Tänan kõiki panuse eest

Regionaalhaigla väljus uhkelt ja edukalt COVID-19 pandeemia esimesest lainest. Eriolukorda sisenedes oli haigla kriisiks valmistunud tänu oma ajaloolisele erakorralise haigla profiilile, töötajate kiirele reageerimisvõimekusele, interdistsiplinaarsele ravivõimekusele ning kriisiplaani- ja kriisijuhtimise struktuurile.

Regionaalhaigla kriisijuhtimise kogemus andis olulise ajavõidu ja eelised häda olukorrale reageerimisel, millega alustasime juba varakult, kui pandeemia oli laienenud Põhja-Itaaliasse. Kriisiaja strateegilisel ettevalmistusel loodi kii relt haigla COVID-staap. Hädaolukorra meditsiinijuhi ja Terviseameti korralduste kaudu tekkisid Põhja ja Lõuna meditsiinistaabid, mida juhtisid piirkondlikud haiglad koostöös kesk- ja üldhaiglatega. Piirkondlike haiglate koordineeritud juhtimine andis olulise eelise eriolukorras, mis oleks sama väärtusega ka tavaolu korras, sest kriisiaegne praktika tõi selgelt esile, et

Teise laine vältimise keskseks prioriteediks ja olulisteks märksõnadeks on tugev teadlikkus nakkusriskidest ning järjepidev infektsioonikontroll.

patsientide raviteekonnad on koordineeritud juhtimi sel võimalikult sujuvad ja kiired.

Nii rahvas, riik kui ka haiglad tervikuna said pan deemiale reageerides suure kogemuse, samuti tõi kriis välja tugevad ja nõrgad küljed. Regionaalhaigla paljude tugevate külgede kõrval võib ehk puudusena välja tuua nakkushaigla profiili puudumise ja piiratud isolaatorvõimekuse, mida tulevikuvaates tuleb edasi arendada.

Regionaalhaigla lähikuude tegevus sõltub rahva ja haigla töötajate mõistlikust käitumisest. Teise laine vältimise keskseks prioriteediks ja olulisteks märksõnadeks on tugev teadlikkus nakkusriskidest ning järjepidev infektsioonikontroll.

Palun kõigil panustada teise laine vältimisele – sel les missioonis ei ole kohta kompromissidele!

Võimalikult edukaks kriisist väljumiseks on COVID-staap koostanud koostöös kõigi haigla struk tuuriüksustega Regionaalhaigla pandeemiast väljumise strateegia, mis tagab mõõdikutepõhise liikumise tavaolukorra poole ja vajaduse korral ka tagasi. Stra teegiadokument on avatud ja muutub dünaamiliselt vastavalt vajadustele ja olukorrale.

Regionaalhaigla COVID-staabi ja Põhja meditsii nistaabi juhina soovin tänada kõiki kliinilisi üksusi, tugiteenuseid, staabiliikmeid ja partnereid, kes ennastsalgavalt panustasid nii kriitiliste plaaniliste haigete kui ka COVID-19 haigete parimasse ravisse! Meie panus kriisi lahendamises oli suur nii riigi- kui ka regiooniüleselt, kuna juhtisime Regionaalhaiglast Põhja meditsiinistaapi kokku kümne haiglaga, Regio naalhaigla staapi ning hädaolukorra meditsiinijuhi dr Arkadi Popovi kaudu juhtis Regionaalhaigla meeskond ka Terviseameti kriisistaapi. Suur rõõm oli kogu haig lameeskonna esinduslik koostöö ja pühendumus kriisi lahendamisele. Tänan teid kõiki selle eest!

Õendus- ja hooldustöötajaid tunnustati virtuaalpeol

Regionaalhaigla pidulik rahvusvahelise õdede päeva tänuüritus, kus tunnustati traditsiooniliselt aasta õendus- ja hooldustöötajaid, jõudis seekord haigla töötajateni virtuaalpeona veebiülekande vahendusel.

Regionaalhaigla õendusdirektori Aleksei Gaidajenko sõnul tuli tänavune õdede päeva tähistamine kohandada riigis kehtivale eriolukorrale vastavaks. Regionaalhaigla aasta õeks kuulutati infektsioonikontrolli õde Sigrid Jaska-Pilv, aasta hooldajaks psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite osakonna hooldaja Marvis Mägi, aasta tulevikutäheks taastus- ja palliatiivravi kliiniku II järelravi osakonna õde Kristina Kabrina.

Regionaalhaiglas töötab enam kui 2300 õendus- ja hooldustöötajat, kes moodustavad rohkem kui 50% kogu haigla personalist. Oma videotervituse edastanud presi dent Kersti Kaljulaid tänas kõiki Eesti õdesid ja hooldajaid, kes vaatamata riskile on patsientide jaoks olemas ka siis, kui ollakse nakkusohtlikud, raskes ja abi vajavas seisus. „Soovin teile tulevikuks palju uusi noori kolleege, keda enda ridades välja õpetada, aidata ja toetada – ikka selleks, et meie, patsiendid, saaksime näha teie rõõmsaid ja puha nud silmi,“ lisas Kersti Kaljulaid. Palju õnne kõigile nominentidele ja laureaatidele!

AASTA ÕDE 2020 – infektsioonikontrolli õde Sigrid Jaska-Pilv

Lõpetanud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, asus Sigrid tööle Regionaalhaiglasse ning on olnud haiglale lojaalne juba kakskümmend aastat. Ta alustas intensiivraviõena II intensiivravi osakonnas, kus töötas kaksteist aastat, viimased kuus aastat on ta töötanud infektsioonikontrolli õena. Sigridi tugevusteks on hea suhtlemisoskus, kiire õppimisvõime, pingetaluvus, ausus, positiivne ellusuhtumine ja kohusetundlikkus. Sigrid elab moto järgi „Ma ei muretse asjade pärast, mida ma muuta ei saa“. Kõik olukorrad, mida ta saab muuta ja parandada – seal on ta olemas.

Aasta õde 2020 nominendid

 Tatjana Märtson, erakorralise meditsiini keskuse õendusjuht  Oksana Bakurevitš, invasiivkardioloogia osakonna õde  Kristina Hotiševa, erakorralise kirurgia keskuse õendusjuht  Jelena Irjupina, keemiaravi keskuse päevaravi osakonna õde

AASTA HOOLDAJA 2020 – psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite osakonna hooldaja Marvis

Mägi

Marvis Mägi töötab psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite osakonnas alates 2004. aastast. Ta on alati soovinud areneda ja edasi õppida. Ta suhtub oma töösse entusiastlikult ja teeb seda pühendunult. Oma positiivse töösse suhtumise ja rahulikkusega on ta eeskujuks, innustav, aktiivne, omandab uusi teadmisi ja annab neid ka teistele edasi. Marvis on kõikide tööde tegemisel täpne. Meeskonnas teisi toetav, vastutulelik, abivalmis, empaatiline. Ka ekstreemsetes olukordades suudab jääda rahulikuks ja tasakaalukaks. Lapsed ja noorukid hindavad teda kõrgelt.

Aasta hooldaja 2020 nominendid

 Jelena Staršinova, erakorralise meditsiini osakonna abiline  Alla Ramazanova, II sisehaiguste osakonna hooldaja

AASTA TULEVIKUTÄHT 2020 – taastus- ja palliatiivravi kliiniku II järelravi osakonna õde Kristina Kabrina Kristina Kabrina töötab alates 2017. aasta jaanuarist Regionaalhaigla taastus- ja palliatiivravi kliiniku II järelravi osakonnas ning alates veebruarist 2019 täidab ka toitmisravi õde-nõustaja ülesandeid. Ta alustas hooldajana, samal ajal õenduse erialal õppides. Pärast kliinilise õenduse praktika läbimist alustas ta tööd abiõena ning nüüd on alanud teine aasta õena. Kristina on väga huvitatud ametialasest arengust, ta näitab tööülesannete täitmisel üles suurt huvi ja kohusetundlikkust ning on olnud suurepärane meeskonnaliige. Kristina teeb tööd suure südamlikkuse ning põhjalikkusega, ta on osavõtliku kuulaja, kes suhtub patsientidesse ja kolleegidesse austavalt ja sõbralikult.

Aasta tulevikutäht 2020 nominendid

 Dmitri Koštšejev, kiiritusravi protseduuride osakonna radioloogiatehnik  Angela Aasanurm, kiirabi osakonna õde