Koroonaviirusest paranenute

Koroonaviirusest paranenute immuunvastused luubi all

Eesti suurim biotehnoloogiaettevõte Icosagen alustas aprilli keskel koostöös Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli, Tartu Ülikooli Kliinikumi, SYNLAB Eesti ja Qvalitas Arstikeskusega uuringut, mille eesmärk on töötada välja koroonaviiruse vastase immuunvastuse esinemist ja ulatust näitavad immunoloogilised seroloogilised testid.

Tekst: Marina Lohk

Regionaalhaigla onkoloog ja vanemteadur dr Anu Planken on selle uuringu vastutav uurija. Tema ülesanne oli esi tada taotlus Tartu Ülikooli eetikakomiteele ning koordineerida patsientide ja eesliinitöötajate kaasamist uuringusse. Samuti tegeleb ta patsientide informeerimise ning nõusolekute kogumisega.

Uuring on kaheetapiline. Esimeses etapis kogutakse haigusest paranenud patsientide ja järgmises etapis tervishoiutöötajate vereproove. Uuringu eelduseks on positiivse RNA-põhise COVID-19 testitulemuse ole masolu. Haiguse sümptomite ulatus võib olla varieeruv nii asümptomaatilisest kuni raskete sümptomiteni. Uuringusse kaasamise hetkel peab patsient olema tunnistatud tervenenuks – haiguse diagnoosimisest peab olema möödunud üle 14 päeva ja seejuures peab isik olema olnud vähemalt 48 tundi sümptomite- ja palavikuvaba.

Kui viiruse diagnoosimiseks kasutatakse praegu PCR- ehk polümeraasi ahelreaktsiooni põhist testi, millega määratakse SARS-CoV-2 viiruse RNA esinemist ninakaape proovis, siis Icosageni väljatöötatava ELISA-põhise testi põhimõtteks on nakkuse läbi põdenud patsientidel esineva immuunvastuse määramine vereseerumist. ELISA meetod põhineb viiruse antigeeni ja spetsiifilise viirusvastase antikeha keemilisel reaktsioonil. „Meie testiga määratakse vereseerumist IgA-, IgMja IgG-antikehade esinemist ning nende tiitreid, mis peaksid peegeldama immuunvastuse esinemist ning ulatust,“ selgitab dr Planken.

Uuringu esimene etapp käivitus aprilli keskel ning kokku on plaanis selle raames kaasata 200 patsienti, kellel on positiivne koroonatesti tulemus ning kes on haiguse kergemate või raskemate sümptomitega läbi põdenud. „Otsisime doonoreid nii meediateavituste kaudu kui ka otsekontakti teel haiglate COVID-19 osa kondadega, kes jagasid oma patsientidele teavitusmaterjale uuringu kohta. Hetkeseisuga oleme Tartu- ja Harjumaalt kaasanud 65 patsienti ning käimas on tulemuste analüüs,“ räägib dr Planken.

Edaspidi on tema sõnul kavas leida võimalusi proovide kogu miseks ka Saaremaal ning selle suhtes on alustatud läbirääkimisi Saaremaa Haiglaga.

Teises etapis alustati mai teisel nädalal ka potentsiaalselt COVID-19 nakkusega kokku puutunud eesli initöötajate kaasamist uuringusse, et määrata, kas on võimalus, et nad on põdenud haigust asümptomaatili selt ning neil esinevad siiski viirusvastased antikehad. Plaanis on kaasata 200 eesliinitöötajat.

Dr Plankeni sõnul kaasatakse umbes ühe kuu jooksul Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla ja ilmselt ka Tartu Ülikooli Kliinikumi COVID-osakondade, EMO ja kiirabi personali. Sarnaselt esimese etapi doonoritega edastatakse vastavatele osakondadele info ja enda testimisest huvitatud töötajad saavad uuringuga liituda. Haiglatöötajate huvi testimise vastu on seejuures päris suur. Dr Anu Planken selgitab, et seroloogilise immuunvastuse esinemi sel on tõenäosus, et isikul on kujunenud immuunvastus COVID-19 nakkuse suhtes ning ta ei peaks sellesse viirusesse uuesti nakatuma. „Testi tulemusena on võima lik hinnata, millisel osal viiruse läbi põdenud patsientidest on positiivsed antikehad, samuti eesliinitöötajate vii rusvastase immuunsuse esinemist.“

Kui väljatöötamisel olev test saab valideeritud, saab dr Plankeni sõnul hakata seda laiemalt pakkuma haigla laborite, perearstide ja Synlabi kaudu, et isikutel, kes kahtlustavad, et on selle nakkuse läbi põdenud, oleks võimalus testida enda immuunvastuse olemasolu ja ulatust.

Ehkki teadustulemused COVID-19 vastase immuunsuse kestuse suhtes on veel ebaküpsed, arvatakse praegu, et antikehade olemasolul võiks kaitse naka tumise vastu jääda püsima vähemalt aastaks-paariks. D r A n u P l a n k e n