16. mai 2013 by Riigikaitse.EE

Riigikaitse.EE ((67, (.635(66

Ilmub neli korda aastas koos ajalehega Eesti Ekspress

Nr 13 / 16. mai 2013

Ohvitseri ja allohvitseri vaheldust pakkuv karjäär

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste kursandid: meil on kindel töökoht!

Eesti ohvitser Janno Märk USA armee suurimas õppekeskuses

Vene koolinoorte üllatused riigikaitseõpetuse välilaagis

USA, Suurbritannia, Soome, Prantsusmaa ja teiste välisriikide sõjakolledžites õpib praegu kõrgemate astmete staabiohvitseride kursustel tosinkond eestlast. Ameeriklaste suurimas staabikolledžis Fort Leavenworthis õppiv major Janno Märk rääkis Riigikaitsele oma õpingutest, ohvitserikarjäärist ja tulevikust.

Ei mahu pähe

LK 4–5

Tartust saab maailmaklassi staabiohvitseri hariduse

Tartus asuva Balti Kaitsekolledži (BALTDEFCOL) ülema asetäitja Rootsi kolonel Ingemar Gustafsson hindab õppeasutust ülikõrgelt.

Ohvitserikarjäär ja motivatsioon

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) kadetid räägivad, miks ja mida nad õpivad. Joonistame lahti ohvitseri ja allohvitseri karjäärikõvera. seväes

karjäär

kait m Eesti risüstee ri karjää se it v h o ja all Ohvitseri kaitseväe mu Eesti Üheksa sam äris. karjä ohvitseri

€ 2550–2700

dral Brigaadikin

ülemana; htadel. ngkonna Teenistus bis võtmeko i või kaitseri e peastaa

€ 2300–2400

kaitsevä a) brigaad staabis või b) väeliigi

Kolonel

5 kuud

sed miski –ursu Soome, d juhti või välisriig Kõrgema olledžis edžis)

akrediteeri tada saavad NATOs olekust töö Lõpetajad use valmis rahvusvaheja tud tunnist rahvuslikel juhtivatel itsioonidel. listel tipppos

(Balti Kaitsek USA jt – sõjakoll Suurbritannia,

eitnant Kolonell

at 4–6 aast

a) staabio a või väeliigi kaitseringkonn a; iüleman b) pataljon staapides. ahelistes c) rahvusv

11 kuud

us eri kurs edžis) abiohvits i sõjakoll või välisriig Vanemsta olledžis vitserile

ised sõjalion võimel taaLõpetajad rima ja ühends selt planee ellu viima, seda ka pides plaane el tasandil. rahvusvahelis

(Balti Kaitsek vanemstaabioh omandavad imisoskused. Ohvitserid ja planeer juhtimisvajalikud

Major

00 € 1600–18

Vanemd allohvitseri

kse se eest Palka maksta vaid ka õppimi teenistuse, eluruum, Tööandja e hüvitis ümberasumis ravi sh hamba Tervishoiu, lisaks te hüvitis ja ravimi haigekassale 50 % spension: Tegevteenistu stmestiku palgaa alt ametikoha pärast vähem keskmisest staaži. 20-aastast e ension töövõim Töövõimetusp teenistuses. kaotuse korral ension perele Toitjakaotusp hukkumise korral kaitseväelase alused sportimisvõim Soodsad

a) kompan staabis; staabiohvitseri ngkonna b) noorem või kaitseri brigaadi idus: c) kaitseli

Nooremd allohvitseri

000 € bel 1800–2 Ülemvee vus

Teenistus

riigikai õpivad pataljo oone ja Eesti uure. Allohvitserid t ja protsed ühendoperatsi staabitööd, seotud seadusandlus ning sellega

istus

7. Teen

)

(KVÜÕA ekursus õpinguid varem Keskastm ab jätkata istus teenis-

2 aastat

rikraadi saavad magist Lõpetajad tes. sotsiaalteadus

võimald saada ettevalm staabis, Magistriõpe erialal ning jalaväebrigaadi a omandatud ataljoni ja hal või nendeg tuseks jalaväep iülema ametiko sõjaaja pataljon htadel. ametiko võrdsetel

Leitnant

00 € 1250–13 at 3–6 aast

vähemalt 8 aastat

0–1300 € eebel 125 Vanemv

9 nädalat us (VVK) ja staabitöö ebli kurs at Vanemve salaandlust, logistik

õpivad seadus taktikalisi ja juhtimi l. Allohvitserid ning omandavad ni taseme protseduure kompanii ja pataljo si seid teadmi vähemalt

6 aastat

istus

5. Teen

Teenistus oolitused ja täiendk

Veebel

Teenistus oolitused ja täiendk

900 € Seersant

0€ 1150–120 vähemalt 4 aastat

€ bel 1100 Nooremvee lat

de ohvitseri Vanemall K)

00 € 1400–15

Kapten

kest ta määrama

0–1650 € ebel 145 Staabive

8 nädalat us (SVK) t ning ebli kurs ja brigaadi taseme taktika itust Staabive ni tse üleseh

ant Vanemseers 0 € 950–100

at 3–6 aast

ülemana; Teenistus i, ii/patarei na pataljon

s. kaitseväe

€ 1900–2250

brigaadi, pataljoni, Teenistus staabis; hvitserina

ja õpingud

d lase hüve Tegevväe mitte ainult

44 näda

3. baaskursus (VAB

taktigoogikast, rakenduspeda sest ja läbiteadmisi juhtimi omandavad sõjaväelisestariduse sõjaväelises Allohvitserid laskeõppest ning kutseh ja jad saavad kast, relvapingud. Lõpeta vad erialaõ juhtimises.

Teenistus oolitused ja täiendk

850 €

sant Nooremseer

Riigikaitse.EE Neli korda aastas ilmuv julgeolekut ja riigikaitset kajastav erileht Väljaandja: AS Eesti Ajalehed Erilehe väljaandmist finantseerib kaitseministeerium

lat* 12-16 näda

st, ja taktika jao juhtimisest teadmisi allüksuse Omandataksedusest, meditsiinist, se t rõhku pannak pioneeriasjan

KOSTABI

ri karjäär Allohvitse

KRISTJAN

tegevtoimetaja

LK 10

GI, FOTOD : KAITSEVÄ

Toivo Tänavsuu

Mis see mets veel on?

Riigikaitseõpetuse välilaager – topeltdoos elu avastamise rõõme teismelistele Eesti linnavurledele, kes oleksid justkui eile emaüsast väljunud.

6 karjäär

Kaitseväelane peab olema

sotsiaalselt küps

FOTOD TOIVO TÄNAVSUU

ee oli minu elu esimene kokkupuude noorte inimestega, kellest saavad ohvitserid, ja kooliga, kus nad selleks õpivad. Seekordse Riigikaitse ettevalmistamine viis mind Tartusse keerulise nimega kõrgkooli KVÕÜA (proovige seda lühendina hääldada!) ehk Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemasse Sõjakooli, kust tegevväelased saavad bakalaureuse- ja magistrikraade sõjalises juhtimises. Vapustav energia ja vaimustus! Seda juba esmakursuslastel. Üks neist rääkis suure õhinaga, kuidas läheb suvel Ämari lennubaasi NATO rahvusvahelisele õppusele, lendama koos ameeriklastega nende uhketel sõjalennukitel.Teine ei jõua ära oodata, millal saab aasta-paari pärast mõnele Läänemerel seilavale sõjalaevale. Kolmas, maaväele keskendunud noormees, unistab aga kunagi kaitseväe juhataja ametist. Kogu seltskond õpib vaheldumisi nii klassiruumis kui ka metsas. Kogu aeg üks action käib – kõik rünnak- ja kaitseharjutused mängitakse läbi nii paberil kui ka põllul. Akadeemiline logelemine on täiesti välistatud. Sellesse kooli astumiseks ei pea olema mingi eriline sõjard, kel rusikas sama suur kui aju ja adrenaliin üle voolamas. Olgu sul või kõrgharidus balletikunstis – sõjakool teeb sinust nooremohvitseride kursusel 12 kuuga kaitseväe rühmaülema! Seejuures makstakse puhtalt õppimise eest kadettidele ka tasu – brutos umbes 600 eurot kuus! –, neile on garanteeritud prii majutus igati soliidses ühiselamus kooliga samas majas. Muide, kadettide tasu tõusis hiljuti umbes kuuendiku võrra korraga! Kellel teist on sel aastal palk nii palju kerkinud? Hambaravi makstakse kadettidele kinni ja nad spordivad soodsalt. Aga mis veel kõige tähtsam: kõigil neil on juba õppima asumisel garanteeritud tulevane töökoht. Keegi neist ei lahku koolist diplomiga ja ebaselge karjääriväljavaatega. Kõige selle juures paneb imestama, miks ei tungle Eesti noored sõjakooli. Mis on ärijuhtimine, sotsiaalteadused või isegi IT selle kõrval, kui saad tõusta sõjaväelisel karjääriredelil mõne NATO rahvusvahelise staabi võtmeisikuks? Õppida on raske, tööd tuleb rabada – võib-olla. Masu ajal oli ohvitserikarjäär paljudele üle mõistuse raske: küproki ladumisega sai palju hõlpsamalt läbi kui kaitseväes. Ohvitseride palgad lasti alla kriitilise piiri, laiguline kaader voolas erasektorisse ja sai seal kenasti hakkama. Kui viimasel aja on konkurss sõjakooli sisseastumisel umbes kaks inimest kohale, siis buumi ajal jäid kursused sootuks tühjaks, isegi kui latt lasti alla. Samas ei ole see latt ka kunagi liiga madalal olnud. Sõjakooli pääsemiseks peab läbi tegema protseduuri, mida nõuavad ka kõik teised kõrgkoolid. Lisatingimus on läbitud ajateenistus ning sisseastuja peab läbima ka üldfüüsilise testi: kätekõverdused ja kõhulihaste harjutus selililamangust (kahe minuti jooksul), lisaks 3200 meetri jooks. Aga ikkagi ei mahu mulle pähe, mis võiks olla ägedam tulevikukarjäär kui ohvitseri oma. Milline valdkond on Eestis pikemaks ajaks kõige paremini finantsidega kindlustatud?

LK 12–14

Aasta ohvitser Janno Märk

Riigikaitse.EE

FOTO ERAKOGU

põhiteema 3

LK 6–7 ja 8–9

Esikaas: KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli kadetiball 31.3.13. Foto Andres Lumi Veebis www.riigikaitse.ee Tegevtoimetaja Toivo Tänavsuu, e-post toivo@ekspress.ee Kujundaja Anneliis Aunapuu Trükikoda Printall

ohvitser tegeleb ettevalmistatud plaani täidevii- sõnastanud väärtused, mida peaks oma tegevumisega, kus vastutus pole sugugi väiksem. Tema ses kandma iga meie teenistuja, alates autojuhist, Martin Herem karjäär on küll pisut paiksem ja horisontaalne lõpetades professoriga. Väärtustame haridust, – ehk ametikohad vahetuvad samal tasandil ole- loovust ja tõhusust. Haritus tähendab indiviidi kolonel, KVÜÕA ülema asetäitja avarat mõttemaailma ja vate vastu – samas ei ida kõrgemal on kaitseväelane oma ole allohvitser lihtsalt head isiksuse arengut, karjääriredelil, seda keerulisemaid ot- praktik. Tal peab oleKoos ajateenistusega kulub valmisolekut pidevaks suseid tuleb tal vastu võtta. Hama teoreetiline teadohvitseriks saamiseks neli enesetäiendamiseks. Professionaalseks ja elukutseliseks sõjaväela- mistepagas ning ta ei ritus väljendub võimes aastat. Kaitseväe juhataseks saamisel mängivad suurt rolli mitmesugused ole ainult “käsitööliolemasolevaid teadmisi asjaolud. Näiteks perekonna ja sõprade mõju on ne” kuigi praktilised ja peab karjääri tegema 30 analüüsida, seostada ja ravalikute tegemisel suurem kui keskkoolides õpe- oskused ja kogemused kendada, samuti sisaldab aastat. tatava riigikaitseõpetuse mõju. Riigikaitseõpetuse on tema puhul kõige see väljapeetud käitumiseesmärk on kasvatada eneseteadlikku kodanikku, väärtuslikumad. malle ja kombeid. Loovus mitte sõjaväelast. See õppeaine võib viia sõjaväeOhvitseri elukutset valides olgu marssalikepp tähendab paindlikku mõtteviisi ja algatusvõimet, lase elukutse juurde, kuid selle ameti valinul peab kotis – ja teenistuse kulgedes see enamikul kotist eesmärkide saavutamist, mõeldes kastist välja. olema ka saavutusvajadus. See omadus selektee- kaob. Inimene õpib end paremini tundma ning rib inimesed, kes ei karda vastutust, sest ohvitseri mõistma, et aus on mitte trügida ametikohtadele, SÕJAVÄELINE JUHT VAJAB LOOVUST, et tehtavate valikutega võib kaasneda oht paljudele kuhu ta hästi ei sobi või millega toime ei tule. üllatada oma vastast ja vältida oma tegevuse etteinimestele ja riigi ressurssidele. aimatavust.Tõhusus tähendab parimate tulemuste Elukutselise kaitseväelase ameti kasuks otsus- IGA OHVITSER OTSUSTAB sõjakoolile järg- saavutamist mõistlike ressurssidega. Tulla toime tab inimene ajateenistuse lõppemisel, sest siis on neva teenistuse jooksul oma ülemate abiga, milli- võimalikult väikeste ressurssidega ei ole eesmärk ta näinud selle karjääriga kaasnevat elu. Kui otsus ne on tema teenistuse jätk – saab temast spetsia- omaette, vajadusel tuleb neid ka juurde küsida on varem tehtud, siis peab ta ajateenistuse jooksul list ja staabiohvitser või juht ja ülem? Teenistus ning suunata kuhu vaja. ära otsustama, kas tahab olla sõdur kui üksikvõit- tähendabki järjest uusi valikuid järgmiste ametiErinevalt tsiviilsektoris töötavast inimesest leja, allohvitser kui tegevuste vahetu elluviija või kohtade ja õpingute vahel. Tartus on ühes majas leiab kaitseväe teenistuja end iga kolme kuni viie ohvitser kui algataja, juhtija ning võimalik läbida kõik neli aasta tagant uuelt ametipostilt geograafilises mõtplaneerija. Isamaale on muidugi ohvitseri sõjalise väljaõppe tes, kas Eestis või väljaspool. Sinna vahele põimuvõimalik olla truu ka teenides elataset: diplomi- ja magistri- vad osalemised välismissioonidel kestusega kuus tist näiteks puusepana, kuid osaleõpe Kaitseväe Ühendatud kuud. Ohvitseri des riigikaitses reservväelasena või Koos ajateenistusega kulub ohvitseriks saamiÕppeasutustes (KVÜÕA) ja kaitseliitlasena. elukutset vanemstaabiohvitseri ning seks neli aastat. Selleks ajaks on ohvitser võimelikõrgema ohvitseri taseme ne juhtima kuni neljakümmet inimest. Kahesaja valides olgu KUI INIMENE VALIB ohvitõpe sama maja kõrvaltiivas võitleja juhtimiseks kulub kaheksa aastat, tuhanmarssalikepp seri või allohvitseri elukutse, siis de võitleja juhtimiseks vähemalt kuusteist aastat. ehk Balti Kaitsekolledžis. peab ta arvestama, et kasutab ja Suurima üksuse ehk brigaadi ülemaks pole võimakotis – ja juhib edaspidi riigi kõige väärtuslik saada vähem kui 21 aastaga. Kaitseväe juhataESIMESELT tasemelt teiteenistuse likumaid ressursse. Mitte ainult sele ehk magistriõppesse jaks pürgimisel tuleb karjääri teha 30 aastat. kulgedes see kallist tehnikat või relvastust, vaid peaks jõudma umbes pooka kodanikke. Töötamine riigi koled põhikursuse lõpetanu- MIDA KÕRGEMAL KAITSEVÄELANE oma enamikul kotist danikega ei tähenda mitte ainult test, teised jätkavad sõja- ametiredelil asub, seda keerulisemaid otsuseid kaob. nende õpetamist ning teadmiste väelise tasemeõppega või tuleb tal vastu võtta. Need otsused puudutavad edasiandmist, vaid ka nende kassiirduvad magistriõppesse väga paljusid inimesi ja eri valdkondi, näiteks vatamist ja hoiakute kujundamist. tsiviilerialal. Kolmandale seadusandlust, sotsioloogiat, majandust, haldusKuna meil on reservarmee, siis on tasemele peaksid jõudma korraldust. Edu saavutamiseks ei pea inimestel ohvitseri ja allohvitseri suurim väljakutse koda- umbes pooled teise taseme lõpetanutest, neljan- olema mitte ainult teadmised, oskused ja hoianike riigikaitseks vajalike hoiakute kujundamine. dale aga vaid üksikud. kud, vaid ka sotsiaalne küpsus. See ei tule kiirValides kahe tee vahel, tuleb arvestada, et allOleme Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes korras.

reportaaž 5

reportaaž

Mis see mets on? Ja miks vesi mullitab, kui keeb? Riigikaitseõpetuse välilaager on kui mitmekordne doos elu avastamise rõõme Eesti koolinoortele, kes oleksid justkui eile emaüsast väljunud. Toivo Tänavsuu Eesti Ekspress

as see on siis sõjaväeline kord? Kaitseväe masinad, koormaks 70 Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli ja Tallinna Mahtra gümnaasiumi õpilast koos välivarustusega, voorivad välilaagriplatsile Tallinna külje all Tugamanni veski naabruses plaanitust tund aega hiljem! “Vene temperament. Nad on esimest korda sellistes riietes,” põhjendab laagriülemast peastaabi allohvitser Kristo Pals, viidates noortele selga antud Rootsi päritolu lohvakale välivormile. Lasteaed see siin siiski pole. Kuniks noored jäävad autodesse – kõkutavad seal ja loobivad “bljääde” –, edastab Pals laagri ajateenijatest instruktoritele viimased juhised, mis neil tuleb noortele edasi anda. “Selgitate, miks ei tohi telki panna püsti kännu otsa. Priimuse piiritust keegi ei joo – see tapab kui tsüaniid! Hoiatage, et siin võib olla rästikuid, neid ei tohi tappa!” Varasemas laagris olla üks tüdruk rästikut nähes närvivapustuse saanud ning vajas palderjani. Noored, kõik siia kogunenud täiesti vabatahtlikult kooli riigikaitseõpetuse arvestuse saamiseks, hargnevad umbes kaheteist kaupa kuude jakku. Iga jagu asub usinalt ahjuga telki püstitama – täpselt sellist, milles elavad metsas ka ajateenijad.

SEL AASTAL JUBA NELI säärast laagrit korraldanud MTÜ Riigikaitse Rügemendi juhatuse esimees Pals on optimistlik: ees ootab kaks päeva metsas täiesti tüüpiliste, võib-olla ainult natuke temperamentsemate linnanoortega. “Elu on näidanud, et me ei pea neile õpetama mitte seda, kuidas metsas hakkama saada, vaid seda, mis see mets üldse on. Mitte seda, kuidas priimuse ja katelokiga süüa teha, vaid kuidas üldse süüa teha!” räägib ta. Mis neist metsa lastud noortest siis peegeldub? Mõnel on külm. Äkki valed jalanõud, mis vett ei pea. Teisi kummi-

tab nikotiinivajadus: “Kus suitsetada saab?” Üks agar asub hoolega suitsuauku kaevama, kümme vaatavad pealt. Siis selgub, et tuleb täiesti uus ühine auk, hoopis mujale. Kes vales kohas tobi teeb, sellel korjatakse piltlikult öeldes tobi suust. Tavaliselt on laagrites suitsetamisele nulltolerants. Tolles laagris on Pals sunnitud suitsetamist lubama, sest enamik on täisealised ja kui ta tossamise keelaks, võiksid kursandid hakata talle vastu töötama. Nutitelefonid on metsas lubatud, kuid tegevuse ajal on näiteks Facebookis surfamine keelatud. Mõnikord on telefonist isegi kasu, näiteks kui keegi metsas orienteerumisel ära eksib. KITSED ORASESSE LASTUD, hakkavad hormoonid möllama – käbid ja roppused lendavad, mõistus kipub noorte meestega värskes õhus hüvasti jätma. Üks haarab Fiskarsi kirve, millega peaks telgivaiad maasse lööma, ja asub esimese ettejuhtuva jämeda puu kallale, nii et laastud lendavad. EMOTSIOONID nädalavahetuse suhtes on esialgu leiged. Vene noortel on ähmane ettekujutus, et midagi eluks vajalikku siit saab, kuid nägudel on ka varajast tülpimust. Mõni neist on metsas esimest korda elus. Vähesed on varem telgis maganud. Aga see pole siin ju hotell! “Ma tahaks juba koju,” kurdab blondiin Alina Boitsova. Ta ütleb, et valis koolis valikainena riigikaitseõpetuse, sest muud erilist valikut polnud! Laagri läbimine annab kirja vajaliku arvestuse. “Ma ei tahtnud siia üldse tulla, siin on külm ja ma pole kunagi telgis maganud. Võibolla poistele selline elu sobib, aga mina ei taha armeesse minna, ma läheksin seal hulluks!” Kutsekooli noormees Toomas Männik seevastu leiab, et metsas on päris tore. Unistab keevitaja elukutsest, kuid kavatseb ka kaitseväeteenistuse läbida. TEGELIKULT ON SEE LAUPÄEV noortele juba teine päev kokku üle 50 tunni kestvast laagrist.

“LASTEAEDNIK”: Laagriülem Kristo Pals.

Mis on riigikaitseõpetus? Ligi 150s Eesti üldhariduskoolis õpetatav valikaine, mida õpib umbes 4000 õpilast ning mille eesmärk on panna alus Eesti riigikaitse mõistmisele, kujundada kodanikuteadlikkust ja kaitsevalmidust. Koolide arv, kus riigikaitset õpetatakse, on kasvanud kümne aastaga kolm korda. Õpetajateks on enamasti kaitseväelased või -liitlased. 2013. aastal eraldas kaitseministeerium koolidele ekskursioonide tegemiseks, välilaagrite korraldamiseks ning õppevahendite soetamiseks kokku üle 220 000 euro. Riigikaitseõpetus koosneb kahest kursusest: teoreetilisest ja praktilisest (välilalaager).

Nad tulid reede lõunaks erariietes oma koolidesse, said sealt varustuse, tõmbasid univormid selga ning sõidutati staabi- ja sidepataljoni väeossa ajateenijate eluolu nuusutama. Õhtul tegid nad kõike täpselt nagu

APPI, RÄSTIK: Õrnema soo esindajatel oli laagris poistest erinevalt rohkem meiki, suurem rästikuhirm, nad ei suitsetanud ja kaitseväe Rootsi väliürbid olid neile kohati ikka väga totakalt suured.

EI OLE MCDONALD’S: Ajateenija (paremal) instrueerib kutsekooli noormeest, kuidas kuivtoidupaki kanaroast salus isuäratav kõhutäis valmistada. FOTOD TOIVO TÄNAVSUU

noored pole elus kunagi ise süüa teinud. “Poisid istuvad, noad käes, ja koorivad esimest korda elus kartuleid – 40 kilogrammi korraga!” KAMBAVAIM ON SEE, MIS noori siin salus motiveerituna hoiab. “Kes laagrisse ei taha tulla, see ei tulegi. Kedagi keti otsas metsa vedada ei saa. Näe, tänagi oli laager arvestatud 100 inimesele, kohale tuli 70,” räägib Pals. Kui oled ikka 12 inimesega koos metsas (see on siis sinu jagu) ja kõik tegutsevad, siis hakkad ise ka tegutsema, sest ei taha olla teistest kehvem. ajateenijad: käisid rivikorras, sõid ja tänasid ühiselt, laulsid hümni. Magasid kasarmus ajateenijate kõrvaltoas ning pidid kahe minutiga voodi korda saama. Kell üheksa sunniti kõik teleri ette “Aktuaalset kaamerat” vaatama. Mõni ei saanud poolest jutust arugi, kuid kord näeb ette ja korraldus tuleb täita. METSA ON NOORTEGA mässama ja neid instrueerima tulnud vabatahtlikud ajateenijad, osa neist jaoülemad, osa seersandid, mõni koguni reamees. Ühes jaos räägitakse eesti keelt, ühes inglise keelt ning neljas vene keelt. Pals ütleb, et energilised instruktorid jõuavad noorteni paremini kui vanamehed, kes ei viitsiks joosta ega roomata. Pealegi annavad nad koolinoortele edasi seda, mida on ise vahetult ajateenistusel õppinud. “Sõdureid me siin ei kasvata, sest kõik võetakse läbi kiirkorras,” räägib Pals metsasõidu mõttest. Näiteks kui telgi püstitamist õpib ajateenija kaks päeva, siis siin pannakse see üles poole tunniga. Välihügieenile kuluks mitu tundi, siin aga käiakse sellest kiiresti üle. Relvaohutus on samuti tundide teema, aga võetakse noortega läbi poole tunniga. “Eesmärk on panna noori iseenda piire ületama ning õpetada neile patriotismi – nii läägelt kui see ka ei kõla,” ütleb Pals. Sest – mis paistab välja ka õpilastega rääkides – paljud noored kardavad ajateenistust kui tuld! Pals meenutab, et isegi tema sai 17 aastat tagasi trahvi ajateenistusest kõrvale hoidmise eest. “Meie eesmärk on see hirm maha võtta,” ütleb ta. HIRM POLE MITTE AINULT õpilastel, vaid ka lapsevanematel. Tänagi õhtuks võib siia metsa oodata uhkeid autosid, kust väljuvad ähmi täis vanemad ja viivad oma võsud “turvalisemasse” paika tagasi. Hiljuti tuli kahel tüdrukul laagris koduigatsus peale ning nad korjati vanemate poolt üles. Kusjuures vanematele tutvustati telke ja seal elamise võimalikkust, ent piigad keerasid nad ümber sõrme! Ikka on neid, kes arvavad ekslikult, et kaitsevägi ostab oma telgid Prismast ja need on kahekohalised. Rääkigu Pals

palju tahes, et vajaduse korral toob ta või kümme tekki magamiskotti juurde. OLGUGI ET KAITSEMINISTER lubaks kursantidele metsas ka relvad kätte anda, ei söanda Pals seda teha. Ei, mitte et keegi võiks end kogemata vigastada, laskemoon jääks niikuinii lattu. Ta kardab hoopis seda, et metsas omapäi orienteerumisel tõstavad võõrad inimesed alaealised neiud Galilidest lihtsalt välja. Kes siis vastutaks – loomulikult Pals. Aga muidu tõotab kaks päeva ja öö metsas kujuneda selliseks nagu päriselt. Noored praktiseerivad sambliku vahel läbi kõik kaitseväe “ametlikud” liikumisviisid,alates madalroomamisest,lõpetades söösthüpetega. Ning õpivad tundma mitmesuguseid metsahundile elulisi nüansse. KAHETEIST PAIKU ON lõuna käes. Pals ulatab igale kursandile pidulikult kallihinnalise kaitseväelase kuivtoidupaki, millega igaüks peab 24 tundi ära elama. Tükiks ajaks vajub metsavahe vaikusesse, sest pakkide sisu uudistamine ning priimuse ja kateloki töökorda seadmine pakub palju põnevust. Õhtuks on linnavurledele plaanis lausa eksootika: igale jaole antakse kastitäis toiduaineid (seal on maitsestamata kohupiim, kartuleid, leiba, võid, vorsti, kanafileed, maitseaineid, natuke hõbepaberit) ning igal jaol tuleb endale ise söömaaeg valmistada. Pärast hinnatakse ja maitstakse tulemusi. Pals kinnitab, et seegi on täiesti unikaalne elamus, arvestades, et paljud

MIDA PALS ISE NENDELT päevadelt ootab? Ta ütleb, et tal on staabi- ja sidepataljonist kahju: kõik, kes vabatahtlikult ajateenistusse tahavad tulla, saades väeosa ise valida, kipuvad enamasti staabi- ja sidepataljoni. Sest seal on nad riigikaitseõpetuse laagri raames juba varem käinud! Ta ootab pühapäeva pärastlõunaks vaprusepisaraid. “Vahel on olnud nii, et kui laager on läbi ja me ootame metsas autode saabumist, siis eneseületus vallandub pisarate kujul, eriti tütarlastel. Aga isegi üks poiss on laagri lõpus vesistanud. Mis nende sees toimub, seda me ei näe.” Pühapäeva õhtuks on laagri aktsiad noorte silmis uutes kõrgustes. Ajateenistus ei tundu üldsegi enam niisuguse kollina. Lõpp on küll kujunenud vaevaliseks – pühapäeval läbiti kümnekilomeetrine orienteerumine, nii et mõnel on jalad villis! Pals kirjutab raskused paljuski “lolli pea” arvele, mis on mõnele alati nuhtluseks – sellest kasvas ka vahemaa ja väsimusaste. Pühapäeva õhtuks mõtlevad noored vaid baasvajadustele: tahaks pesta ja magada. “Mulle meeldis, kõik oli huvitav, alates sõidust veoautokastis, lõpetades telkide kokkukorjamisega,” ütleb Artur Mehhed. “Õppisin võimalikult käratult metsas liikuma, meeskonnale žestidega liikumiskäsklusi andma ja üldse meeskonnatööd. Viis pluss väljasõit oli!” lisab Ruslan Tšussov.

“Leidsin kasarmus magamiskotist soki!” Riigikaitseõpetuse välilaagri läbinud koolinoorte emotsioone: “Sai värsket õhku hingata ja tunda ka veidike sõduri elu. Kõige rohkem meeldis iseenesest mulle “camo” tegemine näole, sõjamärkide õppimine ja nende kasutamine. Tahtsin ise vabatahtlikult veel öövalves olla, nii väga oleksin tahtnud karjuda “häire, häire, häire”, aga kahjuks polnud selleks põhjust. Öösel telgis magades oli väga külm, kuna juhuslikult ei kütnud meie ahi nii hästi kui teiste oma.” “Hiljem mõtlesin, et oleks lahe olnud õppida, kuidas teha tuld, kui ei ole tikke/välgumihklit, aga ma ei tea kas see üldse sõjaväega seondunud oleks.” “Kasarmus oli toit isegi parem kui koolis, kui mitte öelda “võrratu”.”

“Kõige vähem meeldis orienteerumine, sest me eksisime kaks korda ära ja olime nii väsinud, et jalad andsid peaaegu otsad. Laager oleks võinud toimuda varem, siis kui usse veel väljas polnud.” “Minu arust teeks laagri kõvasti lahedamaks näiteks relva olemasolu. See on ju sõjas ikkagi üks tähtsamaid asju. Ja paha ei teeks ka mõni sõjaline võistlus, näiteks paintball või mõni muu luuremäng” “Kasarmus oli ebameeldiv see, et pidi magama magamiskottides, mis ei olnud sugugi puhtad. Enda omast leidsin isegi soki. Telgis magasin või pigem tukkusin hoopis täisriietuses.”

karjäär

karjäär 7

Ohvitseri ja allohvitseri karjäärisüsteem Eesti kaitseväes

Üheksa sammu Eesti kaitseväe ohvitseri karjääris.

Allohvitseri karjäär ja õpingud kaitseväes.

Brigaadikindral

2550 €

Teenistus

a) brigaadi või kaitseringkonna ülemana; b) väeliigi staabis või kaitseväe peastaabis võtmekohtadel.

Kõrgemad juhtimiskursused (Balti Kaitsekolledžis või välisriigi – Soome, Suurbritannia, USA jt – sõjakolledžis)

2300–2400 € 5 kuud

Kolonelleitnant

Teenistus

Vanemstaabiohvitseri kursus

a) staabiohvitserina pataljoni, brigaadi, kaitseringkonna või väeliigi staabis; b) pataljoniülemana; c) rahvusvahelistes staapides.

(Balti Kaitsekolledžis või välisriigi sõjakolledžis)

4–6 aastat

11 kuud

Major

a) kompanii/patarei ülemana; b) nooremstaabiohvitserina pataljoni, brigaadi või kaitseringkonna staabis; c) kaitseliidus:

3. 2. 1.

Keskastmekursus (KVÜÕA)

2 aastat

Kaitseväelane omandab ohvitseri põhioskused ning valib eriala järgmisest valikust: jalavägi, suurtükivägi, õhutõrje, side, pioneer või logistika maaväes, lennuvälja, õhuoperatsioonide või õhuseire eriala õhuväes ning taktika või tehnika eriala mereväes.

Ajateenistus

Tegevteenistuspension: 50% ametikoha palgaastmestiku keskmisest pärast vähemalt 20aastast staaži. Töövõimetuspension töövõime kaotuse korral teenistuses. Toitjakaotuspension perele kaitseväelase hukkumise korral.

Nooremallohvitserid

Lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjaväelises juhtimises.

8–11 kuud

xx € – orienteeriv brutokuupalk

kestus määramata

Teenistus

Staabiveebel 1450–1650 €

8. Staabiveebli kursus (SVK)

8 nädalat

7. Teenistus

vähemalt 8 aastat

Allohvitserid õpivad pataljoni ja brigaadi taseme taktikat ning staabitööd, ühendoperatsioone ja Eesti riigikaitse ülesehitust ning sellega seotud õigusakte ja protseduure.

Vanemveebel 1250–1300 €

6. Vanemveebli kursus (VVK)

9 nädalat

5. Teenistus

vähemalt 6 aastat

ja täienduskoolitused

Veebel

Teenistus

ja täienduskoolitused

1150–1200 € vähemalt 4 aastat

Nooremveebel 1100 € Seersant 900 €

3. Teenistus

ja täienduskoolitused

1200 € 3 aastat

4. Teenistus

Lõpetajad saavad magistrikraadi sotsiaalteadustes.

3–6 aastat

Ülemveebel 1800–2000 €

Allohvitserid õpivad õigusakte, logistikat ja staabitöö protseduure ning omandavad taktikalisi ja juhtimisalaseid teadmisi kompanii ja pataljoni tasemel.

Vanemseersant 950–1000 €

1250–1300 €

Nooremleitnant Põhikursus (KVÜÕA)

Lõpetajad on võimelised sõjaliselt planeerima ja ühendstaapides plaane ellu viima, seda ka rahvusvahelisel tasandil.

1400–1500 €

Leitnant rühmaülema või kompaniiülema abina

Tervishoiu, sh hambaravi ja ravimite hüvitis lisaks haigekassale.

Soodsad sportimisvõimalused.

3–6 aastat

Magistriõpe võimaldab jätkata õpinguid varem omandatud erialal ning saada ettevalmistus teenistuseks jalaväepataljoni ja jalaväebrigaadi staabis, sõjaaja pataljoniülema ametikohal või nendega võrdsetel ametikohtadel.

Teenistus

Palka makstakse mitte ainult teenistuse, vaid ka õppimise eest.

1600–1800 €

Kapten

Lõpetajad saavad NATOs akrediteeritud tunnistuse valmisolekust töötada juhtivatel rahvuslikel ja rahvusvahelistel tipp-positsioonidel.

1900–2250 €

Ohvitserid omandavad vanemstaabiohvitserile vajalikud juhtimis- ja planeerimisoskused.

Teenistus

Vanemallohvitserid

Tööandja eluruum, ümberasumise hüvitis.

Kolonel

Tegevväelase hüved

Vanemallohvitseride baaskursus (VABK)

Allohvitserid omandavad teadmisi rakenduspedagoogikast, taktikast, relva- ja laskeõppest ning sõjaväelisest juhtimisest ja läbivad erialaõpingud. Lõpetajad saavad kutsehariduse sõjaväelises juhtimises.

Nooremseersant

2. Nooremallohvitseride baaskursus (NABK) 1. Ajateenistus

xx € – orienteeriv brutokuupalk

44 nädalat

12–16 nädalat*

850 € Omandatakse teadmisi jao juhtimisest ja taktikast, pioneeriasjandusest, meditsiinist, allüksuse relvadest ja sidest. Suurt rõhku pannakse õpitu praktilisele harjutamisele.

8–11 kuud * enamjaolt läbitakse ajateenimise raames

ALLIKAS: KAITSEVÄGI, FOTOD KRISTJAN KOSTABI

arvamused

arvamused 9

Ohvitserid – miks ja mida nad õpivad?

Riigikaitse käis Tartus ja päris Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) põhikursuse (bakalaureuse) ja keskastmekursuse (magistri) õppuritelt nende õpingute, motiivide ja tuleviku kohta.

“Soovin jätkata pataljoni staabis” Margus Sander (30) Kapten, keskastmekursuse 1. aasta kuulaja, läbis ajateenistuse Kuperjanovi pataljonis aspirandi ja rühmaülemana

Ajateenistuses läbisin kõikvõimalikud kursused, mis läbida sai, sealhulgas nooremallohvitseri kursuse ning reservrühmaülemate kursuse. Siia kooli pürgijaid oli samast pataljonist päris palju: osa said sisse, teised mitte. Põhikursusel ja keskastmekursusel on tasemevahe. Üks puudutab rühma ja kompaniid, teine pataljoni ja brigaadi. Viimaste juhtimisel tuleb arvestada tunduvalt rohkemate muutujatega. Peab olema ettenägelikum, sest vastutus on suurem – otsused mõjutavad suuremat hulka üksusi ja inimesi. Rühmaülem tegeleb inimestega, temast kõrgemal tasemel tegeletakse rohkem juba protsesside juhtimisega. Õpingud on siin intensiivsed: päev on loengute või harjutustega sisustatud kaheksast viieni, selle järel toimub alles põhiline õppimine. Kõige tüütum on tehniline töö, kus peab hommikust õhtuni arvuti taga klõbistama. See paneb vastupidavuse proovile! Esseesid kirjutada saab piisavalt. Keeruline on geoinfosüsteemide loeng, mis nõuab stabiilset ja kiiret klikkimist arvuti taga hommikust õhtuni. Kooli lõppedes soovin jätkata pataljoni staabis staabiohvitserina või kompaniiülemana. Võib-olla pole sõjaline haridus Eestis väga popp seetõttu, et see nõuab distsipliini, korda ja järjepidevat panustamist. Selleks vajalikke isikuomadusi aga paljudel pole. Tahetakse kergemini edasi jõuda.

“Unistan saada mereväe ülemaks” Jaanus Pulk-Piatkowski (22) Nooremseersant, mereväe põhikursuse 1. aasta kadett, läbis ajateenistuse Viru jalaväepataljonis sidemehena

Tulin sõjakooli otse ajateenistusest. Siia tuleku ideed olin varemgi kaalunud, kuid see jäi informatsiooni nappuse taha. Ajateenistuses nägin asjal uut perspektiivi. Nägin, kuidas ohvitserid töötavad, ja see mulle meeldis. Alguses läksin maaväkke, sest mereväge ei reklaamitud. Aga mereväelased rääkisid mulle, mis on selle eripärad ja võimalused – tundus olevat palju huvitavaid väljakutseid. Siin ei ole mingit ehku peale minekut – et diplom käes, aga ei tea, kuhu tööle saad. Põnev õppeaine on julgeolekupoliitika ja kaitsestrateegia. See annab üldise pildi maailma julgeoleku toimimisest. Varem ma ei saanud NATO kohta käivatest uudistest õieti aru, nüüd on kontekst selge. Enim ootan aga õppeaineid, mis on veel ees. Mereväe erialadel algab tõsisem õpe alles järgmisel aastal Tallinnas. Tulemas on navigatsiooniõpe ja muud tehnilised ained, mis pakuvad mulle suurt huvi. Siin hinnatakse väga õppurite tagasisidet, selle tõttu läheb kool aina paremaks. Kui kool läbi saab, siis olen kolm aastat aktiivses teenistuses mõnel laeval, olenemata sellest, kas lõpetan taktikavõi mehaanikaohvitserina. Seilame Läänemerel, teeme liitlastega koostööd või oleme rohkem kalda lähistel, treenides ja õpetades välja meeskonda. Unistan saada mereväe ülemaks, olla laevastiku juht.

“Tahaksin saada kaitseväe juhatajaks” Martin Kokk (25) Nooremseersant, maaväe põhikursuse 1. aasta kadett, läbis ajateenistuse Kuperjanovi pataljonis kuulipilduri abina.

Ajateenistus jättis mulle väga positiivse mulje – tundsin, et sooviks riigile edaspidigi kasulik olla. Kodumaa on hingelähedane ning kui juba kaitseväes tööl oled, siis on tulevik, kindel sissetulek ja mitmesugused hüved – näiteks võimalus soodsamalt sportida – kindlustatud. Pärast seda suundusin Rahuoperatsioonide keskusse, sest plaanisin minna teenima Iraaki. Väljaõppe tegime läbi, kuid kahjuks või õnneks meie missioon välja ei läinud. Seejärel ühinesin Scoutspataljoniga, mille järel oli ainuke loogiline valik tulla siia õppima. Siin koolis õppijad saavad kõik selle eest ka tasu, meil jookseb ka pensionistaaž ning kõigil on ühikatuba. Õpime tulejuhtimist, sidet, orienteerumist, sõjaajalugu, samuti näiteks psühholoogiat Eesti kaitseväes – seda, kuidas alluvatest või kaastöölistest võimalikult positiivsete emotsioonidega maksimumi kätte saada, samas ka ise maksimumi andes. Kõige rohkem meeldivad mulle praktilised ained, kus saab metsas möllata. Kõigepealt räägitakse asi teoorias läbi, kuidas ta peaks “põllul” toimuma, seejärel lähme metsa ja teeme harjutuse praktikas.Alates jaorünnakust, lõpetades rühmarünnakuga või kaitsega. Kooli lõppedes saab minust arvatavasti rühmaülem. Aga kunagi tahaks saada kõige kõrgemaks ülemuseks – kaitseväe juhatajaks! Ambitsioon peab olema suur.

FOTOD TOIVO TÄNAVSUU

“Kamraadid jäävad tuttavateks terveks eluks”

Anatoli Kravtšuk (25) Maaväe nooremohvitseride kursus. Nooremseersant, aastasel nooremohvitseride kursusel, läbis ajateenistuse 1. Jalaväebrigaadi Tagalapataljonis

Jäin üleajateenijana kaadrikaitseväelaseks ja läksin sisekaitseakadeemiasse tollindust õppima. Õpingute lõppedes tegin aasta aega kaitseväes tollitööd. Sõjakool oli minu jaoks õige koht, kus end edasi arendada ja karjääri jätkata. Selle lõppedes avanevad mulle uued ametikohad.

“Kaheksast kuueni arvuti taga istuda pole minu rida”

“Saan kindla töökoha valitud erialal” Karl Laur (22) Nooremseersant, õhuväe põhikursuse 1. aasta kadett, läbis ajateenistuse Kuperjanovi pataljonis parameedikuna

Olin juba enne ajateenistusse minekut otsustanud, et lähen sõjakooli. See tundus huvitav, mul on mõlemad vanemad kaitseväelased ning tunnen seda elu. Jätkan perekondlikku traditsiooni. Kuperjanovis sain tegeleda logistikaga ja minu huvi oli ka siia tulla logistikat õppima. Aga siis avanes võimalus minna õhuväkke, mis tundus palju huvitavam ja rohkem valikuvariante pakkuv. Siiani pole ma oma valikut kahetsenud. Suur pluss on, et siit saab kindlalt töökohale valitud erialal ning koolikaaslased jäävad pikaks ajaks, mitte nagu ülikoolis, kus inimesed vahetuvad nagu sokid. Ka õppejõud on tasemel, peavad õpilastega kahepoolseid vestlusi, mitte monolooge. Siin ei ole 60aastaseid lektoreid, kes on oma vihikust 30 aastat ühte ja sama konspekti maha lugenud. Loodan, et tulevik viib mind Ämari lennubaasi lennuväeohvitseriks. Mida see töö endast täpselt kujutab, seda ma veel öelda ei oska, kuid järgmistel aastatel on ees huvitavad erialakursused ning praktika Ämaril. Tekib võimalus valida erialade vahel: kes valib side, kes töötab radaritega, kes saab sihitajaks. Lennundus ja lendamine on mind huvitanud maast madalast. Eelmisel aastal lendasin koos ühe piloodiga AN2ga. Sel suvel tulevad ameeriklased oma suurte ja vägevate lennukitega Ämarisse õppustele, meile on broneeritud terve ühe operatsiooni kohad. Saame ka lennata. Õpingud on intensiivsed, mõnele ainele kulub isegi öötunde.

Siiani oleme õppinud kõike seda, mida on teenistuses tarvis teada kompanii, patarei ja rühma kohta. Kui sisekaitseakadeemias olin ma kaugõppes ja käisin rohkem tööl, õpetades ajateenijaid, siis siin tegelen puhtalt ainult õppimisega. Lõpetades saab minust nooremleitnant ja rühmaülem. Olen kaalunud ka tsiviiltööd, aga mulle meeldib kaitseväes. Saab kaitsta oma riiki ja kamraadid on koolis toredad – neist võivad saada tuttavad terveks eluks, kellega võib-olla kunagi koos baaris õlut juua.

KVÜÕA

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused

Sõjandusega seotud tegevusvaldkondi ühendav riiklik rakenduskõrgkool, mis asub kaitseministeeriumi haldusalas ja allub kaitseväe juhatajale. Kool taasloodi 1998. aastal, selle eelkäija oli 1923. aastal asutatud Sõjavägede Ühendatud Õppeasutused.

Valdo Hälvin (24) Nooremseersant, maaväe põhikursuse 2. aasta kadett, läbis ajateenistuse Kuperjanovi pataljonis luurejao ülemana

Soov teha kaitseväes karjääri ja astuda sõjakooli tekkis mul ajateenistuses. Aga pidasin vajalikuks enne rohkem kogemusi omandada. Siirdusin Rahuoperatsioonide keskusse, et minna Iraaki. Aga sinna ma ei jõudnud, sest Eesti lõpetas enne välismissiooni ära. Läksin Scoutspataljoni, sealt Afganistani. Käisin kokku kaks rotatsiooni. Need olid väärt kogemused! Kuna teenisin jalaväerühmas, puutusin kokku kõikide nende ohtudega, millest meedia vahendusel oleme kuulnud. Enne ajateenistust jõudsin õppida Tallinna ülikoolis aasta informaatikat. Alguses ma ei kippunudki aega teenima, kuid lõpuks harjusin mõttega, et pean minema. Peagi jõudsin aga veendumusele, et ma ei taha enam hoopis arvuti taha tagasi! Väiksena arvasin, et olen kõva IT-poiss, aga ju ma siis ei olnud teist sorti elu näinud. Hommikul kaheksast õhtul kuueni arvuti taga istuda ei ole minu rida. Praegu olen metsas teise aasta instruktorikursusel, kus õpime seda, mida hakkame kohe pärast kooli praktikas

tegema – ajateenijate õpetamist.Alates relvatundidest, lõpetades lahinguõppetundidega. Sõduri maskeerimine ja talle relva käsitsemise õpetamine võib tunduda kerge, kuid tegelikult on seal palju nippe, mida esmapilgul ei taju. Nende omandamiseks ongi see kursus. Ka lihtlabaste tule liikumise tundide korraldamiseks on vaja palju planeerida, harjutada ja kooskõlastada. Kui esimesel aastal õppisime pigem rühmatasandit, kus alluvate hulk jääb alla 40, siis teisel aastal kompanii tasandit, kus alluvaid on üle 100. Mida rohkem alluvaid, seda rohkem on tarvis koordineerida ja planeerida. Suurem osa tundidest on klassiruumis, õpime teoreetilisi aineid psühholoogiast füüsikani. Sel nädalal oleme neli päeva metsas, samas eelmisel olime vaid ühe päeva. Kui veel aasta olen koolis ära käinud ja lõputöö kaitsnud, saab minust loodetavasti rühmaülem loodavas soomusjalaväeüksuses. Tulevikus jätkan õpinguid keskastmekursusel. Kõige olulisemaks ohvitseri isikuomaduseks pean ustavust. Sõjakool ei ole proovimise koht. Enne siia tulekut peab olema selge, kas see on töö, mida tahad teha. Hea pildi sellest elukutsest annab ajateenistus.

2003. aastal liitus kool tavalise 3+2 kõrgharidussüsteemiga. Õppida saab maaväe (jalaväe, pioneeri, õhutõrje, suurtükiväe, side või logistika eriala), mereväe (taktikavõi tehnikaohvitseri eriala) või õhuväe (lennuväljaohvitseri või radari- ja sideohvitseri eriala) õppekava järgi. Esimesel ja teisel juhul on õppeaeg kolm aastat, õhuväes kolm ja pool. Esimene magistriõppe ehk keskastmekursus alustas 2005. aastal. Magistriõppele eelneb mõneaastane teenistus. 2008 avas kool rakenduskõrghariduse õppekava õhuväeohvitseridele ning 2011 mereväeohvitseridele. 2010. aastal alustas esimene nooremohvitseride kursus, mis on üheaastane kursus varem kõrghariduse omandanutele. Kursuse lõpetanud suunatakse väeosadesse tegema sama tööd mida kolmeaastase kursuse lõpetanudki. 2010. aastal liideti kooliga Meegomäel asuv Kaitseväe Lahingukool, kus koolitatakse vanemallohvitsere ja reservohvitsere. Õppeasutuste lõpetajatele on garanteeritud töökoht, õppimise ajal sissetulek alates 600 eurost kuus, ühiselamukoht jm. Koolist on 15 aasta jooksul tulnud üle 400 ohvitseri, magistriõpingud on läbinud 70 ohvitseri ja nooremohvitseride kursuse 25 ohvitseri.

kommentaar 11

tippkool

kohtuvad pommitaja ja sihtmärk Balti Kaitsekolledži ülema asetäitja, Rootsi kolonel Ingemar Gustafsson (pildil) leiab, et Tartust on võimalik saada maailmaklassi sõjalist haridust.

eskätt Põhjamaade toetusel asutatud Balti Kaitsekolledž (BALTDEFCOL) on kõrgem sõjaline õppeasutus, mis alustas õppetööga 1999. aastal. Kolledž asub Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) Kõrgema Sõjakooliga samas hoones Tartus Riia tänaval. Asutuse eesmärk on koolitada Eesti, Läti ja Leedu ning partnerriikide operatiiv- ja strateegilisel tasemel teenivaid ohvitsere ja ametnikke – sealhulgas kõrgemaid staabiohvitsere, kindraleid ja poliitikakujundajaid. Kolledži ülem on eelmise aasta lõpust Leedu kindral Vitalijus Vaikšnoras, tema asetäitja on Rootsi kolonel Ingemar Gustafsson. Kolledž annab kolmanda ja neljanda taseme sõjalist haridust (vt ka graafik lk 6–7). Mitu Eesti ohvitseri, sealhulgas käesoleva Riigikaitse intervjuu kangelane Janno Märk, õpivad nendel tasemetel praegu ka väljaspool Eestit – USAs, Suurbritannias, Soomes, Prantsusmaal ja mujal –, ent kolonel Gustafssoni hinnangul antakse Tartus tippklassi sõjalist haridust. Gustafssoni hinnangul on Balti Kaitsekolledži suur pluss rahvusvaheline keskkond – kolledž on üks väheseid ingliskeelseid NATO taseme õppeasutusi väljaspool Suurbritanniat ja Ameerika Ühendriike. Sealjuures keskendub kolledž väikeriikide kaitse spetsiifikale. Ka on Balti Kaitsekolledž üks väheseid omalaadseid õppeasutusi, kus ka mitte-NATO riikide ohvitseridel on võimalik saada NATO standarditele vastavat ingliskeelset staabiohvitseride väljaõpet. Õppurite seas on väga mitmesuguseid rahvusi – silma hakkab, et koolis ei õpi ühtegi venelast, mis on Gustafssoni sõnul poliitiline küsimus. EESTIS SAAB ESIMESE ja teise taseme ehk rakendusliku kõrghariduse ja magistrikraadi sõjalises juhtimises omandada KVÜÕA Kõrgemas Sõjakoolis. Kaitsekolledži üks eesmärke on kaasa aidata kõrgema ohvitserkonna kujunemisele, mis suudaks peastaabi tasandil teha koostööd liitlaste ja rahvusvaheliste struktuuridega. Balti Kaitsekolledž loodi 1998. aastal kolme Balti riigi otsusega edendada vanemstaabiohvitseride väljaõpet ning luua ühine õppeasutus nende ettevalmistamiseks. Kolledži kursustel kesken-

dutakse nüüdisaegsete sõjaliste konfliktide analüüsile ja ühisoperatsioonide planeerimisele, samuti tulevikutrendide prognoosimisele. Gustafsson nimetab kooli juures positiivsena sedagi, et tudengid saavad testida oma ideid. Õppekeskkonnas võib endale vigu lubada, tulevikus staabiteenistusse minnes võivad vead maksta inimelusid. Rootsi kolonel leiab, et kui NATO 2014. aastal Afganistanist lahkub, siis on Bal-

ti Kaitsekolledž oluline “polügoon”, kus riigid saavad jätkata diskussioone ning kogemuste vahetamist militaaralal. Sama tähtis on tema sõnul seegi, et Tartus saavad kokku eri vaatenurgad. Näiteks 1999. aasta kevad-suvel, kui NATO andis õhulöögi Serbiale, olid rünnakute planeerimisega seotud ameeriklased, neid aitasid ellu viia bosnialased ning sihtmärgiks olid serblased. “Kõik kolm osapoolt kohtuvad Balti Kaitsekolledžis ja sa võid isegi ette kuju-

tada, kui viljakaks kujuneb nende omavaheline arutelu. Saame suurema pildi sellest, mis sõda see oli ja kuidas ta läbi viidi,” räägib Gustafsson. Kolledžis korraldatakse 11kuulisi ühendjuhtimise ja staabiohvitseride kursusi, mille peamine teema on operatiivplaneerimine. Samuti korraldatakse NATO akrediteeritud kõrgemaid staabikursusi, eesmärgiga tõsta vanemohvitseride ja kõrgemate tsiviilametnike kvalifikatsiooni. KOLLEDŽI ON LÕPETANUD peaaegu 900 ohvitseri ja ametnikku kokku 38 riigist. Praegu õpib kolledžis üle 60 vanemohvitseri ja kõrgema ametniku 19 riigist ning õppejõude on nii Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Poolast, Saksamaalt, Taanist, Ameerika Ühendriikidest kui ka Ühendkuningriigist. Õppejõud on rahvusvaheliselt tunnustatud sõjandusspetsialistid, samuti on kursustel õpetanud Balti riikide kaitseministrid ja kaitsevägede juhatajad. “Mulle meeldib selline rahvusvaheline seltskond väga,” ütleb Gustafsson. “Oma kultuuriruumis näeksin asju ainult oma kitsa mätta otsast. Siit saan palju laiema pildi.” Tartusse tööle tulles imestas Gustafsson selle üle, kui erinevad on Balti riigid ja kui efektiivselt näiteks Eestis kasutatakse ressursse. “Kui tuled tööle Eestisse ja teenid 6000eurost palka, siis see on siin väga kõrge sissetulek. Siin elavad inimesed palju väiksema palgaga väga hästi ära. Tunnen, et pean olema tänulik, et mul on privileeg pärineda jõukast Skandinaaviast.” Gustafsson peab tänuväärseks, et Eesti kulutab kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust riigikaitsele, olgugi et absoluutnumbrina pole see kulutus teiste riikidega võrreldes teab mis suur. “Kaks protsenti näitab, et Eesti on deklareerinud: meie jaoks on riigikaitse tähtis. See koos ajateenistusega on nagu julgeoleku kindlustamine. Jah, võib mõelda, et rünnaku korral on ainult NATO võimeline Eestit kaitsma, sest Eesti üksi seda ei suuda. Aga kindlustus soetatakse ju tuleviku, mitte tänase päeva tarvis.”

Ohvitser

võib tulla mis tahes elualalt Kuidas ma politoloogiaõpingud ja müügitöö jätsin ning aastaga nooremohvitseriks sain.

Paap Villako Nooremleitnant, Kuperjanovi jalaväepataljoni rühmaülem-instruktor

need üksteist kuud väga mitmekülgsed: oli tavapärast sõdurielu, praktilist tööd meedikuna, sai ka ennast ülemana proovile panna. Mõistsin, et ajateenistus on Eestis osa haridusteest – selle käigus omandatakse hulk praktilisi ja, mis tõenäoliselt tähtsamgi, sotsiaalseid oskusi. Õpitakse asju vääriliselt hindama, näiteks meeskonnatöö tähtsust. Ka polnud sõdurina alati võimalik magada soojas toas ning saada süüa, millal soovid – see näitas, et need asjad ei ole iseenesest mõistetavad.

ärast gümnaasiumi lõpetamist oli mul üsna selge, mida edasi teha. Vanemad soovitasid minna politoloogiat õppima ja kuna humanitaarained mind huvitasid, polnud pikka kaalumist. Sotsiaalteaduskonnas mõistsin kii- AJATEENISTUSEST NAASTES jätresti, et kui just pole soovi tegutseda sot- kasin samas teadusettevõttes tööd müüsiaalteadlasena, on sellised erialad pigem gimehena ning tegin firmas väikest viisi eri karjäärivõimaluste hüppelauaks. Kui karjäärigi. Paari aastaga tõusin müügijuminult küsiti, ja seda juhtus tihti, milli- hiks väikese tegusa meeskonna etteotsa. ses erakonnas olen või millal Riigikokku Töö oli huvitav, töökaaslased ja tingimukandideerin, vastasin, et politoloogid ei sed väga head. Oli õnnestumisi, aga ka tee tingimata poliitikat, vaid püüavad komistamisi. Õppisin, et juhtimine on sellest aru saada. Politoloogide seast on suhtlemine, analüüs ja kompromissid, mitte ainult nõudtulnud hulganisti ajamine ja kontrollimikirjanikke, riigiametne. Teenisin normaanikke, loomeinimesi. lselt, tundes samas Mitmed on läinud ka Inimene peaks ometi, et see pole see eraettevõtlusesse, avategelema töö, mida sooviksin like suhete ja müügipikalt teha. tööga seotud kohtadele. sellega, mis Viimase valisin minagi, talle meeldib. KUI KUULSIN, et küll pigem olude sunKaitseväe Ühendanil kui teadliku kaatud Õppeasutuste lutlusena – tudengina Kõrgemas Sõjakoolis tuli lisaraha teenida, seetõttu kandideerisin spordipoodi müü- avatakse kõrghariduse baasil nooremohjaks. Seal töötasin ligi kuus kuud, mille vitseride kursus, mis võimaldab aastaga järel olin pool aastat õpingutega seoses ohvitseriks saada, olin esimeste seas, kes välismaal riigiametis praktikal – hinna- end kirja panid, ja sain ka kooli sisse. Eelline kogemus igale noorele, sõltumata misest töökohast ära tulla oli pisut kurb, kuid teadvustasin, et saadud hinnalised ametist. kogemused jäävad ju alatiseks alles. EnPÄRAST PRAKTIKAT ASUSIN diste kolleegidega lävin endiselt, firma ülikooli kõrvalt tegema müügitööd tea- varalahkunud tegevjuhti, avatud mõisduspõhises Tartu ettevõttes, kuhu jäin tusega korrektset ja südamlikku meest, umbes kuueks aastaks. Müüsin välisrii- pean tänini eeskujuks juhtimise alal. Nooremohvitseride kursus sobis mulkidesse DNA-uuringuteks vajalikke tarvikuid.Töö hõlmas suhtlust eri kanalites ja le algusest peale. Lisaks lektoritele õppikeeltes, igasuguste inimestega. See oli tõ- sin palju ka kursusevendadelt, kes olid sine praktiline kommunikatsioonikool. tulnud väga erinevatelt elualadelt ning Tudengina teadsin, et kolme aasta palju käinud, teinud ja näinud. Sõjakoojooksul pean läbima ka ajateenistuse. lis on õpe hästi läbi mõeldud ning tugi Kuna minu peres sõjaväeline traditsioon õppuritele (õppeinfosüsteem, õppevapuudus, lükkasin laiskusest ja teadmatu- hendid) annab silmad ette mõnelegi tsisest teenistusse asumist edasi nii kaua viilkõrgkoolile. Koolis valitsev kaitseväekui võimalik. Kui enam edasi lükata ei line kord on abiks – olen vahel muiates mõelnud, et kui tsiviilülikoolis valitseks saanud, läksin – kohusetundest. samasugune kord, oleksin sealt saanud AJATEENISTUS MEELDIS mulle märksa esinduslikuma lõputunnistuse. rohkem, kui osanuks arvata. See õpetas, et millessegi ei tohi eelarvamusega suh- SÕJAKOOLIS OLIME ALGUSES tuda. Sain teenistuse käigus nooremseer- justkui haruldase loomaliigi esindajad. sandist parameedikuks, mistõttu olid Üheaastases õppes olevaid “vanamees-

test kadette” jälgiti uudishimuga – kas saab neist ka asja? Alguses valmistas mulle raskusi asjaolu, et ajateenistusest oli möödunud viis aastat ja palju oli meelest läinud. Need lüngad sai aga kiiresti täidetud. Lisaks õppejõududele sai vajadusel nõu küsida ka kogenud kursuse-

ka ajateenistuse. Olen teist aastat rühmaülem ja teenistusega väga rahul. Reservarmees on tegevväelased paljuski pedagoogid, kes õpetavad ajateenijaid välja sõjaajaks. Tegutseda tuleb nii spetsialisti, juhi kui mõnikord ka kasvataja ja nõustajana. Nagu öeldakse: sõdu peetakse relvadega, aga võidetakse inimestega. Tänapäeval, ja eriti väikeses riigis Alguses valmistas mulle nagu Eesti, on see väide sulatõsi. Kui raskusi asjaolu, et ajaajateenija ei saagi teenistusest oli möödunud elus päriselt sõdida, saab ta ajateenistuviis aastat ja palju oli sest portsu vajalikmeelest läinud. ke oskusi, teadmisi ja kogemusi, mis on talle abiks ja teevad temast loodetavaskaaslastelt ja põhikursuse kadettidelt. ti asjalikuma ühiskonnaliikme. Mul on Meeskonnavaim, mis mulle kaitseväe hea meel, et saan selle juures oma osa juures väga meeldib, ilmutas ennast taas. mängida. Kursusel läbisime samad õppemoodulid mis põhikursuse kadetidki, ainult VAATAMATA KÄÄNULISELE karlühendatud korras. Ka tsiviilainete osa- jäärile olen praegu sirgel väljas ja kõik kaal oli palju väiksem – ja võinuks veelgi sujub. Hea pagas politoloogiast, müügiväiksem olla. Kokkuvõttes sujus aga kõik tööst ja kommunikatsioonist aitab mind kenasti ning aasta pärast saime kaitse- igas eluvaldkonnas, ka praegusaegses väe juhatajalt auastmed ja tunnistused. kaitseväes. Inimene peaks tegelema sellega, mis talle meeldib. Järelikult pole kuNÜÜD OLEN TAGASI Kuperjanovi nagi liiga hilja teha elus pöördeid, võttes jalaväepataljonis, kus läbisin kunagi senised kogemused endaga kaasa. FOTO KVÜÕA

Balti Kaitsekolledžis

FOTO TOIVO TÄNAVSUU

NÜÜD OLEN NOOREMLEITNANT: Ülevaid hetki KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli teise nooremohvitseride kursuse lõpetamiselt septembris 2012.

intervjuu

intervjuu 13 FOTOD ERAKOGU

Major Janno Märk (36)

Kaitseväes alates 1995. aastast. Ajateenistuse läbis 1995.–1996. aastal toonases sisekaitse operatiivrügemendis (SOR).

KAS KÕIK ON SELGE: Janno Märk pataljoniülemana sõduritega vestlemas õppusel Kevadtorm 2012.

Juhtinud eri suurusega üksusi, teeninud Scoutspataljonis ja olnud Viru pataljoni ülem. Teeninud üksuste juhina välisoperatsioonidel Iraagis ja Afganistanis. Enne USAsse õppima asumist oli kaitseväe juhataja sõjaline nõunik. Õppinud Lihula keskkoolis, Riigikaitseakadeemias, Kõrgemas Sõjakoolis, Kaitseväe Lahingukoolis, KVÜÕAs. Aasta ohvitser 2012. Pälvinud korduvalt riiklikku tunnustust, Kotkaristi V klassi teenetemärgi.

VIPIGA: Intervjuu kangelane koos Briti peaministri Tony Blairi ja Eesti ohvitseridega Afganistanis Camp Bastioni baasis juunis 2009.

Seltskond on rahvusvaheline? Maaväe staabikolledži kursusel on umbes 400–450 ameeriklast ning 50–60 välisõppurit. Enamikust NATO riikidest, aga ka peamistest partnerriikidest, nagu Jaapan, Lõuna-Korea, Saudi Araabia, Kuveit, Araabia Ühendemiraadid, Omaan, Jeemen, Egiptus, Maroko ja Iraak. Esindatud on ka Aafrika, näiteks Angola.

Janno Märk:

“Hommikuks pean 150 lehekülge läbi töötama!” USA armee staabikolledžis Fort Leavenworthis staabiohvitseriks tudeeriv major Janno Märk räägib Skype-intervjuus, mida tähendab õppimine välismaal, kirjus rahvusvahelises seltskonnas, eemal oma perest. Leavenworthi. Seal asub USA armee üks suurim relvaliikide õppekeskus.

Toivo Tänavsuu Eesti Ekspress

Mis koolis sa õpid? Avanes võimalus õppima tulla USA armee vanemstaabiohvitseri kursusele, mis on Eesti ohvitseride haridussüsteemis kolmas aste neljast. Eesti partnerriigid, nagu USA, annavad igal aastal meie ohvitseridele mõned kohad oma staabikolledžites. Hetkel olen ettevalmistuskursusel San Antonios, juuni alguses suundun õppima Kansas City külje all asuvasse Fort

Mida see võimalus sinu jaoks tähendab? Võimalus õppida rahvusvahelises keskkonnas on ohvitserina kasvamisel väga tähtis. See loob arusaama, kuidas on väljaõppeprotsess üles ehitatud teistes riikides ning võrdlusmomendi meie sõjaväelise haridussüsteemiga, mis peab vastama NATO standarditele. USA on meile oluline partner nii kaitse- kui ka välispoliitiliselt. Ka koostöö ja kontaktide võrk on olulised. Mida pidid välismaale õppima minekuks tegema? Soovi avaldama. Seda tegin esimest kor-

da juba 2008. aastal, kuid mitmesugustel põhjustel, eelkõige teenistusliku vajaduse tõttu, ei saanud varem minna. See on tavaline valikuprotsess: saadetakse laiali ringkiri, kus kirjas, et konkreetseks aastaks on üks koht seal ja teine seal jne – kõigil on võimalus kandideerida. Ülemad ning personaliosakond teevad valiku. Sa ise ei maksa õpingute eest sentigi? Ka Eesti riik ei maksa kursuste eest. See koht on meile antud treeningprogrammi raames, millega USA toetab Eestit, pakkudes sõjalist haridust. Minu õpinguid finantseerivad sajaprotsendiliselt ameeriklased. Kaitseväe jaoks kaasnevad teatud personalikulud seoses välislähetusega.

Mida kujutab endast 3. aste ehk vanemstaabiohvitseri kursus? Kui esimene sõjakooli aste (põhikursus) õpetab välja rahuaja rühmaülemaid ja sõjaaja kompaniiülemaid ning keskastmekursus rahuaja kompaniiülemaid ning sõjaaja pataljoniülemaid – need kaks on ühtlasi kraadiõpped –, siis kolmas ja neljas aste on kvalifikatsioonitasemed. Vanemstaabiohvitseri kursus valmistab ette töötamiseks staabiohvitserina brigaadi ja väeliigi staabis ning pataljoniülema tasemel. Saad ka uue auastme, kui kursus läbi? Kooli lõpetamine automaatselt veel uut auastet ei tähenda. Haridusnõue on vaid üks auastmete andmise kriteeriumidest. Kolonelleitnandi auastme saamine eeldab vanemstaabiohvitseri kursuse läbimist. On see kursus raske? Staabikolledžites käiakse enamikus

ISAGA, KEDA VAHEL POLE: Janno Märk koos lastega – Sandra (3), Carmen (9) ja Robert (15).

NATO riikides üks aasta ning õppeprogramm on väga intensiivne. On üsna tavapärane, kui õhtul tuleb järgmiseks päevaks 150 lehekülge teksti läbi töötada ning hommikuks sellest ülevaade teha. Süsteemset tööd ja lugemist on palju. Näiteks mida sa praegu õpid? Olen ettevalmistuskursusel, kus fookus on akadeemilistel nõuetel siinses sõjaväelises haridussüsteemis. Siin on koos eri riikide ja väeliikide ohvitserid. Tähelepanu pööratakse ka õppetöö protsessidele: kuidas võtta osa paneeldiskussioonidest, kuidas oma mõtteid formuleerida ja esitada jne. Kolledžis tuleb palju juhtumipõhiseid ülesandeid, kus antakse konkreetne lahinguülesanne ja sõltuvalt sellest, millisel positsioonil oled, peab välja töötama ja ette kandma staabitöö tulemi. Õppejõud annavad oma hinnangu, toovad välja plussid ja miinused.

Miks valida ohvitserikutse? Noorel inimesel tuleb enda sisse vaadata ning leida see kutsumus üles. Käsu korras ohvitseriks õppima tulla või lihtsalt proovida, kas kutse sobib – sellel pole mõtet. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustesse kandideerimiseks peab olema läbitud ajateenistus, mis on väga positiivne. Seal selginevad noore inimese mõtted, ta saab hea ettekujutuse, mida ohvitserid väeosas teevad. Tekivad eeskujud ja aimus töö iseloomust. Ohvitseri amet on auväärne, hinnatud ja tulevikuga. Õpid inimesi juhtima, mis on väga suur oskus, ja seda saab edukalt ära kasutada ka tsiviilelus. Ohvitseritöö on väga vaheldusrikas, täis väljakutseid ja vastutust. See on hea valik noorele, kelles on seiklushimu, kes soovib end proovile panna ning kellel on missioonitunnet Eesti riigi ja rahva suhtes. Seiklushimu, jah.Aga võiks küsida, kust see adrenaliin rahuajal tuleb? Rahvusvahelised missioonid pakuvad piisavalt adrenaliinielamusi. Ja need võimaldavad eestlastel rahvusvahelises keskkonnas tõestada, et oleme oma ülesannete kõrgusel. Sinust võinuks saada ka ärijuht Kui keskkooli lõpetasin, siis mõtlesin tõesti ärijuhtimise või panganduse peale, sest mulle sobisid hästi reaalained. Ent ajateenistus sai siiski määravaks, mõjutades minu otsuseid. Mulle meeldis see keskkond, nägin õppimise ja arenemise võimalusi. Seda isegi toona, 1995. aastal, kui kaitsevägi oli ideaalsest ajateenistuse korraldusest veel väga kaugel.

Sinu CV ütleb, et töötasid 1996. aastal sisekaitse operatiivrügemendis jaoülemana. Mis sind karjääris edasi on viinud? Ilmselt see, kel on rusikas suurem kui aju, ohvitseriks ei sobi. Sõjaväelise juhi arengus on loogiline, isegi hädavajalik alustada juhtimise madalaimatel tasanditel ning liikuda edasi samm-sammult. Kel rusikas suurem kui aju, selle jaoks on kindlasti sobivamaid elukutseid kui ohvitseri või allohvitseri oma. Kui inimese põhiväärtused langevad kokku sellega, mis on kaitseväele oluline, siis on see esimene samm mõistmaks, et ohvitserikutse sobib. Füüsiline ja vaimne areng peavad olema tasakaalus. Millised on sinu karjääri ägedaimad kogemused? Esimene tõsisem ja eredam kogemus oli missioon Iraagis 2004. aastal. Olin seal jalaväerühma ülem. Osalesime iseseisva üksusena Ameerika Ühendriikide tankipataljoni koosseisus. See määras minu arengus väga palju: sain väärtusliku inimeste juhtimise kogemuse.Tundsin operatsiooni ja lahingu keskel täit vastutust teiste elude ja ülesannete täitmise eest. USA tankipataljoni ülemast kolonelleitnant John T. Ryanist sai minu jaoks juhi etalon, kelle järgi joonduda ja eesmärke püstitada. On sul ka surm silme eest läbi lipsanud? On juhtunud. 2004–2005 oli Iraagi operatsioonis ülimalt kriitiline aeg.Arengud olid negatiivsed ning iga ülesande täitmine seostus tõsise ohuga. Ise ei ole haavata saanud? Otseselt õnneks ei ole. Juhina on mul kriitilisi vahejuhtumeid küll olnud (oktoobris 2004 langes isevalmistatud lõhkekeha rünnakus vanemveebel Arre Illenzeer – T. T.), õppisin sellega toime tulema, tagama üksuse moraali ning võitlus- ja tegutsemisvõimet. Kuidas hindad Eesti riigikaitse tervist? Eesti on täna paremini kaitstud kui kunagi varem. Alati saab asju veel paremini korraldada, aga usun, et uue riigikaitse

arengukava valguses tehtavad muudatused on vajalikud. Kahe protsendi SKT kulutamine riigikaitsele on positiivne ja eeskujuks paljudele NATO riikidele, nüüd on meie ülesanne võtta sellest kulutusest maksimum. Kuidas hindad Eesti ohvitseride kaadri kvaliteeti? Vahepeal põgeneti kehvade palkade eest erasektorisse. Kaitseväe juhtide kvaliteet on hea, mida on tõestanud kõik meie välisoperatsioonid. Eesti rühma- ja kompaniiülemad ning staabiohvitserid on täiesti võrdväärsed kolleegid meie suurematele partneritele Suurbritanniale ja USA-le. Aga masuperioodil lasti kaitseväe üldine palgatase tõesti natuke liiga madalale. Alla kriitilise piiri, millest kogemuse ja oskusteabe hoidmiseks ei tohtinuks madalamale langeda. See hakkas oluliselt kvaliteeti mõjutama. Oled sa viimasel ajal ise mõelnud erasektoris töötamise peale? Selle kogemuse ja haridusega oleks erasektoris kindlasti töövõimalusi. Kaitseväe juhikogemused ja väljaõpe sobivad tsiviilsektoris töötamiseks hästi. Soomes näiteks on reservohvitseride ridadesse kuulumine töölevõtul tugev argument. Juhid, kes on edukad kaitseväes, on edukad ka erasektoris. Siiski on ka kaitseväes piisavalt väljakutseid. Mis sind ees ootab, kui läbid vanemstaabiohvitseri kursuse? Millisel ametikohal teenistus jätkub, see pole veel päris selge.Aga see pole ka praegu oluline. Kaitsevägi tervikuna on järgnevatel aastatel muutustes seoses uue riigikaitse arengukavaga elluviimisega. Eeldan, et minu teenistus jätkub vastavalt siin omandatud haridustasemele brigaadi, väeliigi või peastaabi tasandil. Eestil on ka mitmeid ametikohti NATO staapides ja välisteenistustes. Sõjaväelises organisatsioonis ei määrata inimestele ametikohti tulenevalt

diplomitööd 15

intervjuu PRESIDENDILE AU: Toomas Hendrik Ilves külastamas Viru jalaväepataljoni mullu vabariigi aastapäeval.

FOTO KVÜÕA

Ohvitseridel

luubi all:

kaitseväe ülemad, metsavendlus, välismissioonide mõju

Eesti ohvitserid piiri taga õppimas Lisaks Janno Märgile õpib praegu ohvitserikarjääri III ja IV taseme kursustel välismaa armeekolledžites mitu eestlast.

VAHETULT PÄRAST LAHINGUOPERATSIOONI: Janno kõrval seisab pataljoniülem kolonelleitnant John T. Ryan. Iraak, Fallujah, november 2004.

pakkumisest ja nõudlusest ega ka diskussiooniga, kas ametikoht sobib või ei sobi. Olen kindel, et ülemad teevad minu suhtes õige otsuse. Oled pereinimene. Kuidas see sinu karjääri ja õpinguid mõjutab? Ohvitseri elukutset valides tuleb endale aru anda, kuidas see pereelu mõjutab. See ei ole tihtilugu kaheksast viieni töö ühes geograafilises punktis. Seda mõistes on

Millest räägivad Kaitseväe Ühendatud Õppeastutse (KVÜÕA) magistrikursuslaste diplomitööd?

Näiteks Suurbritannias kolonel Ilmar Tamm (IV tase) ja major Vesse Põder (III). USAs õpivad kolonelleitnant Eero Rebo (IV), major Margus Kuul (IV), major Urmet Tomp (III) ja kaptenmajor Arto Reinmaa (III).

täidetud veel üks eeldus õnnestumiseks. Pereelus on mul olnud keerulisi momente, kus ma pole iseendaga rahul, kuna minu panus on jäänud väikeseks. Ohvitseri või allohvitseri abikaasalt nõuavad suuremat pingutust perioodid, kus teine pool on tööülesannete tõttu eemal. Minu perel liitub minuga USAs juunikuus. Nad tulevad terveks aastaks, kuni kursuse lõpuni. See on ka neile teatud enesearendamise võimalus ja kompensatsioon.

Valdo Veski: katset ulemustest teenistu seni “K

(Kaitstud 2011) VÜÕA põhikursuse sis se as tu m isk at se te tulemuste seos kadettide õp peed toimetulekuga teenist ukuse ja nende hilisema uses”

Saksamaal Bundeswehri akadeemias õpivad kapten Silver Andre (IV), kapten Martin Kukk (IV) ja major Jüri Bachmann (IV). Soomes on kindralstaabi kursusel kolonelleitnant Vitali Lokk (IV) ning major Kaido Sirmann (IV). Prantsusmaa sõjaväeakadeemias tudeerib major Jaanus Sägi (III). Kokku on aastate jooksul välismaa armeekolledži läbinud umbes sada Eesti ohvitseri. Neist on saanud kaitseväejuhatajad, peastaabi ja tema osakondade ülemad jne. Üldiselt finantseerib õpinguid välismaal vastuvõtjariik, Eesti maksab välislähetustasu. Välismaal õppimise võimalus avaneb neile, kelles nähakse potentsiaali teenida kaitseväe juhtkonnas või NATO/ELi struktuurides.

isstiilid kaitseväes Artur Meerits: juhtim htimisstiilid ja sutatavad ju “Eesti kaitseväes ka ning sidususega” nende seos soorituse skendus kaitMeeritsa uurimistöö ke ii, rühma, paan mp seväe üksuste – ko ele, selgitades, taljoni ülemate tegevus ja kuidas see kuidas üksusi juhitakse t ning soorimõjutab nende sidusus tust. valdav nn Selgus, et kaitseväes on kus allul, tii iss tim perspektiivne juh

(Kaitstud 2012)

ividuaalselt, vatele lähenetakse ind emidele uusi neid ärgitatakse proble g pa nu sta ma lah en du si lei dm a nin an is. Sa ma s roh ke m ku i alg sel t pla onendid nn mp on üsna levinud ka ko tiilist, kus iss tim pragmaatilisest juh da võib ja mi id, rm no on paika pandud tehtu eest. tuleb teha, samuti tasu

2002. aastal sooritas Ka itseväe Ühenda- kolm andaks, mida edukam tud Õppeasutuste (KVÜÕ on kadett A) sisseastumis- õping utes, seda edukam on ta katsed edukalt 145 kand ka edasises idaadist 45. Neist teenis tuses. kaheksa ehk ligi viiendik ei töötanud töö Ükski kolmest hüpotee kaitsmise ajal enam kaits sist ei pidaeväes. Uurimis- nud täi elikult paika. Autori ett töö eesmärk oligi analü epaneku üsida, kui hästi koha selt tuleks välja selgitad suudavad seni kasutus a, miks on el olnud KVÜÕA sissea stumiskatsete ja teenis sisseastumiskriteerium tuses toiid eristada kan- metul eku hinnangute vahel didaadid, kes on akadeem (nõrk) neiliselt võimeka- gatiiv ne seos. Kuna selle põhju mad ja tulevad edukalt seks võib toime ka hilise- olla ohvitseride erinev hinda mas teenistuses. Selliseid mine sisseseoseid polnud astum iskatsetel ja teenistuses, varem nii põhjalikult uu on oluline ritud. väl ja töö tada ohvitseride tööalase Autor püstitas kolm hü edukupoteesi: esi- se hinda mise mõõdikud. Samuti tek s, sis se as tu mi sk ats tuleks ete l pa rem aid välja selgitada, millised on oh tu lem us i nä ida nu d ka vitseridele nd ida ad id on olulis ed isikuomadused ja töö akadeemiliselt edukam oskused, ad; teiseks, pare- millis tele kriteeriumidele pe maid tulemusi näidanu avad kand kandidaadid on didaad id vastama enne kooli ast edukamad ka edasises tee umist ja nistuses, ning mida soo vitakse kooli jooksul are ndada.

Meelis Loik: sõ javäljalt

koju “Riski- ja kaitse (Kaitstud 2012) faktorid Eesti K aitseväe välisop naasnud sõjavä erat elaste kohanem isel rahuaja ühis sioonidelt Välismissioonilt konda” naasnud kaitsev

äelas- paremin te hingeelu, nend i kui ka e psühholoogilist sei- sündmusi ko itseväelane, kes on neid sundit ja probleem genud. Teiseks – ka e tsiviilühiskonna itseväega lane, kellel ei kohandumisel ol i seni üsna vähe uuri- gemust, ko ole eelnevat missiooniko tud. Loik uuris ris haneb tsiviilelug kifa a paremini nil kogetud traum ktorite – missioo - kui kaitseväe lane, kellel see on aatiliste sündmus ; ning te kolmandaks ja eelneva missi – kaitseväelane, ke ooni s on isikka it se fa kt or it e eh kogemuse – ning susetüübilt su ure elamustejanu k er in evat e is ik su ga ja väise om ad us te (n äi - kese struktuu rsuse vajadusega, te ks el am us te ja kohaneb nu ) tsiviileluga mõju missioonijä paremini kui kaits rgse eväelane, võttes luubi alla Af le kohanemisele, kellel neid om adusi pole. ganistanis teenin ud Estcoy-11 jalaväek Hü poteesid leidsid ompanii võitlejad . Autor esitas kolm Selgus näiteks, et kinnitust osaliselt. hü tsiviilellu naasm poteesi: esiteks – kaitseväelane, ke ist mõjutasid tõesti s ei ole missiooni su rmaga või haavat de saamisega se käigus kogenud tr aotud kogemused aumaatilisi sündm , samuti usi kohalike vä (tulevahetus, enda är kohtlemise ja kann või liitlasüksuste sõ atuste durite surma- või haavatasaamine, ko - tunnistamine. Samas ei avalda nud tuha- levahetus eg like elanike väärko a isikuomadused htlemine või surm tsiviilellu a- naasmisel ol ja haavatasaamin ulist mõju. e), kohaneb tsiviil eluga

(Kaitstud 2012)

savendadest iste poolt Martin Herem: met vuse analüüs: R. Saal

teegia ja tege “Metsavendade stra –1950” vennad aastatel 1947 organiseeritud metsa grupid, mis teulatuses. Metsavendade

d metsavenda, Rapla, Türi ja Vändra Seni ei olnud analüüsitu at ja gutsesid Vigala egi ate lstr ise um liik nu ritooriumil omasid stabii de kui vastupa ateegiat, vahelisel ter str id ris ne s uu uk an rem He ald ni. im oo võ organisatsi ühendusi, mis Saaliste poolt or- seid lääneriimida kasutasid Richard se aja jooksul koondada ike lüh al ma pla Ra ad nn tuseks. Samas ganiseeritud metsave kide sõjalise tegevuse toe rkused ajapikku aastatel 1947–1950. arenesid strateegia nõ lm ko ed lis olu d oli ele puudusteks. Üha muuMetsavendad ntak- katastroofilisteks ko da idu ho üti pü s tek s, halvenev majanduslik eesmärki: esi relvas- tuv riigikorraldu k julgeolek pöörasid ste tei ja ite an org ku ole tist julge rd ning isikli tsavendade kui oluko u iseseistatud struktuuridega. Me konna tähelepanu riiklik nik ela l rra ko a sõj s sek mi le huvidele. Varelvastatud jõu kaasa vuse ideoloogialt isiklike pgru e vat ne eri d kti Saksa sõjaväes, Omatuli saavutada konta ad rasematel aastatel siv pü a luu g nin a teg ku vendadena tegutsenud pide ja üksikisi ikuks kaitses ja metsa jal va elt ilis iit Kr agentideks ja . ed us sideühend isikud värvati julgeoleku vaabi. rel e kid rii is ohtu. ne ne lää ud ks un ite nad ei taj peeti nä nad kaasa- metsaven ven tsa me ud me tsa d tan tsi us tah hj ks põ ise ei Te Ot se se lt ku u im võ e ud og uk rim ist ela ni kk on ta elanikkonna Nõ a ve nd ad e lik vid ee ad ist tak ja l ise em hk du mi ne , 19 49 . aa sta kutamisse sõja pu isat- na to et us e ka bil mo vat ida ivi läb s eg a jul ge ole ku SV sel hetkel EN mä rts ikü üd ita mi ne stuses. Peamine va rel vjõus ja siooni. lis ek s in fo ülekaal ela olu eti pe atsioonireegliks pir da ns an ko lm is Ko hjus oli hoop põ a, nn ko nik ela st sväärses mahus, om am ist EN SV olu de te rikkumine märkimi girii ja ste su ük tud tidele suurepämajanduse, relvasta mis andis julgeolekuagen väst mi ista eda le sel g nin ed täpsete löökide andm korralduse osas nerii- rased võimalus lää ks ise nu d lda dsi an ma d või na s mi ven e, liseestlastel Teisisõnu, metsa ust planeerida. seks. kidel paremini sõjategev alused endi reetmiseks. im võ deti suures täi i ärk sm ee lm ko ik Kõ

kirjandus

Uus õpik

riigikaitse õppijale ja huvilisele

2012.

aasta detsembris nägi ilmavalgust uus riigikaitseõpik. Huvi oli nii suur, et esimesed 3000 eksemplari said otsa paari päevaga. Uue aasta alguses trükiti õpikuid juurde ning tänaseks on neist suurem osa õppuritele ja huvilistele välja jagatud. Uus riigikaitseõpik on järjekorras neljas. Kindlasti õppis 1933. aastal ilmunud esimese riigikaitseõpiku järgi keegi praeguste õpilaste vaarisadest. Suurt tähelepanu pälvis ka pärast iseseisvuse taastamist ilmunud õpik, mis valmis 2003. aastal ehk täpselt 70 aastat pärast esimest. 2006 ilmus selle täiendatud versioon. Kõik õpikud on oma aja ja õppijate nägu. Kui teise maailmasõja eel õpiti riigikaitset suure innu ja usinusega, siis Nõukogude ajal tekitas sõjaline algõpetus õpilastes vastuolulisi tundeid või lausa vastasseisu. Iseseisvuse taastamise järel sai aine tagasi oma õige sisu ja riigikaitseõpetust andvate koolide arv on aasta-aastalt jõudsalt kasvanud. KÄESOLEVA ÕPIKU KOOSTAMISE ajendiks oli riigikaitseõpetuse uus, eelmisest sisukam ja mahukam ainekava, mis arvestab senist riigikaitseõpetuse õpetamise ja õppimise kogemust. Uue õpiku kandev idee on, et riigi kaitsmine

algab kodust ja koolist, see on kogu ühiskonna hool. Autoritele seati eesmärgiks, et õpik oleks võimalikult eluline ning arvestaks argielu konteksti. Nii saab selgeks, miks ja kellele on riigikaitset vaja, millised on kellegi ülesanded ning kuidas on riigikaitse seotud kogu ühiskonna toimimisega. Õpik on jaotatud kolmeks osaks. Esimene annab ülevaate põhimõistetest, sõjaajaloost, nüüdisaja julgeolekukeskkonnast, tänapäeva kriisidest ja relvakonfliktidest ning Eesti riigikaitse korraldusest, sealhulgas kollektiivkaitse toimimisest. Teine räägib sõjalisest riigikaitsest – kaitseväest, kaitseliidust ja ajateenistusest. Kolmas osa õpetab riigikaitses vajalikke oskusi, millest on kasu ka igapäevaelus. KOOSTAJAD SOOVISID TEHA raamatu, mis oleks silmaringi laiendav ning mida õpilased loeksid huviga. Teisalt taheti, et õpikust leiaks endale abi ja toetust ka õpetaja. Riigikaitset saab kergesti siduda teiste õppeainetega, näiteks sõjaajalugu ajalooga, topograafiat geograafiaga või lasketeooriat füüsikaga. Seoste tekkimiseks ja teema-

de illustreerimiseks lisati iga peatüki juurde viiteid raamatute ja filmide, aga ka kunstiteoste või arhitektuurisümbolite kohta. AJATEENISTUSE KOHTA võib lugeda Sergo Selderi noortepärases laadis romaani “Ajateenija tasuta kiri”, nüüdisaja julgeolekukeskkonna mõistmiseks Khaled Hosseini “Lohejooksjat” ja Leo Kunnase “Viivu pikas sõjas”, sõjaajaloo peatüki juures viidatakse Barbara W. Tuchmani “Augustikahureile”, kui tuua vaid mõni näide. Riigikaitseõpetuses haaratakse õpilased kaasa mõtlema teoreetilistel teemadel – näiteks, kuidas toimib tänapäe-

va maailm –, kuid õpik annab ka praktilisi suuniseid kriisisituatsioonides hakkama saamiseks: näiteks, kuidas tegutseda, kui toas on süttinud teler, või mida teha, kui tormiga metsa jääd. KUNA ÕPPIMIST SOODUSTAB õppija aktiivne osalemine, suunavad peatükkide lõpus olevad uurimisülesanded õpilasi vastuseid otsima mitte ainult õpikutekstist, vaid ka muudest allikatest. Õpiku autorite hulk on suur: peatükid on kirjutanud oma ala asjatundjad. Tekstide silumisel oli suur roll toimetajatel Lauri Vahtrel,Toomas Hiiol ja Kaarel Kaasil. Kaitseministeerium jagab koolidele riigikaitseõpikut tasuta, ent huvi õpiku vastu ei piirdu kaugeltki ainult õpetajate ja õpilaste ringiga. Värske riigikaitseõpiku leiab ka veebist aadressilt www.kaitseministeerium.ee/et/riigikaitseopik.

Reelika Semjonov

riigikaitseõpiku projektijuht

FOTO TIIT BLAAT