4 || suvi
postimees, 16. juuni 2021
SEIKLUSRAJAD. Üks suvine seiklus paneb proovile nii keha kui vaimu ning pakub hulganisti põnevust. Erinevaid seiklusradu leiab Eestis mitmeid. Kuhu minna ja kuidas end esmakordseks seiklusrajaks ette valmistada? Tuleb välja, et see polegi vaid hulljulgetele kogenud ronijatele.
Seiklusrajad pole vaid hulljulgetele Vahva pärastlõuna seiklusrajal tekitab närvikõdi ja paneb proovile kogu pere. Sobiva raja leiab tänapäeval kiirelt ja lihtsalt internetist. Samuti leiab sealt kogu info seiklusparkide lahtiolekuaegade ja külastustingimuste kohta. Kui sobiv park leitud, siis on aeg teele asuda!
sid sobida, arvestades seikleja pikkust, sportlikkust ja kartusi,» tutvustab Jalakas protsessi. Nii saavad spetsialistid suunata iga huvilise võimetele vastavale rajale. Oluline on tunda raja läbimisest rõõmu, mitte hirmu.
Hirmudele vastu!
Ronima minekuks pole endal vaja palju ettevalmistusi teha, kuid üks oluline asi siiski on – riietus. Mõistagi ei saa seiklusrajale minna riietusega, mis võib muuta ronimise ohtlikuks. Nii on seiklusradadel omad riietusnõuded. «Riietuse võiks valida vastavalt ilmale, aga eelistada pikkade käiste ja pikkade säärtega sportlikke riideid. Ronimas on käidud ka seelikutega, sest kui ikka on suur soov ja seeliku annab sättida turvavarustuse abil püksteks, siis ei saa see ju takistuseks olla,» räägib Vokk. Miks pikad riided? Eeskätt seetõttu, et rajal võib olla erinevaid maandumisi võrku või vastu mõnd muud materjali, mis võib nahka kriimustada. Tegu on siiski aktiivse meelelahutusega ning liikuda peab olema mugav ja turvaline. Kõige parem on sportlik kihiline riietus, mida saab vastavalt ilmale kohandada. Võib juhtuda, et üleval ronides hakkab palav, samas radu vahetades võib hakata jahe. Et raja läbimine nõuab köitest kinnihoidmist ning turnimist, võiksid väärisesemed ja hinnalised ehted autosse või koju jääda. Kaotatud ehet on hiljem rajalt leida väga keeruline. Kui ilm on südasuviselt soe ja soov on siiski suveriietega rajale tulla, soovitab Vokk jäl-
Suurim hirm seiklusparkide puhul on inimestel enamasti sama – kas ma saan hakkama? Seda eriti juhul, kui ees ootab esimene seiklusraja külastus. Õnneks on enamuses seiklusparkides erineva raskusastmega rajad, mille seast leiab sobiva iga huviline. Algajad võiksid valida lihtsaima raja ning liikuda seejärel keerulisematele radadele. Muhu seikluspargi peainstruktor Mihkel Vokk julgustab, et proovimine on pool võitu: «Alati tuleb alustada lihtsamate radadega, et anda kehale võimalus harjuda ja oma meel ette valmistada.» Kui peaks juhtuma, et rajal saab mõte otsa või jõud raugeb, aitavad seiklusparkide instruktorid vajadusel nii nõu kui jõuga. Kui vaja, aidatakse hätta jäänud seikleja alla kasvõi poole raja pealt. Ka Elva seikluspargi instruktor Jaana-Liis Jalakas lisab, et radu saab alati ka pooleli jätta ning tagasi algusesse suunduda, kui peaks poolel rajal tõrge tekkima. Ronijate allatoomine pole teab mis sage praktika, sest eeltöö tehakse koos instruktoritega ära enne rajale minekut. «Enne seiklema minemist teeb instruktor instruktaaži, tutvustab ohutusnõudeid ning aitab välja selgitada, millised rajad seiklejale võik-
Rajal saab vajadusel hinge tõmmata või äärmisel juhul katkestada.
Endal kaasa hea tuju ja õige riietus
Väärisesemed tasub jätta koju või autosse. Rajal kaduma läinud ehteid on keeruline leida.
•
Saue linna madalseiklusrada
•
Nelijärve madalseiklusrada
gida, et mistahes riietuse puhul oleks keha keskosa kaetud ning ka lühikeste pükste sääred oleksid pikemad. Turvavarustus võib väga lühikeste pükste puhul ronides vastu jalgu hõõruda ning valu teha. Rajal on kõige olulisem turvalisus, mistõttu kinnitatakse turvarakmed tugevalt vastu keha. Mõistagi ei saa seiklusrajale plätude või muude väga lahtiste jalanõudega. Elva seikluspargi instruktor Jalakas soovitab kindlasti kaasa võtta kinnised jalanõud, et vältida liikuvate jalanõudega libisemist ja muid ootamatusi. Seiklusrajal võiksid naistel juuksed olla kinni pandud ning pikemate habemetega mehed võiksid samuti habeme patsi punuda mitte moe tõttu, vaid et need rajal kogemata liikuvate osade vahele ei jääks.
•
Aegviidu madalseiklusrada
•
Leisi madalseiklusrada
Leia sobiv seikluspark
•
Ääsmäe madalseiklusrada
Tasuta madalseiklusrajad ootavad
Täna on üle Eesti kümneid erinevaid seiklusparke. Vokk sõ-
nab, et lisaks suurtele seiklusradadele leiab paljude omavalitsuste poolt koolide juurde ja parkidesse paigaldatud väiksemaid radu, kus turvavarustust ei nõuta. «Seiklusrajad on paljus üles ehitatud erinevatele kõrgusesse paigaldatud tasakaaluharjutustele. Peamine erinevus võib olla harjutuste ülesehituses, paiknemise kõrguses, harjutuste keerukuses, rajale pääsemise eeldustes (pikkus, kaal või vanus), radade pikkuses, kasutatavas turvavarustus. Kindlasti mängib rolli ka see, kas seiklusharjutused on paigaldatud puudele või postide otsa ning kuidas võib ja saab oma seikluse radadel üles ehitada,» selgitab ta. Seega proovivad seiklusrajad leida midagi, millega teistest erineda. Mis aga kindel – iga seiklushuviline peaks leidma olemasolevatest valikutest endale midagi jõukohast. «Raskematel radadel on korralik trenn garanteeritud,» kinnitab Vokk.
Toimetaja valik: •
Pärnu Seikluskeskus tervitab seiklejaid 50 erineva seiklusmänguga neljal kõrgusastmel. Kauni merevaatega pargis saab nautida pikki õhusõite ja panna end proovile Tarzani hüppega. Vähemalt 120-sentimeetrised lapsed pääsevad läbima kõiki radu, väiksemad lapsed saavad lõbutseda mudilaste rajal.
•
Otepää seikluspark pakub midagi eriti põnevat – öist seiklemist. Ettebroneerimisel on võimalik tulla rada läbima pimedal ajal. Kogu park on vaid oma seltskonna päralt ning seltskonnale antakse pealambid. Seikluspargis on kuus erinevat rada, mille läbimine peaks kokku aega võtma ligi kolm tundi.
•
Nõmme seiklusrajal saab testida raja läbimise kiirust ilma, et peaks kõrgel puude otsas turnima. Nimelt asub Nõmmel kõrgradadele lisaks kiirusrada, mis sisaldab keerulisi mänge. Iga seikleja saab ise rajal vajutada enda algus- ja lõppaja ning mõõta oma ronimisosavuse kiirust. Kiirusrajale pääsevad vähemalt 140-sentimeetrised seiklejad.
•
Türi elamuspargis saab tunda tõelist närvikõdi ning sooritada viimase raja lõpus 12-meetrine vabalangushüpe. Lisaks saab liuelda lumelaual ning sõita jalgrattaga üle oru. See peaks olema sobiv koht igale adrenaliiniarmastajale. Lisaks on võimalus mudilaste rajal seigelda juba kolmeaastastel lastel. Noorest peale harjutama!
