Õendusjuht Angela Paulin on innukas uuendaja

Õendusjuht Angela Paulin

on innukas uuendaja

Iga keskuse ja kliiniku juhi kõrval seisab teine sama tähtis inimene, õendusjuht. Kirurgiakliiniku õendusjuhi ametikohale asus aprilli lõpus tööle seni Ida-Tallinna Keskhaiglas töötanud Angela Paulin. Viie kuuga on ta majja toonud nii mõndagi uut.

Tekst: Anu Jõesaar Fotod: Aivar Kullamaa

sjalik ja rõõmsameelne Angela

APaulin asus umbes 500 õe ja hooldajaga kirurgiakliiniku õendusvaldkonda juhtima 26. aprillil. „Mul on kõik veel uus, õpin alles osa inimesi tundma,“ tunnistab ta. Ometi on tal ette näidata juba mitu muudatust nii oma kliiniku kui ka kogu haigla tegevuses.

Kohe esimestel töökuudel korraldas ta kliinikus väikese tiigrihüppe. Ta viis õenduspäeviku ja haavalehe dokumenteerimise elektrooniliseks, kui kogu ülejäänud haigla toimetab nendega veel paberil. „Saime päris hästi hakkama, enamik kliiniku osakondi on elektroonilisele süsteemile üle läinud ja tagasi paberile minna ei taha,“ rõõmustab Angela Paulin oma esimese töövõidu üle. Nüüd sügisel on kavas teha e-dokumentide katseajast kokkuvõtted ja audit, mida ka teistele kliinikutele tutvustada.

See ei tähenda päris seda, et kirurgiakliinikus käivad kõik õed ringi tahvelarvutitega, aga suund sinnapoole on. „Praegu teeme õenduspäeviku ja haavalehe sissekandeid õepostis arvutis. Kui avaneks võimalus kogu õendusdokumentatsioon, sh anamnees, elektrooniliseks teha, saaks õde selle sissekande ka patsiendi juures tahvlisse teha,“ selgitab õendusjuht.

Miks siiski on e-dokument paberdokumendist parem?

„Esiteks paraneb sissekannete loetavus ja info kvaliteet, mis omakorda tagab patsiendi jälgimise järjepidevuse. Teiseks ei teki dokumenteerimise dubleerimist, kogu info on ühes kohas. Samas sissekande lugemiseks ei pea tulema õdede posti, vaid võid teha seda

Koos haavaõe Helena Terniga.

ükskõik millises kohas, kus arvutile juurde pääsed. Rääkimata paberikulust, mis digiajastul peaks olema minimaalne. Kolmandaks ja kõige tähtsamaks, õel on võimalus olla rohkem patsiendiga!“ on Angela Paulin veendunud e-dokumentide pooldaja.

HAAVARAVI UUS KORRALDUS

Teine õendusjuhi eestvedamisel ning koos üld- ja onkokirurgia keskuse õendusjuhi Sigrid Jaska-Pilvega tehtud uuendus läks katseperioodile 1. oktoobrist ja puudutab kogu haiglat. Nimelt pakuvad kaks haavaraviõde sellest sügisest tuge kõigile Regionaalhaigla osakondadele ja ka ambulatoorsetele patsientidele. „Me oleme ju kirurgiakliinik, haavad on meie igapäevaelu ja haavaravi on juba ammu õdede pärusmaa,“ selgitab Paulin. Aga haavaravi võtab sageli kauem aega kui haiglaravi. Üks asi on tulla pärast lõikust haava näitama või niite eemaldama. Siiski on ka suuremaid haavu ja kroonilisi haavandeid, mille sidumine on pikaaegne regulaarne tegevus ning vajab asjatundja oskusi. Ka statsionaaris on haavadega patsiente omajagu ja seda mitte ainult Mustamäe, vaid ka Seewaldi ja Hiiu korpuses.

Kuni kevadeni seisis Mustamäe korpuse haavaravi üheainsa haavaõe najal. Nüüd on haavaõdesid kaks ja oktoobrist alates peaks haavaravi toimima ühtse tervikuna: õed teenindavad nii haiglasiseseid kui ka ambulatoorseid patsiente. Statsionaarseid patsiente saab haavaõe vastuvõtule suunata haigla kõikidest kliinikutest, olenemata haava tüübist. Ambulatoorseid patsiente võetakse vastu kas Regionaalhaigla eriarsti või perearsti saatekirja alusel etteregistreerimisega.

Uue kontseptsiooni sisseelamisaeg kestab aasta lõpuni. „Eesmärk on, et kõigi patsientide haavaraviga oleks võimalik tegeleda kiiremini ja lihtsamalt nii vahetult pärast operatsiooni kui ka hiljem ambulatoorselt,“ selgitab Paulin.

ÕENDUS KUI KARJÄÄRIVÕIMALUS

Kaks mainitud uudist on ka heaks näiteks sellest, kui mitmekülgne ja võimalusterohke on õenduse valdkond. Angela Paulin alustas 1990ndatel Tallinna meditsiinikooli õpingute kõrval tööd hooldajana – sanitarina, nagu tol ajal öeldi. Edasi tõusis ta praeguses mõistes abiõeks ja seejärel õeks. Esimene töökoht õendusjuhina oli Tallinna Keskhaigla gastroenteroloogia osakonnas. Tookord

Eesmärk on, et kõigi patsientide haavaraviga oleks võimalik tegeleda kiiremini ja lihtsamalt nii vahetult pärast operatsiooni kui ka hiljem ambulatoorselt.

nimetati seda vanemõe ametikohaks. Angela Paulin lisab siiski, et omaaegse vanemõe ja tänapäevase õendusjuhi tööd ei saa omavahel päriselt võrrelda. Poole tuhande õe ja hooldajaga ning mitme keskusega kliiniku õendusjuht on igas mõttes tipptasemel juht, kellel peab olema juhtimis- ja finantsoskus, aga ka turundus- ja kommunikatsioonioskus. „Ja kindlasti pead sa olema arendaja ja eestvedaja – väljakutseid kui palju!“

Üks, mis ei ole muutunud, on see, et juhataja ja õendusjuht peavad moodustama hea tugeva meeskonna. „Kui nende kahe inimese vahel on koostöö ja usaldus, siis on kliinikul tervikuna väga palju võita ja minu meelest on meil sellega hästi,“ leiab Angela Paulin.

Ka tervishoiu kõrgkoolide õenduse erialadel ei koolitata enam ammu ainult arsti abilisi, vaid iseseisvaid spetsialiste. „Karjääri tegemise mõttes ei ole õendusjuhiks saamine kindlasti mitte ainus võimalus. Näiteks meie haiglas töötavad koolitusõed ja kvaliteediõed, oma vastuvõttudega haavaõed, stoomiõed, bariaatriaõed – väga suured arenguvõimalused õele. Koolis on võimalik õppida magistritasemel neljal õenduse erialal: intensiivravi, kliiniline õendus, vaimse tervise ja terviseõendus,“ räägib Paulin, et ambitsioonidega noorel on selles valdkonnas palju teha.

Järgmine suur töö meie haiglas on arendada ja rakendada õendusabi indikaatoreid kahes olulises patsiendiohutuse valdkonnas: lamatised ja kukkumised. Kuidas selliseid ohujuhtumeid registreerida, analüüsida ja edaspidi ennetada, millised ülesanded tuleb selleks võtta haigla eri tasanditel, alustades osakonnast. „Eesmärk on kvaliteedi tõstmine igas etapis,“ ütleb Angela Paulin ja lisab: „Kirurgiakliinik on selles väga aktiivselt osalemas ja juurutamas. Aga seda kõike saab teha ainult koos meeskonnaga, ühiselt. Tänu kirurgiakliiniku keskuste ja osakondade õendusjuhtidele oleme me juba palju ära teinud ja teeme kindlasti veel. See on meeskond, kes ei oota, et äkki keegi teeb ära, vaid on valmis ise tegema, uuendama ja arendama.“

Kas õendusjuhil oma uues töökohas ka millestki puudu on?

„Puudu? Muidugi! Õdesid!“ hüüatab ta. „See on meie igapäevane murekoht. Kasutame päris palju tudengeid nii hooldajate kui ka abiõdedena, et endale meeskonda kasvatada, aga ikkagi on õdesid praktiliselt igasse keskusse juurde vaja. See on valdkond, mis vajab eraldi strateegiat ja riigipoolset panust, muidu me jäämegi haiglate vahel õdesid vahetama.“

Muidugi on õed väsinud, tunnistab Paulin. „Esiteks on meid pidevalt puudu ja nüüd räsis ka pandeemia. Lootsime, et uus laine on pisut leebem kui eelmine, annab võimaluse puhata pärast intensiivset töötegemist. Õed on selle kuhjaga ära teeninud!“

Kas ta ise on üldse puhkust saanud?

„Suvel nädal aega sain,“ tunnistab ta. „Muidu armastan väga reisida, aga COVID-i ajal on mu teadlik otsus olnud, et ma ei lähe Eestist välja.“ Nii veetis kahe täiskasvanud lapse ema tänavu oma puhkusepäevad Eestis. Oma vabadel päevadel naudib ta liikumist koos alaska malamuudist koeraga, püüab käia teatris ja raamatuid lugeda.

KIRURGIAKLIINIK LAIENDAS HAAVAÕE VASTUVÕTTU

Patsiendi haava paranemine võib võtta mõnikord rohkem aega ja võib ette tulla, et haava seisukord vajab spetsialisti sekkumist. Siin tulevad appi kirurgiakliiniku haavaõed.

Haavaõed töötavad põhimõttel, et kõigil tööpäevadel on olemas üks õde statsionaarsete ja teine õde ambulatoorsete patsientide jaoks. Lisaks sidumisprotseduuridele nõustavad haavaõed nii patsienti, tema lähedasi kui ka personali ennast.

Haavaõde võtab vastu kõiki patsiente kas perearsti või Regionaalhaigla arsti saatekirjaga.

Ambulatoorse haavaõe vastuvõtule saab suunata patsiente nii perearsti saatekirjaga kui ka Regionaalhaigla oma arstide poolt, vaatamata sellele, mis profiiliga on patsient. Ambulatoorse vastuvõtu jaoks on vajalik saatekiri, mis peab sisaldama pöördumise põhjust ja eesmärki.

Statsionaarseid patsiente saab haavaõe vastuvõtule suunata Regionaalhaigla kõikidest kliinikutest ja seda olenemata haavatüübist.

Angela Paulin

HARIDUS

 2008–2011 Tartu Ülikool, õendusteaduste magistrantuur  2006–2007 Tartu Tervishoiu Kõrgkool, spetsialistiõpe, kliiniline õendus  1999–2001 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, tasemeõpe, õendus  1996–1998 Tallinna Pedagoogikaülikool, tervisekasvatuse kursus  1990–1992 Tallinna Meditsiinikool, õde

TÖÖ

 2014– aprill 2021 Ida-Tallinna Keskhaigla,

Taastusravikliiniku ja II taastusraviosakonna õendusjuht  2011–2014 Ida-Tallinna Keskhaigla,

Koolitusosakond, koolitusspetsialist  2011–2014 OÜ Alba Õendusteenused, juhatuse liige, koduõde  2000–2011 Ida-Tallinna Keskhaigla, gastroenteroloogiakeskus, õendusjuht (sh 2006–2014 õde-spetsialist, C-hepatiidiga patsientide nõustamisel iseseisev vastuvõtt)  1996–2000 Hotell Olümpia Tervisekeskus, juht  1992–1996 Tallinna Mustamäe Haigla, kirurgiaosakond, õde  1990–1992 Tallinna Mustamäe Haigla, kirurgiaosakond, hooldaja