Issuu

Kaitseväe Akadeemia:

kadetid räägivad suud puhtaks!

Kaitseväe Akadeemia on riigikaitseline rakenduskõrgkool, kus saab omandada rakenduskõrgharidust maa-, mere- või õhuväe erialal.

Loe lähemalt lk 4–6

Fotod: n-srs Markus Kaupmees

Esmaspäev, 10. märts 2025

Strateegilise kommunikatsiooni

keskus

Juhkentali 58, 15007 Tallinn tel 717 2415

Peatoimetaja: n-srs Kaarel Oraste

Küljendaja: rms Robi Mustsaar

ESTCOY-22 missioonieelne harjutus

n-srs Greteliis Grau

Tallinnas toimus 2 0.–24. jaanuaril tänavu missioonile suunduva ESTCOY22 kontingenti kuuluvate Scoutspataljoni A-soomusjalaväekompanii sõdurite lõpuharjutus. Eesti kontingendi eesmärk Iraagis on kõrgemate kaitseväelaste ja sõjaliste nõustajate isikukaitse, eskortimine ning valmisolek kiirreageerimiseks ja väekaitse ülesanneteks.

„ Lõpuharjutus oli suunatud ennekõike Iraagis meie põhiülesandeks saavate isikukaitseoperatsioonide elementide lihvimisele. On hea meel tõdeda, et üksus on teinud väljaõppel tublit tööd ning on igati valmis oma ülesandeid

täitma,“ lausus ESTCOY-22 ülem kapten Mart Voolaid. L õpuharjutusel keskenduti linnalahingutele, esmaabi andmisele tulevahetuses, olukorrast väljarebimisele ja eemaldumisele koos kaitstavate isikutega. Operatsioonid toimusid Tallinna Linnahallis, Olümpia hotellis, A.Le Coq Arenal ja Eesti Näituste messikeskuses. Kaasatud olid mitmesugused käsitulirelvad, sõidukid ja ka liitlaste Black Hawk helikopter. Õppuse raames mängiti sündmused võimalikult realistlikult läbi. Eesti kaitseväelased etendasid vastutegevust, mängisid kohalikke elanikke, baariteenindajaid ning Iraagi sõdureid, kellega peab Eesti kontingent missioonil koostööd tegema. Õppusel osales ligi 200 kaitseväelast.

ESTCOY- 22

Uus suurtükiväesüsteem CAESAR

n-srs Greteliis Grau

Möödunud aasta suvel allkirjastati Prantsusmaaga hange 12 liikursuurtüki tarneks, millest esimesed juba selle aasta 28. jaanuaril Eestisse jõudsid. Viimased kuus liikursuurtükki jõuavad Eestisse 2025. aasta suve lõpuks. Veebruari alguses said kaudtule eriala kadetid kaudtule vahendite esitlemise kursuse raames esimest korda Caesaritega tutvuda.

Praegusel ajal on kaitseväel kaudtule relvaliigis Caesariga sarnane K9 Kõu liikursuurtükk. Mõlema relva kaliiber on 155 mm, aga Caesarite eelis on 6 × 6 ratasplatvorm, mis võimaldab palju kiiremini asukohta muuta võrreldes K9 Kõuga.

Kaitseväe Akadeemia lektori kolonelleitnant Rauno Viitmanni sõnul on Caesarid enda kategoorias kõige kergemad suurtükid. „Arvestades meie halba suusailma, siis kerge kaal annab kindlasti Caesaritele plusspunkte. Samuti on Caesarid praegu maailma enim müüdud suurtükid. See tähendab, et varuosade valik on piisavalt suur ja lai,“ lisas Viitmann.

Keeletoimetaja: Diina Kazakova

Toimetajad: n-srs Greteliis Grau n-srs Kaarel Oraste n-srs Katriin Puhm kpr Art Ra Jalakas

Fotograafid: ltn Mari-Liis Päären n-srs Markus Kaupmees kpr Märt Luigujõe rms Richard Põder

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee www.youtube.com/sodurileht www.facebook.com/s6durileht www.twitter.com/kaitsevagi www.instagram.com/kaitsevagi.edf

„Arvestades meie halba suusailma, siis kerge kaal annab kindlasti Caesaritele plusspunkte.”

Kaitseväe Akadeemia lektor kolonelleitnant Rauno Viitmann

Sõdurid kaitseväe peastaabi kõrval liitlaste Black Hawk helikopterile minemas.

Foto: rms Richard Põder

Uued Caesarid Tapa sõjaväelinnakus Eesti Vabariigi aastapäeva paraadiks möödasõitu harjutamas.

Foto: n-srs Markus Kaupmees

ERIALAKURSUS

Parameediku kursus - kellele ja miks?

Parameediku kursus pakub:

• põhjalikke meditsiiniteadmisi ja praktilisi oskusi, mis on kasulikud nii sõjaajal kui tsiviilelus

• võimalust aidata kaaskodanikke kriitilistes olukordades, olles esmareageerija rollis

• karjäärivõimalusi meditsiinivaldkonnas, sealhulgas võimalust jätkata õpinguid või töötada meditsiinikeskustes

• võimalust anda oma panus riigikaitsesse erialaspetsialistina, olles tähtis lüli üksuse tervise ja heaolu hoidmisel

kpr Art Ra Jalakas

Tihtipeale ei tea paljud sõduri baaskursuse (SBK) sõdurid, et parameediku kursus on üks eriala valikutest ning veel vähem, mida see endast kujutab. Enne parameediku kursust on kõigepealt vaja läbida nooremallohvitseri baaskursus (NABK), mis kestab kuus nädalat. Olenevalt üksusest peavad mõned sõdurid juba SBK-s näitama huvi nooremallohvitseriks saamise vastu, eriti kui igast rühmast tuleb tihti ainult üks parameedik. Pärast NABK-d algabki parameedikute väljaõpe, mis kestab kümme nädalat. Praeguse suvekutse parameedikud olid esimesed sõdurid, kes said oma väljaõppe Tartus uues Kaitseväe Akadeemia sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuses, mis valmis 11. oktoobril. Uus linnak pakub rohkem võimalusi väljaõppeks ja kvaliteetset igapäevaelu sõduritele. „Käisin kaitseväes, aga olin justkui ülikoolis,“ kirjeldas parameediku kursuse lõpetanud nooremseersant Karl Pillak.

Enamasti ongi parameedikuks saamine privileeg, mis antakse sellel alal motiveeritud sõduritele, kuid on ka erandeid. „Esimesel kursuse päeval küsiti, kas siin on keegi, kes sunniti siia tulema ja ainult üks sõdur tõstis käe. Iroonilisel kombel valiti seesama sõdur kursuse lõpus parimaks parameedikuks,“ ütles Pillak.

Kursuse esimestel nädalatel on teooriaõpe, kus keskendutakse taktikalise lahingukannatanu abistamisele ning õpitakse tundma meditsiinikomplekti varustust ja omandatakse teadmised erinevate haigusseisundite ennetamisest ning esmaabist. Järgnevatel nädalatel süvendatakse teadmisi ja praktiseeritakse õpitut nii klassiruumides kui välitingimustes.

Kursuse raames toimub ka neljapäevane välilaager, kus harjutatakse masskannatanutega seotud olukordi ning sooritatakse ligi 50-kilomeetrine rännak, mille käigus mängitakse läbi kõiksuguseid meditsiiniabi nõudvaid stsenaariume. Seekord toimus

talvelaager detsembris Paunküla väljaõppekeskuses.

„Kõige põnevam osa algab aga alles pärast kursuse lõppu, kui parameedikud suunduvad tsiviilpraktikale, mis koosneb kahest osast: nädal kiirabis ja nädal haiglas,“ sõnas Pillak. Kui haiglapraktikal kestab tööpäev kaheksast viieni, siis kiirabipraktika koosneb kolmest 24-tunnisest vahetusest.

Haiglas spetsialiseeruvad parameedikud juhuslikult valitud erialadele ja saavad parema ülevaate haigla ülesehitusest. Sellegipoolest on Pillaku sõnul kiirabi praktika palju põnevam, kuna selle jooksul on võimalus tegeleda mitmesuguste meditsiiniliste eriolukordadega, nagu insult ja infarkt.

Pärast kursuse lõppu liiguvad parameedikud enda algsesse linnakusse tagasi ja alustavad oma tööpraktikat, mille ülesanded erinevad üksuste vahel. Enamasti peab parameedik hakkama kohalikus meditsiinikeskuses osalema valverotatsioonis ja koos üksustega metsas kaasas käima, toetades õppust meditsiiniliselt. Aga on ka erandeid, nagu küberväejuhatuses, kus ajateenijast parameedik teeb hommikust triaaži ja võtab koos õdedega meditsiinikeskuses patsiente vastu. Üks parameediku kursuse suurimaid boonuseid on selle kasulikkus ka väljaspool kaitseväge. Kursuse läbinud ajateenijad võivad pärast teenistuse lõppu jätkata kiirabi autojuhina või alustada meditsiiniõe õpinguid Kaitseväe Akadeemias. Samuti võib jääda ka tegevteenistusse kaitseväe meditsiinikeskustes, kus saab oma oskusi edasi arendada.

Tegemist on suurepärase võimalusega ajateenijatele, kes soovivad omandada põhjalikke meditsiiniteadmisi ja -oskusi ning anda oma panus riigikaitsesse erialaspetsialistina. Kursus pakub nii teooriaõpet kui ka praktilist kogemust, valmistades ette spetsialiste, kes on valmis tegutsema kõiksugustes olukordades nii sõjalises kui tsiviilkeskkonnas.

Parameedikute embleem kujutab vapikilpi, mille keskkohale on tikitud kaheteraline mõõk selle ümber keerdunud maoga. Mõõka ja madu ümbritseb tammelehtedest pärg.

Kuperjanovi jalaväepataljoni parameedik harjutuse käigus kaasvõitlejale rõhksidet panemas.

Foto: ltn Mari-Liis Päären

Foto: Kaitseväe Akadeemia

„Kaitseväe Akadeemia loob kõik eeldused, et sinust saaks hea ohvitser, sest sa ei ole sõdur, vaid ohvitser, sellel on suur vahe.“

Kadett

lipnik Kaspar Sander Born

MIS EDASI?

Õppekavad on loodud selleks, et valmistada lõpetajaid ette täitma erinevaid rolle, nagu juht, haldur, pedagoog, diplomaat, tehnik.

OMANDA KÕRGHARIDUS KAITSEVÄE AKADEEMIAS

Kaitseväe Akadeemia (KVA) on riigikaitseline rakenduskõrgkool, kus saab omandada rakenduskõrgharidust maa-, mere- või õhuväe erialal. Õpingud kestavad kolm aastat ja eduka lõpetamise korral omandatakse bakalaureusekraad sõjateaduses ning saadakse nooremleitnandi auaste.

KVA sõjaväelise juhtimise rakenduskõrghariduse õppekavad on jaotatud mooduliteks. Õppekavad sisaldavad üld- ja sõjaväelist juhtimist, tehnikat, pedagoogikat, uurimistööd ning spetsialiseerumismooduleid. Kadetid õpivad ka humanitaar-, sotsiaal-, loodus- ja täppisteadusi ning keeli. Õppekavad on loodud selleks, et valmistada lõpetajaid ette täitma erinevaid rolle, nagu juht, haldur, pedagoog, diplomaat, tehnik jne.

Õpingute ajal pakutakse palka alates 1050 € bruto, tasuta elukohta Tartu kesklinnas, arstiabi ning lõpetamise järel on garanteeritud ametikoht kaitseväes palgaga alates 2150 € bruto. Peale selle on kadettidele mitmed sportimisvõimalused ja huviringid.

Kaitseväe Akadeemia pakub kolme õppekava:

1) maavägi – valmistab õppureid ette rühma-, kompanii- või patareiülemaks rahu- ja sõjaajal. Spetsialiseeruda saab eri valdkondades, nagu jalavägi, soomusjalavägi, logistika, kaudtuli, pioneerivägi, side ja õhutõrje;

2) õhuvägi – valmistab õppureid ette täitma nooremohvitseri ülesandeid õhuväes. Õppekava annab võimaluse spetsialiseeruda lennuvälja-, õhuseire-, õhuoperatsioonide ja õhukaitseohvitseriks. Alates 2024. aastast on võimalus õppida õhusõiduki juhiks. Õpe õhuoperatsioonide erialal toimub koostöös Eesti lennuakadeemiaga;

3) merevägi – õppekava eesmärk on valmistada ette nooremohvitsere Eesti mereväele rahu- ja sõjaaja ametikohtadel teenimiseks. Spetsialiseeruda saab mereväe taktika või tehnika erialale. Õpe toimub koostöös TalTech Eesti Mereakadeemiaga.

Kaitseväe Akadeemia kolm väärtust

LOOVUS

Võime leida uusi lahendusi ja saavutada tulemusi paindlikul ja algatusvõimelisel viisil. Sõjaväelise juhi jaoks on loovus oluline, et üllatada vastast ja vältida etteaimatavust.

HARITUS

Teadmiste, oskuste, kogemuste ja hoiakute kogum, mis väljendub laias silmaringis, analüüsi- ja rakendamisvõimes, enesetäiendamise valmiduses ning käitumises.

TÕHUSUS

Võime saavutada tulemusi mõistlike ressurssidega, keskendudes parimate tulemuste saavutamisele ning vajaduse korral ressursside lisamisele sihitud eesmärkide saavutamiseks.

Kaitseväe Akadeemia pidulik jalutuskäik Tartu kesklinnas õppeaasta alguse puhul. Pildil Kaitseväe Akadeemia juhtkond ning kadetid.

Foto: Kaitseväe Akadeemia

n-srs Katriin Puhm

„Õpingute ajal keskenduvad õhuväe kadetid õhuoperatsioonide juhtimisele, praktika ajal aga rohkem ametikohale.”

KARJÄÄR ÕHUVÄES

Lipnik Eliisa Tuisk, 14. õhuväe põhikursuse kadett, jagab oma kogemusi KVA-sse astumisest ja õpingutest. Ajateenistuses oli Tapal Scoutspataljonis ning läbis nooremallohvitseri kursuse.

Sisseastumiskatsed ei olnud tema sõnul ületamatud. „Katsed koosnevad kolmest osast: vaimse võimekuse test, vestlus ja KVKT (kehaliste võimete kontrolltest). Ettevalmistus ei pea olema väga põhjalik. Minu arust on vaimse võimekuse test täiesti tehtav,” ütleb lipnik Tuisk.

Õpingute ajal keskenduvad õhuväe kadetid õhuoperatsioonide juhtimisele, praktika ajal aga rohkem ametikohale, kuhu hiljem tööle lähevad. Töökohal toimub peamine spetsialiseerumine.

„Meie oleme kolm aastat oma kursusega koos, õpime samu asju ja see annab üldise põhja alla,“ ütleb Tuisk. Õppekavad on pidevas arengus. „Esimene aasta algab erialase sissejuhatava kursusega, kus saadakse päris intensiivset väljaõpet. Rohkem keskendutakse jaotasemele, mis annab aluse järgnevateks kursusteks. Sügisel hakkab rühmakursus, kus on õhuvägi ja maavägi koos. Kursus kestab umbes pool aastat ja lõpeb talvelaagriga jaanuari lõpus,“ lausub Tuisk.

KARJÄÄR MEREVÄES

Lipnik Aleksander Karl Simovart, 12. mereväe põhikursuse kadett, jagab oma kogemusi KVA-st ja mereväe õppesuunast. Ajateenistuses käis Võrus Kuperjanovi jalaväepataljonis ning läbis nooremallohvitseride kursuse ja aspirantuuri. Simovart märgib, et sisseastumiskatsed ei nõudnud eraldi ettevalmistust. „Katsed olid kõigi suundade puhul ühesugused, kuid vestlus sõltus valitud erialast.“

Mereväe kadettidel on võimalus spetsialiseeruda taktika või tehnika erialal. Taktika erialal õppijad saavad laevade ja inimeste juhtideks, täites näiteks navigatsiooni- ja relvastusohvitseri või laevakomandöri rolle. Tehnika eriala keskendub laevade töökorra tagamisele, hõlmates tehnilisi, füüsikalisi ja teoreetilisi teadmisi. „Mereväes küsitakse esimesel aastal, mis eelistus kellelgi on, sest õpe on hästi põhjalik mõlemal suunal,“ sõnab Simovart. Simovart kirjeldab, et esimese aasta õpe toimub peamiselt Tartus, kus omandatakse üldaineid koos teiste kursustega. Üksikud ained hakkavad juba esimesel aastal olema mereväekoolis. Teine aasta on suures osas mereakadeemias, mis kuulub TalTechi alla, kus õpitakse üldmerelisi aineid, nagu

KARJÄÄR

„Mereväes küsitakse esimesel aastal, mis eelistus kellelgi on, sest õpe on hästi põhjalik mõlemal suunal.”

näiteks navigatsioon ja laeva juhtimine.

Tehnikud õpivad jõuseadmete tööd ja laevaehitust. Kolmas aasta on mereväekooli korraldatud mereväe taktikaõpe ja lõputöö kirjutamine.

Simovart räägib lähemalt ka enda praktikakogemusest: „Esimese kooliaasta lõpus, suvel oli merepraktika. Saime minna Rootsi mereväkke, kus sõitsime purjeõppelaevaga Rootsi mereväe kadettidega kolm nädalat.“

Teise aasta lõpus toimub taktikutele navigatsiooni praktika, kus kadetid saavad olla Eesti mereväe laevadel ja panna oma teoreetilised teadmised praktikas proovile. Kolmas aasta on juhtimispraktika.

„Merevägi erineb hästi tugevalt õhuväest ja maaväest just selle poolest, et merevägi on Tallinna-keskne. Meie Miinisadam, kus me töötame, asub Tallinnas Noblessneri sadama kõrval ja see on meie peamine töökoht. Oleme palju ka merel, mistõttu on see geo graafilises mõistes kõige laiema ula tusega,“ sõnab Simovart.

KVA igapäevaelu on täis mitmesugu seid mugavusi. „Paljud Tartu ülikooli tudengid kadestavad meid, sest meile antakse ühiselamukoht,“ ütleb Simo vart. „Kasarmu stiilis ühiselamutoas elab keskmiselt kaks kuni kolm ini mest olenevalt kursuse suurusest. Toas

on olemas eraldi vannituba. Samuti saavad kadetid iga kuu palka, mis iga aasta suureneb,“ jätkab Simovart.

Kadettidel on igasugused spordivõimalused ja varustus. Võimalus on käia siselasketiirus, jõusaalis, korvpalli-, jalgpalli- ja võrkpallitrennides ning osaleda spordivõistlustel. Kadetikogu korraldab mitmesuguseid treeninguid, võistlusi ning huviringe, pakkudes kadettidele võimalust osaleda aktiivselt vaba aja tegevustes. Peale selle on kadetikasiinos ka televiisor, PlayStation, piljardilaud ja lauajalgpall.

„Iga aasta me valime kadettveebli, kes moodustab oma tiimi, kus inimesed vastutavad spordi-, huvitegevuse ja välissuhtluse eest,“ ütleb Simovart. Kadettveebel valitakse teise aasta alguses ning valimisel saavad osaleda teise ja kolmanda aasta kadetid. Toimub debatt, mille ajal saab küsida küsimusi ning mille põhjal saavad kadetid valida

Talvelaagrist võtavad osa ka teiste eesotsas kadetikasiino juhatajaga

Kadett lipnik Eliisa Tuisk

Kadett lipnik Eliisa Tuisk. Foto: n-srs Markus Kaupmees

Kadett lipnik Aleksander Karl Simovart. Foto: n-srs Markus Kaupmees

Kadett lipnik Aleksander Karl Simovart

„Kaitseväe Akadeemiat iseloomustab ka tõsine suhtumine ohvitseride arengusse.”

KARJÄÄR MAAVÄES

Lipnik Kaspar Sander Born, 27. maaväe põhikursuse kadett, jagab oma kogemusi KVA-st ja maaväe õppesuunast. Ajateenistuses käis Tapal luurekompaniis ning läbis nooremallohvitseri kursuse.

B orni sõnul on vaimse võimekuse test väga sarnane Tartu ülikooli vaimse võimekuse testiga. „Test sisaldab 45 küsimust ja selle sooritamiseks on antud 60 minutit. Suurem osa küsimusi pärineb loogika-, matemaatika- ja lingvistikavaldkonnast,“ kirjeldab Born.

„Maaväes on palju eriala valikuvõimalusi, sealhulgas soomusjalavägi, jalavägi, kaudtuli, pioneerivägi, tagala ehk peaaegu kõik erialaüksused ja jalaväeüksused, mis üleüldse kaitseväes on,“ sõnab Born. Eriala valik põhineb kadettidel kolmel teguril: kandidaatide hinded, kaitseväe vajadused ja iga väeüksuse määratud kohad, kuhu saab minna, ning kandidaadi isiklik eelistus.

„Spetsialiseerumine toimub teisel aastal. Erialaõpingud algavad kolmandal aastal ning need kestavad novembrist aprillini. Kolmas aasta on intensiivne, kuna sellel ajal saab palju praktilisi kogemusi, mis on erialase arengu jaoks olulised,“ kirjeldab Born õpinguid.

Esimene aasta maaväes on sissejuhatus ja põhifookuses on rühmablokk. Teisel aastal on taktikalistest ainetest kõige tähtsam kompaniiblokk. Kolmandal aastal on spetsialiseerumine ning pataljoni staabiohvitseri kursus,

Kandideeri Kaitseväe

Akadeemiasse

Kandideerimise eeltingimused on keskharidus, eesti ja inglise keele oskus vähemalt B2 keeletasemel, läbitud või läbimisel ajateenistus ning vastuvõtukatsed (vaimne test, kutsesobivustest ja kehaliste võimete kontrolltest*).

KARJÄÄR

vahekohtu pidamise praktiseerimine ja lõputöö kirjutamine.

Born kirjeldab ka oma rahvusvahelise koostöö kogemusi: „Eelmisel aastal õnnestus mul käia välislähetuses

Prantsusmaal, kus viie nädala jooksul läbisin SERE (Survival, Evasion, Resistance and Extraction) ellujäämisoskuste õppused.“ Samuti viitab ta sellele, et koostöö liitlastega on tugevalt arenenud.

„Koostööd liitlastega saab harjutada esimesel aastal talvelaagris. Meil oli sel aastal 25 liitlast üle terve maailma: nii lähedalt kui kaugelt,“ ütleb Born. Tema sõnul on koostöö liitlastega igal aastal muutunud järjest tähtsamaks.

KVA kadettveebel on näiteks käinud Lätis ja Leedus ning plaanitakse Soome minekut. Teise aasta märtsis on võimalik minna kahel parimal kadetil

Ameerikasse.

Born toob esile mitmed teenistuses pakutavad eelised: „Meile makstakse palka, meil on tasuta arstiabi ja hambaravi. Mul olid prillid, silmaoperatsioon ei maksnud praktiliselt midagi.“ Born hindab kõrgelt ka sportimisvõimalusi.

Kadettidele on võimaldatud igakuine Stebby kompensatsioon (kaitsevägi kompenseerib teenistujatele Stebby konto kaudu kuni 50 euro suurust sporditoetust kuus). „Kaitseväe juhataja eelmisel suvel koostatud käsus on kirjas, et tegevväelane peab tegema tööajast kolm tundi nädalas sporti,“ selgitab ta.

Elamistingimused KVA-s on väga head. „Maaväel on kahesed-kolmesed toad. Tubade kvaliteet on väga hea. Meil on enda duširuum, ühisköök korrusel, neli pesumasinat ja kuivatusruum,“ sõnab Born.

Ta on aktiivne ka kadetikogus, mis on üliõpilasorganisatsioon ja mille ülesanne on pakkuda mitmekesiseid üritusi ja tegevusi väljaspool kaitseväge. „Mina ise vean taktikaringi, korraldan taktikalisi otsustusmänge, kutsun inimesi väljastpoolt KVA-d rääkima meile kõiksugustest loengutest,“ räägib ta. Samuti mainib Born kadetiballi ja luurevõistlust: „Kadetiball toimub aprillis, kuhu kutsutakse enamik kaitseväe ohvitsere ja allohvitsere. Nüüd juba kolmandat aastat toimub ka luurevõistlus.“

Kaitseväe Akadeemiat iseloomustab ka tõsine suhtumine ohvitseride arengusse. Born rõhutab, et Kaitseväe Akadeemia on sõjaväeline kõrgkool ja kõiki koheldakse siin väärikalt. „Teen koostööd kolonelide, majorite ja kaptenitega. KVA loob kõik eeldused, et sinust saaks hea ohvitser, sest sa ei ole sõdur, vaid ohvitser, sellel on suur vahe,“ lausub Born.

Born toob esile Kaitseväe Akadeemia asjatundlikkuse, hea elukeskkonna ja mitmekülgsed arenguvõimalused, mis aitavad temal saada kvalifitseeritud ning kompetentseks ohvitseriks.

* Kui kehaliste võimete kontrolltest on sooritatud positiivselt viimase 180 päeva jooksul (nt ajateenistuses), ei ole vaja seda uuesti teha. Need, kes tahavad oma tulemust parandada või kellel pole test veel tehtud, saavad selle võimaluse kooli sisseastumiskatsete ajal.

Rakenduskõrgharidusõppesse saab 2025. aastal avaldusi esitada perioodil 28.04.–30.06.2025 (v.a rakenduskõrgharidusõppekava „Sõjaväeline juhtimine õhuväes“ õhusõiduki juhtimise eriala).

Kadett lipnik Kaspar Sander Born

Kadett lipnik Kaspar Sander Born.

Foto: n-srs Markus Kaupmees

MP5 võimaldab tegutseda kitsastes tingimustes, näiteks siseruumides ja linnakeskkonnas.

MP5 - haruldus Eesti kaitseväes

n-srs Kaarel Oraste

Kui rääkida maailma ikoonilisematest püstolkuulipildujatest, siis on Heckler & Kochi toodetud MP5 vaieldamatult üks parimaid. Relva kompaktsus ja usaldusväärsus on teinud sellest mitme riigi eriüksuste ja sõjaväeosade tööriista, sealhulgas Eesti kaitseväe.

MP5 pärineb Saksa relvatootjalt Heckler & Koch ning selle esimene mudel, HK54, loodi 1964. aastal. Relva disain tugineb varem välja töötatud G3 automaadi le, mis tagab MP5-e sujuva laskmise, vähendades tagasilööki ja parandades täpsust.

Kuigi alg ul oli relv mõeldud peamiselt politseijõududele, levis selle kasutus kiirelt ka sõjaväelistes struktuurides. Relva populaarsusele aitas kaasa selle kasutamine eriüksustes, näiteks Briti SAS, Ameerika Ühendriikide SWAT ja Saksa maa GSG 9. Tänu oma töökindlusele ja komapktsusele leidis MP5 tee paljude riikide relvastusse ning sellest sai üks enim toodetud püstolkuulipildujaid maailmas.

MP5 on saadaval mitmes variatsioonis, sealhulgas kokkupandava kabaga MP5A3, summutiga MP5SD ning lühendatud vintrauaga versioon MP5K. Standardne kaliiber on 9 × 19 mm Parabellum, kuid on olemas ka teistes kaliibrites variante, näiteks MP5/10 (10 mm Auto) ja MP5/40 (.40 S&W).

Eesti kaitseväe relvastusse jõudis MP5 1990. aastate lõpus, mil seda hakkas kasutama spetsiaalsete operatsioonide grupp (SOG). Selle kompaktsus muut is relva ideaalseks valikuks eriüksustele ja riigisiseste operatsioonide jaoks. MP5 võimaldab tegutseda kitsastes tingimustes, näiteks siseruumides ja linnakeskkonnas, kus suuremad automaatrelvad võivad olla kohmakad.

Eesti kaitseväes on kasutusel MP5-e variatsioon MP5A2, millel on fikseeritud kaba. See mudel on tuntud oma stabiilsuse ja täpsuse poolest, olles tõhus relv täpset laskmist nõudvates olukordades. MP5-t kasutatakse praegu peamiselt küberväejuhatuse ja mereväe

üksustes, kus on vajadus kompaktse, kuid tõhusa lähi maa relva järele.

Kuigi MP5 ei ole Eesti kaitseväes laialdaselt kasutusel, on see siiski hinnatud relv. Seda kasutatakse ka õppus tel ja harjutustel, kus on vaja harjutada eriolukordade lahendamist.

MP5 -e tugevused on selle lihtne kontrollitavus ja väike tagasilöök, mis muudab täpsuse hoidmise lihtsamaks ka automaatrežiimil tulistades. Relval on madal helitase, eriti summutit kasu tades, mis on erioperatsioonidel oluline tegur. Tänu oma kompaktsusele ja ker gele kaalule on MP5-t mugav kasutada ka pikaajalistel operatsioonide

Samas on MP5-e suurim puudus selle vanus – kuigi relv on endiselt ilmas laialdaselt kasutusel, on paljud sõjaväed ja eriüksused hakanud seda asendama moodsamate püstolkuuli pildujatega, nagu FN P90, B&T APC9 või SIG MPX. Peamine põhjus on täna päevaste relvade parem modulaarsus, suurem kuulikiirus ja kohanemisvõime erinevate lahinguolukordadega.

Kuigi MP5 jääb veel mõneks ajaks Eesti kaitseväe relvastusse siis on seda järk-järgult hakatud moodsamate relvade vastu vahetama . Arvestades, et sõjalised operatsioonid ning taktikalised vajadused pidevalt muutuvad, kaitsevägi alternatiive, mis pakuvad paremat ballistikat ja suuremat mitmekülgsust.

Siiski on MP5-l legendaar

staatus ning see on end tõestanud kui üks maailma parimaid püstolkuulipildujaid. Eesti kaitseväe relvastuses on see küll pigem haruldus, kuid kindlasti oluline osa.