TEADUS
Koroonaviirusest paranenute immuunvastused luubi all Eesti suurim biotehnoloogiaettevõte Icosagen alustas aprilli keskel koostöös Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli, Tartu Ülikooli Kliinikumi, SYNLAB Eesti ja Qvalitas Arstikeskusega uuringut, mille eesmärk on töötada välja koroonaviiruse vastase immuun vastuse esinemist ja ulatust näitavad immunoloogilised seroloogilised testid. nk
R
egionaalhaigla onkoloog ja vanemteadur dr Anu Planken on selle uuringu vastutav uurija. Tema ülesanne oli esitada taotlus Tartu Ülikooli eetikakomiteele ning koordineerida patsientide ja eesliinitöötajate kaasamist uuringusse. Samuti tegeleb ta patsientide informeerimise ning nõusolekute kogumisega. Uuring on kaheetapiline. Esimeses etapis kogutakse haigusest paranenud patsientide ja järgmises etapis tervishoiutöötajate vereproove. Uuringu eelduseks on positiivse RNA-põhise COVID-19 testitulemuse olemasolu. Haiguse sümptomite ulatus võib olla varieeruv nii asümptomaatilisest kuni raskete sümptomite ni. Uuringusse kaasamise hetkel peab patsient olema tunnistatud tervenenuks – haiguse diagnoosimisest peab olema möödunud üle 14 päeva ja seejuures peab isik olema olnud vähemalt 48 tundi sümptomite- ja palavikuvaba. Kui viiruse diagnoosimiseks kasutatakse praegu PCR- ehk polümeraasi ahelreaktsiooni põhist testi, millega määratakse SARS-CoV-2 viiruse RNA esine mist ninakaape proovis, siis Icosageni väljatöötatava ELISA-põhise testi põhimõtteks on nakkuse läbi põdenud patsientidel esineva immuunvastuse määramine vereseerumist. ELISA meetod põhineb viiruse antigeeni ja spetsiifilise viirusvastase antikeha keemilisel reaktsioonil. „Meie testiga määratakse vereseerumist IgA-, IgMja IgG-antikehade esinemist ning nende tiitreid, mis peaksid peegeldama immuunvastuse esinemist ning ulatust,“ selgitab dr Planken. Uuringu esimene etapp käivitus aprilli keskel ning kokku on plaanis selle raames kaasata 200 patsienti, kellel on positiivne koroonatesti tulemus ning kes on haiguse kergemate või raskemate sümptomitega läbi põdenud. „Otsisime doonoreid nii meediateavituste kaudu kui ka otsekontakti teel haiglate COVID-19 osakondadega, kes jagasid oma patsientidele teavitusmaterjale uuringu kohta. Hetkeseisuga oleme Tartu- ja Harjumaalt kaasanud 65 patsienti ning käimas on tulemuste analüüs,“ räägib dr Planken.
en
Tekst: Marina Lohk Edaspidi on tema sõnul kavas la uP leida võimalusi proovide kogun Dr A miseks ka Saaremaal ning selle suhtes on alustatud läbirääkimisi Saaremaa Haiglaga. Teises etapis alustati mai teisel nädalal ka potent siaalselt COVID-19 nakkusega kokku puutunud eesliinitöötajate kaasamist uuringusse, et määrata, kas on võimalus, et nad on põdenud haigust asümptomaatiliselt ning neil esinevad siiski viirusvastased antikehad. Plaanis on kaasata 200 eesliinitöötajat. Dr Plankeni sõnul kaasatakse umbes ühe kuu jooksul Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla ja ilmselt ka Tartu Ülikooli Kliinikumi COVID-osakondade, EMO ja kiirabi personali. Sarnaselt esimese etapi doonoritega edastatakse vastavatele osakondadele info ja enda testimisest huvitatud töötajad saavad uuringuga liituda. Haiglatöötajate huvi testimise vastu on seejuures päris suur. Dr Anu Planken selgitab, et seroloogilise immuunvastuse esinemisel on tõenäosus, et isikul on kujunenud immuunvastus COVID-19 nakkuse suhtes ning ta ei peaks sellesse viirusesse uuesti nakatuma. „Testi tulemusena on võimalik hinnata, millisel osal viiruse läbi põdenud patsientidest on positiivsed antikehad, samuti eesliinitöötajate viirusvastase immuunsuse esinemist.“ Kui väljatöötamisel olev test saab valideeritud, saab dr Plankeni sõnul hakata seda laiemalt pakkuma haigla laborite, perearstide ja Synlabi kaudu, et isikutel, kes kahtlustavad, et on selle nakkuse läbi põdenud, oleks võimalus testida enda immuunvastuse olemasolu ja ulatust. Ehkki teadustulemused COVID-19 vastase immuunsuse kestuse suhtes on veel ebaküpsed, arvatakse praegu, et antikehade olemasolul võiks kaitse nakatumise vastu jääda püsima vähemalt aastaks-paariks.
2/2020 Regionaalhaigla
33
