Sõdurileht 19.04.2024

Eesti vs. Soome ajateenistus

lk 2

Eesti NATOs 20kuidas kõik alguse sai

lk 2

Sõjaväepolitsei ja tavapolitsei erinevused

lk 7

KONGIPÄEVIK

Tubli väike kapral üks päev „kartsas”

Kartserid on üks kaitseväe keelatud, ent ajateenijates kõige enam elevust tekitavatest teemadest. Kas korrarikkujad visatakse ilma toidu ja veeta kõledatesse katakombidesse või proovitakse neid hea sõna ja inimlikkusega õigele teele suunata? Kapral Saar võttis ette märtriteekonna 24-tunnisesse vangistusse, et omal nahal ajutine kinnipidamiskamber ära proovida. Värvilised unenäod ja igatsus Vikerraadio järele on vaid mõned paljudest vingerpussidest, mida isolatsioon sõduri peas esile kutsub.

kpr Linda Maria Saar

Foto: rms Maria Tammeaid kpr Linda Maria Saar kartseris

Tagasivaade kindralmajor Veiko-Vello Palmi teenistusele

Veiko-Vello Palmi teekond kaitseväes algas 1992. aastal ajateenijana Kalevi üksikjalaväepataljonis. Kolm aastakümmet hiljem on kindralmajor Palm tõusnud kõrgelt austatud ohvitseriks ja diviisi juhiks, tänu kellele on kaitseväes tehtud palju olulisi muudatusi.

n-srs Robin Küttis

Teenistuse jooksul on Veiko-Vello Palm omandanud hariduse nii Eesti riigikaitse akadeemias kui ka Soome riigikaitsekõrgkoolis, kus ta läbis edukalt pataljoniülema ning kindralstaabiohvitseri kursused aastail 1997–2005.

Kuni 2012. aastani teenis kindralmajor Palm mitmel tähtsal ametikohal, sealhulgas Tapa väljaõppekeskuses staabiülemana, peastaabi operatiiv- ja väljaõppeosakonnas ülemana ning staabiohvitserina Poolas NATO Kirdekorpuses. Tema panust välisoperatsioonidel Afganistanis 2007. ja 2010. aastal International Security Assistance Force’i vanemstaabiohvitserina tunnustati väärika auhinnaga „The Army Commendation Medal“.

2012. aastal asus kindralmajor Palm tööle kaitseministeeriumis,

juhtides riigikaitse planeerimise osakonda järgmised kolm aastat. 2015. aastal sai Palmist 1. jalaväebrigaadi ülem. Tema vastutada oli keeruka ülesande täitmine - Eestis baseeruva NATO liitlaste pataljoni integreerimine meie jalaväebrigaadi, millega ta suurepäraselt hakkama sai.

1. jalaväebrigaadi ülemana teenis Veiko-Vello Palm samuti kolm aastat ning 2018. aastal sai temast kaitseväe peastaabi ülem, mis vabanes pärast kindral Martin Heremi kaitseväe juhatajaks saamist. 2021. aasta juunis andis vabariigi president Palmile kindralmajori auastme, tunnustades tema pikaajalist ja silmapaistvat teenistust kaitseväes. Samal päeval sai Palmist kaitseväe juhataja asetäitja. 15. jaanuaril 2023 nimetas kaitseminister Hanno Pevkur ta kaitseväe diviisi ülemaks.

Aasta aega hiljem, 29. veebruaril 2024 esitas kindralmajor Veiko-Vello Palm kaitseväe juhatajale kindral Martin Heremile tegevteenistusest lahkumise avalduse, mille Herem ka kinnitas.

„Olen tänulik inimestele, kellega sain koos teenida ning kaitseväge ja laiemalt Eesti ja seega NATO riigi- ja alliansikaitset tugevdada ja arendada. Otsustasin, et nüüd on aeg anda teatepulk edasi uutele tulijatele, kellest paljudega olen ka koos teeninud ja usun, et meie riigikaitse täitis, täidab ja tulevikus saab veelgi paremini täita oma põhiülesannet –kaitsta Eestit,” ütles kindralmajor Palm 29. veebruaril 2024.

Kindralmajor Veiko-Vello Palm siirdus reservi 29. märtsil 2024 pärast 32-aastast teenistust kaitseväes.

Tütred ja kotkad uutesse kõrgustesse

Kaitseliidu küberkaitseüksus on võtnud omale sihiks suurendada noorte kauglennupilootide osakaalu kaitseliidus. Uue projekti käigus on noorteorganisatsioonidel võimalus teenida omale uus erialamärk ning saada teadmisi droonide lennutamisest ja heast tavast pilootide seas. Sõdurileht võttis ühendust kaitseliidu küberkaitse mehitamata õhusõidukite koordinaatori reamees Aivar Hanniotiga.

n-srs Kristi Tuuling

Mida täpsemalt see drooni projekt endast kujutab? Mida noortele õpetama hakatakse?

Kaitseliidu noorteorganisatsioonidele suunatud drooniprojekt kujutab endast erikatse märgise kursust, kus me õpetame noortele robootikaga seotud teadmisi, sh mehitamata õhusõidukite ehitamist, tehnoloogiaid ja nende kasutamist.

Kust tekkis idee kodutütardele ja noorkotkastele drooni väljaõpet korraldada?

See tekkis eelmisel aastal sellest, et Ukrainas toimuv aktiivne droonide kasutamine on populariseerinud seda ka noorte hulgas. Väga paljud noored tahavad õppida iseehitatud FPV droone lennutama ning omandada drooninduse oskusi. Tüdrukud ja poisid on ise selle vastu huvi näidanud.

Millal projekt täismahus käivitub?

Praegu on projekt katsetamise ja planeerimise faasis. Täismahus sooviksime alustada uuel õppeaastal. Sügisel kavatseme kogu projekti kõigile rühmadele avalikuks teha. Selleks ajaks oleme teinud ka proovikoolitused ja saanud tagasisidet eri katserühmadelt.

Millistele rühmadele olete neid katseid teinud?

Praegu alles planeerime seda. Ootame tagasisidet Tallinna, Jõgeva, Valga ja Saaremaa rühmadelt, et kas nemad on huvitatud. Katsetame seal, kus proovime planeeritud õppekava rakendada.

Mis selle projekti tulemus peaks olema? Mismoodi sellega riigikaitset toetatakse?

Noorte koolitamisega loodame, et neil tekib suurem huvi robootika ja droonide vastu. Noored saavad selle õppekava läbimisel endale ka kaugpiloodiload. Need on nagu autojuhiload, mida nad

saavad oma elus pärast kasutada. Samas koolitame ka järelkasvu, sest oskustega piloote on vaja. Kui nad lähevad tulevikus ajateenistusse, siis on neil võimalik ka kaugpiloodi eriala valida. Noor läbib oma sõduri baaskursuse, misjärel saab spetsialiseeruda drooni piloodiks.

Kas droonide laialdasem kasutuselevõtt võiks soodustada liikmete arvu kasvu? Kui on teada, et näiteks kaitseliidus saab sellise hobiga tegeleda, siis sooviks ehk rohkem inimesi organisatsiooniga liituda.

Praegu on kaitseliiduga liituda soovivate arv niigi väga suur. Ma arvan, et see kindlasti aitab tuua noori kaitseliitu või noorteorganisatsioonidesse. Robootika ja droonindus, lennundus ja muud droonid – see on tulevik.

Mainin veel, et augustis toimub kaitseliidu esimene droonirallivõistlus, mida me praegu tasapisi planeerime. Kõik on veel lahtine, aga eesmärk on

kokku tuua kaitseliidu rallidroonide piloodid, kes võtavad üksteisega mõõtu takistusraja läbimisel.

Mis malevates väljaõpe juba käib? Kas on mingid drooniringid kusagil? Jah, Jõgeva malev on üliedukalt drooniringi arendanud. Sealne noorteinstruktor Kristian Vaarpuu on aastaid drooniringi vedanud. Jõgeva on minu arvates eeskujuks kogu kaitseliidule. Neilt on palju õppida.

Oluline tähelepanek on, et sellesse noorte koolitusprojekti oleme kaasanud ka mõned tsiviilorganisatsioonid. Praegu uurime koostöövõimalusi Taavi Kotka HK Unicorn Squad organisatsiooniga, kellel on laialdased kogemused ja hea logistikavõrk.

Peale selle oleme projekti kaasanud ka Saue HOBIzone. Janno Siimari juhtimisel on see RC autode ja droonide võistlus- ja treeningkeskus aastaid tegelenud FPV drooniralliga.

Kindralmajor Palm õppuse Warfighter lõpurivistusel. Foto: vbl Ardi Hallismaa

Kaitseliidu mehitamata õhusõidukite instruktor. Foto: rms Rasmus Allik

UUDISED

20 aastat NATO-s

„Sõdurid võivad ju sõdida, aga kui ühiskonna vundament kaob, kukub riik kokku.“

Eesti NATO ühingu asutajaliige Olavi

Olavi Tammemäe: „Parem praegu rohkem riigikaitsesse panustada, kui homme linna üles ehitada.“

n-srs Kristjan Paavo

Eestist sai 2004. aasta 29. märtsil ametlikult NATO liige. Kuuludes rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, nagu NATO ja Euroopa Liit, tagame Eestile nii majandusliku kui sõjalise koostöö liitlastega. 20 aastaga on maailmapilt oluliselt muutunud ning selle aasta märtsist sai Läänemerest NATO siseveekogu. „Kui soovime säilitada oma iseseisvuse, on oluline kuuluda NATO-sse, sest „tubli“ idanaabri kõrval elades, pole meil muid valikuid,“ ütles Eesti NATO ühingu asutajaliige Olavi Tammemäe.

Eriti tõusis see päevakorda 2022. aasta veebruaris, kus sai selgeks, et Venemaa ei ole maha matnud oma kunagise impeeriumi taastamise plaani.

Sõda Ukrainas koondab aina enam eestlasi NATO-t toetama. Riigikantselei detsembrikuu (2023) uuringust selgub, et Eesti NATO-sse kuulumist toetab 92% eestlasi. Inimesed, kes ei poolda NATO-sse kuulumist, on põhiliselt venekeelsetest perekondadest. Olavi Tammemäe sõnul on need inimesed

infosõja ohvrid ja seetõttu tuleb neile teha rohkem teavitustööd ja selgitada, mis organisatsiooniga on üleüldse tegemist, et vähendada nende hirme.

Tammemäe ütles, et peaksime toetama laiapindset riigikaitset. See tähendab, et riigikaitses peavad lisaks kaitseväele ja kaitseliidule osalema ka teised riigiasutused ning tegelikult kogu ühiskond. „Sõdurid võivad ju sõdida, aga kui ühiskonna vundament kaob ära, kukub riik kokku.“

Näiteks võib kaduda elekter, selleks ei ole vaja hävitada elektrijaamasid, vaid piisab jaotusvõrgu purustamisest. Inimene võib mõelda, et pole häda midagi, mul on diiselgeneraator, kuid ka see vajab kütust. Seda saab bensiinijaamast, aga kuidas seal maksta, kui sularaha pole (tuleb meelde tuletada, et ka kaardimakse ei toimi, sest elektrit pole). See on ainult üks näide sellest, kuidas ühe objekti hävitamine võib suurema lumepalli veerema panna.

Seetõttu on vaja teha suuremaid kulutusi sõjalisele ja laiapindsele riigi-

kaitsele. „Parem praegu rohkem riigikaitsesse panustada, kui homme linna üles ehitada.“

Sarnase teavitustööga tegelemine ongi NATO ühingu ülesanne. 2001. aastal loodi ühing, et valmistada eestlasi ette NATO-ga liitumiseks. „Oli vaja, et inimesed mõistaksid, mis organisatsiooniga on tegu ja miks see nii tähtis on,“ meenutab Tammemäe.

Lõpptulemus oli väga positiivne, Eesti NATO ühingu töö tulemusena hääletas suur osa inimestest NATO-ga ühinemise poolt. Samal ajal korraldati koolides riigikaitsetunde ja toetati võõrkeelsete inimeste integreerimist lääneühiskonda. Praegu antakse koolides riigikaitsetunde ja peetakse loenguid.

Samuti tehakse muust rahvusest inimestele teavitustööd ning selgitatakse NATO olemust nii nendes riikides, mis kuuluvad NATO-sse, kui ka nendes riikides, mis pole veel NATO liikmed. Sellised riigid on Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaan, Iisrael ning varsti ka Ukraina.

Taani kindral on Eesti diviisi mentor

Taani kindralleitnant Michael Ankel Lollesgaard on Taani kaitseväes teeninud üle 43 aasta.

Ta on hinnatud ning autasustatud sõjaväeline juht. Viimaste kuude vältel on erukindral Lollesgaard tihedalt Eestit külastanud , kuna ta on diviisi ülema mentor.

Olev Aarma, diviisi ülema strateegilise kommunikatsiooni nõunik

Alustasite sõjaväeteenistust 1980ndate alguses, asudes õppima sõjakooli, ja jõudsite Taani maaväe ülemaks. Mis oli Teie ajendiks sõjaväelaseks hakata?

Tahtsin saada ohvitseriks, aga reservis. Mõte oli selles, et saan olla nii sõjaväelane kui ka iga päev eraisikuna muud tööd teha. Alustasin allohvitseride koolist ja mingil hetkel nägin, et palju kursusekaaslasi läks edasi sõjakooli ehk valisid sõjaväelase elukutse. Liitusin nendega ja see meeldis mulle. Algusest peale oli maavägi minu valik, akadeemias valisin jalaväe eriala.

Ma ei ole siiani kunagi oma elukutse valikut kahetsenud.

Olete suure osa sõjaväelisest karjäärist teeninud kriisipiirkondades. Kas

see on kutsumus või teenistusvajadus?

Tavaliselt on see osa teenistusvajadusest, aga mina olin juba diviisi ülem ja juhtisin ning juhendasin brigaade,

sealhulgas Balti riikides ja Eestis. Siis juhtisin Taani selle brigaadi õpet, mis pidi suunduma Afganistani. Mõtlesin, kas kahe tärni kindral võiks juhtida üksust reaalses kriisi- või lahinguolukorras. Malis oli minu alluvuses diviis, kaksteist tuhat inimest.

See oli keeruline, aga huvitav missioon. Raske on oma sõdureid

kaotada, aga Malis kahe aasta jooksul, mil missiooni juhtisin, tuli neid kaotusi siiski ette.

Tulite Eestisse ja kohtusite meie kaitseväelastega esimest korda 30 aastat tagasi. Mis on Teie hinnangul muutunud? Kas miski on jäänud samaks?

Jah, tulin Eestisse aastal 1992 ühe staabikursuse raames. Kaitsevägi oli väga noor ja võib öelda toores. Nüüd on olukord hoopis teine. Mõnikord olen isegi kade, sest see tempo ja efektiivsus, millega tugevat armeed ehitatakse, on hämmastav. Olge uhked, sest see on muljet avaldav saavutus!

Mida teete meie diviisi ülema mentorina? Mida see tegelikult tähendab?

Mentor annab kõrvaltvaataja hinnangu. Annan oma kommentaarid

mingitele teemadele, saame kindraliga omavahel vabalt arutada ja see peaks võimaldama temal endal otsuseid teha, kasutades kõrvalseisja mõtteid. Heidame koos pilgu enne kokku lepitud protsessidele ja tegevustele või ka muudele teemadele ning arutame ja hindame neid.

Mida soovitate meie praegu ajateenistuses olevale sõdurile, kes mõtleb, kas minna teenistuse järel reservi või alustada sõjaväelist karjääri?

Sideme loomine ja hoidmine kaitseväega on väga oluline. Edasine tee oleneb juba isikuomadustest ja soovidest: kas inimene tahab olla täiskohaga sõjaväelane või anda oma panuse reservis. Mulle meeldib Eesti reservarmee süsteem väga, see on tõhus. Loodan, et meiegi Taanis jõuame mingil ajal reservarmee juurde tagasi.

Kaitsevägi internetis www.mil.ee www.youtube.com/sodurileht www.facebook.com/s6durileht www.x.com/kaitsevagi www.instagram.com/kaitsevagi.edf

Strateegilise kommunikatsiooni keskus Filtri tee 12, 10132 Tallinn tel 717 2415 Peatoimetaja n-srs Robin Küttis Küljendaja rms Märt Luigujõe Keeletoimetaja Diina Kazakova

Toimetajad lpn Jan Robert Janson n-srs Kristjan Paavo n-srs Kristi Tuuling kpr Linda Maria Saar rms Rasmus Allik

Fotograafid vbl Ardi Hallismaa kpr Linda Maria Saar rms Rasmus Allik rms Maria Tammeaid Juss Saska Tue Skals

Foto: Tue Skals

Tammemäe Olavi Tammemäe tutvustamas laiapõhist riigikaitset.

Foto: rms Maria Tammeaid

REPORTAAZ

Tubli väike kapral üks päev kartseris

Minu huvi ajutiste kinnipidamiskambrite vastu sai alguse õhtul, kui kaasvõitleja mind PERSITREP-is aresti määras. Tegelikult viibisin lubatud väljaloal, korrapidaja murdis korralikult pead ning kaasvõitlejad särasid vahva vembu elevuses. Kartserid on üks kaitseväe keelatud teemadest, millest avalikult ei räägita. Nii on ajateenijate seas tekkinud olukord, kus igaüks teab midagi, aga tegelikult mitte midagi. Et vastuolulisele teemale valgust heita, sulgesin end vabatahtlikult üheks päevaks kambrisse.

Esiteks, kartserit pole olemas, vähemasti terminoloogiliselt. On ajutine kinnipidamine ning distsiplinaararest. Enne eksperimenti vestlesin sõjaväepolitsei uurimisjaoskonna ülema kapten Karmo Nuudiga, kes tegi mulle kaitseväe õigusemõistmise alused puust ja punaselt selgeks. Nimelt on igas kaitseväe linnakus ajutised kinnipidamiskambrid, kuhu paigutatakse need ajateenijad või tegevväelased, kes on äkitselt iseendale või teistele ohtlikuks muutunud. Näiteks lõhkunud vara, tarbinud territooriumil alkoholi või narkootikume. Need kambrid on mõneruutmeetrised ja üle 48 tunni seal inimest hoida ei saa.

Edasi võidakse korrarikkuja juba kuni kaheks nädalaks aresti määrata, see aeg möödub politsei kinnipidamiskeskuses, Tartu või Viru vanglas. Eelmisel aastal kandis taolist karistust 36 kaitseväelast. Kulude kokkuhoidmiseks ei ole kaitseväel juba aastaid oma arestimaja. „Pole mõtet ülal pidada paralleelset süsteemi, kui personal ja kambrid on olemas nii politseis kui justiitsministeeriumi hallatavates vanglates,“ selgitab kapten Nuut.

Pikemaajalise aresti põhjuseks võib olla näiteks teravmoona vargus, korduv väejooks ehk teenistuskohast lahkumine või agressiivne käitumine kaasvõitlejate suhtes.

Keskajal oli suurim karistus linnast või riigist, ruumist väljasaatmine. Tänapäeval on aga suurim karistus

ruumi sulgemine. Samas on isoleeritus ja üksiolemine paljudele inimestele lausa luksus, mis aitab oma mõtteid koondada ning nagu ma isegi kogesin – igapäeva melust rahuneda. Ent iseendale hetke võtmiseks ei pea kindlasti midagi halba tegema ja kongi langema.

Tegemist on musta plekiga CV-s, mis aastaid hiljemgi karjääri arengut varjutab. Tsiteerides klassikuid, võtkem teenistusest maksimum ja sõitkem suvilasse! Arest on ja ilmselt ka jääb. Kuigi sõduri vahetul ülemal on õigus rakendada lisaks ergutustele ka karistusi, näiteks aresti, peab sellele alati eelnema distsiplinaarjuurdlus, mis korraldatakse väeosas. Keerukamate juhtumite puhul aitab sõjaväepolitsei.

Karistuse pikkuse määrab distsiplinaarvõimu omav ülem, näiteks pataljoni- või brigaadiülem ning lõpuks kontrollib halduskohus, et kogu protsess on olnud seaduslik.

Viibin ajutises kinnipidamiskambris mereväe territooriumil. Päris vanglasse saatmine oleks ühe Sõdurilehe artikli nimel ilmselge ülepingutamine. Tundub, et isegi mõned ülemad mõtlevad aresti määramisest nii – liigne bürokraatia. Seepärast määratakse ajateenijaid aresti märksa vähem kui näiteks 1990. ja 2000. aastatel. Samas on võibolla uue põlvkonna sõduritel tõesti keskmisest tugevam distsipliin.

Kambrisse jõudes pean loovutama isiklikud esemed, püksirihma, saapad,

isegi hambaharja pääslatöötajate kätte. Telefoni panen lennurežiimile ja asetan suurde kasti. Astun seina äärde, käed üleval ning jalad harkis, et naistöötaja mind läbi otsida saaks.

Ta ei olnud midagi sellist ilmselt väga kaua teinud ja meil mõlemal on päris naljakas. Kapten Nuut soovib jõudu paraadiks ning kongi uks sulgub. Kuigi

sõduri vahetul ülemal on õigus rakendada lisaks ergutustele ka karistusi, näiteks aresti, peab sellele alati eelnema distsiplinaarjuurdlus, mis korraldatakse väeosas. Keerukamate juhtumite puhul aitab sõjaväepolitsei. Karistuse pikkuse määrab distsiplinaarvõimu omav ülem, näiteks pataljoni- või brigaadiülem ning lõpuks kontrollib halduskohus,

et kogu protsess on olnud seaduslik. Tundub, et isegi mõned ülemad mõtlevad aresti määramisest nii – liigne bürokraatia. Seepärast määratakse ajateenijaid aresti märksa vähem kui näiteks 1990. ja 2000. aastatel. Samas on võibolla uue põlvkonna sõduritel tõesti keskmisest tugevam distsipliin. Pole aimugi, mis kell on. Kinnipeetaval

kpr Linda Maria Saar Siitkaudu saadeti kinnipeetavad Rahumäe kinnipidamiskambritesse. Juba mitu aasat seisavad kambrid tühjana ning treppi katavad lehed. Foto: kpr Linda Maria Saar

kpt Karmo Nuut vana kartseri ust avamas.

Foto: Linda Maria Saar

Eelmisel aastal kandis taolist karistust 36 kaitseväelast.

on õigus kohtuda kaplaniga. Ma ei taha pääslatöötajaid tüüdata, sest kust nad ikka keset päeva kaplani leiavad ning millest talle räägiksingi. Mu viimane halb tegu oli ilmselt see, kui jätsin emale tagasi helistamata. Noorena on pidevalt kiire. Aga milline oli kogu elu halvim tegu?

1. klassis kiusati ühte tüdrukut, kellega olin lasteaias sõber olnud. Ma ei tea, miks ma tema eest välja ei astunud, jooksin arvamusliidritega kaasa. Rumal olin!

Paari tunni järel oleksin täielikult isoleeritud ruumis ilmselt hulluks läinud, aga ukse tagant kostab pääslatöötajate toimetamist ning vahepeal marsivad aknast mööda näljased mereväelased, kes hõikavad: „Üks, kaks, kolm, neli – mulle meeldib kokatädi!“.

Need hääled teevad rõõmsaks.

Mulle meenub stseen filmist „Shawshanki lunastus“, kui peategelane tagajärgedele mõtlemata Intercomi Verdi ooperit mängis. Sajad vangid lõpetasid

töötamise, sest nad ei olnud aastakümneid midagi nii maagilist kuulnud. Luban endale, et homme kartserist vabanedes vajutan autoraadio kohe Vikerraadio peale. Jumalik! Lõunasöögiks tuuakse mulle seljanka ning kanapraad. Kinnipeetavad peavad saama sama head sööki kui ajateenijad, üleüldse peab neid kohtlema inimväärikalt. Söögiajad aitavad mul ka ajataju säilitada.

Esimene ekstaas huvitavast olukorrast on möödas ja mul hakkab igav. Tänapäeva ühiskonna luksus on tunda igavust. Kuna seinu ei saa sodida, kasutan oma märkmikku. Joonistan Pipi-Pikksukk-Shreki, kes hoiab eeslit käes. Aju töötab teistmoodi, kui olete paar tundi kinnises ruumis olnud. Tunnen, et üleüldiselt on enda isoleerimine ilma segavate faktoriteta, nagu sotsiaalmeedia või teised inimesed, väga kasulik. Ma kirjutan kogu aeg, sest võimatu on loomingulisest tegevusest kõrvale hiilida. Olen väga rahulik ning joonistan suvalisi asju. Ärkasin just paaritunnisest uinakust. Mitte miski ei takistanud mind ning ma ei tunne mingeid süümepiinu. Keegi, ka mina ise, ei käsi mul täna olla produktiivne. Igatsen küll oma rühmakaaslasi, peret ja noormeest, sest on nii palju mõtteid, mida nendega jagada.

Võibolla kambri kogemus ei peagi olema nagu karistus, pigem rahustus ning järelemõtlemishetk. Märatseja jääb oma mõtetega üksi ning hingab endast välja. Tsiviilelus võib üksikkambrit võrrelda suvilaga, ütleb hiljem mu vahetu ülem. Rahu ja vaikus, soovi korral üksindus. Hakkan sellist isoleerimist loomingu nimel ka tulevikus praktiseerima.

Pärast õhtusööki tuuakse kambrisse tekk ja padi, esemed, millele päris kinnipeetaval õigust ei ole. Saan ka erakordse võimaluse kasutada kraanikaussi ning korraks kongist väljuda. Tavaolukorras toodaks mulle hügieeni tarbeks ilmselt natuke vett.

Mind painab vaid see, et kinnipidamise järel jätkab sõdur teenistust nii, nagu midagi poleks juhtunud. Vaid reservi pääseb sedavõrd hiljem, kui vältas kinnipidamine. Kuidas aga hinnata halvasti käitunud inimese hoiakute muutust?

Usun, et psühholoogi pilk ja vestlus aitaksid süüvida probleemi põhjusesse ning ennetada järgmist kinnikukkumist. Ajaloos on mitmeid juhtumeid, kus sõdur on teenistuse jooksul kakskolm korda 14 päeva kambris istunud. Kahju, kuid paraku ei saa kaitsevägi muuta seda, millisest perest või sõpruskonnast ajateenija tuleb. Kapten Nuudi sõnul kumab läbi, et ajateenijad, kellel on varem tsiviilelus seaduserikkumisi olnud, võivad ka ajateenistuses korraga pahuksisse sattuda. Eelnev negatiivne meelestatus kaitseväe ning käsu täitmise suhtes on visa kaduma ja lõpuks saab vaid inimene ise oma tahtejõu ning ülemate ja kaasvõitlejate hea eeskujuga pessimismist vabaneda. Kell peaks olema pool üheksa õhtul, sest mereväelased marsivad

REPORTAAZ

rivistusele. Tuli jääb ööseks põlema, et turvakaamera näeks mu und valvata. Algul on raske magama jääda, püüan pimedamat asendit leida. Lõpuks uinun ja magan jutti hommikuste asjatoimetuste helideni. Taas kuulen väljast „üks, kaks, kolm, neli – mulle meeldib kokatädi!“ ning pääslasse saabub tööle uus vahetus. Nägin unes, et olin saksakeelsel väit-

lusvõistlusel kohtunik ja tänutäheks sain nende kingipoest valida heegeldatud nabapluusi. Sellised huvitavad unenäod tekivad kambris.

Pärast hommikusööki on vangistusaega jäänud veel veerand tundi. Aitab küll, 24 tundi on peaaegu täis. Astun pääsla kohvinurka ning kaitseliitlased muhelevad mind nähes. Loodetavasti tõin ka nende päeva vaheldust.

KOKKUVÕTE

Keskajal oli suurim karistus linnast või riigist, ruumist väljasaatmine. Tänapäeval on aga suurim karistus ruumi sulgemine. Samas on isoleeritus ja üksiolemine paljudele inimestele lausa luksus, mis aitab oma mõtteid koondada ning nagu ma isegi kogesin – igapäeva melust rahuneda. Ent iseendale hetke võtmiseks ei pea kindlasti midagi halba tegema ja kongi langema. Tegemist on musta plekiga CV-s, mis aastaid hiljemgi karjääri arengut varjutab. Tsiteerides klassikuid, võtkem teenistusest maksimum ja sõitkem suvilasse! Arest on ja ilmselt ka jääb.

Uus ajutine kinnipidamiskamber.

Foto: Linda Maria Saar

Vana kamber Rahumäel.

Foto: Linda Maria Saar

Ajalooline foto 1992. a kartserisse saanud sõdurist. Foto: kaitseväe arhiiv

Alates 256. päevast teenivad sealsed sõdurid 410 € kuus, kuid pagun suuremat toetust ei too.

„Huomio!“ ehk valvel!

Ajateenistus siin- ja sealpool lahte

Suures pildis on Eesti haruldane paik siin maamunal, sest alates 16. eluaastast on kõik noormehed kohustatud läbima sõjalise väljaõppe ja teenima aega riigi relvajõududes. Ometigi pole me ainsad. Rohkem või vähem juhuslikult on kohustuslik ajateenistus populaarne just nendes riikides, kelle naabriks on Venemaa.

lpn Jan Robert Janson

See artikkel keskendubki riigile, kes jagab Euroopas kõige pikemat piiri meie idanaabriga – Soomele. Täpsemalt võrdleme ajateenistust Eestis ja Soomes ja aitame välja selgitada, kumma riigi kaitseväe teenistuse Eesti-Soome topeltkodakondsed valima peaksid.

Ajateenistuse kestus

Nii nagu Eestis saab ka Soomes läbida ajateenistuse erialast ja väljaõppetsüklist sõltuvalt kiiremini või aeglasemalt. Kui siinpool lahte mõõdame ajateenistuse kestust kuudes, olgu see kaheksa või üksteist, siis meie põhjanaabrid peavad arvet päevades.

Reakoosseisu sõdurid, kes läbivad meie mõistes sõduri baaskursuse (SBK) ja allüksusekursuse, teenivad 165 päeva, mis on kokku veidi üle viie kuu.

Sõdurid, kes ametikoha järgi vajavad täpsemat erialalist väljaõpet, et kasutada spetsiifilisi relvasüsteeme või tehnikat, on ajateenistuses 255 päeva ehk umbes kaheksa kuud.

Võitlejad, kellest saavad ohvitserid või (noorem-)allohvitserid, või need, kelle ametikoht nõuab erilist erialast pädevust, viibivad ajateenistuses 347 päeva ehk natuke üle 11 kuu.

Sõduritoetus

Räägime rahast! Sõduritoetust makstakse Soomes kaks korda kuus. Toetuse suurus, mis sõduri kontole teenistuse eest laekub, oleneb sellest, kui kaua võitleja on teenistuses olnud.

Alates ajateenistuse esimesest päevast kuni 165. päevani saavad võitlejad 5,90 € päevas. Samal ajal kui Eesti ajateenija ootab kuu lõpus 115 € toetust oma pangakontole, teenivad Soome sõdurid 177 €. Nii nagu meil, kasvab ka Soomes toetuse summa ajateenistuse käigus. Alates 166. päevast teenivad sealsed sõdurid 9,80 € päevas ehk umbes 294 € kuus ning alates 256. päevast 13,65 € päevas ehk umbes 410 € kuus.

Seevastu kasvab Eestis sõduri toetus alates üheksandast kuust 170 € peale. Erinevalt Soome kaitseväest suureneb Eestis toetuse summa ka ühes auastmega. Sõdur kaprali/vanemmadruse auastmes teenib kuus 170 €, nooremseersant/nooremmaat 200 € ja lipnik 230 €.

Kuna (all-)ohvitseride toetus on juba kasvanud võrreldes teiste ajateenijatega, ei suurene see enam paguni peale saanud võitlejatel üheksanda kuu saabumisega.

Kõrgeim saavutatav auaste Väljaõpe ajateenistuses on igaühel erinev. Eestis on SBK järel tavaliselt kaks võimalikku teenistuskarjääri teed: autojuhi erialakursus (AJEK) või nooremallohvitseri baaskursus (NABK).

NAKi siirdudes teenivad sõdurid õppuri paguni. NABKi järel liigub enamik võitlejatest nooremallohvitseri erialakursusele (NAEK) ning osa reservohvitseri kursusele (ROK). Sõdurid, kes ROKi liiguvad, saavad endale aspirandi paguni. Kaitseväeliselt esinduslikud ja tublid AJEKi läbinud sõdurid võivad allüksusekursuse ajal saada kapraliks. Need, kes edukalt NAKi läbivad, saavad nooremseersantideks ning ROKi läbinud võitlejad lipnikeks.

Kuna teisel pool lahte on auastmed veidi teistsugused, siis erinevad ka tingimused nende väljateenimiseks. Reamehe/madruse (sm sotamies) auastmes on sõdurid, kes läbivad SBK ja jäävad reakoosseisu liikmeks.

Samuti on võimalik tublimatel sõduritel, kes NAKi ei siirdu, teenida kaprali/vanemmadruse (korpraali/ylimatruusi) auastme. Kohalikku NAKi siirdujad saavad samuti õppuriteks (aliupseerioppilas). Olles läbinud NAKi esimese etapi, lisandub nende pagunile peale eelneva valge triibu ka kaprali kuldne triip. NAKi edukalt läbinud õppurid saavad nooremseersantideks ehk alikersantti’deks.

Kui Eestis on väljaõppes reservohvitserid aspirandid, siis Soomes on nad upseerioppilas’ed. Olles läbinud oma ROKi kursuse, teenivad sealsed võitlejad upseerikokelas auastme, mis kaudselt tähendab ohvitseri kandidaati. Eestis saavad aspirandid alates sellest aastast pärast ROKi kohe lipnikeks.

Soomes aga, samamoodi nagu meie varasema süsteemi järgi, saavad sealsed aspirandid alles teenistuse lõpus vänrikki’deks.

Väljaload Eemalolek kodust on teenistuse üks lahutamatu osa. Küll aga on ajateenijate kodus veedetud minutite arv taasiseseisvunud vabariigis ajas kasvanud. Kui harilikult on sõdur võinud arvestada, et ta saab töönädala lõpus väljaloale, siis paljudes Eesti väeosades on nüüd käibel ka õhtused väljaload. See tähendab, et sõdur võib tööpäeva lõppedes koju minna, kuid esimeseks hommikutegevuseks peab teenistuses

tagasi olema. Tuleb arvestada, et kord kuus on sõdur ka nädalavahetusel teenistuses, olgu selle eesmärk väljaõpe või lahinguvalmiduse hoidmine.

Soomes käivad ajateenijad väljaloal samuti nädalavahetuseti. Peale selle saab iga ajateenija kord kuus käia tööpäeval väljaloal ning eeskujuliku käitumise/tulemuste eest võib teenida veel lisapuhkepäevi. Ka Soome ajateenijad peavad arvestama kord kuus nädalavahetusel teenistusse jäämisega, täpselt samadel põhjustel, mis meilgi.

Reservteenistus

Teadagi ei lõppe meie teenistus kaitseväes reservi määramise päeva saabumisega. Alles siis algab teenistuse kõige pikem osa – reservteenistus. Soome vabariigi kaitsevägi toetub, nii nagu Eesti kaitsevägi, väga suurel määral reservväelastele. Kusjuures ligi 95% Soome sõjaaja isikkoosseisust moodustavad reservväelased.

Siinpool lahte on reservis kõik 18–60-aastased kaitseväekohustuse võtnud mehed ja naised. Reservväelased on määratud kindlale sõjaaja

ametikohale või on üldreservis ning jagunevad auastme järgi sõduriteks, allohvitserideks ja ohvitserideks. Kaitsevägi kutsub reservväelasi regulaarselt õppe- ja lisaõppekogunemistele, et harjutada sõjaaja üksuste koostööd ja värskendada sõjalisi oskusi.

Sealpool lahte on reservteenistus üsna sarnane. Reakoosseis on reservis alates ajateenistuse lõpetamisest kuni 50. eluaastani, misjärel ootab ees kümme aastat üldreservis. Reservohvitserid ja -allohvitserid on aga reservis oma sõjaaja ametikohal kuni 60. eluaastani.

Ajateenistusjärgseid teadmisi värskendavad õppekogunemised toimuvad ka Soomes. Reakoosseisu ootab reservteenistuses maksimaalselt 80 või 150 päeva õppekogunemisi ja reserv(all) ohvitsere max 200 päeva.

Vaba aeg

Sõjaväeline väljaõpe võib tihti olla nii vaimselt kui füüsiliselt kurnav. Olles terve päev üksi-üksit drillinud või rühma rünnakuid rullinud, pole paremat tunnet, kui päeva lõpus oma

kasarmuvoodisse heita või sõdurikodus kaasvõitlejatega piljardit mängida. Olenevalt väeosas kehtestatud päevakorrast võib Eesti sõduritel vaba aeg alata eri aegadel, kuid keskeltläbi alates kella viiest saavad võitlejad oma asju ajada.

Vaba aega saab veeta mitut moodi. Kõikides väeosades on võimalik sporti teha jõusaalis või jooksmas käies. Linnakutes on ka spordisaalid ja -platsid, kus saab jalgpalli, korvpalli või võrkpalli mängida. Samuti on enamikus väeosades olemas ka sõdurikodud, kus leiab veel rohkemgi viise vaba aja veetmiseks.

Soomes algab vaba aeg ajateenijatele pool kuus ning kestab kuni poole kümneni. Nii nagu meilgi on sealsetele võitlejatele võimaldatud sportimisvõimalused jõusaalides ja väliplatsidel. Sõdurikodud (sm Sotku või Sode) on samuti paigad, mida võib leida sõjaväelinnakutest. Huvitav erinevus võrreldes Eesti sõdurikodudega on see, et Soomes on need avatud ka ajateenijate peredele ja sõpradele, kus on võimalik tööpäeva lõpus kokku saada, kohvitada ja muljetada.

Scoutspataljon ja Soome jalaväeüksused Siilil taktikalisi manöövreid harjutamas. Foto: Juss Saska

VÕRDLUS

Sõjaväepolitsei vs. politsei- ja piirivalveametsuurimad

SÕJAVÄEPOLITSEI PÕHIÜLESANDED

• KAITSEVÄE JA KAITSELIIDU KORRA JA DISTSIPLIINI JÄRELEVALVE

• KRIMINAAL- JA DISTSIPLINAARSÜÜTEGUDE MENETLEMINE

• SEADUSES MÄÄRATUD ISIKUTE KAITSE NII EESTIS KUI VÄLISMAAL

erinevused

POLITSEI- JA

PIIRIVALVEAMETI (PPA) PÕHIÜLESANDED

• AVALIKU KORRA TAGAMINE

• SÜÜTEGUDE UURIMINE JA ENNETAMINE

• PIIRIVALVE

• MEREPÄÄSTE

• ISIKUT TÕENDAVATE DOKUMENTIDE VÄLJASTAMINE

Esmapilgul võib tunduda, et tavapolitsei ja sõjaväepolitsei vahel pole suuri erinevusi. Mõlemad täidavad näiliselt sarnaseid ülesandeid ning veel enam kasutavad nad nende täitmiseks pea identseid reegleid ja õigusi. Selleks et asjas selgust luua, otsustas Sõdurileht uurida, kuidas panustavad Eesti julgeolekusse nii rohelises kui ka sinises vormis politseinikud ning mis erisustega nad seda teevad.

rms Rasmus Allik

Varustus

Kaitseväe ja kaitseliidu erisuste tõttu peab sõjaväepolitsei tihtipeale oma töös kasutama karmimaid meetmeid kui tavapolitsei. Kaitseväe ja kaitseliidu järelevalveks ning korra hoidmiseks on sõjaväepolitseil vajaduspõhiselt kasutuses tummisem relvastus, militaarsõidukid ning lahinguvarustus, mis sarnaneb üldjoontes teiste kaitseväe jalaväeüksuste varustusega.

Aga ka tsiviilpolitsei ei saa siinkohal alla jääda, nii et olenevalt üksusest on ka neil tõhusam relvastus ning tehnika. Kahjuks ei saa sellist varustust iga päev kõik PPA üksused kasutada, kuna sõidukite kiiruse mõõtmisel või bussipileti kontrolli tehes ei vaja tsiviilkorrakaitsjad tulirelvi või selle eest kaitsvat riidevarustust.

Struktuur

Sõjaväepolitsei allub käsuahelas otse kaitseväe juhatajale ning haldab omakorda enda alluvuses staapi, uurimisjaoskonda ja operatiivteenistust. Sõjaväepolitsei alla kuulub ka vahipataljon, mis on selle ainukene struktuuriüksus, kus saavad teenistust läbida ajateenijad. Sealsed ajateenijad tegelevad eelkõige tähtsate isikukaitse meeskondade ning hoonete, näiteks Vabariigi Presidendi vahtkonna, mehitamisega.

PPA struktuur on aga visuaalselt märksa suurem, hõlmates kõiki prefektuure, piirivalvet, sisekontrolli ning palju muud. Ajateenijad PPA-ga otseselt kokku ei puutu, kuid pärast teenistuse

läbimist pakub PPA mitmeid kolledžeid ning instituute, kuhu kandideerimisel annab suure edumaa varasem ajateenistuse läbimine, kuna füüsilised kriteeriumid, nagu näiteks kehaliste võimete kontrolltest ning ka teatud väljaõppe osad, võivad mõlemal poolel kattuda. Selleks et saada vahipataljoni ajateenijaks, peab ennekõike täitma arstlikus komisjonis koos konsultandiga avalduse just vahipataljoni pääsemiseks ning suurema soovi korral esitama ka motivatsioonikirja. Kui õnn on sinu poolel, leiad end oma esimesel teenistuspäeval sõitmas bussiga Paldiski poole, kus saad käe peale vahipataljoni embleemi.

PPA kolledžite süsteem töötab üldjoontes samamoodi nagu teistesse kõrgkoolidesse sisseastumise korral, kus toimuvad mitmed katsed ja vestlused, mis aitavad tuvastada, kas just sina oled sobilik isik õppima politseinikuks, vanglaametnikuks või päästekorraldajaks. Loomulikult annab ka enamikul erialadel õppimine rakenduskõrghariduse või bakalaureusekraadi.

Koostöö

Iga päev sündmuskohal või kiirust mõõtes tsiviilpolitsei ja sõjaväepolitsei üksteisele jalgu ei jää, kuid paratamatult peavad mõlemad pooled aeg-ajalt koostööd tegema. Olgu tegemist liiklusõnnetusega,

kus on nii tsiviil- kui militaarsõidukeid, või tähtsa kolonni saatmisega, igal juhul töötavad sinise ja rohelise vormi kandjad vajaduse korral koos väga efektiivselt. Omavaheline koostöö on suures osas lihtsustatud, kuna olukorraväljaõpe on osalistel tihti sarnane, kui mitte sama.

Sündmuskohale saabudes ei ole aga kummalgi poolel otseselt käsuõigust teise üle. Sellistes olukordades on palju tähtsam otsustada, kelle menetlusse missugune intsident jääb, mille põhjal saab menetleja edasi määrata, mis toiminguid ja tegevusi on vaja mingi intsidendi uurimiseks teha.

Peale selle juhtub ka olukordi, kus üks kohapeal olevatest pooltest annab hiljem intsidendi üle teisele poolele pärast kohapealse tegevuse sooritamist. Näiteks kui sõjaväepolitsei leiab, et sündmuskohal on ka tsiviilpolitseid puudutavad intsidendid, siis võib sõjaväepolitsei alustada vajalike toimingutega ning hiljem leiud ning teadmised tavapolitseile üle anda.

Mõnikord antakse nii tsiviilpolitseile kui ka sõjaväepolitseile täitmiseks sama ülesanne, nagu näiteks kolonni julgestamine. Vabariigi Presidendi kolonni ees ja taga liiguvad tihtipeale nii presidendi enda julgestajad, tsiviilpolitsei kui ka sõjaväepolitsei sõidukid, tagades kolonnile tugeva julgestuse. Sellistes situatsioonides antakse tavaliselt igale poolele kindlad ülesanded, mida täita, või asjad, mida tähele panna.

MEEMID, VALVEL!

AITA LEIDA METSAST REAMEES AINI 10 MAHAJÄETUD VARUSTUSELEMENTI

„Üks väike bivvy”

n-srs Robin Küttis

LAULAKAASA!

Am Dm Am E7 Am Kui on taevas hülgehall ja sind ründab teine rühm

Am C G C Kui on taevas hülgehall ja sind ründamas on teine rühm

refrään

F G C Am Nõnda hea on mõelda siis, et kuskil kaevikuliin

F G C C7 ja metsa all üks väike bivvy ootamas on sind

F G C A7

Nii hea, nii hea on mõelda siis, kui näos mul camo ja liiv Dm G F C ja metsa all üks väike bivvy ootamas on mind.

Am Dm Am E7 Am Seal kus vana kaevik on ja üks rikkis MG-3

Am C G C

Seal kus vana kaevik on ja üks väga rikkis MG-3

refrään kordub

Hea lugeja, sinu arvamus on meile väga oluline! Palun vasta Sõdurilehe toimetuse tagasisideküsitlusele, et muuta sinu lemmik militaarajaleht veelgi paremaks. Küsitlusele vastamise lõpuks oled reservile jälle viis minutit lähemal. Tehke!