pelargoon (Pelargonium ‘Mrs Parker’) ja kirjude lehtedega lehetrapp (Ipomoea nil ‘Cameo Elegance’).

MIDA LÄHEB VAJA?

• 1 jalgadega kasvukast, mustaks peitsitud • 1 kott Potikruusa 25 l • 2 1/2 kotti Suvelillemulda 30 l • 3 ripp-petuunia taime • 2 pelargoonitaime • 3 egiptuse tähetrobi taime • 2 lehetrapi taime

Stiilset jahedust Kesklinna päikeselise rõdu ilmet jahutavad valged ja sinised lilled. Vaatpilt on rahulik ja lihtsus kaunis. Valged õied säravad ka hämaras ning rõdul on hea olla hilisõhtuni välja. Kasvukasti tekib stiilne tervik pilvena õitsvatest väikeseõielistest hõbekakardest ja restile võrsuvast mandvillist. Ürdikast on tõstetud kasvukasti alla poolvarju. Seina ääres õitsevad pikalehelised karusõrad, mida võib istutada kevadel müüdavatest mugulatest või siis hankida valmis taimedena. Talveks viiakse karu-

~ suvi 2014 ~

sõrgade pott valgusküllasesse jahedasse kohta. Nende kõrval võrsub sinetavate lehtedega vesikas. Mõlemad vajavad kastmist vaid tagasihoidlikult. Kevadel hangitud võõrasemad õitsevad hingematvalt. Seina varjus on hea olla. Võõrasema jaksab õitseda kogu suve, kui närbunud õied hoolikalt ära noppida. Kannikeseliste õied on söödavad. Need sobivad kaunistuseks tortidele, jookidele ja salatitele. Taimeseina pottides õitsevad piimalilled, lõhnavad pelargoonid ja kuldkakrad. Valge roosiõieline pelargoon on rõdu kõigi taimede pärl. Soomuraka- ja paruktarna lehed lisavad elegantsi. Ühekaupa istutatud taimi tuleb kasta

individuaalselt, vastavalt taimeliigi vajadustele ja kasvuvõimsusele. Näpp aga mulda ja küll see niiskustase siis selgeks saab! Stiilne arukask on rõdu kaunitar. Uhke lehestik annab varju ja loob põrandale elavaid mustreid. Truu lavendel õitseb kogu suve ning päideroo lehed kahisevad, kui neist mööduda. Metsast toob oma hinguse põõsasmustikas, mis annab marju ka lillepotis kasvades. Mitmeaastased liigid talvituvad jahedas, kuid mitte külmakraadidega kohas. Põõsasmustika ja kase talvitumist võib hästi katsetada rõdul.

Kasvukasti tekib stiilne tervik pilvena õitsvatest väikeseõielistest hõbekakardest ja restile võrsuvast mandvillist. Ürdikast on tõstetud kasvukasti alla poolvarju.

SKANDINAAVIALIK SELGEPIIRILISUS • Haljasseinal on roospelargoon (Pelargonium ’Mary’), paruktarn (Carex comans ’Frosted Curls’) ja mesimurakas (Rubus arcticus). • Pottides lembeliilia (Agapanthus ’Bluety’), portulak-turdleht (Crassula falcata ’Boomerang’), võõrasema (Viola ’Frost’), lavendel (Lavandula angustifolia), arukask (Betula pendula ’Youngii’), päideroog (Phalaris arundinacea ’Picta’) ja põõsasmustikas (Vaccinium ’Patriot’).

• Jalgadega kasvukastis on topeltõitega hõbekakar (Argyranthemum ‘Double White’) ja mandvill (Mandevilla ’Sundaville White’), riiulil kasvab ürte.

MIDA LÄHEB VAJA? • 1 Jalgadega kasvukast, mustaks peitsitud • 1 kott Lillepotikruusa Potikruusa 25 l • 2 1/2 kotti Suvelillemulda 30 l • 10 hõbekakrataime • 1–2 mandevillitaime

3 Taimeseina saab teha ka v채iksesse ruumi nii kodus kui ka r천dul pakendis oleva kolme lillepotihoidikuga.

~ suvi 2014 ~

Nendega õnnestud!

Värve ja rõõmu! Rõõmsalt kirevad ja värvilised lilled toovad linnamaja rõdule sära. Kasvukast on tulvil uhketest mugulbegooniatest, mis tunnevad end hästi päikesekuumust leevendava kardina varjus. Üle kasti serva ripuvad jõhv-stepirohi ja põim-ronitatar. Lilleredeli vastu nõjatub luuderohi. Kultuurtaimed ja nende värvikad potid lisavad rõdule rohelust. Puitkastis kasvavad moodsad paraguai suhkrulehed ning roheliseks värvitud kastis kartul ’Blue Violetta’. Kirjus potis õitseb kolmetine fuksia, mis tahab kasvamiseks valgusküllast, kuid mitte palavat kohta. Taimesein õitseb rohketes värvides. Peiulilled, tsinniad, roosad lõunahalid ja gasaaniad on kauniõielised suvelilled. Timbu kuulub kollaste lillede aadliperre. Kaunite lehtedega kolmevärviline rebashein ja luuderohi pakuvad lilledele seltsi. Lopsakate värvide sõbra rõdule on istutatud puuna ka lihtne rabe remmelgas, mille ümar latv tekitab rõdu põrandale naljaka varju. Harilik sarapuu ja põõsas-tõlvpuu on uhked. Eksootikat lisavad soojal rõdul end hästi tundvad kumkvaat ja ilubataat. Rõduaednik, kes värvidest lugu peab, leiab hõlpsasti uusi taimi kogu suve läbi. Kui üks taim juba enne sügist närbub, käib uute sobitamine allesolevatega lihtsalt.

•

VÄRVIKIREVUST RÕDULE

• Haljasseinal on peiulill (Tagetes patula ’Tangerine’), roosa lõunahali (Catharanthus roseus ‘Dark Red’), timbu (Mecardonia ‘Early Yellow’), kolmevärviline rebashein (Amaranthus tricolor ’Splendens Perfecta’), harilik luuderohi (Hedera helix ‘Golden Cecilie’) ja pruudisõlg (Zinnia elegans ’Profusion White’).

• Jalgadega kasvatuskastis on mugulbegoonia (Begonia ‘Panorama Scarlet’), jõhv-stepirohi (Stipa tenuissima ’Pony Tails’), põim-ronitatar (Muehlenbeckia complexa ‘Sealand’) ja suure-leheline luuderohi (Hedera ‘Gloire de Marengo’).

• Pottides ja kastides kasvavad suhkruleht (Stevia rebaudiana), kartul (Solanum tuberosum ’Blue Violetta’), fuksia (Fuchsia ’Insulinde’), kalamondiinipuu (Citrofortunella microcarpa), bataat (Ipomoea batatas ’Beauregard’), rabe remmelgas (Salix fragilis ’Bullata’), lõuna-tõlvpuu (Cordyline australis ’Red Star’), harilik sarapuu (Corylus avellana ’Fuscorubra’) ja gasaania (Gazania ’Big Kiss White Flame’).

• 1 jalgadega kasvukast, mustaks peitsitud • 1 kott Potikruusa 25 l • 2 1/2 kotti Suvelillemulda 30 l • 2 suurt mugulbegooniataime (näit rippuvas lillepotis) • 3 jõhv-stepirohu taime • 3 põim-ronitatra taime • 2 suurelehelist luuderohtu

SUVELILLEMULD on õhuline erimuld, kus taimedel on hea juurduda, kasvada ja luua õisi. Selle vett siduvad ja aeglaselt loovutavad kastmis kristallid pikendavad kastmisintervalli.

SUVELILLEVÄETIS on piisav, koos kastmisveega antav väetis. Tänu sellele kasvavad suvelilled pottides, amplites kui ka rõdukastides harmooniliselt ja õitsevad rohkesti.

MIDA LÄHEB VAJA?

POTIKRUUS sobib lillepottide ja -kastide põhja. Tubli kiht kergkruusa kindlustab taimedele õhutuse ning muudab ka suured terrassipotid kergemaks. Põletatud savi.

Vastupidav ja esinduslik õuesillutis sünnib kivist. Selle võib ehitada ka õueomanik ise, kui ta pühendub tööle nagu kord ja kohus.

Kivi on aia kroon

A ED

VE •

OOTEID LT lk

•

ivide abil on võimalik teha õuele mitte ainult efektseid vaid ka praktilisi pindu. Kivisillutis on hõlpsalt hooldatav, sest selle puhtana hoidmiseks piisab vaid pühkimisest või veejoaga pesemisest. Talvel laabuvad ka lumetööd tasasel pinnal kergemini. Hästi kavandatud ja kindlustatud sillutis on ilus ja vastupidav. Kivipindadega on õue erinevad funktsioonid liigendada senisest toimivamaks ja ühtseks tervikuks. Nende abil võib juhtida liikumist, sillutada radu ning rajada mugavaid puhkenurkasid. Ja kuigi õu on juba täiesti valmis, toob iga suvi ikkagi kaasa uusi ideid selle kujundamiseks.

TEKST: PAULA RITANEN-NÄRHI FOTOD: HANNA-KAISA HÄMÄLÄINEN

NÄITEI

Vanal õuel

HA S ÕIGE KIVI ÕIGES KO

avalise koduõue sillutise käimiseks või kergete sõidukitega liikumiseks võib ehitada ise, kui töösse hoolikalt suhtuda. Ent sõiduteed, millel liiguvad rasked autod on juba teine asi ning nende ehitamisel tuleb abiks võtta professionaalid koos masinatega. Sillutiste suurust mõjutavad auto pöörderaadius, puhkealale lõunastama mahtuvate inimeste arv ning see, kas rajale mahub kõndima üksi või kahekesi. Sillutised ja rajad tuleks teha 30–40 cm laiemad kui lõplik pinnakate, et servad saaksid vastupidavad. Õuekivid valitakse lisaks välimusele ka vastavalt sillutise kasutusotstarbele. Kivid, millel autoga sõidetakse, peavad olema paksemad kui käiguradade omad. Väikesed

kivid on vastupidavamad kui sama paksud suuremõõtmelised. Kui ajarajad tehakse kaarjateks, peavad kivid olema oma kujult sellised, et käiguteed kulgeksid sujuvalt. Mida järsemaid käänakuid tehakse, seda väiksemaid kive tuleb kasutada. Suurtest kivide ja õueplaatidega sillutatakse puhkepaiku. Värvivalik tuleb hästi läbi mõelda. Tumedad ja tagasihoidlikud toonid sobivad erineva stiiliga hoonete juurde. Punased kivid lisavad aiarohelusele soojust. Stiil jääb mõistlikesse piiridesse, kui kasutada vaid mõnd kivitüüpi ja värvitooni. Pinda elavdavad ka sellele paigutatud aiamööbel, lillepotid ja taimed. Looduslikud kivid on betoonsillutisele vahvaks lisaks.

Kui uut õue tasub rajada maja ehitusel kasutatavate masinate abiga, siis vanal õuel tuleb ehitajal labidas kätte võtta. Õuele ei saa ju enam lasta raskeid masinaid, mis kõik uuesti segi pööraksid. Kivisillutise koht märgitakse maha. Vaiad lüüakse väljapoole tööala, et märgistused ja rihtnöö rid ei hakkaks töid segama. Enne kohavalikut tuleb veenduda, et kaevetöödega ei vigastata elektri kaableid ega torusid. Hoolikad ettevalmistustööd kindlustavad sillutise püsimise. Pinnamuld tuleb kaevates eemal dada, aluspõhi aga tasandada ja teha selle kalle nii, et vesi juhitakse vundamentidest ja ehitistest eema le. Kalle peab olema vähemalt kaks sentimeetrit meetri kohta. Vett läbilaskval kruusasel või liivasel pinnal ning hästi tihenenud vanal õuel piisab ettevalmistus töödel sellest, et pinnamuld ee maldatakse, aluspõhi tihendatakse ning eemaldatud külmuv muld asendatakse mõnekümne senti meetri paksuse jämeda kivipuru kihiga (tera suurus 0–32 mm). Kivipuru tihendatakse, laotades paarikümne sentimeetrine kiht korraga. Pinna tihendamisele aitab kaasa kastmine.

KIVID PAIK A

ui aluspõhja kihid on hoolikalt tihendatud, laotatakse peale ühtlane, 3–5 cm paksune liivakiht, millele paigaldatakse kivid. Paigalduseks sobib peen liiv või kivituhk (terasuurus 0–8 mm). Paigaldusliiv tasandatakse rihtlauaga. Kui pind on tasandatud, ei tohi sellel enam käia. Kivid laotakse, alustades seinast või siis tarast. Kivid kantakse kohale mööda juba valminud sillutist. Õuekivid laotakse paika vastavalt valitud mustrile ning lüüakse kummihaamriga kergelt koputades paika. Plaadid paigaldatakse peaaegu üksteise külge kinni. Erikonstruktsiooniga, üksteisega sobitatavaid äärekive ladudes ei ole vaja paigaldusvuuke ega vuugiliiva. Ringikivide vahele jäetakse 12 mm paigaldusvuuk, et muster täpselt paika läheks. Vuukimine õnnestub kõige paremini peene kivituha või vuugiseguga. Kui kivid on paika pandud, levitatakse sillutisele vuugiliiva või kivituhka, mis harjatakse kivide vahele. Valmis sillutise võib kergelt vibraatoriga üle käia, et vuugiliiv vajuks tihedamalt kivide vahele.

HEA PÕHJATÖÖ

ui sillutist talvel lumesahaga puhastatakse, on vaja paksu aluspõhja. Kui aluspind on savi, tuleb sillutise aluskiht teha piisavalt paks. Külmakerkeid takistavad aluspinna ja ehituskihtide vahele pandavad külmaplaadid ja filterkangas. Kõigepealt eemaldatakse külmuv pinnamuld, vormitakse kaevise põhi ja tihendatakse vibraatoriga. Põhja pannakse filterkangas ja paarikümne sentimeetri paksune liivakiht. Filtreeriv kiht takistab vee tõusmist aluspinnast ehitus-

kihtidesse ning kivipuru segunemist põhjamullaga. Neil aladel, kus talvel esineb rohkesti külmakerkeid ja suuri koormusi taluma pidavates kohtades moodustatakse filtreeriva kihi peale jaotuskiht 0–65 mm kivipurust. Selle eesmärk on jaotada pinnakattele mõjuvat suurt koormust laiemale alale. Kandekihiks pannakse jaotuskihi peale kivipuru, mille sobiv terasuurus on 0–32 mm. Kihid tihendatakse paarikümne sentimeetri paksustena hoolikalt vibraatori ja vee abil.

Nendega õnnestud

RINGIKIVI on kiviseeria, millest saab kujundada ümaraid puhkealasid ning ääristada basseini või lillepeenra. Ringis on 12 betoonkivi. Suur ring: ø 2840 mm, keskmine: ø 2020 mm, ja väike: ø 1200 mm.

ASTEKIVID on käiguradade plaadiseeria, mille abil saab ehitada radasid ning eri kujuga sillutispindasid. Näiteks käigurada murule ja sillutis lillepottide või õuegrilli alla moodustatakse lihtsalt ühe nädalalõpu projektina.

Näiteks suur ümar siseõu moodustub kolmest ringist ja selle keskmiseks kiviks on alati suur Käiguraja plaat.

Väike: 39,8 x 29,9 cm, kaal 9,25 kg.

Kivide mõõtmed: Suur 39,8 x 72,3 cm, kaal 27,3 kg. Keskmine: 39,8 x 51,2 cm, kaal 19,25 kg.

Kivid on 5,0 cm paksused. Tumehallist läbivärvitud betoonist.

~ suvi 2014 ~

Mõõtmed: Suur ø 38 cm, kaal 16 kg. Avaga ø 38 cm, ava ø 16,5 cm, kaal 13 kg. Väike ø 15,5 cm, kaal 2,7 kg. Plaatide paksus 5 cm. Tumehallist läbivärvitud betoonist.

Kaunista kividega HOOLDA ÕIGESTI

K VIIMISTLE

illutise servad toestatakse kohe pärast valmimist äärekivide või maaniiske betooniga, et kivid laiali ei vajuks. Servade korralik toestamine on eriti vajalik nende sillutiste puhul, millel sõidetakse autoga. Vastasel korral läheb kogu töö hukka. Ääristus mõjutab ka sillutise välisilmet. See jätab kogu õuest viimistletud mulje. Äärekivi võib eraldada õuesillutise ümbritsevast murust ja taimedest, tänu millele on neid lihtsam hooldada. Äärekivid paigaldatakse tugevalt maaniiskesse betooni. Saadaval on ka sillutise peale liimitavaid äärekive. Stiil on tagatud, kui sillutise ja selle ääristuse kivimaterjal on sama.

ivisillutist on lihtne hooldada, kui see on rajatud kõrgemale kui ümbritsev muru. Sillutise võib vuukida kõvastuva vuugiseguga, mis muudab selle ühtlaseks põrandaks. Värske betoonsillutise pinnal võib algul olla heledaid laike, mis on kahjutu lubjahärmatis. Seda kerkib pinnale, kui betoonkivid niiskuvad. Lubjahärmatis väheneb tasapisi ning selle võib soovi korral ka veega maha pesta. Sillutise vuukidesse tärkab aegamööda umbrohi, mille saab eemaldada väikeste taimedena välja rohides. Saadaval on tööriistu, mis lihtsustavad nende väljakraapimist. Sillutistel võib kasutada ka teatud tõrjeaineid. Umbrohuraudadega saab eemaldada ka sambla, mis hakkab tekkima niisketesse kohtadesse. Betoonkivide pinnalt võib selle ära kraapida ka terasharjaga. Teisalt on roheline sammal kivide vahel mõne arvates ilus. Kui kivisillutisele tekib õli- või rasvaplekke, peaks need kohe eemaldama. Plekil lastakse imenduda paberisse või saepurusse ning pestakse siis üle kuuma veega, millele on lisatud nõudepesuvahendit.

• Dekoratiivkividega on võimalik lisada kivitistele kauneid detaile. Võta mõni kivi välja ning täida tühjad kohad kas samas toonis või selgelt eristuvate dekoratiivkividega. • Kata dekoratiivkividega sillutise ja istandike vahele jääv ala. Pane kivide alla filterkangas, et need püsiksid puhtamatena. • Raja sillutistele haljasalasid – kas tõstetud või kivipindadega tasa olevaid peenraid. Kata mullapind betoonkivide värvusega sobivate dekoratiivkividega. • Dekoratiivkivid sobivad hästi ka vette. Ringikividest saab teha stiilse ääristuse ning basseinikile peale võib panna tumedaid kive. Nii näib bassein sügavamana.

•

ÄÄREKIVI on mitmekülgne betoonkivi, millel on rohkesti kasutusotstarbeid tänu lukustuvale vormile. Näiteks õueteede ääristused saab laduda pikivuukidega, mille servad jäävad puhtaks ning kive ei ole vaja eriti palju lõigata. Kivid sobivad hästi sissesõiduhoovidesse, sest need taluvad sõiduautode raskust. Püstiselt, ühe või kahe reana laotuna saab neist teha ääristusi ja taimede istutuskaste.

Mõõtmed 21 x 14 x 7 cm. Kaal 3 kg. Kivide paksus 7 cm. Tumehallist ja telliskivipunasest läbivärvitud betoonist.

TEKST: HEIDI HAAPALAHTI FOTOD: MIRVA KAKKO

Taimevalgusti all saab toalilli hoida ka vähem valgusküllases kohas, näiteks diivanilaual. Taimeriiul annab toataimedele lisaruumi. Vaata lisaks kekkila.ee

e d e m i a t a o T

Haljad toataimed on käinud Katri Joensuuga kogu elu jooksul kaasas juba lapsepõlvest peale. Ilma endas armsaid mälestusi kandvate taimedeta kodu justkui ei olekski kodu. 46

hooldaja

äntpoolia õrnroosad kannikeseõied olid viieaastase Katri Joensuu meelest maailma kõige ilusamad. Tüdrukuke oli ülimalt õnnelik, kui isa lapsepõlvekodu naabruses elav vanatädi talle oma rohkete õitega taimest lehtpistiku kaasa andis. Kodus õpetas Katri ema, kuidas õrnade karvakestega kaetud ümar leht taimemullaga täidetud lillepotti juurduma pannakse. Pistik hakkas peagi kasvatama uusi lehti ja läks õide. Nüüd, umbes kakskümmend aastat hiljem, on roosade õitega säntpoolia ikka veel toataimedele pühendunud Katri eriline aare. Emataimedest võetud pistikud õitsevad võidu teiste, siniste ja valgete säntpooliatega lõunapoolsel aknalaual. Ida-Aafrika vihmametsades kasvav liik on pärit varjatud kohtadest, mis on põletava päikese eest ~ suvi 2014 ~

kaitstud. Ainult südatalvel on õitsemises lühike paus. „Mu ema õpetas, et koju tasub tuua vaid selliseid toataimi, millele saab pakkuda häid kasvutingimusi,“ räägib Katri. Toataimed on alati tema ellu kuulunud. Ka lapsepõlvekodus olid need justkui lugupeetud pereliikmed, kellest räägiti isegi lugusid. Näiteks sellest nobeda kasvuga vahalillest, mis kellelegi märkamatult keerutas end tugevasti pitskardina külge. Või siis mööda seina üles roninud vääntaimest, mis end kindlalt tapeedile haakis. Puhkusereisil maitstud eksootilise jaapani villpöörise ploomisuuruse vilja seemned võeti taskurätiku sees kaasa ja külvati kodus mulda. Mitu aastat kasvanud reisimeene sai aga möödunud talvel kahetsusväärselt külma.

Toataimed TEEVAD HEAD Siseruume kaunistavatel ja kodutunnet loovatel toataimedel on lisaks dekoratiivsele väärtusele ka muid kasulikke omadusi. „Toataimedel on mitmeid, ka uuringutega tõestatud ravimõjusid meile, inimestele,“ ütles aiandusterapeut Kalervo Nikkilä. Toataimede hooldamine toimib omandatud kogemuste põhjal hästi ühe osana taastusravist. Taimedega askeldamine parandab meeleolu. Uuringud on näidanud, et

toataimed alandavad näiteks vererõhku, sest lopsakas keskkond alandab inimese organismi stressitaset. Kui väheneb stress, siis langeb ka vererõhk. Toataimed mõjuvad soodsalt ka toaõhule, lisades hapnikku ja eemaldades tervisele kahjulikke ühendeid. Ruumide õhust saastet eemaldavate liikide hulgas on kõige tähtsamad täiesti tavalised toataimed, näiteks sõnajalad, erinevad palmid, draakonipuud, viigipuu perekonda kuuluvad toataimed ja tups-rohtliilia.

Lihtsad hooldusnipid

Esimese täiesti oma toataime sai Katri valida 10-aastasena lillepoe riiulilt. Selle nimi on juba ammu meelest läinud, kuid Katri mäletab, kui tähtis oli tema meelest selle eest hästi hoolitseda. Lille heaolu oli ainult tema vastutusel. Kui taime kasvumuld tundus sõrmega katsudes liiga kuivana, pidi seda kastma. Kevadel tuli lillepoti muld välja vahetada ning kontrollida, et taimel oleks seal piisavalt ruumi. Samu hooldemeetodeid kasutab Katri veel nüüdki. Mõned korrad aastas viib ta veel kõik oma taimed isegi duši alla ning uhub lehtedelt tolmukihid maha. Pärast niisugust hellitamist muutuvad taimed silmanähtavalt reipamateks. Pimedal ajal saavad need uut energiat juurde ka taimevalgustite all. Taimede regulaarne pööramine kindlustab, et need ei kasva valguse poole küünitades kiiva. Katri jaoks tähtsate toataimede lood on tihtipeale seotud lähedaste inimestega. Sinakasroheline läikivate lehtedega tõlvlehik on kingitus ema kooliaegade korteriperenaiselt. Vanad jõulukaktused meenutavad ema lapsepõlvekodu, kus nende esivanematel olid eredad aniliinpunased õied. Katri tõstab oma jõulukaktuste kogu hilissuvel välja õunapuu oksale. See on vanaemalt päritud nipp, millega taimed kiiremini õitsema saadakse. Sobivalt niiskust ning soojuse ja jaheduse vaheldumist kogenud taimed hakkavad innukalt õienuppusid looma kohe varsti pärast seda, kui Katri on nad tuppa tagasi viinud.

Leide taimevahetuselt

Paljud Katri kõige uuemad toataimed on pärit õpilaste vahel korraldatud taimevahetusüritustelt. Sealt on aiandust õppinud Katri leidnud vanu ja ka väga haruldasi toataimi. Kunagi päris tavaliseks peetud ratsuritähte, amazonase meelistähte või maarikat tänapäeval lillepoodidest niisama lihtsalt enam ei leia. Bonsaide kasvatamisest huvitatud Katri otsib ka lõikamist taluvaid väikeselehelisi liike. „Üldiselt eelistangi väikesi taime, sest neid mahub koju rohkem. Väikese pistiku võib hankida täiesti spontaanse ostuna ning sellele on kodus alati sobiv koht olemas.“

Nendega õnnestud!

LILLEMULD on toitainerikas ja rammus muld. Tänu selle uuele retseptile on taimede kastmine senisest veelgi lihtsam. Sobib kõigile kodu toalilledele ja õitsevatele taimedele.

Kultuurtaime tšillit on kodus kena vaadata ja see annab maitset ka paljudele roogadele. Toataimed suurendavad õhu hapnikusisaldust ning eemaldavad sellest tervisele kahjulikke ühendeid.

Põnevaid hetki

Katri annab oma üleliigsed taimed ära või vahetab välja. Kui paistab, et taim kogu hoolitsusele vaatamata ei edene, siis on tema arvates hea anda see teise inimese hoolde või viia kingituseks. Niisugune vähenõudlik toataim nagu tups-rohtliilia sobib ka sellele sõbrale, kes oma sõrmi kunagi mulda ei pista. „Kõige kallimad on kingituseks saadud taimed ja need, mille olen kasvatanud ise seemnest peale. Alati on põnev jälgida, mis sellest seemnest välja tuleb.“ Esimene rõõmuhetk on siis, kui seemned hakkavad lõpuks idanema. Katri jälgib tähelepanelikult, kuidas pärast idulehti ilmuvad tõelised lehed välja näevad. Tsitrustaimede seemned lähevad Katari sõnul tõesti lihtsalt kasvama. Oma kaks kõige vanemat tsitruspuud pani ta mulda juba siis, kui oli alles väike koolitüdruk. Hiljem on Katril õnnestunud kasvatada taimi näiteks kuivatatud viigimarjadest väljaurgitsetud seemnetest. Need tai-

med kasvavad juba kolmandat aastat. Kord püüdis Katri kasvatada poeletilt saadud viljatupsust ananassi. Selle teravate okastega kõvad lehed venisid lõpuks nii suurteks, et lillelaual enam teistele taimedele ruumi ei jätkunudki. Lõpuks viis Katri ananassitaime suvilasse, kus see täies rahus oma kasvamist jätkab. Katri meelest tundub kodu tühja ja võõrana, kui seal haljaid taimi ei kasva. Suurtel taimedel on kodus oma kohad, kuid muidu seab Katri oma hoolealuseid tihti uude järjestusse, sest erinevad kasvamisviisid ja lehekujud tõstavad teisi taimi vahvalt esile. Madalamad liigid saavad koha aknale lähemal, et valgust ka teistele jätkuks. Lillelaua tühi ruum täitub uute leidudega kiiresti. „Taimi peab olema palju. Mind köidab nende rohkus ja vormide mitmekülgsus. Ümbritsev rohelus loob hea ja rahuliku enesetunde. See on isegi veidi naljakas, kuid reisidel olles ma peaaegu et igatsen oma taimede järele.“

•

KAKTUSE- JA SUKULENDIMULD sisaldab rohkem liiva ja on tagasihoidlikumalt väetatud muld kuiva keskkonda eelistavatele taimedele. Sobib ka palmidele ning toalillede pistikutele, taimedele ja külvimullaks.

LILLEDE TOITESEGU on üldväetis, mille mitmekülgsed toiteained ja mineraalid kindlustavad rohke õitsemise ja elujõulise kasvu. Sobib kõigile kodu potililledele ja toataimedele.

ek ,K g r be

lä

a Ai

Gr oup

PIA VASTAB

ts i a

l is t P i a H o l m

Q&A Muld on tähtis.

Küsimus: Miks tehakse mitmeid erinevaid muldasid? Uue mulla liigi väljaarendamisel võetakse arvesse mitmeid asju. Mulla omadused määravad taimede vajadused ja kasutusotstarve. See peab olema ka lihtsalt kasutatav ja efektiivne. Meie eesmärk on see, et sobivat mulda oleks võimalik leida nii toa- kui ka õuetaimedele, aiamaale, roosiaeda, suvelillepottidesse ning muru rajamiseks. Tänu tootearendusele on meie mullad kvaliteetsed, nii et nendega on lihtne aias häid tulemusi saavutada. Mullasegude toorainena kasutatakse peamiselt turvast, mineraalseid materjale ja komposti. Soovitud omadused määravad näiteks kas või selle, millist turbaliiki kasutatakse.

Muldasid erinevateks otstarveteks Toitaineterikas ja rammus aiamuld sobib mitmeks otstarbeks – puude istutamisest kuni muru rajamiseni. Just teatud taimegruppidele ettenähtud muldade omadused on tähelepanelikult läbi mõeldud. Püsiku- ja roosimuld sobib mitmeaastaste lillede, rooside ja elulõngade istutamiseks. See sisaldab palju toitaineid nagu kaaliumi rohke õitsemise jaoks ning peeneteralist savi, mis hoiab niiskust ja vabastab toitaineid ühtlaselt. Okaspuu- ja rododendronimulla pH tase on madal. See sobib taimedele, mis vajavad happelist mulda. Suvelilled kasutavad kasvamiseks palju vett ja toitaineid. Seepärast on Suvelillemullas pikatoimeline alusväetis, mis tagab põhilise kasvu, ning kastmiskristalle, mis hoiavad mulla ühtlaselt niiskena. Teisalt toetab mulla õhuline struktuur juurte kasvu.

•

~ suvi 2014 ~

Et kasv jätkuks ja juurdumine õnnestuks, on tähtis segada põhipinnasesse uut mulda.

Küsimus: Kas istutamiseks on vaja alati kasutada uut mulda? Pottidesse ja kastidesse istutatud taimede seisukohalt ei ole ükskõik, millises mullas need kasvavad. Kui mullaruum on juuri täis, ei ole kasvamiseks enam ruumi või toitaineid. Elujõulised uued juured võtavad toitaineid ja vett kõige paremini. Kasvamiseks vajab juurestik suuremat potti ja uut, toitainerikast mulda. Aias on ju alati mingisugust mulda. Hea lõpptulemuse saamiseks tuleb pidada silmas seda, et taimed on kasvanud taimlas lopsakateks ja tihedateks toitainerikkas, turvast sisaldavas segumullas. Et kasv sama hästi jätkuks ning juurdumine kasvamiskohas õnnestuks, on tähtis segada tublisti uut mulda istutusaugust väljakaevatud põhimulla sekka. Kottidesse pakitud kasutusvalmis muld on lihtsalt kasutatav. Aiamuld sobibki hästi enamiku põõsaste ja puude istutamiseks. Kui istutatakse niisuguseid taimi, mis juba looduslikult tunnevad end hästi happelises mullas, kasutatakse ainult Okaspuu- ja Rodomulda. Selle tulemusena mulla pH tase tõuseb ning ei muuda rododendronite lehti kollaseks. Juurviljad annavad hõlpsalt rikkalikku saaki ning rohimisest ja muldamisest ei ole nii palju vaeva, kui kasutada looduslikult väetatud Aiamaamulda. Ürtidele aga on ette nähtud oma, liiva sisaldav erimuld.

•

FOTOD: LAURA MENDELIN JA KEKKILÄ

Küsimus: Mis on toitepinnas? Mõiste „toitepinnas“ tähendab maa pealmist mullakihti. Haritud põldudel on toitepinnas moodustunud aja jooksul labidasügavuseks tänu maa harimisele, väetamisele ja mullas elavate mikroobide tegevusele. Mullakihi alt saab alguse tihe aluskiht milles on vähe toitaineid. Kõnekeeles mõeldakse toitepinnase all head, toiteainerikast aiamulda, milles taimed tunnevad end hästi ja õilmitsevad. Pinnas vaheldub juba looduslikult madalate maade jäigast savimullast ja metsaalade kuivast eristumatust moreenmullast kuni rammusa mullaga lehtpuusaludeni. Õuele ja aiamaale saab rikkaliku toitepinnase, parandades maad uue mulla, komposti ja väetisega. Taimejäätmeid lagundavad mikroobid annavad oma panuse, lisades maa mullakust. Kui me mulda valmistame, siis ei võta me toitepinnast põllult, vaid segame kvaliteetse lõpptulemuse saamiseks kokku erinevaid tooraineid. Koormakaupa ostetav lahtine muld sisaldab rohkem mineraalseid materjale nagu liiva ja savi. Kottidesse pakutud mullas on aga suhteliselt rohkem turvast.

•

AIANDUSSPETSIALIST PIA HOLMBERG, KEKKILÄ GROUP

TOOTELEHEKÜLJED

Inspiratsiooniks 54 tooted, vihjed & ideed

KÖÖGIAED

KUUR KASVUHOONE

Taimed pannakse aknalaudadelt kasvatuskastidesse ja äsja korrastatud aiamaale. Toitainerikkas mullas kasvavad köögiviljad mühinal. Hästi toidetud marjapõõsad ja viljapuud annavad aromaatset saaki.

KOMPOSTEERI JA TAASKASUTA

Komposteerimine on lihtne viis võtta väärtuslikud toitained hoiule ja anda need taimede kasutusse. Jäätmete taaskasutusest võib saada lihtsalt kogu pere vahva harrastus.

Kuur-Kasvuhoone ühendab endas kasvuhoone ja aiakuuri. Tänu kuuri moodulkonstruktsioonile on see kasutatav mitmel otstarbel. Igaüks võib projekteerida oma terviku – on siis vaja rohkem ruutmeetreid tomatite kasvatamiseks või muruniiduki hoidmiseks. Valikust leiab ka valmis põhimudeli.

MULLAD JA VÄETISED Vastavalt taimede vajadustele väljaarendatud kvaliteetsed mullad on eelväetatud ja lubjatud ning valmiskujul kasutatavad taimede istutamiseks. Taimed vajavad kasvamiseks toitaineid ning tänu väetamisele kasvavad need ühtlaselt ning õitsevad rohkesti.

KATTED JA MURUÄÄRIS Dekoratiivkatete ja – kividega luuakse aeda kauneid pindu ja tõstetakse esile istandikke. Kattealad piiritletakse Muruäärisega, tänu millele on neid lihtne hooldada. Lillepottide pinnad saavad viimase lihvi Dekoratiivkiviga.

lk MURU Heas korras sametine muru teeb rõõmu silmale ja tundub mõnus paljaste jalgade all. Väetamine parandab muru kasvu. See talub kulutamist ning ärkab talve lõppedes jälle tervena elule.

lk 52

~ suvi 2014 ~

60 63

SISEHALJASTUS

Ürtide kasvatamine rõdul või terrassil on lihtne ning toiduvalmistamise ajal võib noppida oksa või paar roogadele parema maitse andmiseks.

TAIMEVITRIIN

Kasvuhoonekastis õilmitsevad isegi tšillipiprad. Kui päike kõrvetab kõige ägedamalt, avaneb suur katuseaken automaatselt. Taimevitriine on saadaval kahes suuruses. Üheukseline sobib ka väikesele rõdule, kaheosalisse mahuvad ära ka tomatid. Puidust valmistatud ja valgeks värvitud taimevitriinides on kolm terasriiulit, mille asukohti on võimalik vabalt reguleerida. Klaasid on karastatud turvaklaasist.

JALGADEL KASVUKAST

Taimed tunnevad end ruumikas kastis hästi ning nende hooldamine on lihtne tänu sobivale töökõrgusele. Valgust jätkub ka siis, kui rõdupiire on kinnine. Kasvukasti on lihtne kokku panna ning see sobib nii ruumijaotajaks kui ka varjajaks võõraste pilkude eest. Uudistoode on mustaks peitsitud kast mustade jalgadega ning selle alternatiiviks valgeks värvitud kast tsingitud jalgadega.

Uudistooted!

Saagi ootamine algab, kui seemned idanevad puhtas mullas. Taimed vajavad toitaineid ja väetamist alustatakse, kui need on paigutatud suurematesse pottidesse.

KÜLVIMULD on seemnete külvamiseks ja taimede kasvatamiseks sobiv, kergelt väetatud ja lubjatud muld. Parimatest turbaliikidest ja peenest liivast valmistatud õhuline muld on hea kasvupind väikestele, õrnade juurtega taimedele.

LOODUSLIK VÄETIS on kastmisvette segatav taimne väetis, mille looduslikud toitained toetavad taimede kasvu ja õitsemist. Sobib köögiviljadele, ürtidele ning suvelilledele köögiaias ja rõdul.

ÜRDIMULD on õhuline, looduslikult väetatud muld, milles taimed juurduvad ja kasvatavad rohkesti lehti. Sobib rõdu- ja „potipõllumaa“ ürtidele ning muudele söödavatele taimedele.

Kogu tootevaliku leiab aadressilt www.kekkila.ee

Rõduürdid

KÖÖGIAED

vihje!

Populaarsed kasvatuskastid nüüd saadaval ka mustadena.

Oma köögiaed Oma toidu kasvatamine muutub üha soositumaks. Köögiaed võib olla mitmesugune ja alustada saab ka vähese vaevaga. Kasutada olev aeg, ruum ja innustus määrab selle, kas rajada „potipõllumaa“, panna paika paar kasvatuskasti või kasutada hoopis paljude liikidega köögiviljaistandikku. Kasvatuskastid on tõusnud traditsioonilise aiamaa kõrvale ning neis taimede kasvatamine tasubki end ära. Ka lastele meeldivad omaenda kastis külvi- ja harimistööd. Maa ümberkaevamise võib unustada, sest kastid täidetakse puhta mullaga, millesse võib taimede toiduvaruks segada looduslikku aiaväetist. Ülestõstetud peenra soojuses tunnevad taimed end hästi ning annavad rikkalikku saaki. Ühes kasvatuskastis saab kasvatada salati kogu suve vajadusteks. Pehmes mullas kasvavad juurviljad nagu porgandid, pastinaagid ja peedid suurteks ja maitsvateks. Kasvatuskastis on saaki lihtsam kaitsta kutsumata külaliste, näiteks põõsasubadega maiustavate jäneste eest.

~ suvi 2014 ~

KASVATUSKASTID

Kasvatuskastide abil on köögiaia rajamine lihtne. Neis kasvavad näiteks mahlased salatid ja kogukad porgandid. Isu kasvades on istandikke võimalik laiendada uute kastidega. Puidust Kasvatuskaste on saadaval kahes suuruses. Mustaks peitsitud kastid on tulnud populaarsete, termotöödeldud männipuust valmistatud kastide kõrvale. Kasvatuskastid on turvaline valik söödavate taimede viljelemiseks, sest need ei sisalda immutusaineid. Taimedele meeldib olla soojas ülestõstetud peenras ning nad kasutavad ära maa niiskust, sest kastil ei ole eraldi põhjaplaati. Põhja võib panna juuremati, et takistada umbrohu ja puujuurte sissetungi.

LOODUSLIK AIAMULD on universaalne üldmuld, milles sisalduv looduslik väetis ja puhas kompost parandavad maa kasvatamisvõimet. Sobib näiteks viljapuude ja marjapõõsaste istutamiseks.

MARJAPÕÕSATUGI

Marjasaak jääb puhtaks ning seda on lihtne noppida, kui põõsad on korralikult toestatud. Puidust valmistatud ja mustaks peitsitud Marjapõõsatugi on tugev ja lihtsalt kokkupandav. Pakendis on neli tugikeppi ja neli pulka, mis lukustuvad paika. Postide jaoks kaevatakse maasse augud ette.

LOODUSLIK AIAVÄETIS on taimne väetis, mis ei levita ebameeldivaid lõhnu. Sobib segamiseks kasvatuskastide mulda kogu suvel piisavaks väetisevaruks.

PUU VARUSTUS

Puu varustuse komplektis on puidust tugikepid, sidumislint ja kaks kaitsevõrku. Tugevasti maasse löödud tugikeppide külge seotud puu juurdub paremini. Sidumislinti kontrollitakse iga aasta. Jänesevõrk ja mutikaitse kaitsevad tüve ning puidust nimesildile kirjutatud liik ja istutamisaasta püsivad meeles.

ORGAANILINE PEENRAMULD on toitainerikas ja niiskust hoidev looduslik muld, milles sisalduvad looduslikud toitained mõjuvad kaua. Sobib kasvatuskastidesse ja aiamaa parandamiseks.

MARJAVÄETIS on eriväetis, mille toitained abistavad taimi maitsvate marjade ja puuviljade kasvatamisel ning parandavad talvekindlust. Sobib maasikamaale, marjapõõsastele ja viljapuudele.

LOODUSLIK TURVAS on lupjamata ja väetamata turvas, mis sobib liiga savise või liivase aiamaa korrastamiseks. Ka juurviljad säilivad turba sisse panduna keldrites ja külmhoonetes kauem.

Kogu tootevalik aadressil www.kekkila.ee

Nendega õnnestud!

KASVUKUURID

Kuur-Kasvuhoone pikendab saagiaega Kuur-Kasvuhoone on ainulaadne kasvuhoone ja aia kuuri kombinatsioon. Sama katuse all saab kasvatada taimi ning hoida aiatööriistu. Klaaside varjus võib näiteks tomateid nautida juba suvel ning saagiaeg pikeneb üle sügiskülmade. Asjade hoidmine on lihtne tänu riiulitesüsteemile ning kogu otsa laiusesse avanevad puituksed võimaldavad tõhusat ruumikasutust. Moodulitest koosnev konstruktsioon võimaldab seda, et Kuur-Kasvuhoonet võib projekteerida just vastavalt omaenda vajadustele. Kuur-Kasvuhoone tarnitakse puidukaitsevahenditega töödeldud elementidena. Selle võib enne kokkupanekut värvida ümbrusega sobivasse tooni. Komplektis on kokkupanekuks vajalikud kruvid ja katusematerjalid. Vundament tehakse eraldi, vastavalt krundi pinnasele.

~ suvi 2014 ~

KUUR-KASVUHOONE VERSO

on suurepärane põhimudel, mis mahub hästi ka ridaelamu väikesele õuele. See võimaldab kasvatada näiteks nelja tomatitaime ja erinevaid ürte, kuid sobib ka peamiste tööriistade hoidmiseks. Kasvuhooneosa suurus on 2 m2 ning aiakuuriosa pindala on samuti 2 m2.

Kogu tootevalik aadressil www.kekkila.ee

Õpetus koduaednikule: Tomatid ja kurgid kasvavad kiiresti ning vajavad kasvamiseks rohkesti toitaineid. Väetamist oleks hea alustada kohe pärast taimede istutamist. Nii moodustub õiepungi rohkem ning valmiva saagi kogus ja kvaliteet on parem – tomatid saavad magusamaks. Ühtlane kastmine on tähtis eriti kasvuhoones või klaasitud rõdul. Kui muld satub kuivama tihti, jääb kasv seisma ning tomativiljadele ilmuvad kergesti tumedad laigud.

LOODUSLIK KASVUKOTT on looduslik kasvumuld. See on väetatud aeglaselt lahustuva loodusliku väetisega. Sobib näiteks juurviljade ja salatite kasvatamiseks rõdul ja kasvuhoones. Ühte kotti mahub kaks tomatitaime.

KUUR-KASVUHOONE MOODULID, SEINAD JA OTSAD

Kuur-Kasvuhoone kujundatakse mooduleid ning otsi ja vaheseinu ühendades vastavalt soovile. Klaasotsa ja klaasmoodulite abil pannakse soovi järgi kokku kasvuhooneosa. Puitvaheseinte, puitotste ja puitmoodulite abil luuakse universaalne hoiuruum. • Puitmoodul • Klaasots sobib ka vaheseinaks. Keskel uks. • Klaasmoodul • Puitvahesein sobib ka otsaks. • Lehtlamoodul • Uksega puitots, uksed avanevad otsa laiuses.

vihje!

Kuur-Kasvuhoonesse sobivad puit- ja klaasriiulid ning kasvatuskastid tellitakse koos kuuriga. Saadaval on ka varuosad, näiteks klaaspakett, kandurid ja automaatavaja.

KOMPOSTEERI JA TAASKASUTA

Lihtne taaskasutus Kompostimine on lihtne viis võtta taaskasutusse kodu bio- ja aiajäätmed. Kasutamiseks sobiva kompostri ja komposteeriva kuivkäimla abiga on mullastuvate jäätmete käitlemine hõlbus. Hästi toimiv komposter või kuivkäimla on puhas ja lõhnatu ning tingimused on neis jäätmeid lagundavatele mikroobidele soodsad. Komposti valmimisele aitab kaasa lagunevate jäätmete õhutamist soodustava Kompostiturba regulaarne kasutamine. Lõpptulemus – valmis kompost – on kohev maaparandusmaterjal. Kompostri paigutamisel tuleb silmas pidada selle kasutusotstarvet. Aastaringselt kasutatav komposter pannakse mugavalt muude jäätmemahutite lähedale. Aiajäätmetele mõeldud kompostrit on kõige praktilisem hoida kusagil aia taganurgas.

~ suvi 2014 ~

KÄIMLATURVAS on turbast ja laastudest valmistatud segu kuiv- ja komposteerivatesse käimlatesse. See imab vedelikku tõhusalt, tänu millele jäävad jäätmed õhuliseks ja lõhnatuks. Kompostiturvas parandab käimlajäätmete koostist ning aitab kaasa nende kompostiks muutumisele. Sobib hästi ka lemmikloomade allapanuks.

Kogu tootevalik aadressil www.kekkila.ee

KOMPOSTKÄIMLA

on stiilne ja hästi toimiv kompostiv käimla, mis tänu soojusisolatsioonile sobib ka aastaringseks kasutamiseks. See eelkomposteerib käimlajäätmed tõhusalt ning on puhas ja lõhnatu lahendus 2–6 kasutajale. Tühjendamine on lihtne tänu suurele luugile. Disain võimaldab vahepealseid tühjendamisi, näiteks sügiseti. Paigaldamine on lihtne, sest kaasas on kasutusjuhend ja lõikamisšabloon sobiva ava saagimiseks ning õhutustoru kate.

KOMPOSTIV KUIVKÄIMLA 160L

on lihtsalt kasutatav kompostiv käimla. Tänu kahest sisemahutist koosneva ergonoomilisele mehhanismile on tühjendamine lihtne. Tekkinud jäätmed tühjendatakse eelkomposteeritult erilistest sisemahutitest, mida on lihtne teisaldada. Ka nende puhastamine on lihtne. Vedelikud nõrguvad vooliku kaudu käimla imbvedeliku kanistrisse. Lihtsamaks paigaldamiseks on kaasas lõikamisšabloon, samuti kasutusjuhend ning alarõhku tekitav õhutustoru kate.

Kompost korda: NIISKUST JA TOITAINEID

Kui aia lehed ja risu ei hakka kõdunema, on põhjus üldjuhul kuivus või toitainete puudus. Väga kuivana tunduvat kompostimassi võib kasta jaheda veega. Põhjus, miks kompost ei edene, võib olla ka see, et lehtedest, pealsetest ja risust koosnevad aiajäätmed ei sisalda piisavalt lämmastikku. Siis saab näiteks kanasõnniku lisamine toitainete tasakaalu korda ning soodustab mikroobide tegevust.

ÕHKU JA TURVAST

Hästi toimival kompostil on kevadine lõhn, mitte mädane või terav hais. Kui haisev kompostimass on väga niiske ja tihe, parandab turba lisamine õhulisust ning parandab lämmastikku sisaldavate toidujäätmete toitainesisaldust. Talvekülmadega jäätunud kompostrit võib täita tavalisel viisil – vaheldumisi turvast ja jäätmeid. Kevade saabudes hakkab see taas toimima.

KOMPOSTITURVAS on niiskust imav segu, mis hoiab komposti lõhnatu ja õhulisena. Puhastest looduslikest komponentidest tehtud Kompostiturvas sobib eriti hästi majapidamisjäätmete komposteerimiseks.

AIA- JA SUVILAKOMPOSTER 310 L

vihje!

Kompostri mahtu võib suurendada lisaosadega.

on lihtsalt kasutatav komposter kodu ja aia biojäätmete ning käimlajäätmete järelkomposteerimiseks. Ümar kuju harmoneerub ümbrusega ning muudab konstruktsiooni vastupidavaks. Kerge soojusisolatsioon aitab jätkata komposteerumist, kui ilmad jahenevad. Tänu tõstetavale ülaosale on kompostrit lihtne tühjendada. Vajaduse korral saab lisamahtu juurde eraldi müüdava 160-liitrise kõrgendusosaga.

MULLAD JA VÄETISED

Taimed õitsema

Kõik taimed vajavad väetist. See on taimede toit.

Taimede juurestik vajab hapnikku, vett ja toitaineid. Mulla õhuline ja vastupidav struktuur võimaldab vee ja toitainete liikumist juurteni ning nende kaudu kogu taime kasutusse. Kvaliteetsed mullad on puhtad ning valmis väetatud ja lubjatud – täielikult kasutusvalmis. Erimullad on valmistatud, tundes teatud taimegruppide vajadusi. Kasvualuse struktuur, väetamine ja lupjamine reguleeritakse just vastavalt neile vajadustele. Taimed vajavad toitaineid kasvamiseks ning tänu väetistele kasvavad need ühtlaselt ja õitsevad rohkelt. Teatud taimegrupi jaoks väljaarendatud väetis sisaldab just neile sobivaid toitaineid ja mikroelemente. Ka üldväetise kasutusjuhendites on esitatud juhiseid eri taimede vajaduste rahuldamiseks.

AIAMULD

on kvaliteetne ja õhuline, kogu aias kasutatav üldmuld, mis on väetatud, lubjatud ja parandatud mahekompostiga. Sobib koduaia põhilisteks töödeks nagu puude ja põõsaste istutamiseks ning lillepeenarde tegemiseks ja muru rajamiseks.

KASTMISVÄETIS

on universaalne vette segatav üldväetis. Koos veega jõuavad toitained kohe taimede kasutusse ning väetamine, näiteks kastekannuga, on lihtne. Sobib kõigile taimedele õues, rõdul ja kasvuhoones. ~ suvi 2014 ~

OKASTAIMEJA RODOMULD

on erimuld taimedele, mis eelistavad happelist mulda. Selle õhuline ja niiskust hoidev struktuur parandab näiteks igihaljaste taimede talvitumist. Sobib rododendronite, põõsasmustikate, okaspuude ja hortensiate istutamiseks.

on õhuline erimuld, milles taimed juurduvad, kasvavad ja õitsevad hästi. Muld on väetatud pikka aega toimiva väetisega ning sellele on lisatud vett siduvaid ja vahendavaid kastmiskristalle. Sobib kõigile suvelilledele.

SUVELILLEVÄETIS

on efektiivne koos kastmisveega antav väetis. Tänu sellele kasvavad suvelilled nii pottides, amplites kui ka rõdukastides ühtlaselt ning õitsevad lopsakalt. Väetamist võib alustada kohe pärast istutamist.

OKASTAIMEJA RODOVÄETIS

on vette segatav eriväetis, mis toidab ja lisab ühtaegu happelisust. Kastmine koos väetisega 2–3 korda kuus kevadest kesksuveni paneb igihaljad taimed hästi kasvama. Sobib kõigile happelist kasvualust soosivatele taimedele.

PÜSIKU- JA ROOSIMULD

on kvaliteetne muld, mis on välja arendatud spetsiaalselt mitmeaastastele taimedele. See säilitab õhulise struktuuri ning hoiab hästi vett ja toitaineid. Sobib kõigi rooside, sealhulgas roni- ja põõsasrooside istutamiseks.

ROOSIVÄETIS

on kasvamist ja õitsemist toetav eriväetis. Taimed kasvavad ühtlaselt ning õienuppe tekib palju. Rohkelt õitsevaid kobar- ja kultuurroose väetatakse tihti, kuid vähe korraga. Väetamisperiood on maist augustini.

Kogu tootevalik aadressil www.kekkila.ee

SUVELILLEMULD

KATTED JA MURUÄÄRIS

MURUÄÄRIS

Õue erinevate pindade selge kujundus ja piiritlemine lihtsustab selle hooldamist ning jätab puhta ja hoolitsetud üldmulje. Muruääris on ette nähtud muru, istutusalade, kattepindade ja käiguteede piiritlemiseks. Elastse Muru äärisega saab kujundada lihtsalt ka kaarjaid vorme. Mustaks värvitud terastest valmistatud Muruääris lüüakse maasse kummivasaraga. Ühest pakendist saab 3,83 m valmis äärist.

Dekoratiivmultš viimistleb Kattematerjalidega on võimalik luua värvilisi pindu ning toonitada õue vorme, taimi ja konstruktsioone, näiteks piirdeid, kivikompositsioone ja terrasse. Dekoratiivmultšide värvitoonid harmoneeruvad taimede ja puitpindadega. Kattematerjalide kasutamine lihtsustab aia hooldamist, sest see vä hendab rohimise ja kastmise vajadust. Kattepinna all püsib muld kobeda ja niiskena kuni pinnani ning taimedel on võimalik kasvatada oma juuri läbi kogu mullakihi. Dekoratiivmultš muutub aja jooksul kompostiks ning seepärast ei tohi kattematerjali pinna all kasutada kõdunematuid kattekangaid.

~ suvi 2014 ~

n must n pähklipruun n antiikpunane

DEKORATIIVMULTŠ on looduslike värvidega värvitud puiduhake. Loo duslik pähklipruun toonitab rohelist lehes tikku ja antiikpunane toob esile sooje värve. Must on hea variant näiteks okastaimedele ja valgeõielistele lilledele.

MURU Kogu tootevalik aadressil www.kekkila.ee

RANNAKIVI on valik vee toimel lihvitud ja kaunilt ümaraks muutunud kive. Nende looduslikud värvitoonid sobivad peaaegu kõigi õues kasutatud ehitusmaterjalidega.

valge n tumehall n punane

DEKORATIIVKIVI sobib näiteks püsikute ja ilurohttaimede ümbruse katteks, radade pindamiseks, kivide äärde ning ehitiste kaunistamiseks. Kombineeri erinevaid kive läbimõeldult, sest piisavalt suured ühtlased pinnad muudavad õue ilme selgepiiriliseks.

n hall graniit n pärlvalge n grafiithall

SUUR DEKORATIIVKIVI on kivikomplekt, millega saab viimistleda kivikompositsioonide ja muude pindade ühenduskohti. See sobib ka lillepottide pinnale ja sisustuselemendiks. Variantideks on ümar hall graniit ning lamedad grafiithall ja pärlvalge.

Õue ilu

Hästi hooldatud muru talub kulutamist ja on õue ilu. See nõuab regulaarset hooldamist nagu taimedki. Muru lupjamine on sama tähtis kui väetamine. Lupjamine vähendab mulla happelisust ning parandab muru kasvu. Lubjatud mullas saavad taimed toitaineid kergemini kätte. Mõni nädal pärast lupjamist on väetamise aeg. Väetis laotatakse murule võimalikult ühtlaselt ning kastetakse kohe pärast väetamist. Nii jõuavad toitained koos veega kohe taimede kasutusse.

MURUVÄETIS on efektiivne eriväetis, milles sisalduvad lämmastik ja kaalium kasvatavad muru tugevaks ja terveks. See sisaldab värvust süvendavat rauda ning vastupanuvõimet lisavat huumushapet ja merivetikaid. Väetise ühtlane laotamine on väga tähtis.

MURU SAMBLATÕRJE on eriväetis, mis ühtaegu hävitab sammalt ja väetab muru. Töötlemine õnnestub kõige paremini kevadel või suvel, kui muru juba kasvab. Vajaduse korral võib muru pinnale riisuda uut mulda seemnete lisakülvamiseks hõredatele kohtadele.

Köök

Aed

Kasvatuskast, must

Looduslik Aiamuld

Maheväetis

Kasvatuskastidega on lihtne köögiviljaaeda rajada. Salatid, maitsetaimed ja juurviljad tunnevad ennast hästi soojas kasvulavas.

Toitainerikas ja niiskust säilitav looduslik muld, mis sobib nii viljapuude ja -põõsaste istutamiseks kui ka maasikamaa rajamiseks.

Looduslikku kasvujõudu kõikidele taimedele toas, rõdul ja aiamaal. Vedel väetis segatakse kastmisvette.

kekkila.ee