Julgus olla avatud: kriisi

kriisikommunikatsiooni intensiivaeg Julgus olla avatud:

Tekst: Hede Kerstin Luik, kommunikatsiooniteenistuse juhataja Fotod: Aivar Kullamaa

Kommunikatsioonitiimi jaoks oli COVID19 haiguse leviku aeg ülipingeline periood – meie töö intensiivsus kasvas tohutult ja vajas tähelepanu 24/7.

Kriisiaegses kommunikatsioonis on rõhuasetused tavaolukorrast erinevad, kuna inimesed võtavad infot vastu ja töötlevad seda tei siti. Kriisiajal inimesed lihtsustavad sõnumeid, mis nendeni jõuavad, on rohkem kinni oma uskumustes, otsivad lisateavet ja arvamusi ning usuvad enim esimesena nendeni jõudnud sõnumit. Seetõttu on sõnu mite lihtsus, järjepidevus, kiirus ja allika usaldusväärsus üliolulised. Arvestada tuleb inimeste meeleseisunditega: valitseb ebakindlus, ärevus, isegi hirm, kohati lootusetus ja abitus, esineb ka eitamist ja lausa paani kat. Lihtsustatult: sellest lähtudes ehitasime Regionaalhaigla kom munikatsiooni kriisiajal. Toon esile kolm läbivat teemat.

Ülitähtsat rolli kandsid meie kõneisikud, räägib ju alati ini mene, mitte organisatsoon. Usaldusväärne allikas on keskse tähtsusega, seega oli missioonikriitiline, et teemast räägib asjatundja. Tuhat tänu kõikidele kollee gidele, eelkõige meie COVID-staabist ja COVID-osakondadest, intensiivravist ja mujalt! Ilma teieta ei oleks Regionaalhaigla kommunikatsioon võimalik. Teie val midus intervjuudeks ja koostööks 24/7 tegi meie tiimi töö ja haigla hea silmapaistmise võimalikuks. Olen uhke ja tänulik meie haigla julguse ja valmisoleku eest tulla kaasa ka esmapilgul „hullude ideedega“ – nagu näiteks teha dokfilm kriisist või avameelne podcast, osaleda tea vituskampaanias ja teha muud ootamatut.

Oluline ja suur samm oli, et kohe terendava kriisi alguses võtsime Regionaalhaiglana juhtiva rolli ka kom munikatsioonis. Kui kogu haigla töökorralduses hakkasime nakkuse levikuks valmistuma juba jaanuaris, siis kommunikatsioonitiimiga panime kokku ja tulime välja spetsiaalse teemaveebiga koroonakriis.ee, kuhu kogu sime kogu COVID-19 haigust puudutava teabe. Unikaalne ja kiire tegutsemine, tänan südamest oma kolleege, kes ajast ja päevast hoolimata panustasid sellesse, et ka kriisiajal oli Regionaalhaigla jätkuvalt usaldus väärne teejuht tõenduspõhise terviseinfo vallas.

Kolmas teema, mida soovin esile tõsta, on oma töö tajate suunal tehtud tegevused. Eriolukord, tohutu ja kohati üksuste lõikes ebaühtlane töökoormus ning oota

Alates koroonakriisi algusest oli Regionaalhaiglas sündmuste tulipunktis ETV saate „Pealtnägija“ kaamera.

matu kaugtöö tõid kaasa oma katsumused. See, kuidas koostöös juhtide, psühholoogide ja teistega saime teha töö tajatele suunatud videopöördumisi, pingega toimetuleku ja enesejuhtimise tööriistadega video- ja audioklippe, oli suureks abiks inimestele ja meie töökliimale. Kuna suurt osa sellest saime jagada ka sotsiaalmeedia kaudu, oleme saanud palju kiitust ja tänu ka teistest organisatsioonidest, kes said nii samuti osa meie tehtust.

Kriisid toovad inimestest välja muidu varju jääva – esile tulevad nii omadused, väärtused kui ka varjatud ressursid. Mida paremini oleme ootamatusteks valmis tunud, seda paremini tuleme kriitilistes olukordades toime. Kriisivalmidusel on kaks olulist osa: sisuline ja emotsionaalne. Sisuline ettevalmistus tähendab, et või malikud ohud on läbi mõeldud ja tehtud hea plaan võimalike tegutsemisviisidega, kus rollid ja vastutus on paigas. Abiks on, kui plaan on ka läbi mängitud, praktikas harjutatud, et mõttemustrid ja tegutsemisloogika oleks ka pinge all rakendatav. Emotsionaalne ettevalmistus on samavõrd oluline ja sisaldab nii valmisolekut ootama tusteks ja määramatuseks kui ka oma seisundi juhtimise oskust, meeskonnasuhteid ja emotsionaalset kapitali.

Regionaalhaigla kui terviku ja meie kommunikatsioo nitiimi üks tugevusi on just hea kriisivalmidus. Toimepidavusplaani on õppustel harjutatud. Kuidas olukordi lahendame, kuidas info liigub, kes mida teeb – see on hästi paigas. Aitäh selle jagatud kogemuse eest!