Tervislikku töökeskkonda luues

Inimene viibib suure osa ajast töökeskkonnas ning töö- ja eraelu piiri on üha raskem tõmmata. See mõjutab suuresti ka üldist heaolu. Seetõttu on oluline, kuidas töötajad ennast töökeskkonnas tunnevad ja kuidas nad oma tööga rahul on, selgitavad personalidirektor Viia Miil-Poidomani ning tööohutuse ja töötervishoiu valdkonnajuht Kristel Oha.

aigla töökeskkonnas on esin-

Hdatud kõik ohutegurid ja töötajad puutuvad kokku nii füüsikaliste, keemiliste, bioloogiliste, füsioloogiliste kui ka psühhosotsiaalsete riskidega. Tervishoiusektorit loetakse üheks kõrgema riskitasemega sektoriks ja tervishoiutöötajatel esineb suur risk nii tööõnnetuste kui ka tööga seotud haigestumiste tekkeks.

Töökeskkond ei hõlma endas vaid füüsilist poolt, nagu müra, valgustus jms. Sama oluline on ka psühhosotsiaalne pool, mille alla kuuluvad nii juhtimise ja töökorraldusega seotud tegurid kui ka suhted kolleegide, patsientide ja nende lähedastega. Psühhosotsiaalsed ohutegurid mõjutavad vaimset tervist, mis on teisel kohal töövõime vähenemise põhjustest. Just psühhosotsiaalse töökeskkonna parendamisele Regionaalhaiglas olemegi viimastel aastatel palju tähelepanu pööranud.

Mida teeb Regionaalhaigla töötajate vaimse tervise edendamiseks?

Selleks oleme Regionaalhaiglas loonud hulga võimalusi. Ennekõike on vaja võimalikke probleeme ennetada. Selleks pakume töötajatele koolitusi nii vaimse tervise murede ennetamiseks kui ka stressirohketes olukordades toimetuleku toetamiseks.

Haiglas on loodud psühhosotsiaalsetest ohuteguritest tingitud riskide ennetamise töögrupp, mille eesmärk on hinnata seniste meetmete mõju psühhosotsiaalsele töökeskkonnale ja töötada välja uusi ennetusmeetmed psühhosotsiaalsetest ohuteguritest tulenevate terviseriskide ennetamiseks ja vähendamiseks. Arutame probleeme, mida on töötajad tõstatanud, ja mõtleme koos ennetustegevusi, mida saame töötajate vaimse tervise toetamiseks ja edendamiseks ette võtta.

Eetikakoodeksis on sõnastatud üldised käitumisnormid, mida me kõikidelt töötajatelt ootame: eetiline, aus ja väärikas igas olukorras. Oleme koostanud töövägivalla registreerimise ja menetlemise juhendi, et töötajad saaksid vajaduse korral lihtsasti võimalikust töövägivallast teada anda. Nende lahendamisel on meile suureks abiks juhid, aga kui vaja, siis ka palliatiivravi keskuse psühholoogid.

Pingelisi olukordi ja arusaamatusi tuleb ette, aga töötülide korral on esmane eesmärk püüda olukord lahendada n-ö kohapeal. Mida kauemaks jääb tüli vinduma, seda keerukam on seda lahendada. Üldiselt need lahendataksegi kohapeal, aga kui oma jõududega toime ei tulda, siis jõuavad need personaliteenistusse menetlemiseks ja saame pakkuda tuge. Ennetustegevuste hulka kuuluvad ka kõik need tegevused, mis mõjutavad töö intensiivsust ja korraldust. Just selleks on välja töötatud tööanalüüsil põhinevad ametikohtade standardid, et organisatsioonis kokku leppida, kui palju personali teatud töölõikudeks vajame. Ka arstide suhtes oleme koostöös kliinikute ja keskuste juhatajatega pööranud erialade lõikes töömahud n-ö ametikohtade arvuks, et tekiks ühine arusaam personali vajadusest. Muidugi vajadus oleks veel suurem, aga paraku tulevad ressurssidel piirid ette. Ja alati ei aita ka ametikohtade avamine, kuna teatud lõikudes on vastavate spetsialistide puudus. Ametikohtade arv meil iga-aastaselt ka tõuseb, mis tähendab töö intensiivsuse leevendamist. Samuti on loodud palgasüsteemis juhtidele kasutamiseks fondid, kust operatiivselt lisatasustada ajutist töö intensiivsust.

s te l Oha K r i

P o i domani Vii a M i i l -

Psühhosotsiaalsed probleemid

Lisaks teistele töökeskkonnas esinevatele riskidele tuvastame ja hindame võimalikke psühhosotsiaalseid probleeme töökeskkonna riskianalüüsi käigus. Selgitame välja ja hindame võimalikke ohutegureid, mis võivad töötaja tervist kahjustada. Üks riskianalüüsi sisend on ka töötajatele saadetav ohtude kaardistamise anonüümne ankeet, milles töötajad saavad esile tuua oma üksuses esinevaid psühhosotsiaalseid probleeme. Käesoleva ja lähiaastate prioriteediks oleme seadnud kliinikute kaupa töökeskkonna riskianalüüside uuendamise. Vajaduse korral oleme rakendanud üksuse põhiselt ka spetsiaalset psühhosotsiaalse töökeskkonna hindamise ankeeti, mis on andnud hea ülevaate üksuse võimalikest probleemidest ja on hea sisend ka juhtidele.

Kui probleeme ei ole võimalik ennetada, siis pakume töötajatele tuge. Psühholoogilise nõustamise võimalust pakuvad palliatiivravi keskuse psühholoogid ja hingehoidjad. Lisaks on meie koostööpartner Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskus Sensus. On heameel, et paljud töötajad on nõustamise võimaluse üles leidnud ja seda ka usinasti kasutavad.

Psühhiaatriakliinikus tegutseb psühholoogilise esmaabi meeskond, kes pakub igapäevaselt tuge psühhiaatriakliinikus ja on COVID-19 epideemia ajal toeks kõikidele haigla töötajatele. Samuti toetavad nad töötajate koolitamisega. Nende eestvedamisel koolitasime haiglasse 13 vaimse tervise esmaabi andjat. Meie plaan on esmajärgus koolitada vaimse tervise esmaabi andma kõik haigla õendusjuhid.

COVID-19 epideemia ajal pöörame töötajate vaimse tervise toetamisele varasemast enam tähelepanu. Esimese laine ajal avasime 24/7 psühholoogilise abi valvetelefoni. Teise laine ajal avasime COVID-osakondade vahetus läheduses nõustamiskabineti töötajatele, kus võtsid vastu nii palliatiivravi keskuse kui ka psühhiaatriakliiniku psühholoogid. Lisaks pakkus psühholoogilise esmaabi meeskond võimalust kutsuda nad osakonda meeskonnaga kohtuma, kui vahetuse jooksul on esinenud erakorralisi ja raskeid olukordi. Meil on endal palju häid spetsialiste, kes on nõus kaasa mõtlema ja kolleege abistama. Tooksin esile Marko Neeme, dr Pille Sillaste, Inna Gorislavskaja, Katri AaslavTepandi, Aleksei Gaidajenko ja Katre Zireli, kellega koos pidasime regulaarseid arutelusid töötajate vaimse tervise toetamiseks pandeemia tingimustes. Suur tänu neile ja kõikidele teistele kolleegidele, sh meie töögrupi liikmetele, panuse eest!

Mis on juhtide roll psühhosotsiaalse töökeskkonna kujundamisel?

Juhtidel on võtmeroll. On küll teemad, mida tuleb otsustada organisatsiooni tasandil, nagu töökorralduslikud dokumendid, aga oma üksuses töökliima loomisel on vahetul juhil kõige rohkem võimalusi. Läbimõeldud töökorraldus, töötajate murede ja õnnestumiste märkamine ja neile reageerimine, töötajate toetamine, piisav info jagamine, koostöö arendamine jm – need on teemad, mida saab arendada vaid töötajatega kontaktis olles. Meil on suur organisatsioon, seega on väga tähtis, et iga juht tegeleks järjepidevalt oma meeskonnaga. Juhtimise toetamiseks oleme viimastel aastatel sisse seadnud ka juhtide arenguprogrammi, mille raames koolitame igal aastal 40 juhti. Lisaks oleme sisse seadnud juhtide 360 hindamised, mis on väga hea meetod juhtidele tagasiside saamiseks. Vajaduse korral teeme üksuste mikrokliima analüüse. Juhtimise kvaliteet on väga oluline.

Mida saab töötaja teha oma vaimse tervise hoidmiseks?

Töötajal on siin suur roll. Töötaja saab ennetada probleeme avatud suhtluse abil. Kui tööülesannetes või vastutuses jääb midagi selgusetuks, töökeskkonnas või töökorralduses on probleeme, tuleb sellest vahetule juhile teada anda. Kui töötaja tunneb, et ei tule toime ning vajab ajutist lisatuge või individuaalset töökorraldust, tuleb sellest rääkida vahetu juhiga. Kui üksuses tehakse töökeskkonna riskianalüüsi vm töökeskkonnaga seotud küsitlust, siis tuleb sellest aktiivselt osa võtta, sest see võimaldab anda anonüümset tagasisidet ja seeläbi tuvastada kõik töökeskkonnas esinevad ohutegurid. Kui töökohal tuleb ette kiusamist, ahistamist vm töövägivalla vorme, tuleb sellest rääkida vahetu juhi, järgmise tasandi juhi, töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnajuhi või teiste personaliteenistuse spetsialistidega ning säilitada tõendid (e-kirjad, tunnistajate ütlused) hilisema võimaliku vaidluse tarbeks.

Tähtis on ka märgata ja pakkuda kolleegidele tuge tööprobleemides ning võtta ka ise vastu abi, kui seda vaja on. Enda vaimse tervise eest hoolitsemine on märk tugevusest ja professionaalsusest.

Kas Regionaalhaigla panustab ka töötajate füüsilise tervise edendusse?

Pakume töötajatele erinevaid füüsilise aktiivsuse suurendamise võimalusi. Näiteks on meil haiglas oma jõusaal ja rühmatreeningute saal, siseterviserajad, võimlemisnurgad ja massaažitoolid. Pakume soodustingimustel sportimisvõimalusi spordiklubides. Lisaks toetame töötajate osalemist suurematel rahvaspordiüritustel. Oleme mitu aastat olnud suurima osavõtjate arvuga organisatsioon nii Maijooksul kui ka Tallinna maratonil. Korraldame töötajate tervisedenduslikke üritusi. Näiteks aprilli üheks traditsiooniks on kujunenud sammulugemisvõistlus. Eelmisel sügisel toimusid laternamatkad Seewaldi korpuse territooriumil ja selle ümbruses. Varasematel aastatel on toimunud orienteerumine, aga ka jooksu-, rattasõidu- ja kepikõnni ühistreeningud. Kui Regionaalhaigla töötajad on pannud kokku oma meeskonna mõne spordivõistluse jaoks, siis oleme osalemist toetanud (nt Ironman, Võhandu maraton, ettevõtete discgolf’i võistlused jms).

Töötaja panus enda tervise eest hoolitsemisel on esmatähtis. See, mida töötaja teeb vabal ajal ja millised on tema eluviisid, mõjutab suuresti tema üldist tervislikku seisundit. Tööandja omalt poolt saab seda vaid tervisedenduslike tegevuste kaudu toetada.

PSÜHHOSOTSIAALSETE OHUTEGURITEGA TEGELEVA TÖÖGRUPI LIIKMED

1. Viia Miil-Poidomani, personalidirektor 2. Kristel Oha, töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnajuht 3. Dr Merit Kudeviita, PK VIII osakonna psühhiaater-ülemarst ja valdkonna juht 4. Dr Pille Sillaste, taastus- ja palliatiivravi kliiniku juhataja kohusetäitja 5. Inna Gorislavskaja, palliatiivravi keskus, psühholoog 6. Katri Aaslav-Tepandi, palliatiivravi keskus, hingehoidja 7. Marko Neeme, psühhiaatriapolikliiniku juhtivpsühholoog 8. Piret Mülner, neuroloogiakeskuse õendusjuht 9. Katre Zirel, haigla õendusdirektor 10.Dr Viive Pille, kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuse juhataja