PÖÖRDUMINE
Saime kriisiga hästi hakkama Regionaalhaigla meeskond on tugev, seda kinnitas koroonakriis. Tänan kõiki panuse eest! See oli riigile esimene eriolukord, sellest õppisid kõik ja nii ka Regionaalhaigla.
M
öödunud aastal valmis masskannatanute plaan ning kriisiplaanid, tegime õppusi koostöös Lastehaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla ja Tallinna kiirabiga. Need pingutused aitasid kindlasti kriisiga paremini toime tulla. Tänan eelkõige meie riskijuhti Andra Migurit, kiirabikeskuse ja EMO juhte dr Arkadi Popovi ning dr Vassili Novakut aastatepikkuse töö eest. Arengukavas märgime, et oleme teerajaja Eesti tervishoius. COVID-kriis andis meile kindluse ja julguse seda mitte üksnes ära märkida, vaid ka rõhutada. Kõrgema etapi haiglana ei tulnud meil kordagi mõttesse viriseda riigi suunal, et miks küll ei ole isikukaitsevahendeid, ravijuhendeid, kiirteste ning seda või teist. Iga organisatsioon, eriti haigla, kelle prioriteediks on töötajad-patsiendid, peab olema eriolukordadeks valmistunud ning kui seda pole jõutud teha, tuleb end kokku võtta ja korraldada nii, et kriisis suudetakse vastu pidada. Ka Regionaalhaigla ei olnud kriisiks lõpuni valmis, sest keegi ei uskunud, et satume maailma hõlmavasse epideemiasse, meil puudus just nakkushaiguste levikut puudutav kriisiplaan, mille ettevalmistus oli plaanitud käesolevasse aastasse. Nüüd saime selle kiirkorras tehtud ja rakenduskogemuse kohe kaasa. Meil polnud ka piisaval määral isikukaitsevahendeid. Usun siiani, et kui oleksime varem otsustanud luua miljoni euro eest kriisivaru, oleks see leidnud isegi halvakspanu ja kriitikat raharaiskamise suhtes. Selle asemel, et saata kirju ja nõuda riigilt maske, kitleid ja kindaid, hakkasime ise otse suhtlema ettevõtjatega eri riikidest ning tellima transpordilennukeid. See sai meie tavatööks. Suursuur tänu administratiivdirektor Aivi Karule ja tema meeskonnale, kes suutsid kiirel ajal hankida isikukaitsevahendeid enam kui 10 miljoni euro eest ja korraldada lennutransport Hiinast Eestisse lennukitega, mida Tallinna lennujaam polnud seni oma maandumisrajal veel näinudki. Me ei piirdunud Regionaalhaigla ja tütarhaiglatega, vaid jagasime heas koostöös isikukaitsevahendeid esmatasandi tervishoiule, teistele haiglatele, sotsiaalvaldkonnale, politseile jt. Oma kogemusi saime jagada ministeeriumidega, et nad saaksid suurhankeid riigi nimel kvaliteetselt korraldada.
Kiirel ajal pöördus minu poole ka Terviseameti peadirektor, soovides nõu kriisiaja meditsiinijuhi leidmisel. Naljatades vihjan, et Arkadi Popov polnud Tervise ameti esimene valik. Kriisiajal sai Eesti avalikkus kindla kinnituse, et dr Popov on kogu riigile parim valik. Regionaalhaigla poolt kiidusõnad ja sügav kummardus, ega tal meiega sel perioodil lihtne olnud, sest küsimused ja nõudmised Regionaalhaigla staabist või Põhja meditsiinistaabist andsid töötunde kindlasti veelgi juurde. Tänan kõiki üksusi: laborit, kööki, klienditeenindust, infrastruktuuritehnika, meditsiinitehnika teenistusi, kardioloogiakeskust, verekeskust, infektsioonikontrolli talitust jt. Hoidsime Regionaalhaiglat turvalisena nii meie kolleegide kui ka patsientide jaoks ning tagasime töö COVID-rindel, samas jätkasime paralleeltegevustega, et hoida üleval plaanilise ravitöö võimekust. Tahaksin kirjutada veelgi rohkem meie suurepäraste inimeste ja üksuste panusest, aga ajakirja mahuvõimalused seavad piirangud. Siiski ühe erandiga. Kasutades meie haigla ülemarsti ja staabijuhi lemmikväljendit – tuhat tänu! –, tänan suurepärase panuse eest dr Peep Talvingut. Lõpetuseks arvan, et esmakordse kriisi ja eriolukorraga saadi hästi hakkama nii Regionaalhaigla, teiste haiglate, Terviseameti kui ka riigi poolt tervikuna. Me kogesime palju koostööd, saime uusi kogemusi ning tuvastasime ka kitsaskohad, millega nüüd tegeleme, et järgmiste kriiside lahendamisel olla veelgi paremini ette valmistunud ja veelgi professionaalsemad. Ärge kaotage valvsust ning hoidke enda ja oma lähedaste tervist!
Agris Peedu, Regionaalhaigla juhatuse esimees 2/2020 Regionaalhaigla
3
