Saime kriisiga hästi hakkama

Saime kriisiga hästi hakkama

Regionaalhaigla meeskond on tugev, seda kinnitas koroonakriis. Tänan kõiki panuse eest! See oli riigile esimene eriolukord, sellest õppisid kõik ja nii ka Regionaalhaigla.

Möödunud aastal valmis masskannatanute plaan ning kriisiplaanid, tegime õppusi koostöös Laste haigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla ja Tallinna kiirabiga. Need pingutu sed aitasid kindlasti kriisiga paremini toime tulla. Tänan eelkõige meie riskijuhti Andra Migurit, kiirabikeskuse ja EMO juhte dr Arkadi Popovi ning dr Vassili Novakut aastatepikkuse töö eest.

Arengukavas märgime, et oleme teerajaja Eesti tervishoius. COVID-kriis andis meile kindluse ja jul guse seda mitte üksnes ära märkida, vaid ka rõhutada. Kõrgema etapi haiglana ei tulnud meil kordagi mõt tesse viriseda riigi suunal, et miks küll ei ole isikukaitsevahendeid, ravijuhendeid, kiirteste ning seda või teist. Iga organisatsioon, eriti haigla, kelle prioritee diks on töötajad-patsiendid, peab olema eriolukordadeks valmistunud ning kui seda pole jõutud teha, tuleb end kokku võtta ja korraldada nii, et kriisis suu detakse vastu pidada.

Ka Regionaalhaigla ei olnud kriisiks lõpuni valmis, sest keegi ei uskunud, et satume maailma hõlmavasse epideemiasse, meil puudus just nakkushaiguste levikut puudutav kriisiplaan, mille ettevalmistus oli plaani tud käesolevasse aastasse. Nüüd saime selle kiirkorras tehtud ja rakenduskogemuse kohe kaasa. Meil polnud ka piisaval määral isikukaitsevahendeid. Usun siiani, et kui oleksime varem otsustanud luua miljoni euro eest kriisivaru, oleks see leidnud isegi halvakspanu ja krii tikat raharaiskamise suhtes. Selle asemel, et saata kirju ja nõuda riigilt maske, kitleid ja kindaid, hakkasime ise otse suhtlema ettevõtjatega eri riikidest ning tellima transpordilennukeid. See sai meie tavatööks. Suursuur tänu administratiivdirektor Aivi Karule ja tema meeskonnale, kes suutsid kiirel ajal hankida isikukait sevahendeid enam kui 10 miljoni euro eest ja korraldada lennutransport Hiinast Eestisse lennukitega, mida Tallinna lennujaam polnud seni oma maandumisra jal veel näinudki. Me ei piirdunud Regionaalhaigla ja tütarhaiglatega, vaid jagasime heas koostöös isikukait sevahendeid esmatasandi tervishoiule, teistele haiglatele, sotsiaalvaldkonnale, politseile jt. Oma kogemusi saime jagada ministeeriumidega, et nad saaksid suur hankeid riigi nimel kvaliteetselt korraldada.

Kiirel ajal pöördus minu poole ka Terviseameti pea direktor, soovides nõu kriisiaja meditsiinijuhi leidmisel. Naljatades vihjan, et Arkadi Popov polnud Terviseameti esimene valik. Kriisiajal sai Eesti avalikkus kindla kinnituse, et dr Popov on kogu riigile parim valik. Regionaalhaigla poolt kiidusõnad ja sügav kummardus, ega tal meiega sel perioodil lihtne olnud, sest küsimu sed ja nõudmised Regionaalhaigla staabist või Põhja meditsiinistaabist andsid töötunde kindlasti veelgi juurde.

Tänan kõiki üksusi: laborit, kööki, klienditee nindust, infrastruktuuritehnika, meditsiinitehnika teenistusi, kardioloogiakeskust, verekeskust, infekt sioonikontrolli talitust jt. Hoidsime Regionaalhaiglat turvalisena nii meie kolleegide kui ka patsientide jaoks ning tagasime töö COVID-rindel, samas jätkasime paralleeltegevustega, et hoida üleval plaanilise ravi töö võimekust. Tahaksin kirjutada veelgi rohkem meie suurepäraste inimeste ja üksuste panusest, aga ajakirja mahuvõimalused seavad piirangud. Siiski ühe eran diga. Kasutades meie haigla ülemarsti ja staabijuhi lemmikväljendit – tuhat tänu! –, tänan suurepärase panuse eest dr Peep Talvingut.

Lõpetuseks arvan, et esmakordse kriisi ja eriolu korraga saadi hästi hakkama nii Regionaalhaigla, teiste haiglate, Terviseameti kui ka riigi poolt tervikuna. Me kogesime palju koostööd, saime uusi kogemusi ning tuvastasime ka kitsaskohad, millega nüüd tegeleme, et järgmiste kriiside lahendamisel olla veelgi paremini ette valmistunud ja veelgi professionaalsemad.

Ärge kaotage valvsust ning hoidke enda ja oma lähedaste tervist!