Kindral Heremi
teenistuse kokkuvõte
lk 2
Sõdurite
vaimsest tervisest
lk 2
TOP 5 kamuflaažmustrit üle maailma
Kaitseväe juhataja sõnad tulevastele reservväelastele
Te olete omandanud ameti ja see on teie amet. Seda ametit võib olla vaja kasutada siis, kui oma riiki on vaja kaitsta. Ärge unustage seda ala, tõenäoliselt tuleb seda veel korrata või värskendada neid teadmisi. Reservväelaseks olemine on lisaks ametikohale ka elukestev õpe. Ärge unustage oma ametit ja hoidke oma vannet.
n-srs Robin Küttis
Esimesel juulil 2024 annab kindral Martin Herem oma ametikoha üle brigaadikindral Andrus Merilole, kelle vastutada jääb riigikaitse tulevik. Sõdurileht kasutas võimalust ja vestles tulevase juhatajaga, esitades
küsimusi nii Ukraina sõja kui ajateenistuse kohta. Samuti saime teada, mida arvab kindral sõdurite kõige tähtsamast teemast ehk kuivtoidupakist.
Suvekutse reservi minek on lähenemas. Paljud on ootusärevuses peagi saabuva suve tõttu. Koos suvekutsega suundub reservi ka kindral Martin Herem. Sõdurileht heitis pilgu kindral Heremi teenistusele.
Kindral Herem alustas kaitseväeteenistust 1992. aastal sisekaitseakadeemia (tollal Eesti riigikaitse akadeemia) kaitseväe kolledži kadetina. Tema õpingud viisid ta Kuperjanovi üksik-jalaväepataljoni, kus ta läbis praktika ja kuhu ta asus teenima pärast kooli lõpetamist.
Nooremleitnant Herem lõpetas sisekaitseakadeemia 1996. aastal. Ta töötas Kuperjanovi üksik-jalaväepataljonis nii rühma- kui kompaniiülemana kuni 1998. aastani. Esimese staabitöö kogemuse sai Herem Tartu üksik-jalaväepataljonis, kus ta teenis operatiiv- ja väljaõppesektsiooni ohvitseri ning ülemana. 2000.
aastal omistati talle leitnandi auaste ja hiljem sai temast staabiülem.
A lates 2002. aastast teenis tollane leitnant Herem kaitseväe ühendatud õppeasutuste taktika õppetooli õppejõu ja ülemana. Aasta hiljem sai temast kapten.
Ta osales rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Iraagis (Operation Iraqi Freedom), kus teenis staabiohvitserina Ameerika Ühendriikide brigaadi koosseisus. Kodumaale naastes omistati talle majori auaste.
2 007. aastal suunati major Herem Kirde kaitseringkonda, kus ta algul töötas Tapa väljaõppekeskuse staabiülemana ja hiljem juba ülema ametikohal. Vahepeal tõusis ta kolonel-
leitnandi auastmesse. Mõned aastad hiljem naasis ta k aitseväe ü hendatud õppeasutustesse, seekord juba selle ülemana. 2013. aastal sai temast kolonel.
2 016. aastal määrati ta kaitseväe peastaabi ülemaks ning aasta hiljem omistati talle brigaadikindrali auaste. 2018. aastast alates töötab ta kaitseväe juhatajana. Kaitseväe juhatajana on talle omistatud veel kaks auastet : 2021. aastal kindralleitnant ja 2023. aastal kindral.
Ei saa märkimata jätta, et kindral Martin Herem on esimene taasiseseisvunud Eesti kaitseväe juhataja, kes on omandanud sõjalise alushariduse kodumaal.
mail lõppes Eesti kaitseväe aasta suurim õppus Kevadtorm. Õppusest, mis toimus seekord peamiselt Lõuna- ja Lääne-Eestis, võttis osa ligi 14 000 ajateenijat, reservväelast, tegevväelast, kaitseliitlast ja liitlasriikide sõdurit. „Oleme jälle suure töö ära teinud, mille tulemusena oleme nüüd palju paremad, et kaitsta oma rahvast ja riiki. Tänavusel Kevadtormil harjutasime Eesti pinnal toimuvaid kaitselahinguid. Peamine väljaõpetatav üksus oli 2. jalaväebrigaad,“ ütles kaitseväe juhataja asetäitja ja õppuse Kevadtorm üldjuht brigaadikindral Andrus Merilo.
Sel aastal kuulus Kevadtorm ka NATO õppuste seeria Steadfast Defender 2024 raamistikku. Tegemist on kaitsealliansi aastakümnete suurima õppusega, mis alates tänavu jaanuarist kuni juulini kaasab ligi
90 000 liitlassõdurit 32 liikmesriigist. Peale selle toimus Kevadtormi ajal ka Ühendkuningriigi siirmisõppus Swift Response, mille käigus harjutati liitlasvägede kiiret siirmist Eesti vabariigi territooriumile võimaliku eskaleeruva kriisi korral.
Briti armee 16. brigaadi õhudessantüksus sooritas koostöös liitlasvägedega Ameerika Ühendriikidest, Prantsusmaalt, Poolast ja Eestist samal ajal toimuva õppuse jooksul õhudessante.
Kevadtormi planeeris ja juhtis sel aastal Eesti diviis, kelle eesmärk oli harjutada koos liitlastega kaitsvate operatsioonide elluviimist konventsionaalse sõja tingimustes.
Olgugi et õppuse põhifookuseks oli 2. jalaväebrigaad, olid kaasatud ka 1. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus, küberväejuhatus ning teised kaitseliidu ja kaitseväe maa-, õhu- ja mereväe üksused.
Kaitseväe juhatajaks saamise ettepanek tuli ootamatult. Samas ei tulnud see üllatusena, sest minusse on läbi aastakümnete palju investeeritud.
1. juulil 2024 annab kindral Martin Herem oma ametikoha üle brigaadikindral Andrus Merilole, kelle vastutada jääb riigikaitse tulevik. Sõdurileht kasutas võimalust ja vestles tulevase juhatajaga, esitades küsimusi nii Ukraina sõja kui ajateenistuse korralduse kohta. Samuti saime teada, mida arvab kindral sõdurite kõige tähtsamast teemast ehk kuivtoidupakist.
n-srs Robin Küttis
Tegevteenistust alustasite aastal 1995. Mis on selle 30 aasta kõige meeldejäävam hetk olnud?
Võin öelda, et kõik need kolmkümmend aastat on olnud üks meeldejääv teekond. Tõenäoliselt jäävad kõige paremad hetked ajateenistuse ja elukutselise sõduri aegadesse, kuid samuti ei saa unustada ohvitseriks saamist ja ohvitseriteenistust.
Näiteks ajateenistusest on üks meeldejäävamaid hetki 1992. aasta sügis, kui valmistusime esimeseks suureks õppuseks. Oktoobri lõpus toimus varustuse ülevaatus, kuid varustust meil tollal arusaadavatel põhjustel ei olnud.
Tallinnast oli kohale tulnud tähtis delegatsioon ning peagi saadi teada, et meile vajalik varustus kogus kuskil teadmata laoruumis tolmu. Selgelt on meeles, kuidas tähtsad härrad delegatsioonist omavahel arutasid ja õppuse alguseks oli meil kõik vajalik varustus käes. See andis mulle lootust, et süsteem toimib.
Milline oli ajateenistus siis, kui teie selle läbisite üle 30 aasta tagasi? Kas saite ka igaõhtustele väljalubadele?
Ajateenistus Kuperjanovi üksik-jalaväepataljonis aastatel 1992/93 oli intensiivne. Samuti kestis teenistus tol ajal poolteist aastat, kuid 1994. aastal lühendati see aastapikkuseks. Mida võib tänapäevaga võrdluseks tuua, on see, et me võisime küll füüsiliselt väga heas vormis olla, aga ma arvan, et taktikaliste teadmiste poolest me kindlasti nii pädevad ei olnud. Sisu poolest ei saa võrrelda ajateenistust aastatel 2024 ja 1992. Rääkides väljalubadest, siis tõesti, tänapäeval on õhtused väljaload uus normaalsus ja minu meelest on see väga hea. Meie läksime ajateenistusse teadmisega, et võibolla vahepeal koju ei saagi. Esimest korda puhkusele ning kodukülastusele sain viis kuud pärast
ajateenistusse asumist ja seda tänu õppusel üles näidatud initsiatiivile ja leidlikkusele, mis oli sellel ajal päris uhke tunne. Vahepeal sain eeskujuliku teenistuse eest ka ühe väljaloa, kus mind kolmeks tunniks Võru linna lubati, kuid ega ma selle kolme tunniga midagi osanud teha. See on tõepoolest suur erinevus endise ja praeguse teenistuse vahel. Kuid ma olen kindel, et Eesti kaitseväes on tahe riiki kaitsta olnud algusest peale, kuna reaalne oht on kogu aeg ikkagi koduvärava taga luuranud.
1. juulil saab teist kaitseväe juhataja. Mis motiveeris teid kaitseväe juhataja ametit vastu võtma?
Kaitseväe juhatajaks saamise ettepanek tuli ootamatult. Samas ei tulnud see üllatusena, sest minusse on läbi aastakümnete palju investeeritud ja mitte ainult sõjalise hariduse omandamisel, vaid ka kogu mu teenistuskarjääri jooksul. Ega see pole niisama, et antakse võimalus juhtida Scoutspataljoni, käia missioonidel ülemana ja juhtida brigaadi.
Kui kindral Herem otsustas lahkuda, siis tehti mulle pakkumine, kuid see tuli siiski veidi ootamatult. Olen varemgi avalikkuse ees maininud, et ohvitserina öelda „ei“ pole tegelikult hea. Tuleb see vastutus võtta ning praegu kulgevad ettevalmistused väga detailselt. Soovin tänada kindral Heremit märkimisväärse ettevalmistuse eest ja kaitseväge kui organisatsiooni, kes on andnud oma suure panuse selleks.
Iga päevaga enesekindlus kasvab, kuigi olen endale ette kujutanud, et oma karjääri jooksul kaitseväes saan vahepeal ka diviisiülema ametit pidada. Sellest hoolimata pole põlv ajateenistusse astumise ajast kunagi värisenud.
Kuidas võtsid teie lähedased ja sõbrad vastu uudise, et teist saab kaitseväe juhataja?
S soovisid õnne, aga lähedased tundu sid rohkem mures olevat kui mina. Kõrvaltvaatajana nägid nad, et juba praegu võtab töö ära suure osa ajast ning uue ametiga see vastutus kasvab veelgi. Aga toetus on kogu aeg olemas olnud ja nagu öeldud, siis tegu oli minu otsusega. Lähedased aga toetavad alati minu otsuseid.
Milliseid muudatusi plaanite kaitseväe juhatajana teha?
S Kaitsevägi kui organisatsioon peabki muutuma ja arenema ning eks min geid mõtteid ja plaane, mida võiks teisiti teha, on ikka.
mõtted teoks suurust ja meie potentsiaalseid ohte arvestades on arusaadav, et peame veelgi rohkem pühenduma kvalitee dile kui seni teinud oleme.
minu põhieesmärke. Samuti leida viis, kuidas seda teha nii, et me lahingu väljal vastasega võrreldes arvuli ses vähemuses olles suudak sime kvaliteediga ta maha suruda. Selle oluline osa on ka reaalne võitlustahe, mis on selgelt mõõdetav ja mille edasine arenda mine ongi suur eesmärk omaette.
suurt revolutsiooni teha, vaid valmis tada ette Eesti kait seväge, et see oleks tugevam ja valmis riiki kaitsma.
Eesti kaitsevägi on juba praegu palju ära teinud ja tegelikult pole vahet, kas sõdurid on naised või mehed. Ainus erinevus on ajateenistusse tuleku kohustuslikkus või vabatahtlikkus.
Kaitsevägi saab varsti HIMARS-id. Kas ajateenijad saavad ka nende mitmikraketiheitjate väljaõppe nii nagu K9 puhul?
Meil ei ole muud võimalust ja ma arvan, et peame kõikidele relvasüsteemidele lähenema meelsusega, et reserv väelased hakkavad nendega lahingus imetegusid tegema.
Praegu viitavad kõik märgid sellele, et küsimus pole enam, kas see juhtub, vaid millal. Kui tegutseme õigesti, on meil veel lootust vältida sõja eskalatsiooni Eesti vastu.
Aga kui üksnes loodame, et kõik läheb hästi, siis minu arvates meil sellist lootust ei ole. Meie, kes oleme siinpool Läänemere kaldal elanud tuhandeid aastaid, teame, kui ohumärgid
jõuga pole lahinguväljal enam mõtet punnida.
Ehkki mind kunagi õpetati ajateenistuses nii, siis ei toimi see tänapäeval enam. Sind jälgitakse pidevalt ja reaalajas saab jälgida liikumist, mis omakorda sunnib meid muutma oma taktikat, et vähendada kaotusi ja jõuda lõpuks lähivõitluseni.
Oleme loonud mudeli, mille järgi ajateenistus kestab kaheksa või 11 kuud ning see on ikkagi üsna vana mõtteviis. Mudeli sees võib tulla muudatusi, aga ma arvan, et üle 12 kuu pole mõtet minna. Seega seadust muutma hakata ei tasu.
toidupaki projekt võtab meie kriitikat arvesse.
Millise spordiala või hobiga te vabal ajal tegelete?
liselt see oht võib realiseeruda, nagu seväelastele ja tavainimestele ütlen, et
mine on võimalik ja me peame selleks valmistuma. Inimene kardab seda, mida ta ei tea ja milleks ta valmis pole. Kui me suudame valmistumisega potentsiaalse eskalatsiooni ära hoida, siis suurendame ka enesekindlust.
Ma väidan, et sõjaks valmistumisega oleme igal juhul paremas seisus, kui
Millised on õpikogemused Ukrainast, mida võiksime kasutada ajateenistuse
kraina sündmused kinnitavad, et aastakümneid kestnud veendumus
Venemaa ohust on olnud õige. Oleme elanud selle teadmisega ja ehitanud üles oma kaitseväe vastavalt sellele
tavat selgust ja kindlust. Kuid toore
See nõuab ajateenistuses väljaõppe kohandamist, mispärast usun, et noorema põlvkonna nutikust tuleks paremini ära kasutada. Vaadates nüüd Ukraina sõda suures pildis, on lahingutanner näidanud, et sõja põhiolemus pole eriti muutunud. Kui mu vanaisa veel elaks, ütleks ta, et on seda kõike juba näinud.
Põhimõtteliselt toimub kõik ikka samamoodi nagu neljakümnendate keskel, kuigi mõned aspektid on uuenenud. Näiteks droonid, millest me palju räägime, on lihtsalt tehniline uuendus ja alternatiiv kallimatele sõjamasinatele.
Mainisite droone. Kuidas kommenteerite droonide kasutamist sõjapidamises?
Droonindus pole Eesti kaitseväele midagi uut. Võtame näiteks meie suure missiooni Afganistanis. Kompaniitasemel olid droonid mingil ajal igapäevases kasutuses ja mina olin seal viisteist aastat tagasi.
Droonide kasutamine muudab tõepoolest sõjapidamist, sest praegu pole võimalik ühtegi ettevalmistust vastase eest varjata.
Droonide kohta julgen väita, et on ainult aja küsimus, millal leiutatakse elektroonilise sõjapidamise vahend, mis tühistab nende massilise kasutamise lahinguväljal, eriti tsiviildroonide puhul.
Droonid ei ole imevahend ja me peaksime pigem vaatama tulevikku ning mõtlema, millised vahendid on vajalikud tulevikukonfliktide lahendamiseks.
Mis Ukraina sõjasse puutub, siis on selge, et suure sõjalise konflikti korral ei ole kusagil turvalist piirkonda, kus inimesed ennast rahulikult või ohutult tunda saaksid. Eesti väiksuse arvestamine tähendab, et meil tuleb leida viis, kuidas tõhusalt kaitsta kogu Eesti rahvast meie riigi territooriumil.
Sõjapidamine vastasega on vaid üks aspekt ning Ukraina näitel võib järeldada, et peame välja mõtlema, kuidas tagada Eesti rahva kaitse. See on meie kõige tähtsam ülesanne.
Teie ajateenistus kestis aastail 1992/93 poolteist aastat. Kas tänapäeval võiks teenistus sama kaua kesta?
Kui mina ajateenistusse läksin, oli poolteist aastat teenistust täiesti tavaline. Teame, et enne Eesti iseseisvumist kestis ajateenistus ühe teise riigi okupatsioonivägedes vähemalt kaks aastat. Seega oli rõõmustav, kui teenistuse pikkus vähenes kuue kuu võrra. Tänapäeval tundub kaksteist kuud piisavalt pikk aeg olevat ning meil on selles perioodis küllaldaselt paindlikkust.
Loomulikult võib lähiaastatel olukord muutuda, kuid ma usun, et me jääme pigem kaksteist kuud kestva teenistuse juurde. Muidugi võib olla igasuguseid variatsioone, kus mõni teenib veidi lühemat või pikemat aega.
Eesti kaitseväes on näha ka tublisid naissõdureid. Kas kavatsete teha midagi selleks, et rohkem naisi ajateenistusse saada?
J ulgen väita, et Eesti kaitsevägi on juba praegu palju ära teinud ja tegelikult pole vahet, kas sõdurid on naised või mehed. Ainus erinevus on ajateenistusse tuleku kohustuslikkus või vabatahtlikkus.
Kindral Heremi juhtimisel on selle teemaga palju tegeldud, kuid mingil kummalisel põhjusel pole ajateenistus muutunud nii populaarseks, kui me vahepeal arvasime.
Seetõttu on naiste osakaal tegevväelaste hulgas endiselt väiksem, kui võiks olla.
Me peaksime rohkem julgustama ja rõhutama, et pole vahet, kas valida sõjaväelase elukutse mehe või naisena. Pärast põhjalikku analüüsi on kaitseväes kõigil võrdsed võimalused ja elukutsevalikud mitmekesised. Tuleb näidata, et kaitseväes saab leida sobiva ja rahuldust pakkuva karjääri olenemata soost.
Toit on kaitseväes väga oluline teema. Mis on teie lemmik kuivtoidupakk?
See on väga hea küsimus ja nii kaitseväe ohvitseri kui relvavennana tahaksin öelda, et piinlik lugu. Praegu kasutusel olev toidupakk ei ole kõige parem.
Pean ausalt ütlema, et oma teenistusaja jooksul ei mäleta ma ühtegi korda, kui oleks pidanud tõdema, et toidupakk võiks parem olla. Kõik eelnevad Eesti kuivtoidupakid, ka eksperimentaalsed, on olnud palju mõistlikumad. Ma ei tea, miks me seda teed läksime.
Teoorias on ju kõik arusaadav –dehüdreeritud põhitoit ja võimalikult vähe lisandeid –, kuid vaadates lahinguväljal intensiivselt sõda harjutavat sõdurit, siis puhkepausi ajal ei saa ta isegi toidupakist midagi kiiresti süüa. See on tõsine probleem, sest toidupakk peab olema praktiline ja lihtne kasutada, pakkudes samal ajal piisavalt energiat ja toitaineid. See pasteet, mis on nelja eri värvi kaanega, maitseb ju ühtemoodi. Oleme unustanud, mida tähendab MRE (Meal, Ready-to-Eat). Viimati sõingi kuivtoidupaki toitu Kevadtormil ja iga kord sõdureid nähes tundsin piinlikkust, et siinkohal oleme puusse pannud. Õnnelikud olid need, kes suutsid liitlastega koos harjutades vahetuskaupa teha. Hiljem see juba läbi ei läinud. Loodame, et töös olev
Iga uue sammuga karjääris jääb hobide jaoks aina vähem aega. Praegu on kõik mu hobid riiulile lükatud ja ootavad pensioni. Küll aga üritan sporti teha, sest olen avastanud, et kui kehalist treeningut mitte teha, kipub ka vaim kergesti murduma. Spordi tegemiseks olen üritanud kalendrisse märkida need ajad, kui lihtsalt lähen ja teen. Olen õppinud, et kui kalendrisse märkida ja endale eesmärk seada, on kõik tehtav. Samuti üritan käia metsas matkaradadel, nautida vaikust ja loodust. Samas tehnilised hobid, millega nooruses usinalt tegelesin, on peaaegu täiesti unarusse jäänud. Ausalt öeldes pole ma enam kindel, kas mutrivõti või keevitusaparaat oleksid mul isegi õigesti käes, kui nendega taas tegelema peaksin.
Kui saaksite valida, kas minna avastama Amazonase džunglit või seilata mööda jäämägesid Antarktikas, siis kumma te valiksite?
Olen maaväelane, mistõttu läheksin Amazonase džunglisse. Mulle tundub tihe mets palju atraktiivsem kui lõputu meri ja jää. Kuna valikus on kaks võimalust, siis tüürib minu olemus pigem Amazonase džunglisse. Mis võiks olla parem kui üks džunglimatk, kus peab ennast jälle proovile panema. Mis puutub reisimisse, siis see on tegelikult üks mu hobidest, mis on praegu tagaplaanile jäänud. Olen pidevalt kuskil käinud, uudistanud omal käel või autoga. Matkamine on üks mu lemmikhobidest ja see on mind alati köitnud.
Mida sooviksite öelda peatselt reservi suunduvatele ajateenijatele?
Kõigepealt tahaksin tänada kõiki, kes ajateenistuse, selle kohustusliku osa, edukalt läbisid. Loodetavasti saite palju teadmisi ja kogemusi, mis aitavad teil elus paremini hakkama saada, ning õppisite olulisi suhtlemisoskusi. Tahaksin aga panna kõigile südamele, et see oli vaid esimene samm ettevalmistuseks potentsiaalselt ees ootavateks tõsisteks ülesanneteks. See oli kõige lihtsam osa, kuna kõik oli ette valmistatud ja teil tuli käsu korras teha seda, mida öeldi. Nüüd algab reservväelase teenistus, mille käigus peate ise hoolitsema oma oskuste, füüsilise vormi ja teadmiste arendamise eest. Peate ise seisma enda kompetentsi eest oma valdkonnas. Julgustan kõiki hoidma ühendust oma ülemate ja üksusega. Küsige ise neid võimalusi, kus saate tulla harjutama, laskma või oma oskuste täiendamiseks lahendusi otsima. Tahan öelda seda, et vastutus kandub kohe teile, et oleksite valmis täitma Eesti rahva poolt teile pandud ülesandeid.
Loogiline, et kui inimene peab uues keskkonnas kohanema, siis kohe alguses ei ole tal vajalikke oskusi.
Mõnikord tundub petlikult, et kõik ajateenistuses kogetu on negatiivne. Sellega toime tulemiseks kirjuta igal õhtul üles 3 õnnestumist, õpimomenti või lihtsalt positiivset hetke, mis päeva jooksul tekkis. Ka kõige väikseim asi loeb ja püüa neid üles leida. See aitab tajuda oma kogemust teisest perspektiivist ja tunda rohkem häid emotsioone.
Ärevusega toime tulemiseks ja rahunemiseks kasuta ruuthingamist. Hinga sisse 4 sekundit, hoia hinge kinni 4 sekundit, hinga välja 4 sekundit, hoia tühja kopsu 4 sekundit. Proovi hingata nii, et peamiselt liigub kõht.
Tee seda järjest 1-2 minutit, kuni leiad endale sobiva rütmi. Harjuta seda rahulikul ajal iga päev, et ärevust tekitavas olukorras tuleks harjutus rakendamiseks kiiremini meelde.
Ajateenijad on aasta-aastalt muutunud targemaks ja julgemaks, et pöörduda oma vaimse tervise muredega psühholoogi poole. „Ajateenijad pöörduvad psühholoogi poole õigel ajal ja saavad rohkem aru, mis nendega toimub. See peegeldab ka tegelikult üldist pilti, mis ühiskonnas toimub,“ ütles staabi- ja sidepataljoni psühholoog reamees Alice Kääramees. Enamasti on mured seotud meeleolu muutustega, näiteks ärevushäire. Ajateenija võib kogeda suuremat ärevust, sest ta on esimest korda nii pikalt kodust eemal ja täiesti uues keskkonnas.
Uude keskkonda sattudes võib mõnel inimesel sellega harjumiseks rohkem aega kuluda ja tekkida stress. Samuti võib värskel ajateenijal olla raskusi oma privaatsusega, sest sõdurid on paigutatud umbes kahekümnekesi ühte tuppa ja tihtipeale puuduvad kasarmutes eraldi kohad, kus saaks oma lähedastega suhelda.
Lähedastega suhtlemise sagedus ei pruugi olla selline nagu varem, näiteks tihedal väljaõppeperioodil ei ole ajateenijal aega helistada vanematele, kallimale või sõpradele, mis süvendab probleemi veelgi. Samuti tekitavad stressi rutiin, kiire õppimistempo ja võõrastega suhtlemine.
Psühholoogi poole pöördumiste arv on suurem teenistuse alguses.
„Täitsa loogiline, et kui inimene peab uues keskkonnas kohanema, siis kohe alguses ei ole tal vajalikke oskusi,“ lausus reamees Kääramees. Küllaga on näha, et teenistuse jätkudes saavutatakse vajalikud oskused, et enda vaimse tervisega toime tulla.
Kui on raske magama jääda, mõtted ketravad peas või oled pinges, siis kasuta lõdvestumiseks keha skaneerimist. Ole voodis pikali, sule silmad ja suuna tähelepanu oma kehale. Skaneeri oma kehaosi alustades pealaest ja liigu rahulikult varvasteni. Mõtle igale kehaosale vähemalt 3 sekundit (lõug, kael, õlad, käed, sõrmed, kõht, selg jne). Kui tunned kusagil kehas pinget, siis korraks pinguta tugevasti lihaseid selles piirkonnas ja lõdvesta. Harjuta seni, kuni tunned end lõdvestununa.
Oluline on mainida, et psühholoogi vastuvõtule saavad ajateenijad minna igal ajal, isegi siis, kui samal ajal on väljaõpe. Samuti on psühholoogi ja ajateenija vaheline vestlus konfidentsiaalne, välja arvatud juhul, kui patsient on ohtlik endale või teistele. Peale selle on positiivne, et kaitseväes saab psühholoogi juurde mõne nädalaga, kuid tsiviilelus võib selleks kuluda mitu kuud.
„Psühholoogi poole pöördumisel on hästi tähtis see, kui avatud ta (patsient – toim) on, kui palju ta võtab ise vastutust oma psühholoogilise heaolu eest.“ Psühholoogi külastamiste arv oleneb patsiendist.
On neid, kes räägivad avatult, saavad psühholoogilt harjutused ja järgivad neid. Sellised patsiendid saavad endaga üldiselt hästi hakkama ja oskavad oma emotsionaalset tervist hoida. Teisalt leidub patsiente, kes ei järgi psühholoogi soovitusi ja nõuandeid, mistõttu on nende ravi pikem ja keerulisem.
Staabi- ja sidepataljoni psühholoog Alice Kääramees soovitab oma muredega hakata kohe tegelema, mitte siis, kui need kuhjuma hakkavad. Inimene ei tohiks keskenduda sellele, mida ta ei saa muuta, vaid sellele, mida ta ise saab muuta oma mõtlemises või käitumises. „Oluline on teadmine, et ajateenistus on ajutine ja sellel on lõppkuupäev olemas.” Samuti on võimalik abi otsida kaasajateenijatelt, lihtsalt nendega suheldes ja rääkides, et vältida n-ö isolatsiooni jäämist, sest kõik ajateenijad, kellega koos teenitakse, on sarnases situatsioonis. On suur tõenäosus, et keegi tunneb ennast samamoodi ja suudab abivajajaga samastuda.
Kaaslase abi: tugeva ärevuse korral võib olla raskem ennast ise rahustada, siis saaksid appi tulla kaaslased. Kui kaaslane on väga ärevil või paanikas, palu tal häälega välja öelda 5 asja, mida ta näeb enda ümber; 4 asja, mida ta katsub; 3 asja, mida kuuleb; 2 asja, mille lõhna tunneb; 1 asi mida saab maitsta. Ärevuse korral oleme mõtetega tihti mujal, näiteks muretseme väga testisoorituse pärast. Rahunemiseks tuleb kasutada meeli, et tulla tagasi käesolevasse hetkesse.
Viimane konnanahas Auscami vorm jagati välja 2021. aastal Austraalia mandri kaitsjale.
Me kõik oleme vägagi tuttavad Eesti kaitseväe digilaiguga. Eesti digilaik paistab silma oma unikaalse mustri ja domineerivalt rohelise tooniga, kuid planeedil leidub veel põnevamaidki maskeerimislahendusi. Sõdurileht esitleb viis kõige unikaalsemat kamuflaažmustrit üle maailma.
#1
#2 #3 #4 #5
Nimi: Alpine Tundra Pattern
Perekond: woodland
Riik: Prantsusmaa
Nimi: M90F Perekond: splinter Riik: Rootsi
Nimi: Auscam Perekond: konnanahk Riik: Austraalia
Nimi: Type 07
Perekond: digilaik
Riik: Hiina
Nimi: Sitrichtarn
Perekond: rain
Riik: Ida-Saksamaa
lpn Jan Robert Janson
Eesti kaitseväe digilaik on maailma mastaabis omapärane muster, mis välimuselt meenutab piksleid ja värvuselt peegeldab Eesti looduse toone. See töötati välja juba 2003. aastal ning võeti kaitseväes kasutusele 2011. aastal.
Digilaigu muster valiti seepärast, et tehtud katsete järel sulandus see võrreldes kõikide teiste alternatiividega Eesti loodusesse kõige paremini.
Mõistagi ei ole digitaalne kamuflaaž ainus saadaval olev variant. Mustrid jagunevad kuju ja stiili poolest järgmistesse „perekondadesse“: bushstroke, chocolate-chip, digilaik, DPM ehk disruptive pattern material, konnanahk, flecktarn, leaf, lizard, puzzle, rain, splinter, tigerstripe, woodland. Paljud riigid võivad jagada sama mustristiili, kuid kohaliku looduse omapära tõttu võivad värvid erineda drastiliselt.
Kõige unikaalsem kamuflaažmuster leidub Prantsusmaal. Tegu on talvise kamuflaažiga, mida aga iga päev kasutavad 27. mägede jalaväebrigaadi Alpide kütid. Võrreldes meie talvise kamuflaažiga, mis on kahevärviline, on prantslaste versioon erksam ja neljavärviline. Alpine Tundra Pattern on kasutuses lääne-eurooplastel alates 2004. aastast.
Rootsi kaitseväe M90F muster, sõdurite seas tuntud kui „lehehunnik“, on üks seitsmest M90 kamuflaažmustrist. Vorm on teisel pool Läänemerd kasutusel olnud alates 90ndatest ja värvilahendus peegeldab Rootsi tihedalt metsastatud maastikku.
Austraalia kaitseväe viievärviline kamuflaažmuster töötati välja 1970ndatel. Värviskeemi aluseks võeti Austraalia maastik õhust vaadatuna ning vormi kasutati peamiselt troopilistes džunglites ja kõrbe kuivadel põõsasmaadel. Mustrit kasutati 2021. aastani ja on nüüd asendatud Austraalia multicam’i kamuflaažiga.
Nimetus type 07 viitab Hiina rahvaarmees kasutavatele kamuflaažmustritele. Selles mustris vorme toodetakse neljas põhistiilis: universaalne, kõrbe, woodland ja ookean (pildil). Type 07 vorme on Hiinas kasutatud alates 2007. aastast.
Strichtarni kamuflaažmustri võttis esimesena kasutusele Ida-Saksamaa rahvaarmee 1965. aastal. Paduvihma meenutava t pruuni ja beeži mustrit kasutasid 90ndatel ka Argentina, Eesti kaitseliit, Horvaatia, Kõrgõzstan ja Rodeesia. Tänapäeval Strichtarni mustrit enam nii tihti käibel ei näe, sest võrreldes teiste alternatiividega ei sulandu ta piisavalt hästi looduslikke keskkondadesse.
