Dr Andre Trudnikov: „Raske töö tipphaiglas liidab meeskonna!“

Andre Trudnikov

„Raske töö tipphaiglas liidab meeskonna!“

Jaanuaris COVID-kriisi keskmes kirurgiakliiniku juhina tööd alustanud dr Andre Trudnikov peab tulemusliku koostöö aluseks meeskonna ühtsust.

Asusite Regionaalhaigla kirurgiakliiniku juhina tööle aasta alguses. Enne seda juhtisite Ida-Tallinna Keskhaigla üld- ja onkoloogilise kirurgia keskust. Võib vist öelda ka nii, et jõudsite tänavu ringiga oma esimesse töökohta tagasi?

Jah, olen töötanud siin majas päris kaua. Tulin siia juba 1991. aastal pärast ülikooli. Kaks aastat olin üldinternatuuris ja 1993. aastal asusin toonase nimega Mustamäe haiglas tööle I üldkirurgia osakonda. 2003. aastal lahkusin siit Ida-Tallinna Keskhaiglasse juhatama II üldkirurgia osakonda, millest kasvas tasapisi välja üld- ja onkoloogilise kirurgia keskus. Eelmise aasta maikuus osalesin Regionaalhaigla kirurgiakliiniku juhi konkursil ja augusti lõpus sain rõõmustava sõnumi, et 1. jaanuarist olengi valitud sellele ametikohale.

Kui teie praegust ametikohta eelmisega võrrelda, on neis midagi sarnast või on siin hoopis midagi muud?

Kindlasti on Regionaalhaiglas hoopis midagi muud. Üks asi on juhtida 12 arsti, hoopis teine asi juhtida 140 arsti ja ligi 800 töötajat. ITK-l on küll võimekust rohkem kui mõnel teisel keskhaiglal, aga Regionaalhaigla on ikkagi palju suurem ja siin on palju rohkem erialasid.

Regionaalhaigla kirurgiakliinik on eriline juba selle poolest, et siin on kaetud kõik kirurgilised erialad. Osa üksusi, nagu põletuskeskus ning pea- ja kaelakirurgia keskus, ongi olemas ainult Tallinnas, ning mõned erialad, nagu neurokirurgia, veresoonte-, rindkere- ja kardiokirurgia, on peale meie veel ainult Tartus. Täiesti ainulaadne on siinne traumakirurgia keskus, mida toetavad kõik kirurgiakliiniku erialad. Tekst: Anu Jõesaar Fotod: Aivar Kullamaa

Andre Trudnikov

08.06.1968

PEREKOND Abielus, kaks poega ja tütar

HARIDUS Tartu Ülikooli arstiteaduskond, ravi eriala 1985–1991

TÖÖ

 1991–1993 Tallinna Kiirabihaigla arst-intern  1993–2003 Tallinna Mustamäe Haigla

I üldkirurgia osakond, kirurg  Alates 2003. a maist Ida-Tallinna Keskhaigla

II kirurgiaosakonna juhataja  Alates 2009. a märtsist Ida-Tallinna Keskhaigla üld- ja onkoloogilise kirurgia keskuse juhataja  Alates 2021. a jaanuarist Regionaalhaigla kirurgiakliiniku juhataja

ORGANISATSIOONID

 Maailma Kirurgide Assotsiatsioon  Eesti Arstide Liit  Tallinna Kirurgide Selts (juhatuse liige, esimees)  Eesti Gastrointestinaalse Endoskoopia Ühing  Eesti Gastroenteroloogide Selts  Eesti Bariaatrilise ja Metaboolse Kirurgia Selts (juhatuse liige)  Eesti Kirurgide Assotsiatsioon, sertifitseerimiskomisjoni liige  Eesti Rahvuskultuuri Fond, Prof Uno Sibula

Fondi halduskogu liige

Kui lihtne on väljastpoolt tulijal Regionaalhaigla töökeskkonda sisse elada?

Ei ole lihtne. Siin on väga suur maja ja väga suur töötempo. Ma ei tea, kui kaua peab siin töötama, et vähemasti pooled arstid oleksid nähtud. Loomulikult teeb minu sisseelamise kergemaks see, et tunnen väga paljusid inimesi juba varasemast ajast.

Kirurgid on vist ka kõige keerulisemad arstiisiksused, keda juhtida?

Siiamaani ei ole mul keeruline olnud, olen saanud kõikide inimestega räägitud ja kokkulepped, mis meil on sõlmitud, on kehtinud.

Miks valisite kirurgiameti ja kas see valik oli kohe selge?

Minu jaoks ei olnud pikka mõtlemist, mis erialal pärast õpinguid jätkata. Valisin kahe kirurgilise eriala vahel: ortopeedia ja üldkirurgia. Ortopeedina töötas ka minu isa. Pärast ülikooli alustasin internatuuris Kiirabihaigla I kirurgias. Minu esimene kirurgiaõpetaja oli dr Heiti Ruus. See saigi määravaks, miks otsustasin üldkirurgia kasuks. Olen talle väga tänulik, et ta suutis minus äratada tõsise huvi üldkirurgia eriala vastu.

Milline on retsept või soovitus patsientidele, kuidas raskest haigusest kõige paremini taastuda?

Soovitan usaldada oma arsti ja olla võimalikult positiivse suhtumisega.

Kas mõni asi on suutnud teid Regionaalhaiglas lausa üllatada?

Ma ei ütleks, et oleks olnud midagi täiesti enneolematut. Siiski tuleb arvestada, et ma ei tulnud päris normaalsesse haiglatemposse. Aasta algas suurte COVID-19 piirangutega ja ka praegu on tunda survet, et need tulevad uuesti. Nii et tavatingimustes, normaalses töötempos polegi me väga töötada saanud. Kogu aeg on tulekahju kustutamine, kohanemine COVID-i seatud tingimustega. Kaugvaates on aga siiski nii, et Regionaalhaigla pole mõeldud nakkushaiglaks. COVID pole ainuke haigus siin maailmas. On tuhandeid teisi raskeid haigusi, mida on vaja ravida.

Mida teil endal on vaja kõige enam juurde õppida?

Arstil tuleb juurde õppida kogu aeg, aga minul praegu kõige enam inimeste juhtimist. Juhtimine meditsiinis on tänapäeval hoopis midagi muud kui 20 aastat tagasi. Toona piisas sellest, et osakonnal on juhataja, kes ütleb, mida täna teha. Arstid olid harjunud, et ka pärast valvet tuleb tööle jääda ja nädalavahetustel tööle tulla.

Tänapäeva noored ambitsioonikad arstid teavad ka oma õigusi vabale ajale, tööaja arvestusele, koolitustele. Kui me oleme huvitatud sellest, et meile tuleks rohkem võimekaid residente, kui tahame olla noortele arstidele atraktiivsed, siis peame olema tippkeskus ka oma juhtimistasemelt ja töökorralduselt.

Regionaalhaigla kirurgiakliinik peaks ju olema noorele arstile unistuste töökoht?

Kõrvalt vaadates küll, aga unistuste töökoht peab pakkuma noorele inimesele ka tuge. Keegi ei soovi residendina sattuda virvarri, kus ta ei saa aru, kuidas liikuda, kuidas ülikoolis nõutud lõikustel osalemiste arv kätte saada. Meie residentide küsitlused näitavad, et loomulikult on nad rahul haigla tasemega ja soovitaksid ka teistel siia tööle tulla, aga nad ei ole alati rahul oma juhendajatega ja on olnud isegi olukordi, et resident ei oskagi nimetada, kes ta juhendaja on.

Kui me oleme huvitatud sellest, et meile tuleks rohkem võimekaid residente, kui tahame olla noortele arstidele atraktiivsed, siis peame olema tippkeskus ka oma juhtimistasemelt ja töökorralduselt.

Millisena tahate näha kirurgiakliinikut viie aasta pärast, kui teie praegune tööleping lõpeb?

Lühidalt öeldes: et kirurgiakliiniku juhtimisstruktuur oleks uuendatud ja operatsioonitoad moderniseeritud, et töökeskkond ja ravikeskkond saaksid astuda üht sammu ning patsientide kirurgilised raviteekonnad toimiksid sujuvalt.

See tähendab, et üks olulisi eesmärke on kirurgiakliiniku juhtide arendamine ja juhtide leidmine tulevikuperspektiivis. Tuleb leida need võimekad inimesed, kes tahaksid erialase töö kõrvalt tegelda ka juhtimisega. Juhte ei ole meditsiinis kohe niisama võtta. Kui oled kirurgiks õppinud, siis on arusaadav, et soovid ennast teostada operatsioonitoas. Pole nii lihtne oma parimates aastates erialast tegevust tagasi tõmmata, et panustada juhtimisse. Aga inimesi on siiski erinevaid ja leidub ka neid, kes soovivad panustada administratiivsesse töösse.

Kindlasti tuleb patsiendikeskset tervishoidu edasi arendada koostöös teiste kliinikutega ja panustada kirurgiliste raviteekondade loomisesse. Siinkohal tuleb eeskujuks tuua meie päevakirurgia osakond, mis on patsientide poolt väga palju kiidusõnu saanud. Päevakirurgiliste teenuste arendamine on kindlasti üks prioriteetidest.

Ravi suhtes peavad kitsamatel erialadel moodustuma meeskonnad, mis võimaldab arstidel iga päev igas kirurgiakliiniku keskuses erialasiseselt spetsialiseeruda.

Sama oluline on töökeskkonna pidev moderniseerimine. Kindlasti ei jõua me viie aasta jooksul renoveerida kogu operatsiooniplokki, aga plaanid peavad olema tehtud ja osaliselt ka ellu viidud.

Olete rõhutanud, et meeskonna ühtsus on tulemuste saavutamisel väga oluline. Mis on edu võtmeks selle eesmärgi saavutamisel?

Kirurgiakliiniku juhatajana on põhipartneriteks küll keskuste juhid, kuid minu uks on alati avatud ka kõigile teistele kolleegidele, ajagraafikus on palju kohtumisi eri teemadel. Kui on mure, siis võib alati pöörduda, leiame koos lahenduse. Hea meelega suhtlen noorarstidega ning toetan nende koolitus- ja arenguvõimalusi.

Ühtse meeskonnana hoiab meid töö tipphaiglas patsientide nimel, see raske töö liidabki inimesi ning lisaks muidugi on oluline mõistlik ja avatud juhtimine.

Teid uue juhina esitledes ütles juhatuse liige ja haigla ülemarst prof Peep Talving, et teil on värske vaade patsienditeekonnale terves Põhja-Eesti raviruumis. Üks Regionaalhaigla tugevusi on olnud ja on ka tulevikus vähiravi. Onkokirurgia on teilegi lähedane ala – millisena näete selle valdkonna arengut Põhja-Eestis?

Onkokirurgia ei seisa omaette, vähipatsientidega tegelevad väga paljud eriarstid. Seepärast on selge, et patsiendid peaksid koonduma regionaalhaiglatesse, kus on võimalik nende igakülgne uurimine, jälgimine

Kindlasti tuleb patsiendikeskset tervishoidu edasi arendada koostöös teiste kliinikutega ja panustada kirurgiliste raviteekondade loomisesse.

ja multimodaalne ravi. Põhja-Eestis on oluline teha onkoloogiliste konsiiliumide juures märksa enam koostööd, siinsete patsientide konsiiliumid peaksid toimuma Regionaalhaiglas ühiskonsiiliumidena, millest võtaksid osa ka teiste haiglate arstid. Minu üks eesmärkidest on veenda keskhaiglates onkoloogiaga tegelevaid eriarste, et haigete ravitaktika võiksime ühiselt määrata Regionaalhaigla onkoloogilises konsiiliumis. Pärast otsust saame vaadata, kas patsiendile on mugavam pakkuda keemiaravi näiteks kodulähedases haiglas ja osaliselt võiks ka onkokirurgia toimuda keskhaiglates.

Kui sageli te ise satute Regionaalhaiglas operatsioonilaua taha? Mis on teie kitsam eriala kirurgina?

Satun ikka, mitte küll nii palju, kui tahaksin, aga nii palju ikka, et saan oma kirurgi kvalifikatsiooni säilitada. Kliinikujuhataja amet ei ole igavene. Minu eriala on üldkirurgia ehk kõhukoopakirurgia. Vanas töökohas oli mul kaks põhisuunda: onkoloogilised haigused ja rasvunud patsiendid.

Mida teete siis, kui te parajasti ei tööta?

Olen suhteliselt igav inimene, sporti teen harrastaja tasemel, erilisi hobisid ei ole. Meil on Muhu saarel maakodu, mis pakub palju võimalusi lõõgastumiseks.

Kas kahe arsti kooselu toimib hästi?

Tõsi, mu abikaasa Marianne Laheäär tuli 1990. aastal siia sisearstina tööle ja töötab tänaseni, tema vahepeal ära ei käinud. Oleme koos olnud peaaegu 30 aastat. Erialad on erinevad ja töö pole meie kooselu kuidagi seganud. Võib-olla tõesti arstidel on palju valveid ja pole saanud nii palju koos olla, kui oleks tahtnud, aga kui sa selle ameti valid, siis paratamatult tuleb leida kompromisse.

Kolleegid iseloomustavad teid kui väga hea ja huvitava huumorimeelega inimest, kes tihtipeale räägib koosolekul mõne põneva või naljaka loo. Kirurgiamet ei ole kergete killast, kas huumor ja nali aitavad paremini vastu pidada?

Huumorimeeleta inimestega on mul väga raske läbi saada. Kirurgitöö on väga pingeline ja üks hea nali aitab teinekord raskeid hetki ületada ja pingeid maandada.

Teised temast

MÕNUSA HUUMORIMEELEGA MEESKONNAMÄNGIJA

KLIINIKU ÕENDUSJUHT ANGELA PAULIN:

Dr Trudnikov on hästi tasakaalukas ja argumenteeriv juht, kes niisama lauseid ei loobi. Kindlasti on ta meeskonnamängija. Oleme koos töötanud vaid pool aastat, aga asjad, mis puudutavad kliinikut tervikuna, eriti õenduspoolt, saame alati läbi räägitud.

Ta on tore inimene ja meeldiv jutukaaslane. Temaga on huvitav rääkida, ta oskab ja tahab kuulata ka teisi inimesi. Omavahelises suhtluses paistab välja ka tema mõnus huumorimeel. Tihtipeale räägib ta ka koosolekul mõne põneva või naljaka loo. Ega siis tööalased kohtumisedki pea surmtõsised olema.

Tutvusin Andrega juba Mustamäe haigla aegadel. Sellest ajast on jäänud tunne, et hoolimata sellest, kas kohtume korra kuus või aastas, oleksime alati just nagu eile näinud. Ääretult sooja ja turvalise inimesena on ta alati sellise olekuga, et just sina oled kõige tähtsam. Andre on alati olnud väga hea kirurg ning usun, et otsuse karjääri tipus Mustamäele, nüüd juba Regionaalhaiglasse tagasi tulla tegi ta väga kaalutletult ja kindlas teadmises, et suudab veel palju ära teha ka tippjuhina. Andrel on selge arusaam, kuidas kirurgiavaldkond peaks edasi liikuma, ning kindlasti suudab ta oma visiooni ka ellu viia. Hoian talle väga pöialt ja elan kaasa tema tegemistele oma meeskonna ehitamisel ja motiveerimisel. Andre huumorimeel... see on midagi sellist, mida just sageli ei kohta. Tema seltskonnas on ka tõsiste teemade arutamisel kosta südamest tulevaid naerupahvakuid – mõni kohe ikka oskab.

Soovin talle südamest jõudu oma ideede ja eesmärkide elluviimisel!

SOOJUS JA TURVALISUS

DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJA DR ÄLI ROOSE:

TASAKAALUKAS JA HOOLIV

POEG MARTIN TRUDNIKOV:

Iseloomustamiseks on raske leida ühte kindlat joont, samas annab välja tuua erinevaid ja mitmeilmelisi omadusi. Isa on ühest küljest rahulik ja tasakaalukas, teisalt õigel hetkel ka parajalt äkiline. Sünnipäevalauas mõnusalt humoorikas, kuid olenevalt olukorrast ka mõtlik ja tõsine. Argumenteerides kindlasti põhjalik ja kindla seisukohaga, samas valmis alati ära kuulama ka teist poolt. Hoolivus on omadus, mida ei saa teeselda, ei saa varjata. Kui see on, siis see on, ja Andrel seda on! Kokkuvõttes julgeks öelda, et kõiki iseloomuomadusi on ja seinast seina, aga pole ka ime, tähemärgiks ju ikkagi Kaksikud. Ja tõeline rahu tuleb õuele, kui ta saab maal rahulikult enda istutatud õunapuude ja põõsaste kallal nokitseda. See tähendab tema jaoks akude laadimist.