7 minute read
Aitäh teile, tugijõud
Eriolukord pani proovile kogu Regionaalhaigla suure meeskonna. Lisaks arstideleõdedele sõltus viiruse takistamisel ääretult palju ka taustajõududest – alles selle aasta algul oluliselt ümber korraldatud tugiteenistustest, kes, nagu meditsiinipersonalgi, pidid tegutsema täiesti uutes oludes.
Tekst: Anu Jõesaar Fotod: Aivar Kullamaa
KUST SAADA ISIKUKAITSEVAHENDEID
Isikukaitsevahendite varude hankimise ja lepingutega tegeleb õigus- ja hanketeenistus. Selle uus juhataja Kadri Kilp alustas Regionaalhaiglas tööd 10. veebrua ril ja juba märtsi alguses oli selge, et rahuliku sisseelamise asemel ootavad ees Ameerika mäed. „Haiglasse jõudnud esimeste prognooside koha selt oli isikukaitsevahendite vajadus tavapärasest sadu kordi suurem. Näiteks üks praegu enimkasutatav kaitsemask standardiga FFP2 ei olnud varem kunagi kasutusel olnudki,“ meenutab Kadri Kilp.
Üsna kiiresti sai selgeks, et kõik haigla senised lepingupartnerid ei ole uues olukorras suutelised
Kiirel perioodil tuli hankida isikukaitsevahendeid ja korraldada lennutransport Hiinast Eestisse lennukitega, mida Tallinna lennujaam polnud seni oma maandumisrajal veel näinudki.
vajalikke isikukaitsevahendeid (maske, kaitseülikondi, kitleid, kindaid jne) soovitud koguses tarnima.
Kuna vanad tarneahelad ei toiminud, tuli ennast ümber häälestada ja hakata kiirkorras otsima uusi. Viiruse kiire levik maailmas tekitas isikukaitsevahen dite järele meeletu nõudluse, millega kaasnes ebaterve konkurents nii tellijate (mitu suurt riiki olid bronee rinud vastavate tehaste võimekuse kuudeks) kui ka tarnijate vahel. Seega valitses turul suur segadus ja üleüldine teadmatus.
Erakordne olukord nõudis ka tavapärasest erinevat lähenemist hankemenetlusele. „Ajakriitilisusest tingi tuna jõudsime vajaduse selgumisest lepinguni päevaga ning läbirääkimised pakkujatega kestsid sageli hiliste õhtutundideni välja,“ räägib Kadri Kilp. Tema eri line tänu kuulub ostujuhtidele Berit Silvetile, kelle meditsiinialased kogemused ja teadmised aitasid teha arukaid valikuid olukorras, kus puudusid tootenäi dised ning pakutava üle tuli otsustada sertifikaatide ja testraportite põhjal, ning Eva Koidule, kes viis läbi rekordkiireid hankeid ja hoolitses müüjate usaldus väärsuse kontrolli eest.
Isikukaitsevahendite, aga ka meditsiinitarvi kute tarneraskused ja piiratud transpordivõimalused muutsid meeskonna töökorraldust nendeks kaheks kuuks üsna suurel määral. Takistatud oli paljude olu liste kaupade liikumine, näiteks hapniku manustamise vahendid ja dialüüsiga seotud meditsiinilised tarvikud. Osa hankemeeskonnast tegutses kodukontoris juba alustatud projektidega, osa jätkas eriolukorra jooksul kontoris. Et üks ostujuhte elab abikaasa ameti tõttu Itaalias ja teeb kaugtööd sealt, õnnestus vahe tada uudiseid ka otse kriisi Euroopa keskpunktist. „Olen uhke oma inimeste üle, kes, olles ühelt poolt pideva pinge all, kas tehtud sai õige otsus, ja teisalt tohutus pakkumuste laviinis, säilitasid terava meele ja nõudlikkuse ning olid meie partneritega head läbirääki jad,“ ütleb Kadri Kilp. „Oleme tänulikud ka oma partneritele, kes kõige keerulisemal ajal tarnisid meile vajalikud isikukaitsevahendid ja muud tooted ning meie vajadus test tulenevate muudatustega kiiresti kaasa tulid.“
Õigus- ja hanketeenistus on Regionaalhaiglas uus teenistus, mis loodi eesmärgiga saavutada suurem sünergia haigla hankeprotsessis ja lepingute haldamisel. Märtsis tööd alustanud teenistus ongi suurema osa oma eksisteerimisajast töötanud eriolukorra tingi mustes. Kadri Kilbi hinnangul on see aeg toonud välja töökorralduse kitsaskohti, mis vajavad tähelepanu, kuid andnud ka kinnitust, et valitud tee on õige.
LOGISTIKATEENISTUSE JUHATAJA TARMO VADI
Olgu lisatud, et Sotsiaalministeerium kaasas Regio naalhaigla esindajad ka üleriigilise isikukaitsevahendite hanke, nn Aabi hanke tegemisse. Ka Kadri Kilp ise pidas kell kolm öösel koos minister Jaak Aabiga hiinlastega läbirääkimisi, samuti korraldas logistika teenistuse juht Tarmo Vadi hangitud kaupade Eestisse toomist ja jaotust.
KUIDAS KÕIK VAJALIK KOHALE JÕUAB
Kõik hangitud vahendid, tarvikud, muud kaubad ja ka patsiendid peavad jõudma õigeks ajaks õigesse kohta. Selle eest hoolitseb haigla logistikateenistus, mis käes olevast aastast ühendab endas transporditalituse, logistika dispetšertalituse ja laotalituse.
Logistikateenistuse juhataja Tarmo Vadi ütleb, et eriolukord tõi kaasa haigla kaubavarude kuuekordis tumise. Suurimaks proovikiviks oli see laotalitusele, kelle tööpäevad venisid kohati 12–14-tunniseks ja seda paaril nädalal peaaegu ilma puhkepäevadeta. „Varud on jaotatud majas eri kohtade vahel, lisaks kasutame väliste partnerite teenuseid, kelle juures on
ladustatud umbes 400 kaubaalust ehk umbes 10 rekatäit kaupa. Transporditalitus ja dispetšerteenistus said väga hästi hakkama olukorras, kus oli vaja vähendada igapäevaselt töös olevate autode arvu ja siiski kõigega toime tulla,“ tunnustab juhataja.
Tarmo Vadi toob näiteks 30. aprilli, kui tänu dispetšeri ja transporditalituse heale koostööle trans porditi tavapärasest 40% rohkem patsiente, nii et kõik töö sai tehtud õigel ajal, kuigi mitmed olid kaug sõidud. „Kindlasti väärivad kõik logistikateenistuse töötajad oma panuse eest kiitust!“
Tarmo Vadi hinnangul kinnitas eriolukord logisti kaosakonnas tehtud muudatuste asjakohasust ja aitas kiiresti välja tuua kitsaskohti. Ta leiab, et laotalituse eraldamine hanketeenistusest ja liitmine logistikaga on aidanud selgemini eristada laotalituse kui varude haldaja funktsioone. Laotalituse suurimaks proovi kiviks on laopinnale parima lahenduse leidmine, et
UUED TEENISTUSED JA NENDE JUHID Regionaalhaiglas selle aasta alguses tehtud struktuurimuudatused on tugiteenistuste funktsioone täpsustanud. Näiteks viidi laotalitus hanketeenistusest üle logistikateenistusse. Hanketeenistus aga ühendati õigusteenistusega, et saavutada suurem sünergia haigla hankeprotsessis ja lepingute haldamisel. Nii õigus- ja hanketeenistuse kui ka logistikateenistuse uued juhid asusid tööle selle aasta algul.
ÕIGUS- JA HANKETEENISTUSE JUHATAJA KADRI KILP Regionaalhaiglas 10. veebruarist 2020. Enne seda töötas Riigikantseleis Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise korraldusmeeskonnas, pärast eesistumise lõppu asjaajamis- ja õigusvaldkonna juhina. 2012–2015 oli Maksu- ja Tolliameti hankejuht, enne seda aastatel 2005–2012 töötas Harku Vanglas.
LOGISTIKATEENISTUSE JUHATAJA TARMO VADI Regionaalhaiglas 17. veebruarist 2020. Viimased 20 aastat on töötanud erinevates kaubandus- ja tööstusettevõtetes logistika- või tarneahelajuhina, viimasteks neist olid Bauhof, Flexa Eesti ja Bang & Bonsomer.
hoida piisavad varud haigla toimepidevuseks, samuti suurema rolli võtmine logistika ja varustuskeskusena tütarhaiglatele. „Siin on kindlasti abiks ka uue laoar vestustarkvara rakendamine lähiajal.“
Transpordi- ja dispetšerteenistusele on edaspidi oluline standardi loomine patsiendiveo teenusele ning hindamine, milliseid tegevusi arendada süvitsi ja mil liste ise teostamisest võib-olla loobuda. „Eriolukorra ajal ühiselt tegutsedes kogetu annab hea kindlus tunde, et oleme võimelised seadma ühtseid eesmärke ja neid ka saavutama,“ võtab Tarmo Vadi selle keeru lise aja kokku.
KUIDAS VIIRUSE TEED TÕKESTADA
Koristamine, jäätmekäitlus, tekstiilide pesu, samuti patsientide, personali ja külaliste suunamine haiglas on viiruse levikule piiri panemiseks olnud ülioluline. Kogu seda valdkonda haldab haigla haldusteenistus.
Haldusteenistuse juhataja Tõnu Talisainen kir jeldab, et eesliini ümberkorraldamisest tulenenud suuremad nõudmised on eeldanud kõigilt tema üksuse inimestelt pidevat analüüsi ja tegevuste optimeerimist. „Vajaduspõhised pesutarned ning koristussageduste ja -tegevuste operatiivne muutmine on olnud alates eriolukorra kehtestamisest haldustee nistuse igapäevatöö peamine osa.“
Alahinnata ei saa ka sisevalvetöötajate koostööd klienditeenindusega haigla fuajees. Tänu neile tagati patsientide ja külastajate sujuv ja tõrgeteta kontroll haiglasse sisenemised. „Huvitavaks ülesandeks on olnud patsiendi ja per sonali teekondade täiendav märgistamine ja kaardistamine, et viia nakkusohuga kaasnevad riskid haigla siseruumides miinimumini,“ lisab Talisainen. „Igasugune eriolukord haiglas nõuab pühendu mist ja koostöötahet, et tagada kõikide kehtestatud täiendavate nõuete täitmine, langetamata sealjuures osutatavate teenuste kvaliteeti. Tulemuse saavutamiseks on oluline iga teenistuse töötaja panus. Suur tänu kogu meeskonnale – me saime hakkama, aitäh!“ tunnustab juhataja.
Haldusteenistus tekkis koos haigla tugitegevuse üldise reformiga. Uus üksus moodustus varasema
Agris Peedu, Regionaalhaigla juhatuse esimees, tugitegevuste juht ja staabijuhi asendaja.
majandusteenistuse, siseturvalisuse ja tuleohutuse valdkondade liitmise teel. Tõnu Talisainen juhtis vii mased kuus aastat haigla majandusteenistust. „Nimetatud valdkondadele lisandus juhatuse ette panekul viimasel hetkel ka haigla kriisihalduse juhtimine. Kuna aga kriisiolukord saabus samal ajal uue struktuuriga, siis seekord oli haldusteenistus kriisi juhtimisel staabile nõu ja jõuga abiks kõrvalseisjana,“ selgitab Tõnu Talisainen. Edaspidi saab haldusteenis tus kriisijuhtimises suurema rolli, mida toetab ka teenistusega peatselt liituv kriisihalduse spetsialist.
ET KÕIGIL OLEKS KÕHT TÄIS
Ka toitlustusteenistuse rahval polnud eriolukorras võimalik kodukontoris töötada. Kokata tuli tavapära sest tunduvalt rohkem, sest kõik inimesed, kes haiglas sees olid, pidid samade seinte vahel ka kõhu täis saama.
Toitlustusteenistuse juhi Anu Vähi kirjeldusel seos tus kõige suurem muudatus personali toitlustamisega. Muidu haigla personali lõunapausideks mõeldud Ampsukliinik ja külastajatele avatud aatriumikoh vik sulgesid eriolukorra ajal uksed. Paari päevaga tuli kogu toitlustamine ümber korraldada. „Tavapäraselt valmistavad kohviku kokad ühte rooga ca 100 portsjonit, nüüd tuli teha toit 2000 kolleegile. Kaubatellimuste planeerimine, valmis tamise tehnoloogia ja maitsestamine – kõik nõudis teistsugust lähenemist. Nii suure koguse jagamisel oli põhimureks, et kateldes jätkuks toitu ikka kõigile.“
Anu Vähi meenutab, et kriisi algul lasti end pisut mõjutada üldisest toiduainete kokkuostu paanikast, nii varus ka haigla oma kööki tavapärasest rohkem pika realiseerimisajaga kaupa.
Sageli oli võimalus lõunasöögile lisaväärtust anda ka heategijate saadetud kaubaga. Jogurt, müslibatoon, šokolaad, väike jook – kõik tõid personalile naeratuse näole. „Ja kui viimasel nädalal enam maiust anda ei olnud, siis küsiti pettunult, et kas lõunaks siis ainult supp ongi. Ruttu harjub inimene heaga ära!“
Patsientide toitlustamise põhimõtted jäid kriisi ajal samasugusteks nagu tavaolukorras. Muidugi oli COVID-patsientide toitlustamisel oluline tagada nak kusohu vältimine. Nendele läks kogu toit köögist ühekordsetes nõudes ja karpides.
Küll aga annab Anu Vähi sõnul köögis tunda, et lähedased ei ole pikka aega saanud haiglasse pakke saata. Patsientidel on seetõttu jäänud oma lemmi kampsud saamata ja köögist osakondadesse tellitavad lisatoidukogused on suurenenud.
Eriolukorra viimasel nädalal läbis toitlustusteenis tus Veterinaar- ja Toiduameti kontaktivaba kontrolli. „Ka see oli uus kogemus. VTA põhjalikkus oli tavapä rane, aga kõik dokumendid tuli saata inspektoritele
Toitlustusteenistuse juhi Anu Vähi kirjeldusel seostus kõige suurem muudatus personali toitlustamisega. Paari päevaga tuli kogu toitlustamine ümber korraldada.
elektroonselt,“kirjeldab Anu Vähi.
Tema hinnangul sai toitlustus eriolukorra välja kutsega hakkama – aitäh köögi meeskonnale eesotsas peakokk Olgaga! „Tundsime end vajalikena ja tõeliste tugedena. Tervishoiutöötaja vaim on tugev, meie omalt poolt saime anda panuse, et ka keha vastu peaks,“ ütleb Anu Vähi.
Köögirahva südant soojendasid kolleegidelt kori doris, trepil ja liftis öeldud head sõnad – tänusõnad haiglale otsuse eest toitlustamine selliselt korraldada ja tänu köögile hea toidu eest.
