Suvi 2021

Suur spikker:

TEEMALEHES: Matkarajad ootavad avastama LK 2 Seiklusrajad pole vaid hulljulgetele LK 4 Suveseikleja meelespea LK 8-9 Kuidas nautida päikest ohutult LK 14

23 põnevat kohta, mida sel suvel avastada.

Lk 18–22

SUVI

TEEMALEHT 16. JUUNI 2021

LÕUNA-EESTIS

2 || suvi

postimees, 16. juuni 2021

MATKARAJAD. On aeg avastada Eestimaa ilu! Üle Eesti on kümneid matkaradu, mis viivad matkajad looduse rüppe, avastama kauneid rabasid, maagilisi luiteid, ürgseid orge. Siin on mõned matkarajad, mida sel suvel külastada.

Matkarajad ootavad avastama lemast Pakri poolsaarele. Kogu seda ilu saab nautida viie kilomeetri pikkusel matkarajal, kuid kes soovib lühema jalutuskäigu teha, saab iga hetk tagasi parklasse suunduda. Parkla juures on trepp alla randa, kus saab uudistada looduse väljapanekut erinevatest kivikihtidest ja ojakestest.

Hüpassaare võlub matkajaid igal aastaajal.

Kakerdaja raba on eestlaste seas väga populaarne.

Kakerdaja raba Ligi tuhande hektari suurune raba on Kõrvemaal üks suuremaid rabasid. Selle kõrgraba omapäraks on raba kaheastmelisus ehk teisisõnu paikneb laukavöö kahel erineval kõrgusel.

Keset raba asub Kakerdaja järv.

Lisaks leidub Kakerdaja rabateel hulganisti erinevaid saadusi: mustikaid, jõhvikaid, seeni ja murakaid. Kevadel ja sügisel peatuvad Kakerdaja rabas tuhanded veelinnud.

Loodusraja algus asub Harjumaal Anija vallas, Kalajärve kaldal. Kakerdaja loodusrada saab läbida lõikudena mööda neljakilomeetrist laudteed või Kalajärvede rajalõiku. Kakerdaja rabas on võimalik teha kahes kohas grilli: Noku lõkkekohas ja Kalajärve lõkkekohas. Grillialadel on lubatud telkimine.

on puhke- ja vaatlusplatvorme ning raja keskel suur vaatlustorn. Vaatetornini viib 1,4-kilomeetrine laudtee, mida saab kasutada ka lapsevankri või ratastooliga. Üldse on Viru raba üks parima ligipääsetavusega rabasid Eestis.

Viru raba näitab teelistele kõike, mis ühel rabal pakkuda saab olla.

Kõnnu suursoo Kõnnu suursoo koos selle kõrval asuva Paukjärve loodusrajaga on suurepärane võimalus pikaks kümnekilomeetriseks matkaks.

Kui see liiga suur ettevõtmine tundub, saab emma-kumma raja läbida poole lühemalt. Kõnnu suursoos vahelduvad metsatukad soisemate aladega ning vaatetornist laudtee ääres avaneb maaliline vaade kogu rabale. Kevadise matka puhul tasub jalga panna veekindlad jalanõud, kuna mõni koht võib rajal olla üle ujutatud.

Huvilised saavad rännata üle Soodla jõe, kus asuvad Tammsaaret inspireerinud maastikud.

Ligiduses asub Tammsaare onu metsavahikoht, kus täna saab puhata jalga lageda taeva või katuse all.

Viru raba Lahemaa rahvuspargi pärl Viru raba on eestlaste populaarne matkamiskoht. Viru raba õpperada tutvustab 3,5 kilomeetril matkajatele mitmekesist taimestikku, metsa, liivaluiteid ja palju muud, mida ühel rabal on pakkuda. Kes soovib pikemalt jalutada, saab ette võtta 5,5 kilomeetrit pika ringi. Raja ääres

Hüpassaare õpperada Viljandimaal asuv matkarada on ideaalne koht, kus veeta kas või mitu päeva. Raja alguses on ligi kilomeeter kõdusoometsa, mis tekkinud soometsast kuivenduse tagajärjel. Edasi ootab Kure­ soo raba koos omanäoliste piklike laugastega. Laudtee viib matkalised mööda maagilisest mändidega rabasaarest, kus on korraldatud ka kontserte.

Hüpassaare rajal on grillimis- ja telkimisvõimalus, kuivkäimla, prügikastid ja muu telkimiseks vajalik. Rabas on pinke, kus nautida raba vaikust ja ilu, lisaks on rajal redeliga supluskoht. Raja lõppu jõudes saab külastada helilooja Mart Saare majamuuseumi.

RMK Taevaskodade matkarada Taevaskoja rada kulgeb mõlemal pool Ahja jõge ning sinna on põimitud hulk erinevaid muistendeid, filme ja pajatusi. Maalilised vaated paljanditele ja allikakoobastele pakuvad huvi nii väikestele kui suurtele teelistele. Vaatamisväärsustest kohtab RMK Taevaskodade matkarajal näiteks Emalätet, Neitsikoobast, Salakuulajakivi. Mõnigi teab rääkida, et Taevaskojas ringi liikudes võib kohata jäälindu.

Raja algus on Saesaare parklas. Rajal on rohkelt treppe, kuid kuni Väikese Taevaskojani saab rada läbida kruusateed mööda ka ratastooli või lapsevankriga.

Käesoleval suvel on Suure Taevaskoja sild rekonstrueerimistööde tõttu suletud.

Pakri matkarada Kaunis mererand, võimas 25 meetri kõrgune pank ning muinasjutuline tuletorn – tere tu-

Kurtna matkarada viib mööda mitmetest maalilistest järvedest.

kaheks: metsarada ja kärestike rada. Mööda jõge kulgev kärestike rada on kokku 16 kilomeetrit pikk, kuid juba esimene kolmandik pakub hea ülevaate raja võludest. Ülevalt metsarajalt saab imetleda ürgorgu kõrgelt.

Metsarada pakub võimalusi ka pikniku pidamiseks. Matkarajal on kaks telkimisvõimalusega lõkkekohta.

Naissaare keskrada

Nõmmeveski-Liiapeksi on pärl, mis paljudel tänaseni avastamata.

NõmmeveskiLiiapeksi matkarada Lääne-Virumaal asuv Lahemaa rahvuspark peidab palju erinevaid matkaradu. NõmmeveskiLiiapeksi on pärl, kuhu paljud veel jõudnud pole. Põnev rada viib matkalised kohe raja alguses orgu, Nõmmeveski joa äärde, kust avaneb vaade ligi sajandivanustele hüdroelektrijaama varemetele. Seal hargneb matkarada

Naissaar on tuntud oma huvitava ajaloo ja idüllilise looduse poolest. Saarel asub 11-kilomeetrine RMK matkarada, mis saab alguse telkimisalalt. Teelised läbivad Taani kuninga aia, suunduvad mööda Naissaare kõrgeimat küngast Kunila mäge ning saavad uudistada ringi miiniladudes. Rada on varustatud infotahvlitega, mis aitavad tutvuda saare põnevate lugude ja paikadega. Olemas on ka lõkke- ja telkimisvõimalus.

Kurtna matkarada Ida-Virumaal, Alutaguse rahvuspargis saab läbida üheksakilomeetrise unikaalse matka-

raja. Raja erilisus seisneb rohketes järvedes. Matkarajal avaneb võimalus tutvuda väga erinäoliste maastiku- ja järvetüüpidega, uudistada Pannjärve liivakarjääri ning nautida kaunist rabareljeefi. Eriti hea aeg on Kurtna matkaraja läbimiseks suve teine pool, mil teelised saavad end kostitada mustikate, metsmaasikate, kukeseente ja riisikatega.

Rajal on mitu lõkke- ja telkimiskohta.

Kaleste õpperada Hiiumaal asuv Kaleste õpperada kulgeb Kaleste lahte. Metsastunud luited, kuivanud rannamännid ja erinevad rannikukooslused pakuvad 1,8-kilomeetrisel rajal võimalust energiat koguda ja vaateid nautida. Lisaks saavad seiklushimulisemad matkajad läbida raja, mängides nutimängu. Selleks tuleb laadida Play või App Store poest Loquizi äpp. Mängu nimi on «Kaleste rannal ja metsas» ning täpsemad juhtnöörid leiab raja algusest, Kaleste telkimisalal olevalt infotulbalt.

Hiiumaad külastades ootab Kaleste matkarada uudistama.

Teemalehe lugude autor ja toimetaja: Angela Blumkvist angela.blumkvist@gmail.com Reklaami projektijuht: Svetlana Perijainen, Svetlana.perijainen@postimeesgrupp.ee Reklaamitoimetaja: Elina Sirol, Elina.sirol@postimeesgrupp.ee Keeletoimetaja: Piret Bristol Kujundaja/küljendaja: Martin Perens, martin.perens@postimeesgrupp.ee Fotod: Shutterstock.com Väljaandja: Postimees Grupp AS, Tallinn Trükk: AS Kroonpress

Reklaam || 3

postimees, 16. juuni 2021

KUIDAS MATKATA KÕIGE PIKEMAT TEED PIDI RIIAST TALLINNASSE?

E

estlane on metsarahvas, eestlane on matkarahvas.

Kui keegi julgeski selles vahepeal kahelda, siis kahe koroonakevadega on selgeks saanud, et andke eestlasele ainult veidi vaba aega ja juba on ta mõnel matkarajal, et nautida värsket õhku, loodust, vaateid ja omaette olemist. Selle omaetteolemisega läks kahel kevadel isegi veidi keeruliseks, niivõrd palju sattus rahvast Eestimaa erinevatele matkaradadele.

Seepärast on eriti tore, et sel aastal on paariaastase Eesti-Läti koostöö tulemusena maha märgitud uhiuus matkarada, mis kannab nime Metsa matkarada. See on juba mõnevõrra tuntud Ranniku matkaraja noorem vend, mis kulgeb täpselt samuti Riiast Tallinnasse, ainult olulisemalt pikemat teed pidi. Kui mööda maanteed on Riiast Tallinnasse 315 km ja mööda Ranniku matkarada 758 km, siis Metsa matkarada läheb nii suure ringiga, kui veel saab ning pakub matkamisvõimalust koguni 1060 km pikkuses, millest suurem osa ehk 725 km kulgeb Eestis.

Riiast Võrumaa ja Alutaguse kaudu Tallinnasse? Lätis langeb Metsa matkarada üsna suures osas kokku Gauja ehk Koiva jõe oruga, kuid selle asemel, et jõuda Eestisse läbi Valga, keerab rada hoopis Paganamaa poole, põikab vahepeal korraks Eestisse, tiirutab seejärel Korneti kõrgustikul ning suundub lõpuks Luutsniku lähedal, Väike-Laitsna järve kohal lõplikult Eestisse. Ees ootab retk läbi Haanja looduspargi, edasi Setomaale ja sealt Peipsimaale, kuni lõpuks jõuab rada Voka lähedal Eesti põhjarannikule ning lõpuks Tallinnasse välja.

Et rada paremini hoomata ja matka kavandamist hõlbustada, on Metsa matkarada jagatud lõikudeks ehk päevateekondadeks. Riia ja Tallinna vahel on selliseid tinglikke lõike 50. Seega on kõvemal matkasellil kogu rada võimalik läbida umbes 50 päevaga! Aga mõned lõigud on nii pikad ja ka füüsiliselt rasked, et need on pigem soovitatav jagada kaheks. Pole ju mõtet koguda ainult kilomeetreid, vaid pigem nautida loodust, liikumist ja vaateid ning võtta aega, et nautida kohalikku toitu, tutvuda vaatamisväärsustega ja kohalike inimestega.

Metsa matkarada kannab küll

Metsa nime ja kulgebki õige mitmes paigas läbi metsa, kuid tegelikult jääb teele arvukalt suuremaid ja väiksemaid asulaid. Need toovad matkajale mõnusat vaheldust ja aitavad piirkonda selle kultuuri kaudu hoopis paremini tundma õppida kui ainult metsas kulgev rada. Kui Lätist alustada, siis esimene päev kulgebki läbi Riia vanalinna ja eeslinnade. Tallinna kandis on linnalist asustust veel rohkem: umbes viimased kaks ja pool päevateekonda mööduvad Tallinna eeslinnades, alates Maardust ja Muugast. Matkarada läbib Viimsi poolsaare ja lõpeb Tallinna sadamas.

Metsas, külas ja rannal. Eelkõige on Metsa matkarada ikka looduses ja maal matkamiseks loodud. Kui Läti piirilt alustada, viib rada üle Haanja kõrgustiku ja selle südames asuva Haanja looduspargi. Haanja on mõnusalt reljeef­ ne, rahutult üles-alla ja paremale-vasakule hüpleva tee ning väga erinevate vaadetega piirkond.

On metsa ja mägesid, talusid ja põlde, niite ja soolappe, järvi ja jõgesid.

Muidugi möödub Metsa matkarada Suurest Munamäest, nii et veidi jõudu võiks jätta ka selle vallutamiseks. Haanjas on pigem rohkem kultuurmaastikku kui sügavat metsa, aga kultuurmaastikus tulebki piirkonna muljetavaldav reljeef paremini esile.

Setomaa looduse maiuspalad on Piusa jõe ürgorus ja Must­oja mõhnastikul kulgevad rajalõigud.

Piusa ürgorus asub muide Eesti kõrgeim liivakivipaljand – Härma Mäemine müür, mille kõrgus on 43 meetrit. Mustoja mõhnastikul on aga kõige ilusamad valgusrikkad männimetsad, kus suviti on ohtralt mustikaid, pohli ja seeni, eelkõige kukeseeni ehk Setomaa kulda.

Metsa matkarada möödub ka Piusa koobastest – kel seal käimata, see saab sellegi vea jooksvalt parandada.

Kui Metsa matkarada ületab Võõpsus Võhandu jõe, jõuab matkaja juba Peipsimaale. Ees ootab Räpina polder ning tõelise metsasõbra unistus – Järvselja ürgmetsad. Tasub tähele panna, et asustust siin pole ning metsarajal on tõenäolisem kohata mõnd metslooma kui teist inimhinge. See tähendab ka, et poode ega kohvikuid pole. See on mõnus ja ilmselt üsna vähe matkatud kant, mis viib kaarega mööda ka Emajõe Suursoost.

Põnevust ja vaheldust loob parve-

sõit üle Emajõe – ei saa sest Emajõest üle muidu kui Kavastu parvega, mis on Eesti ainus regulaarselt liikuv parv.

Varnja kohal jõuab Metsa matkarada otse Peipsi järve kaldale ning siit algab hoopis teistsugune maailm. See on järveäärsete külatänavate, lõputute sibulapõldude, vanausuliste ja Peipsi ranna maailm. Ega päris Peipsi rannal ühtegi teist matkarada polegi. Just siin on erakordne võimalus jalutada kilomeetrite viisi mööda tiheasustusega külatänavaid. Need tänavad on tulvil salapära, sest matkaja võib vaid aimata, mis peitub kõrgete suletud aedade taga. Selliseid pikki, kilomeetrite pikkusi külatänavaid on Peipsi veeres kaks: lõunapoolsem ühendab Varnjat, Kasepääd ja Kolkjat ning põhjapoolsem kulgeb läbi Omedu, teise Kasepää, Kükita ja Raja kuni Mustveeni välja.

Peipsi põhjarannikul, Kauksi laulvate liivade kandis, kulgeb Metsa matkarada kohati lausa rannaliival. Kauksi ja Remniku vaheline valgusrikka männimetsaga liivarand, kümnete tuhandete lemmik, meenutab kohati lausa paradiisisaare randa. Kes metsasemat maastikku eelistab, seda rõõmustavad kindlasti kaks Alutaguse rahvuspargis kulgevat teelõiku.

Eesti põhjarannikul muutub loodus Metsa matkaraja ümber karmimaks ja põhjamaisemaks.

Siin on õige mitu teelõiku, mida võiks nimetada raskeks, sest rada ronib siin-seal mööda kõrget klindiastangut üles-alla ning kulgeb kohati pangaseina all, otse kivisel rannal. Põhja-Eesti pank saadab punase niidina matkajat nüüd Tallinnani välja. Saka-Ontika kandis ulatub paekalda kõrgus 55 meetrini, lääne pool on kõrgused madalamad. Põhja-Eesti pärlid on uhke Valaste juga, mis on vaatamisväärsus igal aastaajal ja ehk kõige enamgi külma talveilmaga, samuti arvukad suured rändrahnud, rannamännikud, Jägala juga ning Lahemaa rahvuspark kalurikülade ja pärandmaastikega.

Matkasõber, sind ootab 725 kilomeetrit värsket matkarada Eestis. Köidab sind mets või meri? Külad või linnad? Künkad ja kurvid või pikad vaated Peipsile? Metsa matkarajal on midagi igale maitsele.

Vali lemmiklõigud välja ja kui kõike ei jõua, siis matka kasvõi päev või paar, et õndsalt ohata: küll see Eestimaa on ikka ilus!

millest leiab ka palju muud infot ümbritseva kohta.

• Rohkem infot Metsa matkaraja kohta, sh marsruutide, vaatamisväärsuste, teenusepakkujate jms kohta leiad veebilehelt https://baltictrails.eu/et/forest.

• Eestis on Metsa matkarada

jagatud 35 lõiguks, matkata võib mõlemas suunas ning alustada ja lõpetada mis tahes punktis.

• Tore oleks, kui jagaksid oma matkaelamust sotsiaalmeedias, kasutades @metsamatkarada ja #metsamatkarada.

REKLAAMTEKST

HEA TEADA! • Metsa matkarada on looduses tähistatud valge-oranživalge markeeringuga puudel ja liiklusmärkide postidel, välja arvatud paikades, kus rajamarsruut kattub RMK radadega. Kõige lihtsam on õigel teel püsimiseks kasutada mobiilirakendust Navicup,

EUROOPA LIIT

4 || suvi

postimees, 16. juuni 2021

SEIKLUSRAJAD. Üks suvine seiklus paneb proovile nii keha kui vaimu ning pakub hulganisti põnevust. Erinevaid seiklusradu leiab Eestis mitmeid. Kuhu minna ja kuidas end esmakordseks seiklusrajaks ette valmistada? Tuleb välja, et see polegi vaid hulljulgetele kogenud ronijatele.

Seiklusrajad pole vaid hulljulgetele Vahva pärastlõuna seiklusrajal tekitab närvikõdi ja paneb proovile kogu pere. Sobiva raja leiab tänapäeval kiirelt ja lihtsalt internetist. Samuti leiab sealt kogu info seiklusparkide lahtiolekuaegade ja külastustingimuste kohta. Kui sobiv park leitud, siis on aeg teele asuda!

sid sobida, arvestades seikleja pikkust, sportlikkust ja kartusi,» tutvustab Jalakas protsessi.

Nii saavad spetsialistid suunata iga huvilise võimetele vastavale rajale. Oluline on tunda raja läbimisest rõõmu, mitte hirmu.

Hirmudele vastu!

Ronima minekuks pole endal vaja palju ettevalmistusi teha, kuid üks oluline asi siiski on – riietus. Mõistagi ei saa seiklusrajale minna riietusega, mis võib muuta ronimise ohtlikuks. Nii on seiklusradadel omad riietusnõuded. «Riietuse võiks valida vastavalt ilmale, aga eelistada pikkade käiste ja pikkade säärtega sportlikke riideid. Ronimas on käidud ka seelikutega, sest kui ikka on suur soov ja seeliku annab sättida turvavarustuse abil püksteks, siis ei saa see ju takistuseks olla,» räägib Vokk.

Miks pikad riided? Eeskätt seetõttu, et rajal võib olla erinevaid maandumisi võrku või vastu mõnd muud materjali, mis võib nahka kriimustada. Tegu on siiski aktiivse meelelahutusega ning liikuda peab olema mugav ja turvaline. Kõige parem on sportlik kihiline riietus, mida saab vastavalt ilmale kohandada. Võib juhtuda, et üleval ronides hakkab palav, samas radu vahetades võib hakata jahe. Et raja läbimine nõuab köitest kinnihoidmist ning turnimist, võiksid väärisesemed ja hinnalised ehted autosse või koju jääda. Kaotatud ehet on hiljem rajalt leida väga keeruline.

Kui ilm on südasuviselt soe ja soov on siiski suveriietega rajale tulla, soovitab Vokk jäl-

Suurim hirm seiklusparkide puhul on inimestel enamasti sama – kas ma saan hakkama? Seda eriti juhul, kui ees ootab esimene seiklusraja külastus. Õnneks on enamuses seiklusparkides erineva raskusastmega rajad, mille seast leiab sobiva iga huviline.

Algajad võiksid valida lihtsaima raja ning liikuda seejärel keerulisematele radadele. Muhu seikluspargi peainstruktor Mihkel Vokk julgustab, et proovimine on pool võitu: «Alati tuleb alustada lihtsamate radadega, et anda kehale võimalus harjuda ja oma meel ette valmistada.» Kui peaks juhtuma, et rajal saab mõte otsa või jõud raugeb, aitavad seiklusparkide instruktorid vajadusel nii nõu kui jõuga. Kui vaja, aidatakse hätta jäänud seikleja alla kasvõi poole raja pealt.

Ka Elva seikluspargi instruktor Jaana-Liis Jalakas lisab, et radu saab alati ka pooleli jätta ning tagasi algusesse suunduda, kui peaks poolel rajal tõrge tekkima. Ronijate allatoomine pole teab mis sage praktika, sest eeltöö tehakse koos instruktoritega ära enne rajale minekut. «Enne seiklema minemist teeb instruktor instruktaaži, tutvustab ohutusnõudeid ning aitab välja selgitada, millised rajad seiklejale võik-

Rajal saab vajadusel hinge tõmmata või äärmisel juhul katkestada.

Endal kaasa hea tuju ja õige riietus

Väärisesemed tasub jätta koju või autosse. Rajal kaduma läinud ehteid on keeruline leida.

•

Saue linna madalseiklusrada

•

Nelijärve madalseiklusrada

gida, et mistahes riietuse puhul oleks keha keskosa kaetud ning ka lühikeste pükste sääred oleksid pikemad. Turvavarustus võib väga lühikeste pükste puhul ronides vastu jalgu hõõruda ning valu teha. Rajal on kõige olulisem turvalisus, mistõttu kinnitatakse turvarakmed tugevalt vastu keha.

Mõistagi ei saa seiklusrajale plätude või muude väga lahtiste jalanõudega. Elva seikluspargi instruktor Jalakas soovitab kindlasti kaasa võtta kinnised jalanõud, et vältida liikuvate jalanõudega libisemist ja muid ootamatusi.

Seiklusrajal võiksid naistel juuksed olla kinni pandud ning pikemate habemetega mehed võiksid samuti habeme patsi punuda mitte moe tõttu, vaid et need rajal kogemata liikuvate osade vahele ei jääks.

•

Aegviidu madalseiklusrada

•

Leisi madalseiklusrada

Leia sobiv seikluspark

•

Ääsmäe madalseiklusrada

Tasuta madalseiklusrajad ootavad

Täna on üle Eesti kümneid erinevaid seiklusparke. Vokk sõ-

nab, et lisaks suurtele seiklusradadele leiab paljude omavalitsuste poolt koolide juurde ja parkidesse paigaldatud väiksemaid radu, kus turvavarustust ei nõuta. «Seiklusrajad on paljus üles ehitatud erinevatele kõrgusesse paigaldatud tasakaaluharjutustele. Peamine erinevus võib olla harjutuste ülesehituses, paiknemise kõrguses, harjutuste keerukuses, rajale pääsemise eeldustes (pikkus, kaal või vanus), radade pikkuses, kasutatavas turvavarustus.

Kindlasti mängib rolli ka see, kas seiklusharjutused on paigaldatud puudele või postide otsa ning kuidas võib ja saab oma seikluse radadel üles ehitada,» selgitab ta. Seega proovivad seiklusrajad leida midagi, millega teistest erineda. Mis aga kindel – iga seiklushuviline peaks leidma olemasolevatest valikutest endale midagi jõukohast. «Raskematel radadel on korralik trenn garanteeritud,» kinnitab Vokk.

Toimetaja valik: •

Pärnu Seikluskeskus tervitab seiklejaid 50 erineva seiklusmänguga neljal kõrgusastmel. Kauni merevaatega pargis saab nautida pikki õhusõite ja panna end proovile Tarzani hüppega. Vähemalt 120-sentimeetrised lapsed pääsevad läbima kõiki radu, väiksemad lapsed saavad lõbutseda mudilaste rajal.

•

Otepää seikluspark pakub midagi eriti põnevat – öist seiklemist.

Ettebroneerimisel on võimalik tulla rada läbima pimedal ajal. Kogu park on vaid oma seltskonna päralt ning seltskonnale antakse pealambid. Seikluspargis on kuus erinevat rada, mille läbimine peaks kokku aega võtma ligi kolm tundi.

•

Nõmme seiklusrajal saab testida raja läbimise kiirust ilma, et peaks kõrgel puude otsas turnima. Nimelt asub Nõmmel kõrgradadele lisaks kiirusrada, mis sisaldab keerulisi mänge. Iga seikleja saab ise rajal vajutada enda algus- ja lõppaja ning mõõta oma ronimisosavuse kiirust. Kiirusrajale pääsevad vähemalt 140-sentimeetrised seiklejad.

•

Türi elamuspargis saab tunda tõelist närvikõdi ning sooritada viimase raja lõpus 12-meetrine vabalangushüpe. Lisaks saab liuelda lumelaual ning sõita jalgrattaga üle oru. See peaks olema sobiv koht igale adrenaliiniarmastajale. Lisaks on võimalus mudilaste rajal seigelda juba kolmeaastastel lastel. Noorest peale harjutama!

REKLAAMTEKST

ELAMUSED

OOTAVAD LANGEL!

Lange Motokeskus on Põhjamaade suurimaid kardikeskusi, mis tagab igale külastajale positiivse emotsiooni ja kustumatu elamuse.

Lange Motokeskus asub vaid 9 kilomeetri kaugusel Tartu linnast.

Pakume palju sõidurõõmu kiiretel kartidel nii väikestele kui ka suurtele.

Eelmisel aastal avati avar sisekardihall, mille suuruseks on 5000 m2.

Kardiraja üldpikkus on 450 meetrit ning laius 6 meetrit, mis pakub võimaluse pikaks sõiduelamuseks. Sisehallis on kardisõpradele kasutada ülivaiksed elektrikardid,

mille juhtimine on mugav ja lihtne nii algajale kui ka kogenud sõitjale.

Korraga mahub rajale sõitma 8 inimest ning üks sõit kestab 8 minutit. Klientide tagasiside elektrikartidele on olnud ääretult positiivne.

Laupäeviti ja pühapäeviti kell 10–12 toimuvad sisekardihallis lastehommikud, kus lapsed saavad eakohasel kiirusel turvaliselt oma oskusi ja võimeid katsetada. Hea võimalus pakkuda lapsele elamus turvalises keskkonnas. Sõiduelamuse saamiseks peab lapse pikkuseks olema vähemalt 130 cm. Lisaks saab lastehommikutel iga laps tasuta pannkooki!

Peale kardisõidu on uues hallis võimalik pidada konverentse, seminare, firmaüritusi, sünnipäevi, pulmi jms ning me püüame igati arvestada klientide soove unustamatute sündmuste korraldamisel. Alati tasub meiega ühendust võtta ja leiame kindlasti lahenduse ka kõige erilisematel puhkudel.

Lange Motokeskuses on suvisel hooajal avatud lisaks sisekardihallile ka välikardi- ning motokrossirada.

Välise kardiraja pikkuseks on 1015 meetrit ning laiuseks 9 meetrit. Välirajale mahub korraga sõitma 15 täiskasvanutekarti, 2 tandemkarti ning 5 lastekarti ning sõit kes-

tab 10 minutit. Lastekardil peab lapse pikkuseks samuti olema 130 cm nagu ka elektrikardil. Hea lahendus väiksematele lastele on tandemkart, sest tandemkarti proovima on oodatud igas vanuses lapsed koos vanematega.

Kardirada on hästi valgustatud ning võimaldab sõita ka pimedal ajal. Lisaks harrastajatele on välikardirajale oodatud ka oma kartidega võistlussportlased.

Ettevõtetele ja sõpruskondadele pakume Grand Prixi, mis koosneb kolmest sõidust: eelsõit, kvalifikatsioon ning finaal. Grand Prix on eriline sellepoolest, et kui tavasõidud

algavad boksialast, siis finaalsõit hakkab stardikohtadelt ning võidab see, kes esimesena läbib 10 ringi. Seega on eriline adrenaliin kõikidele kardisõpradele tagatud.

Pere pisematele on meil lisaks väliraja tandemkartidele eraldi täispuhutud KTM rada, kus on võimalik sõita kidraceriga (laste väike elektrikart). Sõita saab koos vanemaga või ilma.

Nädalavahetuseti L-P pakub kohapeal toitlustus PubBuss, seega ei pea muretsema tühja kõhju pärast- Lange Motokeskuses saab lisaks heale elamusele ka mõnusa kõhutäie.

Kindlasti tasub broneeringud teha läbi meie broneeringusüsteemi kodulehelt.

Keskus on avatud T–P kell 12–21. langemotokeskus.com.

Olete oodatud!

Elamused ootavad Langel!

6 || suvi

postimees, 16. juuni 2021

KÖÖK. Eestimaal on suvel palju maitseid. Koos loodusega rikastub toidulaud. Astu suvele vastu mõnusalt suviste toitude ja jookidega. Millal veel, kui mitte praegu?

Suvised maitseelamused on kohal!

Suvised toidud on ikka olnud kerged ja maitseteküllased. Palju vitamiine, mineraale ja värskust otse aiast või turult. Kuigi suvekuumus meid liiga palju ei kimbuta, on eestlaste jaoks suvised kraadid siiski hapukapsa ja rammusa prae jaoks liiga kõrged.

Ikka tahaks midagi suvisemat.

Käes on ju rannahooaeg ning täis kõhuga pole rannas kuigi mõnus peesitada. Kui vanasti oli pikniku pidamine aadlike pärusmaa, siis ajaga jõudis euroopalik väljas einestamine nii pikniku kui ka välikohvikute kujul meile. Nüüd on väljas söömine suve lahutamatu osa ja eestlased selles vägagi osavad – oleme suur grillirahvas.

Värskus toidulaual Suviste toitude märksõna on värskus. Pole meie kliimas ju muul aastaajal nõnda palju värsket toitu saada kui suvel.

Eriti hea, kui endal aias või rõdul kasvab üht-teist värsket, kuid õnneks on igal pool võimalik osta kohalike toidukasvatajate saaki. Värske tooraine on iga koka jaoks oluline. Aina olulisemaks oskavad seda pidada ka kodukokad. Värskes tooraines on säilinud kõik vitamiinid, maitse ja tekstuur.

Kombineeri värskeid maitseid teraviljadega, mis hoiavad täiskõhutunnet. Hästi sobivad kuskuss, kinoa või tatar. Head valikud on täisteratooted. Suvi on hea aeg uute maitsete avastamiseks ja katsetamiseks. Kui pole jõudnud veel tutvuda näiteks läätsedega, võta see plaani. Suvi pole seikluste aeg vaid reisimise mõttes, vaid maitsetega eksperimenteerimisel.

Hea viis eksperimenteerimiseks on toiduainete asendamine kergemate alternatiividega.

Vaheta oma menüüs nisujahu välja kikerherne- või kaerajahu vastu, proovi teha mõnd lihatoitu taimetoiduversioonis. Anna võimalus uudsetel toiduainetel end üllatada. Sama kehtib värske ja rohelise kohta.

Lisaks on populaarsed erinevad kalaroad, sest suvi ja kala käivad käsikäes. Kala on kergem seedida ning see ei jäta rasket täiskõhutunnet. Värsket kala peaks suvisel ajal leiduma nii turgudel kui restoranides.

Hakkame grillima!

Grillimine on suve lahutamatu osa. Iga päev liha grillida ei tundu terve suve kuigi ahvatlev. Õnneks saab grillida väga palju toite ja toiduaineid. Keraamiliste grillide omanikud on ilmselt juba avastanud, kui maitsvaid pitsasid grillil saab teha. Et pitsat grillida, on vaja lisaks grilli-

le pitsakivi. Nii jääb pitsa eriti krõbe ja mõnus.

Aedviljad sobivad grillile sama hästi kui liha. Suvikõrvits, paprika, bataat – võimalusi on palju, mida liha kõrvale valmistada. Grill annab aedviljadele mõnusa suitsuse maitse.

Suvel on aega, et valmistada tavapärase kiire võileiva asemel eriti hõrk vahepala. Soe võileib saab grillil uue tähenduse. Lao kokku oma lemmikvõileib ning aseta grillile. Kuumus muudab saia eriti krõbedaks ning suitsuse mekiga juust sulab üle võileiva.

Kuhu jääb magustoit? Ka see valmib lihtsalt ja kiirelt õues. Arbuus, ananass, virsik ja banaan on neli puuvilja, mis maitsevad grillilt tulles jumalikult. Hea nipp on panna erinevaid puuvilju vardasse ning grillida mõnus puuviljasalat. Järgmine kord ei pea grillipeoks magustoitu toas tegema, vaid magustoit võib tulla otse grillilt.

Joogid, mis pakatavad maitsetest Värsketest aiasaadustest ei pääse mööda ka jookide puhul. Ürdid ja marjad ei käi vaid toitudesse. Münt, kurk, vaarikas ja teised saadused on suvejookides väga populaarsed ja sobivad ideaalselt jahutavasse keelemärjukesse. Lisaks annavad värsked lisandid palju maitset.

Peamine suvine jook on maitsevesi. Maitsevee puhul võib lasta kujutlusvõimel lennata ning panna sinna pea kõike värsket, mida aias leidub. Et vältida maitsete üleküllust ja üksteise üle domineerimist, lisa maitseveele korraga kuni kolm maitset. Ürtide puhul katseta koguseid, et ürdid vett liialt

tugevamaitseliseks ei muudaks. Kui pole soovi väga eksperimenteerida, on tsitruselised ürtidega alati kindla peale minek.

Ideaalse maitsevee valem on midagi magusat, midagi haput ja üks ürdiline. Maitsevesi on parimate maitseomadustega esimesed paar tundi. Ära unusta lisada jääd.

Ka kokteilide ja moktailide (alkoholivabade kokteilide) puhul on põhiline märksõna värsked koostisosad. Erinevaid toonikuid ja käsitöölimonaade saab kombineerida ürtide ja marjadega – mustikad, münt, kurk ja nii edasi. Marjadega joogi puhul vali sisse mõni tsitruseline, mis oma hapukusega marjade magusust tasakaalustaks. Mustikaid kasutades sobib selleks näiteks laim. Suurepärane koostisosa alkoholivaba suvise kokteili jaoks on mulliga vesi. Seda saab segada erinevate mahladega, näiteks jõhvikamahlaga. Lisa piparmündi lehti ning peoga meelepäraseid marju ja ongi olemas efektne maitsev suvine värskendaja.

Muidugi ei puudu suvest kõikvõimalikud smuutid. Smuuti võib olla vahepala eest, andes energiat ja toitaineid. Suvelemmik on kahtlemata maa-

sikas. Suvised värsked maasikad annavad kordades rohkem maitset ja vitamiine kui hooajaväliselt ostetud poemaasikad. Oleks patt neid mitte ära kasutada!

Maasikas sobib kokku paljude teiste marjade ja lisanditega. Kõige lihtsam on teha smuuti maasikatest ja keefirist ning lisada kaerahelbeid. Toitvad kaerahelbed muudavad smuuti ideaalseks hommikusöögiks. Klassikaline kombinatsioon on maasikas ja banaan ning nendega käib ideaalselt kokku münt.

Lisaks maasikale on suvel saada palju muidki vilju, mis just meil või kaugemal äsja valminud – kõikvõimalikud marjad, mango, õun, pirn, rabarber, isegi porgand. Kõiki saab kasutada toitvate smuutide ja kergete värskete mahlade tegemiseks.

Suvi on nii toidulaual kui baaripoolel värskust täis. Eestis on suvine vitamiinipommide aeg nõnda lühike, et tuleb kasutada iga võimalust kõike head ammutada. Värsked koostisosad sisaldavad palju vitamiine ja annavad ka rohkem maitset. Nii saavad toidud ja joogid eriti maitseterohked.

Eksperimenteeri ja ole valmis üllatuma!

Maitsevee kombinatsioonid: • • •

Maasikad ja basiilik Melon ja münt Apelsin ja rosmariin

• • •

Sidrun ja laim Pirn ja münt Värske kurk ja münt

suvi || 7

postimees, 16. juuni 2021 Suvised retseptisoovitused: • •

kaneel, meelepärased värsked marjad.

Lõika koorimata banaan pikuti pooleks ning aseta grillile, koor allpool. Hoia banaane grillil paar minutit, kuni banaan on muutunud pehmeks ja karamelliseks. Sega kokku mascarpone ja kaneel.

Soovi korral võib mascarpone asendada vaniljejäätisega. Kata banaan kreemi või jäätisega, raputa peale pisut kaneeli. Kaunista banaan pealt meelepäraste värskete marjadega. Lihtne, kiire ja suviselt maitseterohke!

Suvine toitev smuuti Koostisosad: • maasikad, • banaan, • keefir või maitsestamata jogurt, • 2 spl kaerahelbeid, • jää, • münt.

Kõiki koostisosasid saad valida sellises koguses, millist smuutit soovid. Kui soovid vedelamat, lisa rohkem keefiri või maitsestamata jogurtit.

Blenderda koostisosad ning serveeri kohe.

Suvine salat singi ja maasikatega Koostisosad: • maasikad, • prosciutto crudo sink, • kitsejuust, • meelepärane salatilehtede segu, • oliiviõli, • sool ja pipar.

Grillmagustoit Koostisosad: • banaan, • mascarpone kreem või jäätis,

Pese ja kuivata salatisegu ning aseta kaussi või taldrikule. Rebi singid väiksemateks viiludeks ning tükelda kitsejuust. Lisa kõik salatisegule. Seejärel puhasta ja tükelda maasikad ning lisa salatile. Lisa pisut oliiviõli ning maitsesta soola ja pipraga.

Suurepärane salat grilli kõrvale või suvepäeva vahepalaks.

8 || suvi

postimees, 16. juuni 2021

SEIKLEJA ABC. Kas vaim on suvisteks seiklusteks valmis? Et kõik sujuks viperusteta, peab kaasa haarama õige varustuse.

Suveseikleja meelespea Suvine matk kaunis Eestis – milline idüll! Siiski pole pikem retk looduses päris hotellipuhkus ning matkaja kott peab olema korralikult varustatud.

Matkaapteek korda!

Hästi pakitud matkakotti mahub terve maailm.

Suvel on päikesekaitsevahendid esmaolulised. Päike on salakaval ning UV-kiired jõuavad mõju avaldama ka läbi pilvede.

Seigeldes kipub aeg käest minema ning endalegi ootamatult on päikese käes viibitud mitu tundi. Vali päikesekreem, mille SPF-faktor on vähemalt 30.

Eestis puhates ei pääse putukatest – sääsed, parmud, puugid ja mitmed teised. Reisiapteegis võiks alati olla putukatõrjevahend, mis kaitseb nende kõigi eest. Kindlasti peaks vaatama, et lastele mõeldud putukatõrjevahendites oleksid looduslikud koostisosad.

Antiseptik on multifunktsionaalne vahend iga seikleja kotis. Antiseptik on vajalik haa-

vade puhastamiseks, aga aitab ka putkahammustuste sügeluse vastu. Peaaegu sama mitmekülgne abimees on jäägeel, mis aitab nii putukahammustuste kui valutavate lihaste korral.

Plaastrid peaksid olema iga inimese autoapteegis või käekotis. Kukkumisest tekkinud haav, sisselõige või uutest jalanõudest tekkinud vill – plaaster võiks olla haaramiskaugusel. Eriti hea, kui apteegis on veekindlad plaastrid, eriti looduses seiklejatel.

Igaks juhuks paki kaasa ka valuvaigistid. Liigne päike, vähene uni või veepuudus võivad põhjustada peavalu, mille saatel on keeruline seiklust nautida.

Kuidas hoida hügieeni?

Ilmselt on enamus inimesi kogenud, et hambahari on kaasas, ent hambapasta mitte. Väikesed reisimõõdus hambapastad on piisavalt väikesed ja kerged ega võta kotis liigselt ruu-

mi. Kui seljakotis ruumi napib, teevad vajaliku töö ära kõik-ühes šampoonid: pole vaja kaasa haarata eraldi šampooni, dušigeeli ja palsamit. Lisaks on saada neid reisimõõdus. Hea nipp on matkale haarata kuivšampoon.

Mistahes reisi või käimise puhul on hea, kui kotis on käeulatuses antibakteriaalne vahend või antibakteriaalsed salvrätikud. Kunagi ei tea, mil tekib vajadus käsi puhastada olukorras, mil see pole võimalik.

Haara kaasa ka veekindlasse kotti pakitud tualettpaberirull. Suure tõenäosusega matkates paberit ei leia ka siis, kui tee peal on korralikud välikäimlad.

Riietu nutikalt Pakid koti riideid täis, tagasi jõudes oled kasutanud nendest vaid paari komplekti. Tuleb tuttav ette? Kui minna matkama ja seljakoti kaal on oluline,

suvi || 9

postimees, 16. juuni 2021 siis seda luksust pole. Garderoob tuleb paremini läbi mõelda. Kuigi riiete valik sõltub oluliselt reisi tüübist ja sihtkohast, võiksid riided olla võimalikult õhulised, kiiresti kuivavad ja kerged. Suuremaid ja raskemaid riideesemeid peaks kaasa võtma nii vähe kui võimalik. Nutika pakkimise abil on võimalik riideid paremini mahutada, kuid riiete kaalu tuleb siiski õlul kanda. Ole riiete valikul nutikas.

Nutimaailm metsarajal Tänapäeval nutiseadmeteta ei saa. Nutitelefon ja nutikell on saanud argielu osaks ning aitavad tegevuses järge pidada ning toimetada. Lisaks pakuvad paljud seadmed infot tervise ja muu olulise kohta. Need pole pelgalt meelelahutuseks, vaid pakuvad teatavat turvalisust. Nii ka suvistele seiklejatele.

Telefoni ja kella ilmselt paljud maha ei unusta, kuid kas nutiseadmete laadimisvajadustele on mõeldud? Ei või et-

te teada, millal on üht või teist seadet rohkem vaja (GPS, internet, kaamera) ning aku kiirelt varud ära kulutab. Akupank annab võimaluse laadida oma seadmeid kus ja millal iganes. Kui kunagi olid akupangad suured ja rasked, siis nüüd on saada matkajatele sobivas mõõdus ja kaalus variante, mida on mugav kaasas kanda. Enne puhkust veendu, kui suur on akupanga mahutavus ning mitu korda saab sellest telefoni laadida. Muidu võib oodata halb üllatus, et otsakorral on nii nutiseadme aku kui ka akupanga oma.

Kõik see esmaoluline Eesti ilm on heitlik – kõik neli aastaaega võivad ühel päeval esindatud olla. Korralik vihmakeep peaks kuuluma iga matkalise varustusse. See hoiab kuiva nii enda kui seljakoti, ei kaalu peaaegu midagi ning hoiab käed vabad. Eelista tugevamast materjalist keepe, et teeäärne oks, koti lukk või oma küüs seda katki ei teeks.

Mida valida söögipooliseks ja joogiks? Sööki planeerides arvesta toidu mahutavuse ja kaaluga. Lisaks on oluline, kui palju energiat toidust saab. Matkale minnes on hea planeerida endale igaks päevaks kolm põhilist toidukorda ning snäkke teele. Snäkkideks sobivad hästi erinevad batoonid ja maiused, mis sisaldavad palju energiat ning on läbimõõdult väikesed ja kaalult kerged. Põhitoitude valmistamise jaoks vali vajalikud valmistusvahendid (kui vaja). Kui veepudeleid kaasas tassida ei taha, varusta end veepuhastustablettide või vastava seadeldisega.

Kui pole plaanis ööseks majutusasutusse jõuda, kanna hoolt oma ööbimise eest. Levinuim ja mugavaim viis matkal öö veetmiseks on telk ning magamiskott koos magamisalusega. Vali täispuhutav magamisalus, et säästa ruumi ja hoida varustuse mõõtmed väiksemad.

Hästi organiseeritud matkakott on nagu võlukarp – kõik vajalik väikeses pagasis. Kott kokku ja seiklema!

Eesti kaunis loodus ootab seiklema!

Hommikut alusta kaunil Tamme staadionil

Naudi päeva Tähtvere puhkepargis, kus jagub tegevust tervele perele - 53 hektari suurusel territooriumil leiaderinevaid võimalusi sportimiseks ja vaba aja veetmiseks ning saad imetleda eriilmelist loodust Emajõe ääres

Suveõhtu veeda Tartu laululaval, kus tänavu ootab Sind eriti rikkalik kultuuriprogramm

Treeni ja puhka, kus hing ihkab!

Peale mõnusat päeva Tartu linnas puhka end välja Tamme hostelis mugav majutus sõbraliku hinnaga!

Tutvu kõigi Tartu Sport võimalustega

www.tartusport.ee

10 || suvi

postimees, 16. juuni 2021

PUHKUS. Kogu aasta on pikisilmi oodatud, et saaks lõpuks nautida suvepuhkust. Et puhkus kulgeks viperusteta ning oleks tore nii suurtele kui väikestele pereliikmetele, on oluline hea ettevalmistus.

Ideaalne puhkus nõuab head ettevalmistust Milleks ettevalmistused?

Kui seni võisid seiklusjanusemad paarid ja pered minna puhkama ettevalmistusteta ning otsustada kulgemist spontaanselt, siis tänu viirusele on see praegu muutunud väga keeruliseks. Kui plaan reisida välismaale, on oluline olla kursis sihtriigi ja läbitavate riikide viimase infoga: kas ja keda riiki lubatakse, mis tingimustel riiki lastakse ning millised on ohud, kui koroonatest osutub positiivseks.

Lisa k s

peab kaasas olema kogu vajalik dokumentatsioon – lisaks isikut tõendavatele dokumentidele tervisega seotud dokumendid.

Eestis reisida on lihtsam ning põhjalikku eeltööd pole vaja. On hea kindlaks teha, kas asutused, mida plaanite külastada, on avatud. Ka paljud üritused toimuvad erinõuetega ning võivad nõuda külastajatelt tõendeid või dokumente.

Lastega reis nõuab rohkem planeerimist Ilmselt pole üllatus, et lastega reisimine nõuab tugevat eeltööd. See ei tähenda vaid seda, et oluline on varuda piisavalt snäkke, mänguasju, raamatuid, multifilme või muud meelelahutust – tuleb veenduda muus vajalikus: kas planeeritud majutuskohtades on soovitud kuupäevadeks olemas peretoad või kas külastatavad kohad on ikka avatud.

Õnneks on suur osa lastele mõeldud kohti vabas õhus (näiteks seiklusmaad, loomaaiad) ning suure tõenäosusega avatud. Küll asuvad paljud neist linnakeskustest kaugel, mistõttu oleks hea enne siiski veenduda ning vajadusel reisikava koostada.

Pane tähele, et paljud kohad pakuvad lastele soodsamat või lausa tasuta sissepääsu. Ole kursis, mis kohad teevad allahindlust näiteks õpilaspileti ettenäitamisel ning mitu last arvestatakse perepiletisse.

See aitab hoida kokku märkimisväärse summa puhkuse eelarves.

Hoia kulud kontrolli all Puhkus võib olla vägagi kulukas. Väikestel poepeatustel ja spontaansetel kohvikukülastus-

tel on oma võlu, kuid need lisavad tubli summa reisi eelarvesse. Kui soovid kulud kontrolli all hoida, planeeri vajaminev ning osta valmis enne puhkust. Näiteks telkima minnes varu vajalik telkimisvarustus ja grilliks vajaminevad tarvikud.

Osta autosse snäkid nii endale kui lastele. Nii väldid ootamatuid kulutusi ja emotsioonioste.

Vaatamisväärsuste ja lõbustuskohtade piletid moodustavad suure osa eelarvest. Hea eeltöö aitab sealtki kokku hoida. Olles puhkusel pikemalt, saab planeerida külastused aegadele, mil piletihind madalam, näiteks nädala sees või päeva esimeses pooles.

Ehk kõige suurem osa rahast kipub sageli minema majutusele. Internetis ette broneerides pakuvad paljud hotellid soodsamaid hindu. Lisaks võib lei-

da erinevaid kampaaniaid, kui puhkusepäevades paindlik olla.

Puhkus, millega on rahul kogu seltskond Harva on kõigil seltskonnas puhkusele samad ootused. Ikka tahaks üks rohkem rannas lebada, teine aktiivsemalt aega veeta, lapsed loodavad lõbustusparki minna. Et kogu seltskond oleks reisi lõpus õnnelik ja uue energiaga laetud, sättige reisikavva midagi igaühele. Nii välismaal kui Eestis leiab igas piirkonnas võimalusi eri tegevusteks.

Et vältida pettumusi, kaardistage enne koos oma ootused. Igaüks saab nimetada teatud arvu tegevusi või kohti, mida ta puhkuselt ootab. Nii tekivad hea ülevaade ja reisikava juba enne puhkuse algust ja puhkusele minnes on kõik ootusärevad ning rõõmsad.

Ideaalse puhkuse valem •

Eelarvesta puhkus võimalikult täpselt.

•

Tee eeltöö – uuri soodustusi ja kampaaniaid, lahtiolekuaegasid, saadavust.

•

Välismaareiside puhul tutvu nõutud dokumentidega ja piirangutega.

•

Ühine planeerimine tekitab kogu seltskonnale hea tunde.

suvi || 11

postimees, 16. juuni 2021

Lastega reis nõuab rohkem planeerimist.

ARMASTUS PEIPSIMAAL

E

AS-i hiljutine uuring näitas, et enamik eestimaalasi plaanib ka sel suvel puhata Eestis. Lähedal puhkamine muutub järjest trendikamaks, mis on hea nii riigile kui ka kogu maailmale, sest lennureisil on suur ökoloogiline jalajälg. Elamuse saamiseks ei pea sõitma Pariisi või Balile, elamuse võib saada ka Kauksi rannast, Varnja külast või Emajõe-Suursoost.

Paljud pered teevad endale juba kevadel suviseid reisiplaane.

Käime saartel, käime Pärnus, käime Lõuna-Eestis. See on tavaline.

Ilus, mõnus, aga tavaline. Kui otsid pärast pikka reisipausi midagi erakordset, siis sea sammud või autonina hoopis Peipsimaa poole.

Peipsimaa? Peipsimaa!

Peipsimaa on suur ja lai. Hästi üldiselt võib öelda, et Peipsimaa on kogu ala, mis piirneb Peipsi ja Lämmijärvega. Seega alates Vasknarvast läbi Kauksi, Mustvee, Kallaste ja Sibulatee kuni Kavastu, Mehikoorma ja Räpinani välja. Peipsimaale kuulub ka mõni järvest veidi kaugemal olev asula, näiteks Avinurme ja Alatskivi. See on kultuuriliselt kõige kirjumaid ja põnevamaid piirkondi Eestis. Siin elavad üksteise kõrval eestlased, vene vanausulised ja vanade vepsa hõimudega segunenud venelased. Sõbralikult üksteise kõrval, üksteist toetades ja arendades – Peipsimaa on hea näide loomulikust integratsioonist.

Peipsimaal käib kogu elu ikka eelkõige Peipsi järve ümber ning kohalike eluolu sõltub järve tervisest ja heaolust. Siinsed elanikud

KUI REISID, SIIS PÜÜA SEDA TEHA KESKKONNASÕBRALIKULT. MÕNI NIPP: •

Puhka looduses matkates, kas jalgsi või rattaga – lisaks keskkonnahoiule aitab see tugevada su tervist. Suurepärase võimaluse matkamiseks pakub Metsa matkarada, mis lookleb Peipsimaal tervelt 255 km ulatuses.

•

Looduses einetades väldi jäätmete ja prügi teket: kasuta korduvkasutatavaid nõusid, sealhulgas oma joogipudelit. Muidugi paki oma prügi kaasa või kasuta piknikukohas olevat prügikasti. Parem on jäätmed siiski kaasa võtta, sest lahtise prügikasti juures võivad toimetama hakata linnud ja loomad, kes võivad end mässida plastikusse või nööridesse või midagi toiduks kõlbmatut sisse süüa.

•

Ka mõnel kohalikul sündmusel osaledes saad olla silmapaistvalt loodushoidlik! Võta kaasa oma joogitops, võimalusel sööginõu.

Kui võimalik, sordi jäätmeid.

•

Piirkonnas liikudes eelista kohalikku kaupa – sellega toetad kohalikku majandust ning ka ökoloogiline jalajälg on sellevõrra väiksem. Kohalik toit on värske ja sisaldab vähem säilitusaineid.

•

Võimalusel liigu ühistranspordi või rattaga või jaga autot sõpradega. Seltsis ikka segasem!

nimetavad Peipsit lugupidavalt mereks ja tõsi ta on, otsa ega äärt sel ju ei paista. Merega tuleb ettevaatlikult ja austavalt ringi käia, seda teab iga rannarahvas. Siis oled hoitud ja saad saaki.

Peipsimaa rahvas ootab, et ka külalised suhtuvad nende meresse lugupidavalt. Kui tuled Peipsimaale, siis armasta Peipsimaad. Puhas liivarand püsib puhas ja imeline vaid siis, kui oma prügi, sealhulgas suitsukonid kaasa viid. Armasta neid randu, metsi, külatänavaid ja kohalikku rahvast. Austa ja toeta Peip­ simaa rahvast sellega, et kasutad kohalikke teenuseid ja sööd kohalikku toitu. Peipsimaa tunnustoit on muidugi kala ja sibul, aga siin on pal-

ju muudki. Kas teadsid näiteks, et Mustveed on nimetatud Eesti kurgipealinnaks?

Kui valid sihtkoha sündmuste järgi, siis on Peipsimaa just sulle! Peipsimaal toimub peaaegu iga päev midagi. Sel suvel etenduvad Peipsimaal «Serafima ja Bogdan», «Keisri usk» ja «Kihnu jenka». Kõik suuremad rannaäärsed asulad on seotud Sisevete festivaliga. Läbi suve toimub arvukalt kontserte ja erinevaid muusikafestivale. Eriliseks kohalikuks sündmuseks on Rääbisefestival, kogu Peipsimaad seob suve lõpus aga üheks Peipsi toidu festival. Tule, naudi, maitse, kuula, vaata, hinga ja armasta Peipsimaad!

REKLAAMTEKST

12 || suvi

postimees, 16. juuni 2021

Suvemood on mugav, kehasõbralik ja praktiline Lõpuks ometi saab paksud vammused kappi peita ja suveriided välja otsida! Ilmselt on kõik seda pikisilmi oodanud. Aga mida sel suvel selga valida? Lisaks talvisele ajale pole ju üldse ammu kodust väljas käinud ega teagi enam, milliseid toone ja lõikeid kantakse.

Suvi toob uut hingamist nii koju kui riidekappi. Endiselt on trendikad õrnad pastelsed toonid, ent tagasi on ka erksad julged värvid. Ka riiete materjal on olulisem kui kunagi varem. Moedisainerid Arina Baranovskaja ja Tauri Västrik jagavad nõuandeid, kuidas sel suvel eriti moekas olla.

Suvemood on midagi, mida oodatakse pikisilmi, sest tahaks suured rasked riided kappi visata ja päikest tervitada. Millised riided sel hooajal peaks välja otsima?

Riietusega sobiv näomask on kahtlemata selle suve trendikas aksessuaar.

Natalie: Sel hooajal on väga moes õlgu rõhutavad kleididpluusid-jakid. Seda näiteks õlakute või puhvvarrukate näol.

Selline stiil aitab luua ka kaunist naiselikku ja saledat siluetti. Lisaks jätab power-womanmulje! Tõeliseks pilgupüüdjaks on lendlevad hõlmikkleidid.

Tauri: Selle suve kuumim aksessuaar on mask ja vakt-

siin. Tembeldan iga maski patuoina moeõnnetuseks sel hooajal. Lisa aktsenti mõne ägeda mustriga maskiga, kui oled juba vaktsiini saanud ja reisipagas on valmis minekuks. Sportlik rõivastus (lühikesed dressipüksid või sweatshirt komplekt), lisaks mõni aktsendiga pastelne toon.

te toonidega - kottide või sandaalide ja kingade näol. Lisaks sobivad suvise jumega alati väga hästi kuldehted.

Tauri: Pastelsetes toonides reguleeritavad vöökotid on selle suve põhiline aksessuaar.

Milliseid toone sel suvel võib kohata?

Tauri: Eelista naturaalset ja orgaanilist – suvel temperatuurid varieeruvad.

Stiilide puhul võiks hetkeks pilgu visata materjalikoostisele: viskoos, puuvill ja linane on väga suvesõbralikud kooslused.

Paljasta õlga ja säärt – suvel saab seda teha ja katsetada erinevate siluettidega.

Valged tossud ja lohvakad või lendleva lõikega boxy-shaped-riided.

Natalie: Kanna palju kleite! Eestis on suvi niigi lühike ning suviste kleitide kandmisaeg kahetsusväärselt lühike.

Kasuta iga võimalust!

Tunne ennast mugavalt.

Sooja ilmaga soovime tunda ennast kergelt ja lahedalt.

Ka sel puhul on suvine kleit ideaalne lahendus.

Vali kvaliteetsed ning hingavad kangad – nii tänab sind ka sinu keha.

Tauri: Beebiroosa ja teksasinine, ka laimiroheline annab mõnusalt suvevärvides tunda. Pastelsed toonid on moes ka klassikaliste tossustiilide puhul. Endiselt on trendikad ka valged ning beežid tossud.

Natalie: Toonidest on kindlasti peale pikka neutraalsete värvide võimutsemist tagasi erksad värvid. Eriliselt tooks välja särtsaka virsikukarva oranži, fuksiaroosa, sirelililla ning salveirohelise.

Neutraalsete toonide armastajatele toon välja elevandiluutooni – sobib imehästi kokku päikesejumelise nahaga.

Kuidas on lood aksessuaaridega?

Kas neile peaks suve saabudes tähelepanu pöörama?

Natalie: Aksessuaaride puhul võiks kindlasti nagu riiete puhul katsetada erksama-

Millised oleks põhilised nipid, mida suveriiete puhul järgida?

suvi || 13

postimees, 16. juuni 2021 Suvemoe aksessuaarid Lisaks praktiliselest riietele on moes praktilised aksessuaarid. Ei ühtegi liigset asja sel suvel!

Veepudelid Suvel sageli päikese käes viibitud aeg pikeneb ja vee joomine ununeb. Kanna kaasas veepudelit, mis meenutab iga natukese aja tagant sõõmu võtma.

Tervis ja keskkond on olulisemad kui iial varem. Soeta korduvkasutatav veepudel. Täna on valik suur nii disainikui materjalivalikult. Termopudelid aitavad ka kõige kuumemal suvepäeval hoida vee pudelis mõnusalt jaheda.

Näomaskid

Suve kuum toon on fuksia.

Pandeemia taandub, kuid ei ole kadunud.

Näomaskid on endiselt vajalikud ning hea on soetada selline, mis kaunistaks kogu riietust. Paljud disainerid teevad nüüd lisaks riietele pilkupüüdvaid näomaske. Igaüks peaks leidma sobiva.

Lisaks on riidest maskid keskkonnasõbralikumad ning võivad muuta riietuse isikupärasemaks.

Turvalisus ja mood käsikäes!

Väikesed päikeseprillid Mesimummuprillide kõrvale tuleb teha ruumi, sest sel aastal on hitt hoopis väikesed päikeseprillid. Muidugi ei tee paha, kui olemas on paar mõlemast.

Oluline on, et päikeseprillid oleks UVkaitsega ning kataks silmi.

Telefonikaaned

Suurte päikeseprillide kõrval trendivad sel aastal hoopis väikesed prillid.

Asjade hoidmine on popp! Aga eriti popp, kui praktilised asjad on kaunid.

Telefonikaaned on juba viimased aastad oluline aksessuaar. Võimalik on tellida personaliseeritud ümbriseid või vahetada toone ja mustreid sõltuvalt riietusest.

14 || suvi

postimees, 16. juuni 2021

PÄIKE. Tõeliselt sooja päikest on Eesti kliimas vähe. Pole siis ime, et iga suvise ilmaga tahetakse nahka paljastada ja pisut jumet saada. Liigne UV-kiirgus võib aga teha rohkem kahju kui kasu – nahakahjustused, kortsud, nahavähk ja naha enneaegne vananemine on vaid mõni näide. Et hoida ennast ja oma naha tervist, on oluline end päikese eest õigesti kaitsta.

Kuidas nautida päikest ohutult?

Enne suvist päeva väljas on oluline selgeks teha, kuidas ohutult päikese käes viibida. Intensiivseim on päike kella kümnest hommikul neljani pärastlõunal.

Sel ajal on päike kõige ohtlikum.

Kui siiski soov on sel ajal väljas viibida, on oluline kaitsta nahka ja tervist.

Mis kaitseb kahjuliku kiirguse eest?

Kõige olulisem on kasutada päikesekreemi, millel on kaitse nii UVA- kui UVB-kiirguse eest ning piisav päikesekaitsevõime ehk SPF. UVA kiired jõuavad sügavamatesse naha kihtidesse ning mõjutavad kudesid. Just UVA kiired on vastutavad nahavananemise eest ning neid ei peata ka aknaklaas. UVB kiired tungivad naha pindmistesse kihtidesse, tekitades põletikku ja punetust. UVB kiired on peamised nahavähi tekitajad.

SPF-faktor on rohkem tuntud näitaja ning näitab päikesekaitse tugevust. Et eestlastel on üldjuhul heledam nahk, oleks hea, kui SPF-faktor jääks vahemikku 30–50. Paljud kardavad, et suure

SPF-faktoriga kreemi kasutades nahk ei päevitu, kuid see pole tõsi. Lastel peaks kasutama päikesekaitset, mille SPF-faktor on vähemalt 50.

Parim kaitse päikese eest on kahtlemata vari. Ka rannapäeval võiks kaasas olla väike päikesevari, mille all turvaliselt õhuvanni võtta ja merekohinat nautida.

Eriti oluline on see lastele. Kindlasti ei tasu soojal suvepäeval jalutama minnes unustada ka nahka katvaid riideid ning peakatet, et vältida päikesepõletust ja -pistet. Kas teadsid, et ka õhukese riietusega on võimalik saada nahale kerge jume? Lisaks saab organism igal juhul kätte mõnusa annuse D-vitamiini. Ära unusta kaitsta ka silmi! Päikeseprille valides veendu, et tegu pole vaid aksessuaariga ning klaasidel on UVkaitse. Silmadele piisav kaitse on UV 400.

Vaid õige kreemitamine annab maksimaalse kaitse Nutikas on kreemitada end pool tundi enne päikese kätte minemist, et päikesekaitse jõuaks

imenduda. Nii on nahk kohe päikese kätte minnes kaitstud. Oluline on pika rannapäeva jooksul kreemi kehale regulaarselt juurde kanda. Sagedus sõltub valitud SPF faktorist, naha tüübist ning ka sellest, kas vahepeal käiakse ujumas. Küll on soovitatav uus kiht kreemi kanda iga kord pärast ujumist või iga paari tunni tagant. Pea meeles, et ka pilvise ilmaga on võimalik saada päikesepõletus – ohtlik kiirgus tungib kergesti läbi pilvede.

Enamasti kantakse päikesekreemi suurtele aladele – käed, jalad, kõht, selg – ning unustatakse mõni oluline kehaosa. Päikest saavad lisaks kõrvad, kael, jalalabad ja nägu. Näonahka aitavad hoida SPF-kaitsega näokreemid.

Suvise päeva meelespea •

Kasuta päikesekreemi, millel on olemas UVA– ja UVB-kaitse ning SPF- faktor vähemalt 30.

•

Kreemita ka väiksemaid piirkondi – kõrvu, jalalabasid, nägu.

•

Kaitse silmi päikeseprillidega, millel on UV-kaitse.

•

Kanna päikesekreemi päeva jooksul regulaarselt uuesti nahale.

•

Kaitse lapse nahka päikesekreemi ja õhukeste riietega.

16 || suvi

postimees, 16. juuni 2021

LEMMIKLOOM. Neljajalgne pereliige ei pea olema takistus suvisele reisile minnes. Küll nõuab lemmikloomaga reisimine põhjalikku ettevalmistust ja valmisolekut ootamatusteks.

Ole kursis: millised ohud varitsevad lemmikut suvisel väljasõidul?

Lemmikloom vajab kogu reisi vältel hoolt ja kaitset ohtlike olukordade eest. Nii on omaniku ülesanne tagada looma ohutu reisimine. Enne suvist reisi lemmikuga ole teadlik võimalikest ohtudest.

tu peaks iga natukese aja tagant suvel reisides talle vett pakkuma. Täna on saadaval erinevaid termopudeleid, mis hoiavad vee jahedana ning on mugavad kaasas kanda.

ju usse, kes võiksid lemmikule ja inimestele ohtlikud olla, kuid rästiku eest tuleb end ja neljajalgset kaitsta. Rästikuhammustuse korral peab viivitamatult loomakliinikusse pöörduma.

Ülekuumenemine

Puugid ja rästikud

Allergiad ja mürgistused

Suvise reisimise juurde käib telkimine või matkamine looduses.

Ka lemmikuid varitsevad looduses ohud, mille eest ta end ise kaitsta ei oska. Suvel kohtab looduses putukaid ja parasiite, kes võivad lemmikule halba teha, näiteks kirbud ja puugid. Puukborrelioosi vastu on võimalik looma vaktsineerida ning kaitsta tõrjevahenditega – tabletid, kaelarihmad, täpilahused ja muu säärane.

Nii kaitsed lisaks lemmikule ka ennast, et loom puuke tuppa või autosse ei tooks. Üks ohtlikumaid varitsejaid on rästik. Õnneks pole Eestis pal-

Kevadsuvised õitsejad ei tekita vaid inimestel allergiaid – ka lemmikloomadel võib allergiaid esineda. Kui on põhjust lemmikul allergilist reaktsiooni kahtlustada, saab seda kindlaks teha loomakliinikus vereproovi abil.

Suvel vee ääres käies tuleb olla hoolikas, et koer vetikaid ei sööks ega merevett jooks. Mõlemad võivad tekitada loomal mürgistuse.

Nii mürgistuste kui allergiate osas on tarvis eriti tähelepanelik olla välismaisel reisil, kus võib esineda lemmiku jaoks uusi tundmatuid taimi ja ärritajaid.

Suvehooajal ähvardab lemmikuid kõige enam ülekuumenemine, eriti kui reisitakse autoga.

Autos tõuseb temperatuur kiiresti ning isegi kümneks minutiks autosse jäetud loom võib saada tõsise tervisekahju. Erinevalt inimesest ei reguleeri lemmiklooma keha oma temperatuuri ning eluohtlikuks olukorraks piisab lühikesest ajast. Kuumarabandust ei aita ära hoida ka paokile jäetud aken.

Veepuudus Reisil kipub aeg käest kaduma.

Vahemaad on pikemad, autos või muus transpordivahendis viibimine pikem ning lemmiku võimalused piiratud. Inimene suudab enda veetarbimist planeerida – sõidame veel tunnikese, siis teeme peatuse. Loom seda kahjuks teha ei saa ning seetõt-

Pane tähele!

Lemmikuga välismaale reisides ole kursis lennufirmade ja sihtkohariigi piirangutega!

«Lemmikloom on loom, kes on kaasas tema omanikel või omanike nimetatud vastutavatel isikutel (volitatud isik) ning pole ette nähtud müümiseks või teise omaniku juurde viimiseks.

Nendeks lemmikloomadeks võivad olla koerad, kassid, valgetuhkrud, selgrootud (v.a mesilased, kimalased ja koorikloomad, näiteks vähid ja krevetid), troopilised dekoratiivkalad, kahepaiksed (näiteks konnad ja vesilikud), roomajad (näiteks maod, sisalikud, kilpkonnad, varaanid, kameeleonid), närilised ja koduküülikud, mõned linnuliigid.»

Allikas: Põllumajandus- ja Toiduameti koduleht

Enda asjad pakitud. Aga lemmiku?

18 || suvi

postimees, 16. juuni 2021

REISIKAVA. Eestimaal reisimine ja kodumaa pärlite avastamine on populaarsem kui kunagi varem. On ju nii palju huvitavaid, maagilisi ja vaimustavaid paiku, kus veel käidud pole. Siin on suur spikker, kuhu sel suvel suund sättida.

23 põnevat kohta, mida Eestis sel suvel avastada Liblikaaed

Liblikaaias on võimalus teha kaugkontorit.

Lõuna-Eestis Võrumaa metsade vahel on liblikaaed, kus saab imetleda ja õppida uusi teadmisi päevaliblikate kohta. Sinna on rajatud looduslik keskkond, kus liblikatel on olemas kõik vajalik mõnusaks ja mugavaks eluks. Kes suvel töölt puhkust ei saa, saab minna liblikaaeda kaugkontorit tegema, sest just seda võimalust liblikaaia omanikud kollektiividele pakuvad. Suurepärane võimalus veeta päev inspireerivas stressivabas keskkonnas!

Kassari kaldavesi soojeneb kiiresti ning on hea supluskoht.

Rakvere linnus viib külastajad 16. sajandisse.

Setomaa idüll on puhkuseks ideaalne koht.

Setomaa Tere tulemast Setomaale, kus Eestis olles tekib tunne, nagu asutaks hoopis välismaal. Piirkond on minevikus kuulunud eri Vene riikide koosseisu ning peab ka täna lugu erinevatest kirikutest ja pühadest.

Au sees on hea söök, seto leelo ja keel. Setod naljatlevad, et Setomaa on piiripealne ala – pole ei lääne ega ida kultuur, vaid nende kahe piir. Setomaal leidub palju muuseume ja vaatamisväärsusi.

Külalislahked setod peavad ka puhkemaju ja -keskusi, kus minipuhkust veeta.

Rakvere linnus Rakvere linnus on võimsa ajalooga koht, mis viib külastajad otse 16. sajandisse. Avastada saab piinakambrit, surmatuba, põrgut, veinikeldrit, alkeemiku töötuba ja veel palju muud huvitavat. Osa saab võtta töötubadest ja panna end proovile nii mõõgavõitluses kui takistusribal. Suviti harjutatakse linnuse eeshoovis sõjameheelu, relva- ja rivivõtteid. Linnus väljapanekute ja demonstratsioonidega annab hea ülevaate nii lastele kui täiskasvanutele, milline nägi välja elu linnuses.

Linnuse lähedal asub kuulus Tarva kuju, mis andnud nime linnale ja endisele Tarvapää linnusele. 3,5-meetrise kuju skulptor on Tauno Kangro.

Kassari saar Pole palju neid, kes oleks käinud Eesti suuruselt viiendal saarel – Kassaril. Saar vabanes mere alt alles 3000 aastat tagasi ning on tõeline pärl! Seal on 40 laidu, karet ja rahu. Eraldi saareks seda enam ei loeta, kuna see on tammteedega Hiiumaaga ühendatud.

Kassari Piibunina mereranna kaldavesi soojeneb eriti kiiresti ning on armastatud supluspaik. Saarel saab ette võtta ka ratsamatka.

suvi || 19

postimees, 16. juuni 2021 Pärnu rannapromenaad

Loodus on hea koht, kust ammutada energiat.

Eesti oma suvituspealinn Pärnu pakub suurepärast võimalust nautida kaunist suvepäeva või sumedat suveõhtut pikal promenaadil.

Promenaad lookleb läbi purskkaevude ning pakub oma valguslahendustega õhtuhämaruses tõelist valgusshow’d.

Rannapromenaadilt algab rannaniidu matkarada, kus asub vaatetorn.

Pärnu rannapromenaad on kaunite vaadetega mõnus kulgemine.

Äntu järved on Eesti kõige selgema veega järved.

Kirna mõisapark Kirna mõisat ja selle ümbrust loetakse maailma viie ürgjõuliseima paiga hulka. See koht on au sees loodusravitsejate seas.

Ainulaadsete raviomadustega maa-alal on tugevad magneetilisanomaalsed tsoonid. Nõrgad madalsageduslikud lained on teatud sageduse ja intensiivsuse juures inimorganismile kasulikud.

Algsest mõisahoone hiilgusest pole küll palju alles, kuid see läbib järjest renoveerimisi. Külastajatele avatakse üha uusi ruume, mõisa territooriumil toimub palju üritusi ja näitusi.

Äntu järved Eesti kõige selgema veega järved asuvad Väike-Maarja läheduses ning on huvitav piirkond ka pinnavormide poolest. Järvede ligidal asuvad lubjakivikarjäärid. Ka oma ebatavaliselt selge vee on seitse Äntu järve saanud tänu lubjasele põhjale. Suurimad seitsmest on Valgejärv, Sinijärv ja Roheline järv. Äntu järved on suviti populaarsed suplejate seas. Matkarada ümber Sinijärve on jõukohane ka pere noorimatele liikmetele.

A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel

Muuseumi territooriumil on palju võimalusi perega aega veeta ja ka uusi teadmisi hankida.

Avasta Eesti ühe armastatuima kirjaniku sünnikodu. Uudistada saab nii elumaja kui kõrvalhooneid – aita, rehielamut, lauta ja saunikute hooneid. Muuseumi territooriumil on palju ruumi lastel joosta ja mängida ning võimalus end taluelanikuna pildile püüda. Muuseumist saab ringkäigule kaasa küsida mängukaarte, mis muudavad külastuse pere noorimate jaoks veel põnevamaks.

20 || suvi

postimees, 16. juuni 2021 Valaste juga Ida-Virumaal asub Eesti kõrgeim juga – Valaste juga. See on valitud ka Põhja-Eesti pankranniku looduspärandiks ja rahvuslikuks sümboliks. 30,5-meetrine juga on eriti võimas suurvee ajal. Sealselt matkarajalt ja trepistikult avaneb vaade kihtidele, mis tekkisid pinnases 400 000 miljoni aasta jooksul. Joa juurest pääseb treppi mööda mere äärde ning läheduses asub 1,3-kilomeetrine matkarada.

Maaliline Harilaid.

Harilaid Harilaid on Saaremaa liidetipus asuv ebakorrapärase kujuga poolsaar. Poolsaar kerkis merest kahe tükina, mis hiljem kokku kasvasid. Poolsaart piiravad külgedest erinevad lõukad ja lahed ning poolsaare keskel on järvekesi ja ojasid. Kuna poolsaar on võrdlemisi noor, on ka sealne taimestik noor ning välja kujunemata.

Sellegipoolest leiab sealt üle 173 liigi taimi. Kivine Harilaid on peatuspaik mitmetele merelindudele. Poolsaarel on mitu eri pikkusega matkarada, kus suvine päev veeta.

Toila oru park Toila on vahva koht, kuhu ilusa ilmaga sõita. Omanäoline lapikute kividega rand ning lummav presidendiloss ja park pakuvad põnevat avastamist kõigile.

Suurejooneline loss valmis 1899. aastal ning lossi ümber kerkisid ilu- ja talveaed, laskuvad terrassid, paadisild ja palju muudki. Loss hävis täielikult II maailmasõjas.

Eesti kõrgeim juga pakub võimsat vaatemängu.

Kaevanduslinnana tuntud Kohtla-Järve peidab nii kauneid parke kui põnevat ajalooretke.

Kohtla-Järve Toila oru pargis saab näha kaunist loodust ja imelisi vaateid.

Ida-Virumaal on palju unustatud pärle. Üks neist on Kohtla-Järve, kus on palju vaadata ja teha. Just Kohtla-Järvel Kukruse alevikus alustati 90 aastat tagasi põlevkivi kaevandamist. Täna leiab sealkandis palju põnevat sellega seotut, mida uudistada.

Muuhulgas on seal põlevkivimuuseum, kaevandusmuuseum ning mitu mõisa.

Toila pargis on lisaks kaunile arhitektuurile imeilus loodus – alleed ja lopsakad lillepeenrad. Võimalus on kogeda kogu kompleksi virtuaalreaalsuse läbi, mis viib külastajad 1939. aastasse ning ajaloorännakuile.

Hinni kanjon Haanja looduspargi sihtkaitsevööndis asub kuni 20 meetri sügavune Hinni kanjon, mis on Eestis ainuke omataoline. 300 meetrit pikk järskude nõlvadega sälkorg pakub vaatemängu igal aastaajal. Kanjoni põhjas on näha väike allikakoobas ning vee uuristatud käike. Kitsasse kanjonisse pääseb laudteed mööda. Pane tähele, et kanjon asub eramaadel ning koertega käimine pole seal lubatud!

Hinni kanjon on maagiline igal aastaajal.

Kohtla-Järve Järve linnaosas asub muinasjutuline linnapark. Pere noorimad leiavad tegevust mängu- ja spordiväljakutel, vanemad saavad nautida kaunist jalutuskäiku vee ääres ning purskkaevu vaatemängu. Huvilistele on avatud võrkpalli- ja korvpalliplatsid. Tee parki suundub kesklinna promenaadilt kultuurikeskuse poole.

suvi || 21

postimees, 16. juuni 2021 Tallinna Raekoda ja vanalinn

Tallinna raekoja ööilu.

Tallinna vanalinn pole ilmselt esimene koht, mis tuleb ilusa suvepäeva sihtkohana meelde. Sellegipoolest on vanalinn ja raekoda ideaalne koht suvepäeva veetmiseks. Tallinnas asub Põhja-Euroopa kõige paremini säilinud gooti stiilis raekoda.

Väikesed kohvikud ja restoranid, suveniiripoed ja vaateplatvormid hoiavad tegevuses pere noori ja vanu.

Platvormidelt, tornidest ja vanalinna müürilt avaneb vaade pea kogu Tallinnale. Tallinna vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Kaali meteoriidikraatrid

Kaali meteoriidikraater on Saaremaal populaarne turismisihtkoht.

Saaremaal asuvad haruldased meteoriidikraatrid, mis on muuseas Euraasia efektseim kraatriväli. 7500 aastat tagasi siia kukkunud Kaali meteoriit on viimane hiidmeteoriit, mis langes maailmas tihedalt asustatud piirkonda. Kokku on kraatriväljas seitse kraatrit. Peakraatri läbimõõt on 110 meetrit ning seal asub Kaali järv. Kraatri ümber on teerajad, kus saab uudistada nii kraatreid kui ümbritsevat loodust.

Keila juga

Keila juga on Eesti suuruselt teine juga.

Keila vallas asub Eesti suuruselt teine juga. 6,1 meetri kõrguselt alla langev vesi pakub suurejoonelist vaatemängu. Ümber joa on Keila-Joa park teeradade, rippsilla ning mõisaga. Keila joal asub ka renoveeritud hüdroenergiajaam. KeilaJoa pargi 2,1-kilomeetrine loodusrada on hea võimalus tutvuda sealse loodusega.

Pargi alal voolab ligi 200 oja.

22 || suvi

postimees, 16. juuni 2021

Kihnu Suvi on ideaalne aeg UNESCO pärandi nimekirja kantud saart põhjalikumalt tundma õppida. Mitmekesise ajaloopärandiga idüllilisel saarel jääb aeg seisma ning puhkus saab uue tähenduse. Saar on seitse kilomeetrit pikk ja 3,3 kilomeetrit lai ning on ideaalne rattaga avastamiseks. Ühtlasi on Kihnu väin üleeuroopalise tähtsusega lindude koondumispaik.

Kihnu saar jaguneb neljaks külaks: Lemsi, Linaküla, Rootsiküla ja Sääre. Saare põhjaosas on lennuväli.

Kihnu kuulub UNESCO pärandi nimekirja.

Pranglile sõites tundub, et aeg on seisma jäänud.

Prangli saar Kolme külaga Prangli saar viib külalised ajas tagasi. Väike koolimaja, pisike puukirik, tolmused teed ikooniliste autodega, kaunis mets ja rannajoon. Vanad rannatalud on puhas ajalugu. Keskajal oli Prangli saar hansakaupmeeste seas kardetud – siin varitsesid piraadid mööduvaid laevu. Tol ajal olid Prangli elanikud soomlased ja rootslased. Täna on see armastatud suvituspaik. Püsielanikke on saarel sadakond. 6,44-ruutkilomeetrine Prangli saar on suurepärane sihtkoht ka päevaseks reisiks. Päevaga jõuab hea tahtmise korral läbi käia või rattaga sõita kogu saare. Prangli pole kuurort, vaid pakub külastajatele ehedat maakoha võlu.

Narva-Jõesuus asub Eesti pikim liivarand.

Narva-Jõesuu Eesti oma suvekuurort. 7,5-kilomeetrine puhas liivarand on Eesti pikim ning kulgeb käsikäes metsaviiruga. 1. maist 30. septembrini on Narva-Jõesuus parkimine tasuline. Linnakeses on palju väikesi kohvikuid ja spaahotelle. Sealsed värvilised puitpitsiga ääristatud majakesed on suisa omaette vaatamisväärsus. Siin kohtuvad uus ja vana – uhkete uute häärberite kõrval võib kohata päevinäinud majakesi. Ehedus ongi Narva-Jõesuu võlu.

Jaapani aed on hea koht, kus mõtteid koguda ja looduse ilu nautida.

Kadrioru pargi Jaapani aed Rosaariumis saab imetleda enam kui 300 roosisorti.

Roosoja talu rosaarium 300 erinevat roosisorti ja enam kui 500 roosipõõsast – on see vast vaatepilt!

Roosoja talu on pereettevõte, millega tehti algust kümme aastat tagasi. Imetleda saab pargi- ja roniroose, põõsas- ja pinnakatteroose, peenra- ja dekoratiivseid roose. Ilusal suvisel päeval saab nautida rooside lõhna ja teha lillemerega pilte.

Roosoja talu rosaarium asub Harjumaal Kose vallas.

Kadrioru park on nii pealinlaste kui turistide armastatud jalutuskoht. Paljud aga pole kunagi sattunud sealsesse Jaapani aeda, mis on justkui värav hoopis eksootilisemasse paika. 2011. aastal avatud Jaapani aed sai kujunduse ja näo Misao Sonelt, kes õppis aiakujundust just Tokyos.

Koha märksõnad on kulgemine, mõtisklus ja loodusesse põimumine. Jaapani aed toetub elu ringkäigu filosoofiale. Seal peavad pidu julged oravad ja linnud, kes peo pealt süüa tulevad võtma ning see on elupaik lindudele. Tiik, kosk ja võimsad puud pakuvad meelerahu ning inspiratsiooni. Aed on pidevas arenemises ning seetõttu on hea sinna ikka ja jälle tagasi minna.

Kunagisest kindlusest on alles vaid varemed.

Viljandi lossimäed Elistveres saab lähedalt näha ka karu.

Lossimäed on üks Viljandi visiitkaarte.

1224. aastal hakati looma sinna kivikindlust, mis sai täieliku kuju 16. sajandi alguseks. Sõdade tõttu on paraku vaid mõni kivisein alles jäänud, kuid varemed ja park on siiani omaette vaatamisväärsus.

See on armastatud puhkamis- ja ajaveetmispaik kohalikele. Varemetelt avaneb kaunis vaade Viljandi järvele. See on ideaalne paik, kus kahekesi romantiliselt aega veeta – rippsild, looklevad pargirajad ja nõlvadel kõndivad lambad loovad selleks suurepärase keskkonna.

Elistvere loomapark Üle 20 aasta on Tartu vallas asuv Elistvere loomapark näidanud huvilistele kodumaiseid metsloomi. Algselt loodi loomapark, et pakkuda võimalikult looduslähedast kohta loomadele, kes olid jäänud emata või saanud viga. Nüüd elavad loomapargis nende järglased ja ka teistest loomaparkidest vahetuse teel saadud loomad. Pargi eesmärk on jagada loodusharidust ning näidata huvilistele, kuidas loomad Eesti metsades elavad. Loomade juures on infotahvlid, kus saab tutvuda nende eluoluga. Lastel on eriti põnev, sest näha saab väga erinäolisi loomi lähedalt.

postimees, 16. juuni 2021

reklaam || 23