Regionaalhaigla III teadus- ja arenduskonverents

Sel aastal võttis lõviosa osalejatest konverentsist osa veebi vahendusel, kokku ligi 170 kolleegi.

Vahur Valvere ja Margus Viigimaa

Triin Naudi

28. oktoobril toimus juba kolmandat korda Regionaalhaigla teadus- ja arenduskonverents. Üritus annab korra aastas mitmekülgse sissevaate haigla teadusteemadesse, uutesse arengusuundumustesse ja põnevatesse uuringutulemustesse.

Tekst: Katrin Aarma Fotod: Aivar Kullamaa

Konverentsi esimese ettekande tegi Katrin Kurvits Ravimiametist, selleaastane Regionaalhaigla preemia laureaat parima uurimusalase artikli eest ajakirjas Eesti Arst. Artikkel „Bensodiasepiinide ja Z-ravimite ambulatoorne kasutamine Eestis“ põhines retseptikeskuse andmete uurimusel, mille kohaselt on nimetatud ravimite kasutamine suhteliselt laialdane: neid kasutab keskmiselt iga kümnes inimene. Autor rõhutas, et on murettekitav nende ravimite väga sage kasutamine kõrges eas patsientidel, kes on enim ohustatud kõrvaltoimete tekkest. Seega, rahva tervise seisukohalt on oluline bensodiasepiinide ja Z-ravimite kasutamise jälgimine riiklikul tasemel ning vastavate õigusaktide ajakohastamine. Näiteks tuleks lisada piirang, millise maksimaalse sagedusega võib neid ravimeid välja kirjutada.

Edukat koostööd Tallinna Tehnikaülikooliga beetalaktaam-antibiootikumide plasmakontsentratsiooni määramise metoodika väljatöötamisel tutvustas haiglaapteegi kliiniline proviisor Laura Orav. Uurimuse olulisus peitub innovaatilises võimaluses individualiseerida antibakteriaalset ravi, mis on praeguseks ka kasutuses Regionaalhaigla igapäevases töös. Beetalaktaamide ravimmonitooringu peamine sihtrühm on kriitilises seisundis, ekstreemse kehakaaluga ja kehavälisel vereringel patsiendid – need tegurid mõjutavad oluliselt ravimite farmakokineetikat. Sagedamini esineb antibiootikumide alaannustamist, mis võib viia ravi ebaõnnestumiseni ja soodustada antibiootikumresistentsuse kujunemist. Analüüsitulemuste põhjal on võimalik optimeerida antibiootikumravi, kasutades selleks pikendatud infusiooni või püsiinfusiooni. Hetkel on Regionaalhaiglas võimalik määrata seitset beetalaktaam-antibiootikumi plasmakontsentratsiooni ning kõik Regionaalhaigla intensiivravi osakonnad kasutavad beetalaktaamide pikendatud infusiooni või püsiinfusiooni. Uurija tõi välja, et parema ravikvaliteedi saavutamiseks võiksid tulevikus olla antibiootikumseire uuringud haiglas laiemalt kättesaadavad.

Dr Karola Peebo tutvustas uuringut varasest sekkumisest esmaste psühhooside ravis psühhiaatriakliiniku 9. osakonna põhjal. Esmase psühhootilise episoodiga haiges-

Katrin Kurvits

Juhan Reimand

Laura Orav Sten Saar

Inga Koger

tutakse tavaliselt nooruki- ja noores täiskasvanueas. See mõjutab negatiivselt nii igapäevast toimetulekut kui ka elukvaliteeti. Varane sekkumine integreeritud ravi näol parandab esmase psühhoosi patsientide toimetulekut nii lähi- kui ka kaugtulemuste lõikes.

Haigekassa 2019. aastal algatatud insuldi juhtprojekt on jõudmas lõpule. Eesmärk oli muuta killustunud raviteekond patsiendile sujuvamaks ning luua parem tugivõrgustik insulti haigestunud inimeste ja nende lähedaste toetamiseks. Projekti meeskond on jälginud ligi 80 patsiendi raviteekonda neuroloogia osakonnast koju, järelravisse, õendusabisse, taastusravisse, hooldekodusse. Insulditeekonna projektijuht Triin Naudi tutvustas projekti tulemusi ja õppetunde, millest olulisim on raviteekonda koordineeriva eriõe rolli vajalikkus.

TÄPPISENNETUS JA VÄRSKEIMAD DOKTORIKRAADI OMANIKUD

Regionaalhaigla 2021. aasta Grand Man dr Vahur Valvere ja prof Margus Viigimaa tutvustasid personaalmeditsiini kliinilise juhtprojekti kokkuvõtteid rinnavähi ja südameveresoonkonnahaiguste täppisennetuses. Dr Valvere tutvustas, kuidas geeniandmete kasutamine aitab tõsta rinnavähi avastamise efektiivsust võrreldes tavapärase rinnavähi sõeluuringuga. Uuritavatelt kogutud tagasiside kinnitas, et ka sihtrühm võttis uudse lähenemise hästi vastu. Dr Viigimaa andis ülevaate, kuidas personaliseeritud haigusriske ja geneetilist infot arvesse võttes on võimalik südame-veresoonkonnahaigusi tõhusamalt ennetada. Juhuslikustatud kliinilises uuringus osales üle tuhande keskealise inimese, kellel ei olnud diagnoositud südamehaiguseid, aga esines ülikõrge polügeenne risk. Uuringus leiti, et teadmine oma kõrgest geeniriskist koos professionaalse nõustamise ja ennetava raviga mõjutas olulisemaid südame-veresoonkonnahaiguste riskitegureid, nagu kõrge süstoolne vererõhk ja LDL-kolesterooli tase, ning langetas südamehaiguste riski.

Konverentsi teises pooles astusid üles Regionaalhaigla värskeimad doktorikraadi omanikud. Radioloogiakeskuse radioloog dr Juhan Reimandi väitekiri keskendus vastuolu leidmisele Alzheimeri tõvele omase amüloidpatoloogia diagnostikas. Tänapäeval diagnoositakse amüloidpatoloogiat valdavalt kahel viisil: positronemissioon-tomograafiaga või amüloidi taseme määramisega liikvorianalüüsis. Neid kahte meetodit peetakse võrdväärseteks alternatiivideks, kuid 10–20% juhtudest annavad need vastuolulise tulemuse. Leid võib osutuda oluliseks Alzheimeri tõvele ravimit otsivate uuringute planeerimisel, sest võimalik raviefekt võib olla kõige efektiivsem haiguse varajases staadiumis. Publiku lemmiku tiitli pälvinud erakorralise kirurgia keskuse üldkirurg dr Sten Saar rääkis inspireeriva loo ühe arstitudengi jõudmisest traumakirurgiani ja sellega seotud teadustööst, mis päädis doktoritööga “Raske trauma epidemioloogia Eestis”. Ettekandest jäi kõlama mentorite eeskuju olulisus teadlasest ja õppejõust arsti kujunemisloos.

Päeva lõpetasid ettekanded õendusteadusest. Inga Koger tutvustas uurimistööd patsiendikeskse külastusstrateegia loomisest intensiivravi keskuses. Lähedaste kaasamine patsiendi ravi- ja hooldusprotsessi parandab patsiendi ravitulemusi ning suurendab nii patsiendi kui ka lähedaste heaolu patsiendi intensiivravi osakonnas viibimise ajal. Arendusprojekti tulemusel koostati intensiivravi keskuse patsientide külastustava, mis võimaldab indiviidipõhiselt ja tänapäevasemalt patsiendi ravile läheneda. Ene Vadi ettekanne keskendus õendusala juhtide eestvedamise ja emotsionaalse intelligentsuse pädevuste omavaheliste suhete dünaamikale, mis on oluline sisend juhtide oskuste tõenduspõhises arendamises. Nimetatud kvaliteedid on väga tähtsad, suurendades alluvate töörahulolu ja tööle pühendumist ning tagades patsientidele kvaliteetsed tervishoiuteenused.

Tänaseks on ülehaiglalisest konverentsist saanud traditsiooniline kohtumispaik teadus- ja arendustööga seotud ja valdkonnast huvitatud inimestele. Täname kõiki esinejaid haaravate ja sisutihedate ettekannete eest!