Sõdurileht 27.11.2024 by Sõdur

Intervjuu KÜVJ-i spordirühma juhatajaga

lk 3

Ajateenistus Lätis ja Leedus

lk 6-7

Bold Dragoon

REPORTAAŽ JÖRMUNGANDR

26. septembri varahommikul pakkisid Scoutspataljoni võitlejad oma varustuse sõidukitele, et alustada motoriseeritud rännakut Läti Mežaine harjutusala poole, kus järgneva kahe nädala jooksul avanes neil võimalus lihvida ja teravdada enda taktikalisi oskusi linnalahinguõppusel Jörmungandr 2024. LOE LÄHEMALT LK 4-5

Kolmapäev, 27. november 2024

lk 7

"Ma ei viitsi"

Sõdurilehe juhtkiri: sügisilmadega

jõuab linnakutesse šlangiin

n-srs Aleksander-Mark Kappi

Vahet pole, kust sa tuled: laevalt või kaevikust, metsast või lennubaasist, Tapalt või Võrust. Sa võid olla isegi Sõdurilehe reporter. Iga ajateenija seisab oma teenistuse jooksul silmitsi sellega, et motivatsiooni lihtsalt pole enam.

Motivatsioon on väga pirtsakas ja õrn olevus. Sa võid selle kaotada, kui jääd väljaloast ilma. Samuti võid sellest ilma jääda ka siis, kui väljaloal oli liiga tore olla ja nüüd peab tagasi kasarmusse liikuma. Kui teenistus on üksluiseks muutunud, siis kipub motivatsioon samuti ära lipsama. Ka probleemid tsiviilelus ei aita kaasa sellele, et ajateenija ennast motiveerituna tunneks.

Mõned drillseersandid teavad ühte saladust: motivatsiooni on võimalik üles otsida. Käivad jutud, et see liigub mööda linnakut ringi alles pärast öörahu. Selleks tuleb terve isikkoosseis keset ööd üles äratada ja otsingutele asuda. Kindlasti peab seda lahinguvarustuses tegema, kuna juba ammuilma on teada, et see aitab ennast paremini maskeerida ning nii ei jõua motivatsioon linnakust plehku panna. Lõpuks iga võitleja leiab endale mõne käbi või kivi, mis on motivatsioonist läbi imbunud.

Kas selline meetod ka päriselt töötab, see jäägu asjatundjate selgitada. Teada on aga see, et motivatsioon jaguneb kaheks: sisemiseks ja välimiseks. Välimine motivatsioon on see, mis tuleb teistelt inimestelt: väljaloale saamine, rahapreemia, puhkusepäevad jne. Sisemine motivatsioon on aga see, mis tuleneb meist endist: soov kaitsta oma riiki, saada pädevaks sõduriks, parandada oma füüsilist vormi.

Ei tasu loota ainult välimisele motivatsioonile, sest see ei pruugi oleneda ainult meist. Sa võid olla väga tubli sõdur, aga QRF-i peab ikka keegi lükkama. Ka sõduritoetus pole see, mis suudaks kedagi meist eriti motiveerida. Praegusel talvekutsel on reservini jäänud vaid mõned nädalad. Ka eelja suvekutsel pole enam kaua minna. Sellegipoolest tasuks endale ka praegu meenutada või uuesti sõnastada: miks ma tahan olla kaitseväes? Olgu selleks head võitluskaaslased, soov kaitsta oma peret ja lähedasi või võimalus olla oma elu parimas füüsilises vormis. Oma sisemist motivatsiooni tuleb leida ja hoida. Suru maha oma sisemine šlang (laiskus) ja pane täie jõuga edasi, sest ainult nii jäävad sul ajateenistusest head mälestused. Reservteenistusse jõudes on sul, mida rääkida.

Kaitseväe sisesõudmise

meistrivõistlused

30. oktoobril toimusid Kalevi spordihallis 2024. aasta kaitseväe meistrivõistlused sisesõudmises, kus osales üle 150 kaitseväelase, moodustades 18 võistkonda.

Võistlus koosnes kahest osast: individuaalarvestus ja grupipõhine teatesõudmine. Individuaalarvestus oli omakorda jagatud soolistesse vanusegruppidesse, kellest kõige nooremad olid alla 21-aastased ja vanimad alla 45. Individuaalarvestuses pidid võistlejad võimalikult kiire ajaga sõudma 1000 m. Alguses olid suuremates vanusegruppides eelsõudmised, millest kaheksa parimat said edasi enda grupi finaali.

Grupisõudmises moodustasid kõik võistlevad üksused viieliikmelised meeskonnad, mille iga liige pidi sõudma 1000 m. Võistlejatel tuli oodata koonuse taga, kuni eelmine sõudja lõpetas enda distantsi ja järgmine vahetas ta välja. Individuaalarvestuses tuli meistriks sõjaväepolitsei, teise koha pälvis küberväejuhatus ja kolmanda koha sai toetuse väejuhatus.

Teatesõudmise võitjaks tuli kuuendat aastat järjest merevägi, keda tänavu esindas nende tuukritest koosnev võistlusgrupp, teise koha sai toetuse väejuhatus ja kolmanda sõjaväepolitsei ja vahipataljon.

Võitlejal on kaevikus hea ja mõnus pikutada. Pilt tehtud tänavusel Kevadtormil.

Foto: kpr Linda Maria Saar

"Kes tasa sõuab, see kaugele jõuab" ei pea kaitseväe meistrivõistlustel paika.

Foto: rms Reio Soikka

rms Art Ra Jalakas

"Terves kehas terve vaim"

Küberväejuhatuse spordirühma juhataja: ,,Meistrivõistlused on pidupäev!”

Kaitseväe meistrivõistlused

aitavad parandada kaitseväelaste füüsilist vormi, sõjalisi oskusi ja tugevdada meeskonnavaimu. 1993. aastal alguse saanud traditsioon pakub võimalust sportlikuks eneseteostuseks, tugevdades samal ajal nii füüsilist vastupidavust kui ka ühtekuuluvustunnet kaitseväes.

Miks on sport nii oluline kaitseväes?

Kaitseväes on sport vajalik nii füüsiliste võimete parandamiseks kui ka tervislike eluviiside ja elukestva sportimise propageerimiseks. See lähenemine aitab tagada, et reservväelased oleksid valmis sõjaaja ülesannete täitmiseks alates ajateenistusest kuni reservteenistuse lõpuni. Spordiga tegelev kaitseväelane on eeskujuks ka kogu ühiskonnale, näidates positiivseid väärtusi nii oma käitumise kui hoiakutega.

Miks kaitsevägi korraldab meistrivõistlusi?

Kaitseväe meistrivõistlused loodi selleks, et tugevdada sõjaväelaste füüsilist ja vaimset ettevalmistust ning soodustada meeskonnavaimu. Algne idee, mis pärineb 1993. aastast, oli parandada spordivõistluste kvaliteeti ning kesken-

duda just sõjaliselt kasulikele aladele. See algatus oli vajalik, et parandada kaitseväelaste füüsilist vormi ja elavdada väeüksuste sporditööd.

Tänapäeval aitavad meistrivõistlused tekitada üksustes vennastumist ja sportlikku hasarti, mis motiveerib osalejaid treenima ja oma füüsilist vormi parandama. Samuti pakuvad need ajateenijatele võimaluse proovida uusi spordialasid, nagu näiteks viievõistlus või sangpommi tõstmine.

Kuidas meistrivõistlused arendavad sõdurite oskusi?

Meistrivõistlusteks ettevalmistamine eeldab järjepidevat treeningut, mis omakorda aitab parandada sõdurite üldfüüsilist võimekust.

Samuti arendab see sõjaliselt rakenduslikke oskusi, nagu näiteks takistuste ületamine, jooksmine, suusatamine ja laskmine, mis on vajalikud väljaõppe edukaks läbimiseks.

Kuidas on rahvusvaheliste võistlustega?

Kaitseväe sportlased osalevad nii NATO kui CISM-i korraldatavatel võistlustel, samas kui liitlasriikide sportlased võtavad osa meie meistrivõistlustest. Rahvusvahelistel üritustel

osalemine aitab tugevdada kultuurisidemeid kaitseväe ja liitlaste vahel. Milline on füüsiline vorm ajateenijatel?

Kui ajateenijad teenistusse astuvad, läbib umbes 28% neist kehaliste võimete kontrolltesti, kuid ajateenistuse jooksul kasvab see näitaja 66%-ni. Peale intensiivse väljaõppe toimuvad üldfüüsilise treeningu tunnid, mis aitavad tugevdada ajateenijate füüsilist vormi ja vastupidavust.

Millele peaksid võistlejad rohkem tähelepanu pöörama?

Võistlejatele on tähtis arendada üldist vastupidavust, jõudu ning spordiala eritehnikaid ja meeskonnatöö oskusi. Motivatsioonisüsteem toetab püüdlusi saavutada kõrgemaid kohti nii individuaalselt kui meeskondlikult, pakkudes sedasi au ja uhkust kaitseväe meistrisärgi kandmise üle.

Milline on võistluste mõju füüsilisele ja vaimsele heaolule?

Kaitseväe meistrivõistlusi võib pidada pidupäevaks, kus saab igapäevarutiinist välja astuda ja oma õpitud oskusi demonstreerida. Need võistlused on suurepärane võimalus suurendada

SPORT

Küberväejuhatuse spordirühma

sõdurite enesekindlust ja parandada nende füüsilist heaolu.

Kuidas säilitada motivatsiooni intensiivsete treeningute ajal?

Tähtis on hoida meeles oma esialgset eesmärki ja mõista, et raske treening on tihti kõige premeerivam. Pärast intensiivset treeningut on tunne, et oled midagi vägevat saavutanud, mis aitab enesekindlust ja rahulolu suurendada.

Kui tähtis on füüsiline ettevalmistus kaitseväes?

Kaitseväes on sport ja füüsiline aktiivsus lahutamatult seotud sõdurite vaimse ja füüsilise valmisolekuga. Tervisesport aitab hoida kaitseväe põhiväärtusi kõrgel tasemel – terve keha ja terve vaim on tugeva riigikaitse alus.

Mis on spordiinstruktori roll ja katsumused kaitseväes?

Kaitseväe spordiinstruktori roll on palju enamat kui treeningute korraldamine – see on mitmekülgne ja vastutusrikas amet, mis nõuab nii suhtlemisoskust kui ka head organiseerimisvõimet. Spordiinstruktor tegeleb paljude inimestega ja vastutab nende füüsilise ettevalmistuse eest. Peale treeningute tegeleb instruktor

ka asjaajamisega: korraldab ajateenijate lähetusi, lahendab logistilisi küsimusi ning vastutab üldiselt nii spordi kui ka väljaõppe sujuva korralduse eest.

Mis on spordiinstruktori suurimad katsumused?

Spordiinstruktori igapäevased katsumused tulenevad tihti väärarusaamadest, mis seostuvad selle ametiga. Paljud eeldavad, et instruktor on ekspert igal spordialal ja oskab tegeleda ka vigastustega. Tegelikult on vigastuste korral abiks füsioterapeudid ja arstid, samas kui instruktori ülesanne on innustada igat ajateenijat leidma endale sobiv spordiala ja säilitama füüsiline aktiivsus.

Eesmärk ei ole luua tippsportlasi, vaid kujundada harjumus regulaarseks liikumiseks ja tervislikuks eluviisiks.

Millised on teie parimad kogemused spordiinstruktorina?

Suurim rahulolu tekib spordiinstruktoril siis, kui ta näeb oma töö mõju. Kui keegi tänu juhendamisele saavutab parema füüsilise vormi ja jätkab treeninguid ka edaspidi, on see instruktorile suurim tunnustus.

Samuti pakub rõõmu edukas esinemine spordivõistlustel, mis näitab, et aastane töö ja panus on vilja kandnud.

juhataja Sander Laht näitamas alluvatele eeskuju tänavusel Scoutsrännakul. Foto: kpr Jan-Daniel Peterson Kaitseväe meistrivõistluste karikad. Foto: rms Renor Õige

rms Richard Viiart

Mežaine väljaõppealadel kõrgub mituteist viiekordset paneelelamut, enamik neist nelja eraldiseisva trepikojaga.

LINNALAHING

Scoutspataljoni linnalahinguõppus Jõrmungandr 2024

Linnalahingud

Aastase väljaõppetsükli lõpus on Scoutspataljonile omane tavapärase maastiku väljaõppe asemel keskenduda paariks kuuks linnalahinguõppusele. „Tegelikult ei ole ju Eestis ainult metsad ja sood, vaid on ka väga palju hoonestatud alasid ja meie peame olema võimelised ja valmis võitlema igal pool,“ lausus Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Ranno Raudsik.

Üks õppuse eesmärkidest oli korraldada harjutusi võimalikult reaalsetes oludes, mistõttu said sõdurid peale oma tavarelvastuse ja -varustuse kasutada ka jalaväe lahingumasinaid CV-90, tankitõrjevahendeid, droone, suitsu- ja õppegranaate ning palju muid erivahendeid. Samuti kasutati nii sõidukitel kui ka sõdurite tegevuses terve õppuse vältel paukmoonaga ühilduvaid lasersüsteeme.

Võitlejad said selga laservestid ja relvadele kinnitati laserid, mis tegid taktikaharjutused reaalsemaks, sest nende abil oli osalejatele hääl- ja helisignaalidega kohe täpselt teada, kui nad tabamuse said.

„Kompaniiülemal on olemas manööverüksused, oma CV90-d ja toetuseks ka snaiprid, pioneerid, tankitõrje, meditsiin ja muudki, mille kõik saame siin kokku panna,“ ütles kolonelleitnant Raudsik. Tänu sellele saavad sõdurid kogeda võimalikult realistlikke olusid. Samas annab see ka võimaluse nii kompanii- kui rühmaülematele teha harjutusi koos kõiksuguste toetavate üksustega.

Peale selle said üksuste ülemad tellida ka mängusisest kaudtuld, millega tõrjuti nii ründava kui kaitsva poole sõidukeid, hooneid ja jalaväge. Sõdurite peade kohal lendasid kogu aeg nii ründe- kui luuredroonid, mille abil püüti võitlejate pilgud ka taeva poole pöörata.

Õppus sai alguse jao- ja rühmataseme harjutustest, kus põhirõhk oli sõdurite individuaaltoimingutel. Edasi liiguti juba kompaniitasemele, kus ründe- ja kaitseharjutused toimusid kompaniisuuruste soomustatud üksuste vahel. Tuleb veel mainida, et sõdurid ei pidanud oma ülesandeid täitma vaid päevavalges.

„Pärast õhtusööki ei olnud nii, et sõdurid läksid kohe puhkama, vaid läksid hoopis õppusele tagasi ja tegid

öösel kõiki neid samu asju, mida päeval tehti,“ ütles kolonelleitnant Raudsik. „Olgu see talvel, suvel, pimedas, valges, metsas või hoonetes – igas olukorras peame olema valmis ellu viima igasuguseid operatsioone hoonestatud aladel, mistõttu harjutamegi väga palju linnalahingut,“ jätkas ta.

Sõduritele endile avaldasid kõige enam muljet kompaniitaseme harjutused, millest ammutati ka kõige rohkem teadmisi. „Enim ongi meelde jäänud kompanii linnalahinguharjutused. Seal avanes meil võimalus kõik läbi mängida ja saime teada, mis on reaalses olukorras vajalik,“ ütles Scoutspataljoni soomukijuht nooremseersant Alexandre Valgemäe.

Linnalahingualast mõne kilomeetri kaugusele oli loodud ka suur kaevikute süsteem, mis andis Scoutspataljonile võimaluse korraldada kaevikute ründeja kaitseharjutusi. Ründavas pooles osales neli motoriseeritud jalaväe lahingumasinat koos jalaväerühmaga, kaitses seevastu andis vastutuld vaid üks jagu. Sellegipoolest suutis kaitsev pool tänu headele positsioonidele ja põhjalikule ettevalmistusele tihti ka ründavat poolt taga kohti nii jaotelkides kui ka hoonetes.

Scoutspataljonile oli see esimene kord, kui õppus toimus Lätis Mežaine väljaõppealal. Tegemist on Skrunda linna lähistel asuva väljaõppealaga, mis võimaldab linnalahingu väljaõpet pidada suuremal ja paremini arendatud alal, kui Eestis praegu võimalik on. „See ala on meile nii põnev, sest siin on linnalahinguks olemas kõrged viiekordsed paneelelamud, mida Eestis ei ole,“ ütles kolonelleitnant Raudsik.

Mežaine väljaõppealadel kõrgub mituteist viiekordset paneelelamut, enamik neist nelja eraldiseisva trepikojaga. Peale selle said sõdurid tegutseda ka hoonete keldrites ja katustel. Kõikide hoonete aknad olid kaetud puidust ja plastikust koosnevate kilpidega, mida sai soovi korral maha võtta või ette tõsta. Majade ümbruses oli suurel hulgal hävinenud sõjatehnikat ja muid sõidukeid, mis pakkusid sõduritele hoonete juures liikudes vajalikku katet. Hoonete lähedal ja vahel on ka sobiv maastik ning teedevõrgustik, mis sobib jalaväe lahingumasinate liikumiseks ning annab neile võima-

luse toetada mugavalt jalaväe tegutsemist. „Tegelikult on lahe, et saame käia välismaal, kuigi maastik on siin Eesti omaga üpris sarnane,“ ütles nooremseersant Valgemäe. „Väga äge on, et Lätis on olemas sellised linnalahingu kohad, mis tekitavad meis, sõdurites, kindlasti rohkem huvi, et siia tagasi tulla,“ lisas ta. Õppuse tarbeks eraldatud alade ja

nende julgestuse eest kandis hoolt Läti kaitsevägi. Kuigi lätlased õppusest otseselt osa ei võtnud, lõid nad siiski väga head tingimused nii väljaõppealade kasutamisel kui ka muude toetavate teenuste osutamisel. „Tänu neile me siin oleme ja praegu on nad meid väga hästi toetanud ning loodame, et see nii ka jätkub,“ ütles kolonelleitnant Ranno Raudsik.

Tulemused

Kuna linnalahingut peetakse üheks kõige keerulisemaks lahingu tüübiks üldse, siis areneb see pidevalt edasi. Veelgi enam on selle arengut tõuganud sõda Ukrainas, mistõttu võeti kasutusele ka uus väljaõppemoodul, mille sõdurid õppuse alguses oma teadmiste lihvimiseks ning hiljem ülesannete täitmisel aluseks võtsid. „Tuleb välja, et

Scoutspataljoni Jörmungandri linnalahinguõppus pakkus võitlejatele nii füüsilist kui ka vaimset pingutust.

Foto: kpr Maria Tammeaid

kpr Rasmus Allik

"Sitt otsus on parem kui vastuvõtmata otsus"

nende päevade jooksul, mil me seda õppinud oleme, on see uus moodul meile väga palju boonuseid juurde andnud. See on igati hea tulemus,“ lausus nooremseersant Valgemäe. Õppusega ja sellest ammutatud oskustega jäädi rahule nii üksiksõduri kui pataljoni tasemel ning leiti, et järgmisel aastal peaks õppust kindlasti suuremas mahus jätkama. „Õppusega jäime väga rahule, kuna saime harjutada pataljonile vajalikke oskusi ja ülesandeid,“ lausus kolonelleitnant

Raudsik. „Suurimateks õpitulemusteks võib nimetada olukorrateadlikkuse olulisust ja võitlust keskkonnas, kus vastaspooled kasutavad suures koguses erisuguseid droone,“ lisas ta.

Tulevik

Kuna õppus osutus suuresti kasulikuks nii sõduritele, juhtkonnale kui ka liitlastele, on Scoutspataljon ette võtnud järgmise aasta linnalahinguõppuse planeerimise. „Sellise õppuse kavandamist alustatakse juba vara-

LINNALAHING

kult. Esmane planeerimine tehti juba eelmisel aastal, aga mida lähemale õppus jõuab, seda rohkem sellele loomulikult energiat kulub,“ ütles kolonelleitnant Raudsik. Pataljon on seadnud endale põhieesmärgiks linnalahinguõppus järgmisel aastal veelgi realistlikumaks muuta, et anda sõduritele parem kogemus ja arusaam tänapäeva lahingutegevusest hoonestatud aladel ning süvendada ja meelde tuletada sellel aastal kogetud õpitulemusi.

Mütoloogia Scoutspataljonile omaselt kannab linnalahingu väljaõppe lõppu tähistav õppus mütoloogilist nime. Jörmungandr ehk Maailmamadu on germaani mütoloogias jumal Loki ja Angrboda maost poeg, kes kasvas nii suureks, et suutis tõmbuda rõngasse ümber kogu maailma ning võtta oma saba suhu. Kui ta oma sabast lahti laseb, tuleb maailma lõpp ehk Ragnarök.

Mežaine väljaõppealad Läti kaitseministeerium võttis 2018. aasta jaanuaris Skrunda vallalt üle Mežaine prügila territooriumi, et kasutada kinnistut riigikaitseülesannete täitmiseks. Tänapäeval Kuldīga piirkonnas asuv Mežaine harjutusväljak sobib eelkõige linnalahingu väljaõppeks, kuna sealne keskkond on reaalsete olukordadega väga sarnane. Seetõttu toimuvad seal regulaarselt ka Läti ja teiste liitlasvägede õppused. Sealset ala kasutavad peamiselt Läti 4. Kurzeme brigaadi pataljoni sõdurid ja rahvuskaardiväelased.

Jörmungandr - Loki ja Angrboda maost poeg. Foto: Kalapeedia

Mežaine väljaõppeala viiekorruselised kortermajad pakuvad väga realistlikku keskkonda. Foto: kpr Maria Tammeaid

Kurzeme 4. brigaadi embleem. Foto: zs.mil.lv

Kuidas lõunanaabritel läheb?

SUUR VORDLUS

Ajateenistus Lätis ja Leedus: mis seal toimub ja kui

suured on sõduritoetused?

Sõda Ukrainas muutis nii mõndagi. Nii ongi reservväele toetuvad riigikaitsesüsteemid taas igas Balti riigis. Üldine ajateenistus on praegu küll ainult Eestis, kuid nii Läti kui Leedu liiguvad samuti selle poole.

n-srs Aleksander-Mark Kappi

Läti relvajõud ehk Latvijas Nacionalie brunotie speki Lätis kaotati kohustuslik ajateenistus 2007. aastal ning riigi sõjavägi muutus kutseliseks. Toona põhjendati üleminekut sellega, et aasta jooksul ei ole võimalik ajateenijat piisavalt heale tasemele välja õpetada.

Siiski idanaabri kahtlane käitumine hoidis elus avalikku arutelu ajateenistuse taastamise üle ning sõda Ukrainas pani diskussioonile lõpliku punkti: 2022. aastal taasloodi kohustuslik ajateenistus.

„Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse elame uues geopoliitilises reaalsuses ja julgeolekuolukorras. Ajateenistuse juurutamine on Läti vastus uuele julgeolekuolukorrale meie regioonis,“ ütles toonane Läti kaitseminister Inara Murniece.

2023. aasta suvel asus teenistusse esimene kutse, mis moodustati 300 vabatahtlikust. 2024. aasta suvel asusid teenistusse juba nii vabatahtlikud kui ka kohustuslikult kutsutud 18-aastased ajateenijad.

Lotopiletiga ajateenistusse

Erinevalt Eestist, kus ajateenistus on kohustuslik kõigile 18–27-aastastele meessoost kodanikele, on Lätis praegu üleminekuperiood, mistõttu ei sattu ajateenistusse kõik noored. Esmalt kutsutakse teenistusse vabatahtlikud, kes avaldavad oma soovi ning läbivad arstliku komisjoni. Kõik, kelle tervis vastab nõuetele, saavad asuda teenistusse, ning puuduv arv ajateenijaid kutsutakse kohale loteriiga.

Läti relvajõududel ei ole praegu veel piisavalt instruktoreid ja kasarmuid, mispärast on kavas värvata ajateenistusse 300–500 inimest aastas. Järk-järgult peaks ajateenijate arv suurenema 1200–1500-ni. Alates 2027. aastast hakkab riigis kehtima samasugune süsteem nagu Eestis ehk üldine ajateenistus.

Lätis kestab teenistus üldjuhul 11 kuud. Kutsealusel on võimalik märkida oma soovitud teenistuskoht. Usulistel või kõlbelistel põhjustel saab asuda ka asendusteenistusse. Lätlaste väljaõpe on üsna sarnane Eesti kaitseväe omaga: alustuseks sõduri baas-

kursus ning seejärel mitmesugused erialakursused.

Läti naised vormi Praegusel ajal on Lätis nii nagu Eestiski naistel võimalik tulla ajateenistusse vabatahtlikult, kuid see olukord võib tulevikus muutuda. „Kõikehõlmava riigikaitse poole liikudes toetan naiste kohustuslikku ajateenistust. 2028. aasta võiks olla optimaalne aeg selle alustamiseks,“ teatas hiljuti riigi kaitseminister Andris Sprūds.

Erinevalt Eestist on osa lätlastel võimalus läbida oma ajateenistus ka kohalikus kaitseliidus ehk Zemessardzes. Sellisel juhul kestab teenistus viis aastat ning 28 päeva aastas tuleb osaleda õppustel. Samas on üliõpilastel ajateenistuse asemel võimalus läbida 180-päevane koolitusprogramm, mille lõppedes saavad neist reservohvitserid. Suur erinevus Eestiga on ka see, et vabatahtlikult teenistusse asujatel on palju suuremad privileegid. Näiteks on vabatahtlike sõduritoetus 600 eurot ning võimalus pärast teenistust saada tasuta kõrgharidus. Need, kes sattusid ajateenistusse loteriiga, peavad leppima 300 euro suuruse sõduritoetusega.

Leedu relvajõud ehk Lietuvos ginkluotosios pajegos Ka Leedu ajateenistus on viimaste aastatega läbi elanud suuri muutusi ja edasine areng toimub veel lähiaastatel. 2008. aastal oli siin ajateenistus samuti likvideeritud ning riik läks üle kutselisele armeele. Siiski löödi Leedus häirekella lätlastest tunduvalt varem. 2014. aastal annekteeris Venemaa Krimmi poolsaare ja Leedu otsustas ajateenistuse taastada.

Tol ajal vastuvõetud otsus kehtib veel tänapäevalgi. Selle järgi on riigis sama süsteem nagu Lätis praegusel üleminekuperioodil. Leedus võivad kodanikud vabatahtlikult ajateenistusse asuda ning ülejäänud kohad täidetakse loosiga. Selle eesmärk on tagada, et riik saab piisavalt ajateenijaid reservüksuste tugevdamiseks, vähendades samas kohustuslikkust neile, kes ei ole ajateenistusest huvitatud.

Iga aasta kutsutakse teenistusse umbes 3000–4000 noort meest ja

Eesti kaitseväe Logo (kuldne)

Läti rahvuslikud relvajõud

Leedu relvajõud

Strateegilise kommunikatsiooni keskus

Juhkentali 58, 15007 Tallinn tel 717 2415

Peatoimetaja n-srs Oliver Loorpuu

Küljendaja n-srs Arnold Laatspera

Keeletoimetaja Diina Kazakova

Toimetajad

n-srs Aleksander-Mark Kappi

kpr Rasmus Allik

rms Richard Viiart

rms Art Ra Jalakas

vabatahtlikku naist vanuses 18–23. Ajateenistus kestab üheksa kuud ning väljaõpe ei erine suuresti Eesti kaitseväe omast. Nii nagu Lätis on ka Leedus vabatahtlikel ajateenijatel mõned eelised. Näiteks saavad nad 30 protsenti suuremat sõduritoetust. Usulistel või kõlbelistel põhjustel on võimalik asuda ka asendusteenistusse.

Eeskujuliku teenistusega rahakott paksemaks

Leedu ajateenija baastoetus on 253 eurot. Igal kuul koguneb iga ajateenija kohta ka hüvitis, mida saab kasutada oma äranägemise järgi ja mida makstakse pärast ajateenistuse läbimist. Selle suurus oleneb teenistuse tulemustest.

Ajateenijale makstakse väga hea teenistuse eest ühe teenistuskuu kohta 220 eurot, hea teenistuse eest 165 eurot ja rahuldava teenistuse eest 110 eurot.

Nii Lätis kui Leedus on vabatahtlikel ajateenijatel ka mõned eelised. Näiteks saavad nad 30 protsenti suuremat sõduritoetust.

Suured muutused

Sõda Ukrainas pani riiki veelgi rohkem muret tundma oma julgeoleku pärast, mistõttu praegune süsteem, kus ajateenistusse kutsutakse ainult osa noortest, kestab veel vaid mõned aastad.

Sel suvel võttis riigi parlament vastu seaduse, mille kohaselt kutsutakse noormehed kohe pärast kooli lõpetamist ajateenistusse. Seega tulevased koolilõpetajad ei pääse ülikooli enne ajateenistuse läbimist. Esimesed tervisekontrollid gümnasistidele tehakse 2025. aastal ning ajateenistusse kutsutakse nad 2026. aastal.

Samuti kutsutakse kolmeks kuuks teenistusse ülikoolilõpetajad, kelle erialadest on riigi armees puudus. Selle aja jooksul saavad nad läbida sõduri baaskursuse.

Olukord Balti riikides

Eestis on üldine ajateenistus olnud alates taasiseseisvumisest kuni tänapäevani ning ei näi, et see olukord peaks lähitulevikus muutuma. Agres-

Fotograafid

n-srs Karl Heinrich Arras

kpr Jan-Daniel Peterson

kpr Maria Tammeaid

kpr Linda Maria Saar

rms Reio Soikka

rms Renor Õige

sorriigi Venemaa tegevus ei võimalda meil vähendada oma vastutust riigi ees ja panust meie julgeolekusse. Kuigi Läti ja Leedu otsustasid omal ajal kohustusliku ajateenistuse likvideerida, siis ka nendeni on lõpuks jõudnud arusaam, et tegu oli ennatliku otsusega.

Kui praegu on üldine ajateenistus ainult Eestis, siis juba mõne aasta pärast on see igas Balti riigis. Nii Lätis kui Leedus tunneb avalikkus kohati muret kohstusliku ajateenistuse pärast. Näiteks eriti Lätis räägitakse venekeelsete kodanike hakkamasaamisest.

Samas on mõlemal riigil heaks eeskujuks Eesti, kus demograafiline ja sotsiaalne olukord on üsnagi sarnane, kuid süsteem on töötanud aastakümneid väga hästi.

Igal juhul muudavad meie naabrite otsused ka Eesti julgeoleku paremaks, kuna Läti ja Leedu on meie NATO liitlased. Samuti annab see kindla signaali ka meie Lääne-Euroopa liitlastele, et Balti riigid tunnevad muret oma julgeoleku pärast ning on valmis oma riiki kaitsma.

Kaitsevägi internetis

www.mil.ee

www.youtube.com/sodurileht

www.facebook.com/s6durileht

www.x.com/kaitsevagi

www.instagram.com/kaitsevagi.edf

BOLD DRAGOON: koostöö liitlastega

Välismaalasest lahingupaariliseks: kuidas liitlasvägesid harjutatakse Eesti vägede ridades võitlema

14.–20. oktoobril toimus kaitseväe keskpolügoonil operatsioon Bold Dragoon, mille eesmärk oli äsja roteerunud Briti lahingugrupi lõimimine 1. jalaväebrigaadiga ja lihvida kõikide osalejate enne omandatud oskusi. Operatsioonil osalesid äsja roteerunud Briti lahingugrupist nii britid ise kui ka prantslased, Eesti poolt olid kohal kaitseväelased Scoutspataljonist ja 1. jalaväebrigaadi tankitõrjekompaniist.

Operatsiooni raames alustati esimesel kahel päeval väiksemate harjutustega, kus mitmed üksused said harjutada oma individuaaloskusi üksteise vastu võideldes.

Selleks oli püsti seatud kolm eri värvi harjutusrada: roheline, sinine ja punane. Igal rajal oli erinev üksuse ülesehitus.

Rohelisel rajal toimus kaevikusõda, kus osalesid ainult kergejalaväeüksused. Seal said nii liitlased kui tankitõrjekompanii ajateenijad harjutada kaevikuliini rünnet ja kaitset.

Punasel rajal olid küll ainult liitlasväed oma lahingumasinate ja tankidega, aga neil tuli läbida raskeid ülesandeid, kuivdas liikuda Eesti maastikul.

Sinisel rajal harjutati jalaväe ja mehhaniseeritud üksuse kokkumängu, scouts’id pidid jalaväega vallutama ühe strateegiliselt tähtsa silla, tänu millele said nende CV90-d sealt läbi sõita ja jätkata teekonda objekti poole. Pärast kahte vähem intensiivset harjutuspäeva liiguti edasi koondharjutust täitma. Selleks võeti kõik üksused, mis olid seal kaks päeva harjutanud, ja moodustati üks suur pataljonisuurune üksus. Üksuse ülesanne oli puhastada kogu keskpolügoon.

Võimalikult realistlik õppus tekitab ajateenijatele vahel tõelisi raskusi. Et õppus tunduks veelgi reaalsem, varustati iga õppusel osalev sõdur, lahingumasin ja tank ka lasersüsteemidega. Need aitasid osalejatel visualiseerida oma tabamusi nii vastase kui tema tehnika pihta.