ISSN 1736-3411
Reede,Teisipäev, 19. veebruar 2021 2017 25. aprill
Vabadussõjast tänapäeva – Eesti sõduri varustus lk 3
Relvad ja noodid käsikäes
Õppetunnid aspirantuurist
lk 5
lk 6
”Paraadmarsile!”–
sel aastal uutmoodi Märkamatult on Eesti vabariigil jälle täitumas väärikas aastanumber – 103. Tänavune aasta on eelnevatega võrreldes veidi erinev, kuna traditsioonilist Eesti kaitsejõudude paraadi 24. veebruaril ei toimu. Selle asemel on aga muud põnevat, millel silma peal hoida. n-srs Sten Markus Laht
T
änavu on ETV-s kaitseväe paraadi ülekande asemel erisaade, kus räägitakse missioonisõduritest, praeguste ajateenijate elust ning relvastusest ja lahingutehnikast. Sõna saavad teiste seas kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem ning 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Vahur Karus. Kui tunnete, et 24. veebruar pole ilma paraadita päris see õige, siis kindlasti võib teile huvi pakkuda ETV+is ilmuv erisaade kaitseväe paraadidest. Arhiivimaterjalide põhjal räägivad ajaloolased Igor Kopõtin ning Jaak Raud, veel saavad sõna näiteks endine kaitseväe juhataja Ants Laaneots ja endine kaitseväe orkestri ülem Peeter Saan. Samuti ilmub pidupäevale vastav Sõdurilehe podcasti erisaade, kus kindral Herem kirjeldab enda karjääri taasiseseisvunud Eestis ja noores kaitseväes. Aga kuidas tähistati vabariigi aastapäeva siis, kui praegusest meediaruumist polnud veel kellelgi mingit ettekujutust?
Foto: Sander Ilvest
Loe lähemalt lk 2
2
Reede, 19. veebruar 2021
Tänavu jääb iseseisva Eesti vabariigi aastapäeva paraad ära viiendat korda
AJALUGU
Vabariigi aastapäeva tähistamine maailmasõdade vahel On 24. veebruar 1936. Eesti vabariik on vast saanud täisealiseks ja tuhanded inimesed kogunevad südapäevaks piduehteis Tallinnasse Vabadusplatsile vaatama traditsioonilist Eesti kaitsejõudude paraadi. Kuid nad ootavad asjatult, sest paraad jääb ära. n-srs Sten Markus Laht
T
raditsioonilist vabariigi aastapäeva paraadi ei toimunud viimati aastal 2007, enne seda just nimelt aastal 1936. Mõlemal puhul oli ärajäämise põhjuseks külm ilm. 85 aastat tagasi määras paraadi saatuse kõigest 10 külmakraadi. Selline külm ei tundu praegusel ajal just üleliia kontimurdev, kuid võttes arvesse tugevat tuult, sõdurite võrdlemisi õhukest välivormi ja pikalt ühe koha peal seismist, tundub mõistlik otsus paraad ära jätta. Samamoodi ei toimu paraadi ka tänavu, kuid juba veidi teistsugusel, kõigile teadaoleval põhjusel. Sel puhul ongi paslik vaadata tagasi sõdadevahelisele perioodile Eestis, et uurida, millised nägid välja iseseisvuspäeva paraadid ning muud 24. veebruariga seotud üritused.
Palju sarnasusi tänapäevaga Kõige esimene Eesti Vabariigi aastapäeva paraad toimus 1919. aastal Peetri platsil (Vabaduse väljakul). See nägi pea 100 aastat tagasi välja pisut teistmoodi kui me praegu näha võime. Plats sai oma nime Vene keisri Peeter I järgi ning selle keskel laius suur nimetatud mehe kuju, mis sümboliseeris Eestis valitsenud Vene tsaarivõimu. Paraadi ülesehitus oli suures pildis sama, mis tänapäevalgi: sõdurid marssisid platsil pidulikku rivisammu, riigi tähtsamad pead pidasid kõnesid ning orkester mängis lõbusat marssi. Isegi muusika oli sarnane nüüdisaegsega: esitati mõistagi hümni ning praegust kaitseväe juhataja marssi – Porilaste marssi. Maaväe- ja lennutehnikat paraadil ei demonstreeritud.
“Eesti on vaba ja iseseisev, Eesti peab jääma vabaks ja iseseisvaks!” “Viimaks jõuavad meie riigi ja sõjaväe juhtivad jõud, peaminister ja sõjaminister K. Päts ja ülemjuhataja kindral Laidoner oma staabiga,“ kirjeldab Tallinna Teataja 1919. aasta paraadi. „Nad käivad ümber platsi kõikide väeosade
Esimene vabariigi aastapäeva tähistamine Peetri platsil, 1919 eest mööda ja tervitavad neid. Siis tulevad nad keskkohta tagasi ja kõige ette peab pea- ja sõjaminister Päts lühikese kõne. Ta tuletab suure päeva tähtsust meelde, tuletab meelde neid raskusi ja kannatusi, mis Eesti läinud aasta jooksul pärast iseseisvaks kuulutamist üle elanud ning kaugele kostuvad sõnad: “Eesti on vaba ja iseseisev, Eesti peab jääma vabaks ja iseseisvaks!”.
Pidu terves Eestis Erinevalt tänapäevast ei peetud pidulikke paraade vaid ühes linnas. Tavaks oli rongkäike ja paraade korraldada üle terve Eesti. Kõige suurejoonelisem neist toimus ikkagi Tallinnas.
Strateegilise kommunikatsiooni keskus Filtri tee 12, 10132 Tallinn tel 717 2415 Peatoimetaja: n-srs Aleksander Espenberg Küljendaja: rms Magnus Harjak
Peeter Tammisto kirjutab oma 2013. aasta bakalaureusetöös “Iseseisvuspäeva pühitsemine Eestis 1919–1940”, et igas asulas, kus oli mõni väeüksus, korraldati keskpäeva paiku paraad, millest võtsid osa lisaks sõjaväelastele ka
Foto: Mati Grafi erakogu
justel ära kadunud väiksemates piirkondades korraldatud paraadid. Taasiseseisvunud Eestis on esindusparaade peetud üldjuhul Tallinnas.
tuletõrjeselts ning alates 1925. aastast ka kaitseliit. Samuti korraldati 1930ndatel kas iseseisvuspäeva õhtul või eelõhtul üle Eesti tõrvikurongkäike, mis lõppe-
sid kalmistutel, kus süüdati vabadussõjas hukkunute mälestuseks küünlad. Esimese vabariigi ajal algas ka tänapäeva kandunud traditsioon korraldada aastapäeva õhtul pidulik aktus. Sõnavõttudega esinesid riigi juhtivad isikud, mängiti kodumaist orkestrimuusikat ning etendati kuulsaid teatritükke. Kõige sagedamini toimus üritus Estonia teatris. Ülemaailmse majanduskriisi tõttu katkes see 20ndate lõpus ja 30ndate alguses seitsmeks aastaks. Ürituse glamuuri ja tähtsust võrreldakse tänapäeva “pingviinide paraadiga”. Kui tuua paralleele praeguse ja tolle ajastu tähistamiste vahel, siis aastapäeva esindusparaad oli suuresti samasugune kui praegu. Kahjuks on logistilistel põh-
Keeletoimetaja: Diina Kazakova Toimetajad: n-srs Irma Jäe n-srs Sten Markus Laht rms Rauno Põld rms Erik Kurist
Fotograafid: n-srs Valner Väino rms Kaimar Tauri Tamm Kaitsevägi internetis: www.mil.ee www.youtube.com/sodurileht
www.facebook.com/s6durileht www.twitter.com/kaitsevagi www.instagram.com/kaitsevagi.edf
Igas asulas, kus asus mõni väeüksus, korraldati keskpäeva paiku paraad.
Aastapäeva esindusparaad oli suuresti samasugune kui praegu. Alates 2008. aastast on neid korraldatud ka Pärnus, Tartus ning Narvas. See võimaldab ka teiste piirkondade elanikel oma silmaga kaeda ning veenduda, et Eesti on kaitstud.
Reede, 19. veebruar 2021
AJALUGU
3
Vabadussõja lõpuks oli Eesti sõjaväel 25 sõjalaeva ja 28 lennukit
M1891
R-20 RAHE
7,62 mm 4,22 kg 5 padrunit 130 cm 12 lasku/min (käsilukuga)
5.56 mm 4,2 kg 30 padrunit 91 cm 750 -875 lasku/min
Kaliiber Kaal Salve maht Pikkus Laskekiirus
Mark V
CV-90
Täismass: 33 t Kiirus: 8 km/h Meeskond: 9 Relvastus: 57 mm Hotchkiss tankikahur Kolm .303 Hotchkiss Mk 1 kergkuulipildurit
Täismass: 34 t Kiirus: 72 km/h Meeskond: 10 Relvastus: 35 mm Bushmaster III kiirlaskekahur 7,62 mm FN MAG kuulipilduja 76 mm suitsu-/kild granaadiheitjad
Vabadussõjast tänapäeva – Eesti sõduri varustus Uus R20 Rahe on kaitseväelaste uudishimu keskpunktiks. Kuid milline oli eestlaste relvastus vabadussõja ajal ning kuidas see üldse eestlaste kätte jõudis? rms Erik Kurist
N
agu me kõik juba sõduri baaskursuse jooksul õppisime, on hea sõdur enda relvast lahutamatu. Sama käib ka ülejäänud varustuse kohta. Hoolimata sellest, kas oled suurtükiväelane, autojuht või laskur, sõltub sinu edukus paljuski just sulle usaldatud töövahenditest. Praegusel ajal on kaitseväel ressursse piisavalt, et pidevalt panustada uue relvastuse hankimisse. Meiesuguse väikeriigi jaoks peabki see nii olema. Selleks, et suurema vastase vastu võidelda, tuleb iga meie sõdur teha lahinguväljal võimalikult tugevaks. Lisaks moraalile peitub võti selle saavutamiseks ka varustuses. Minevikus on eestlastel selles vallas ka raskuseid olnud. Kõige tõsisemad
olid need vabadussõja alguses, kui eesti rahvavägi ja riik olid alles lapsekingades ning hakkasid nullist varustust hankima. Alguses oli puudu kõigest, aga enim just riietusest ja jalanõudest. Algne riidevaru täideti Saksa vägedelt materjali üle võttes, kuid hoolimata eraettevõtete riigistamisest ei suudetud näiteks rahvaväe saapavajadust täita. Siis tulid meile õnnekombel appi soomlased, kellel olid selles vallas suured laovarud. Samuti oli probleeme laskemoonaga. Hoolimata sellest, et Saksa vägedelt võeti kuu aja jooksul üle 23 moonaladu, jäi rahvaväele sellest ikkagi väheks. Nappis ka ebatavalisemat varustust. Näiteks pidi Ajutine Valitsus välja kuulutama nn hobuste mobilisatsiooni
ehk taludest hobuste riigistamise. Isegi siis ei saanud varud täidetud: sõduritel lubati kasutada ka isiklikke hobuseid, kuna rahvaväel polnud neid piisavalt. Tänu liitlaste abile ja eestlaste nähtud vaevale said sõdurid võrdlemisi hästi varustatud. Eesti sõjaväe põhiliseks käsirelvaks oli esialgu Venemaal väljatöötatud vintpüss M1891. Kuna Eestisse jõudis suurem osa relvadest liitlaste kaudu, olid üle poole nendest valmistatud Ameerika Ühendriikides. Eesti sõjaväe arsenalis leidus sellel ajal ka tanke. Vabadussõja ajal oli põhiliseks nendest inglise Mark V. Hiljem jõudis Eestisse ka Renault FT-17, mis oli toodetud Prantsusmaal. Peale Eesti ja tanki päritoluriigi kasutasid seda konfliktides näiteks ka Itaalia ja Suurbritannia relvajõud.
Eestlaseid toetasid ka liitlasriikide sõjaväelased ja vabatahtlikud. Suurimat abi osutasid eestlastele britid ja soomlased. Nimelt laekus mõlemast riigist nii abijõude kui ka käsitulirelvi ja suurtükke. Lisaks võttis Briti Kuninglik merevägi Tallinna lähistel üle ka kaks Nõukogude sõjalaeva, mille nad pärast eestlastele üle andsid. Tänapäeval on kaitseväel piisavalt ressursse, et järjepidevalt välja koolitada reservüksusi ning neile ka uut varustust hankida. Samuti on meil säilinud head suhted liitlastega, kellelt saab varustust hankida ning raskes olukorras ka muu toetuse peale loota. Viimaste aastate jooksul on Eestisse varustust saabunud näiteks Ameerika Ühendriikidest, Hollandist ja Lõuna-Koreast.
Eesti sõdurid marssimas 1918-1919 Foto: Imperial War Museum
Reede, 19. veebruar 2021
UUDISED
Kõige rohkem talvise kutse ajateenijaid asus teenima 1. jalaväebrigaadi ja sõjaväepolitseisse
Kaitseväelased meenutasid Vabadussõja sangari leitnant Julius Kuperjanovi langemist lahinguväljal 2. veebruaril mälestustseremooniatega Tartus ja Võrus. „Väidetakse, et leitnant Kuperjanov tundis oma surma ette,“ ütles mälestuskõnes Kuperjanovi jalaväepataljoni kaplan kapten Mihkel Madalvee. „Sellest hoolimata tuiskas ta kartmatult oma partisane juhtides lahingusse, sütitades neid eredalt põleva sädemega nii, et see põles ka pärast tema langemist kuperjanovlaste südames neid võidult võidule viies.“
Ajateenijad päästsid elu Väljaloal olnud küberväejuhatuse ajateenijad n-srs Nurk ja rms Paas tegutsesid kiiresti, kui nägid möödunud suvel Mustamäel inimest tanklas lamamas. Lähedale jõudes avastasid ajateenijad, et keegi ei olnud abivajajale veel esmaabi andnud. Nad tegid esmase ülevaatuse ning jõudsid järeldusele, et mehel on epilepsiahoog. Üks keeras mehe stabiilsesse külili asendisse ja teine lasi kiirabi kutsuda. Tänu ajateenistuses omandatud esmaabi oskustele suutsid ajateenijad päästa võhivõõra mehe elu.
Scoutspataljon harjutab liitlastega sõjapidamist talvel Neljapäevasel õppusel harjutasid Scoutspataljoni võitlejad koos brittidega rühma- ja kompaniitasemel rünnakuid soomusmasinate vastu. Scoutspataljoni kompaniidele allutati liitlasüksuste tanki- ja pioneeriüksus, mille koosseisu kuulub mitu Challenger 2 tanki. Harjutuse käigus oli tankide põhiülesanne võidelda Scoutspataljoni lahingumasinate (CV90-te) vastu, mis on omadustelt tunduvalt väiksemad, aga ka mobiilsemad kui tankid. „Scoutspataljon on lahinguvalmis üksus olenemata aastaajast ning kellaajast,“ ütles Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Eero Aija. Talvine nädal pakkus võimaluse kinnistada ja parandada võitlejate oskuseid, et tegutseda ka kõige keerulisemates oludes. „Esiteks, olles osa Eesti kaitsmisplaanist, peavad meie sõdurid olema edukad ka väga nõudlikes talveoludes,“ ütles liitlaste lahingugrupi ülem kolonelleitnant Jim Handfield. „Teiseks, koostalitlusvõime arendamine eeldab pidevat koosharjutamist, et lihvida erinevates oludes tegutsemist. Kolmandaks saavad minu sõdurid tänu harjutamisele nende jaoks tundmatutes karmides oludes teada, milleks nad võimelised on, ja usku, et nad saavad hakkama igas olukorras.“
Vabariigi aastapäeva tähistamine ilma paraadita n-srs Sten Markus Laht
T
avapäraselt on õhuvägi korraldanud piduliku ülelennu Vabaduse väljakul, aga sel aastal tehakse seda suuremalt kui enne kombeks oli. 24. veebruari hommikul umbkaudu kell 9 tõusevad liitlasväed Ämarist õhku, et Eesti suurematele linnadele tunniajane tiir peale teha. 2. jalaväebrigaadi selleaastase vabariigi aastapäeva üks suurim sündmus toimub aastapäeva eelõhtul, kui Taara linnakus on pidulik brigaadi rivistus. Selle käigus esineb kõnega 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Tarmo Metsa, misjärel antakse tublimatele ja silmapaistvamatele tegevväelastele üle uued auastmetunnused. 24. veebruaril osaleb brigaadi juhtkond vabariigi aastapäeva tseremoonial Tartu Vabadussõja ausamba juures. 1. jalaväebrigaadil ja küberväejuhatusel on aastapäeval peamiselt esindusülesanded. Tapa linnaku lipuväljakul toimub aastapäeva hommikul lipuheiskamistseremoonia, kus osalevad õhutõrjepataljoni tegevväelased. Küberväe-
juhatus tähistab vabariigi aastapäeva piduliku rivistuse ja õhtusöögiga oma linnakutes. 19. veebruaril heiskavad Tallinna 21. kooli juures väejuhatuse kaitseväelased ja kooli esindajad lipu ning asetavad pärja Raua tänava lahingus langenud sideväelaste mälestuseks. “21. kooli ja staabi- ja sidepataljoni seob üks eriline sündmus Eesti ajaloos. Selleks on ainus relvastatud vastuhakk Nõukogude Liidu okupatsioonile, mida tuntakse kui Raua tänava lahingut,“ ütleb küberväejuhatuse ajateenija, nooremseersant Hans Hubert Sams. “Käies iga aasta 21. kooli juures kõnelemas ja pärga panemas, kindlustame, et see sündmus ei unune meil iialgi ning niimoodi mälestame ka neid, kes selles lahingus osalesid ja hukkusid.” Merevägi korraldab piduliku rivistuse Miinisadamas 22. veebruaril. Praegu Belgias NATO miinitõrjegrupis lähetuses olev miinijahtija EML (Eesti mereväe laev) Ugala meeskond saadab aastapäeval välja videotervituse kodusadamasse, Eestisse naaseb juunis.
Pärja asetamine 21. kooli ette staabi - ja sidepataljoni taasloomise aastapäeval 30. oktoobril 2020
Külmakartmatud ajateenijad, TERE! n-srs Irma Jäe
V
eebruaris alustas oma ajateenistust enam kui 400 noort. Teenistusse asuti kaitseväe väljaõppekeskustes üle Eesti. Algav teenistus kestab 11 kuud ja selle käigus õpetatakse välja tulevased kaitseväe juhid ja spetsialistid. Eesti kodanikust noormeestel tekib seitsmeteistaastaseks saamisel kaitseväekohustus. Ajateenistusse võib asuda ka omal algatusel. See on hea võimalus kavandada seda teadlikult oma eluplaanidesse ja läbida teenistus varakult. Ajateenistuse läbimine annab teadmisi ja kogemusi ning avardab karjäärivaliku võimalusi. Pärast teenistust on võimalus astuda näiteks kaitseväe akadeemiasse ja alustada ohvitserikarjääri või jätkata Logistikapataljoni ajateenia postil, õhuväe lennubaasis Ämaris 3. veebruaril kutselise tegevväelasena näiteks Scoutspataljonis. Samuti saab keskenduda kasutama ja hooldama. Sulle tutvus- autojuhid erinevatele 1. jalaväebrigaadi teistele olulistele ülesannetele: edasi- tatakse kaitseväes kehtivaid reegleid, üksustele. Sõjaväepolitsei vahipataljonis õppimisele, karjäärile ja pere loomisele. väeosa sisekorda, rivis liikumist ja muid asus teenistusse ligi 130 ning mereväes ligi 30 kutsealust. Kaitseressursside amet kutsub ajatee- teenistust reguleerivaid õigusakte. nistusse kolmel korral aastas. Veeb- Argipäevad algavad hommikuvõim- 2. jalaväebrigaadis alustas väljaõpet ruari- ja juulikutsest õpetatakse aja- lemisega ning esimesel nädalal soo- üle 40 ning toetuse väejuhatuse teenistuse käigus välja reservüksuste ritavad ajateenijad kehalise võimete logistikapataljonis ligi 30 sõdurit. juhtivkoosseis ning autojuhid. Oktoob- kontrolltesti. Esimesed nädalad on Küberväejuhatuses alustas teenistust üle rikutse ajateenijad hakkavad tulevikus huvitavad, samas intensiivsed ja valdav 40 sõduri, kelle väljaõpe toimub sel aastal reservüksustes rivikoosseisu kuuluma. osa päevast kulub õppetööle. Vaba aega esimest korda kaitseväe Ämari linnakus. ei ole ülemäära palju, kuid piisavalt, et õhtusel ajal lähedastega suhelda. Ajateenistus algab igas väeosas sõduri Selle aasta talvise kutsega alustas Viru jala- „Talvine kutse on ehk kõige olulisem, baaskursusega. Esimesel nädalal saad väepataljonis teenistust üle 130 sõduri, sest nende sõdurite väljaõppest ja teokätte varustuse ning õpid seda õigesti kellest koolitatakse nooremallohvitserid ja tahtest oleneb kui häid sõdureid me Foto: rms Kaimar Tamm
Julius Kuperjanovi surmast möödus 102 aastat
Ajateenijatel on läbi aastate saanud traditsiooniks demonstreerida teenistuse jooksul õpitut aastapäeva paraadil. Seekord sellist võimalust pole, kuid aastapäevaga seotud erilisi sündmusi siiski korraldatakse.
Foto: n-srs Valner Väino
4
Ajateenistuse olemus
Esimesed emotsioonid
õpetame suvel ja sügisel teenistusse tulevatest kutsealustest,“ ütles Viru jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Tarvo Luga. „Lisaks sellele, et nad saavad sõjalise juhtimise baasõpet, anname me neile ka süvendatult õpeta-
Talvine kutse on ehk kõige olulisem. mise koolitust, et nad oskaksid võimalikult hästi tulevikus oma nooremaid kamraade aidata vajalike teadmiste omandamisel.“ Talvine kutse Ämaris on alustanud oma väljaõpet täie hooga ja käimas on esimesed relvadrillid, mille käigus ajateenijad õpivad tundma oma teenistusrelva. Reamees Denis Sergejev on teenistuses olnud juba kaks ja pool päeva ning siiamaani on kõik talle meeldinud. Esimene päev oli tema sõnul küll pisut pingeline, sest oldi graafikust maas, aga edasine teenistus tõotab tulla põnev. „Tegemist on ikkagi algajatega nagu me kõik olime teenistusse tulles,“ arvab rühma ajateeniast instruktor nooremseersant Tarvi Rahuoja, kes ise alustas teenistust juulis. „Paljud asjad on ikka väga sarnased. Saame näha peegelpildis, missugused meie olime, kui siia jõudsime. Meie põhiülesanne on ennekõike õpetada uutele teenistujatele distsipliini – seda, kuidas tulla toime kaitseväes.“
Reede, 19. veebruar 2021
REPORTAAZž
5
Eesti kaitseväe orkestri juured ulatuvad aastasse 1918
Relvad ja noodid käsikäes Kaitseväe orkester täidab tähtsat rolli. Traditsiooniliselt on sõjaväe orkester hoidnud võitlejate moraali lahingus kõrgel, kuid rahuajal keskendub pillimäng pigem tsiviilmaailma ja sõjamaailma sidumisele. rms Rauno Põld
Tsiviil- ja militaarmaailm Esmapilgul võib tunduda orkester kaitseväe süsteemis pisut võõras, aga mõtestades lahti selle üksuse tähtsust nii kaitseväelastele kui ka Eesti ühiskonnale, meenub kiirelt selle olulisus. Orkestri andekad pillimängijad toetavad riiklikke ning tsiviil- ja sõjaväelisi esindusüritusi, levitavad sõjaväemuusikat ning hoiavad rahva moraali kõrgel. “Eestis ei ole palju professionaalseid puhkpilliorkestreid, mistõttu on üldjoontes oluline, et Eestis on selline orkester, mis toetab ja edendab Eestis puhkpillimängu kultuuri,“ mõtiskleb nooremseersant Kerit Ilves, kes kaitseväe orkestris olnud aastast 2020. Ta
hindab kõrgelt seda, millega orkester senimaani silma on paistnud. Orkestri saatel mööda tänavaid marssimine täidab teda uhkustundega, sest see kõik on lihtsalt nii võimas. Kapten Vasar nendib, et orkestri esinemised nii koolides, kultuurimajades, paraadidel kui ka tseremooniatel toob kaitseväge eraisikutele lähemale. Esinemiste, proovide ja kontsertide eesmärk on hoida traditsioone elus. See on justkui siduv komponent militaarmaailma ja tsiviilmaailma vahel.
Orkestri nimekirja kuulub: • • • • • •
Orkestri liikmeks saamine on suur saavutus, aga teekond selleni ei ole kerge. Esimene eeldus on see, et pillimängijal on muusikaline kõrgharidus. Pärast konkursil osalemist, mille vältel tuleb eelkõige näidata oma muusikaoskusi, toimuvad vestlused ülematega. “Tööle kandideerimiseks tuleb saata oma elulookirjeldus,“ seletab nooremseersant Marten Altrov. „Selle põhjal kutsutakse valitud kandidaadid ettemängule. Enda oskuste näitamiseks tuleb omal vabal valikul ette valmistada 3-4-minutiline teos või osa teosest.” Teine eeldus on ajateenistuse jooksul edukalt läbitud nooremallohvitseri kursus. Kui need kursused pole enne läbitud, siis saadetakse tulevased orkestri töötajad seda tegema, sest kõikidel muusikutel on ka oma sõjaaja ülesanded. Kapten Vasar toonitab, et orkester koosneb tegevväelastest, kellel peab olema vastav väljaõpe. Väljaõppe olemasolu ja pidevad lisaõppused aitavad vajaduse korral oma kohustusi riigi ees edukalt täita. Altrov ja Ilves said möödunud aasta novembris selle proovikiviga suurepäraselt hakkama. Oma kogemust meenutavad nad pigem positiivsel noodil, tuues
15 puupuhkpilli 16 vaskpilli 5 löökpilli 3 ohvitseri 1 orkestri veebel 1 noodihoidja
Piirangud muusikat ei takista
Sõjaaja kohustused
Foto: kaitsevägi
O
rkester on sõjaväeelu osa olnud niikaua kui on marsitud või isegi pikalt enne seda. Esimesed sõjaväe orkestrid tekkisid Otomani impeeriumi ajal, kus oma võimsat heli said demonstreerida Janissaaride armee pillimängijad. Rahuajal keskendusid nad juhtkonna lõbustamisele õukonnas, aga sõjaretkedel oli eesmärk võimalikult palju lärmi teha oma instrumentidega. See lärm lõi vastase linna kaitsjatel moraali nii alla, et pahatihti tehti juba linnaväravad eos lahti, sest ehmuti selle meeletu müra peale. Kaitseväe orkestri praegune ülem kapten Simmu Vasar kinnitab, et kuigi nüüd on eesmärgid teised, siis marsitakse ikka sama uhke sammuga edasi. Eesti kaitseväe orkestri juured ulatuvad aastasse 1918, kui loodi 1. jalaväepolgu orkester. Aastate jooksul on kasvanud sellest välja kaitseväe toetuse väejuhatuse struktuuriüksus, mis tegeleb sõjaväelise muusikakultuuri edendamisega. Praegu kuulub orkestri nimekirja 41 inimest: 36 orkestranti, 3 ohvitseri, orkestri veebel ja noodihoidja
Kaitseväe orkester marsib Raua tänava lahingu mälestuskivi juurde Tallinnas 30. oktoobril 2020 välja õpitud teadmised nooremallohvitseri kursuse jooksul. Orkestrisisesed pillirühmad on nagu väikesed jaod, kes vajavad iga päev juhendamist, juhtimist ja tagasisidet. Silmaringi laiendamine, instruktori kursuse väljaõpe, alluvate korrektne tagasisidestamine ja taktilised manöövrid – kõik õpitu on aidanud kaasa allohvitseridest muusikute karjäärile. “See on põnev ja mitmekülgne – oled
muusik ja tegeled ka riigikaitsega,” on Ilves rahul läbitud kadalipuga. Pillimängijatele ei ole võõraks jäänud ka metsalaagrid ega lahinguvalmiduse õppused. Laskelaagreid, üldfüüsilisi teste ja täiendõpet korraldatakse selleks, et õpitu ei ununeks. Kuigi suur osa nende igapäevaelust on seotud proovide, lugude salvestamise ja esinemistega, on orkestrandid alati valmis täitma oma sõjaaja kohustusi.
Kaitseväe orkestri tegemisi on limiteerinud koroonapiirangud, kuid endiselt on suudetud olla edukalt pildis. Kaasa on aidanud eelmisel aastal loodud sotsiaalmeedia kanalid nii Facebookis kui ka Instagramis, mille kaudu saavad huvilised nende tegemistel silma (ja kõrva) peal hoida. Orgaaniliselt on muutunud orkester tänapäevasemaks, tehes edukat koostööd kuulsate muusikutega, saates laiali südamlikke jõulutervitusi ning olles aktiivne oma sotsiaalmeedia kanalites postituste ja otseülekannetega. Orkestrandid teevad pidevalt proove ning salvestavad muusikapalasid eesmärgiga viia oma sõnum kaugele. „Edasine tegevusplaan on pigem tihe,“ ütleb kapten Vasar õnnelikult. „Koostöö Ameerika Ühendriikide sõjaväe orkestriga, saateformaadis kevadkontsert ning klassikaline sõjaväe orkestri video, mida filmitakse riiklikult tähtsates asukohtades üle Eesti – need on plaanid lähitulevikuks.“ Janissaaride sõjaväe orkestri peamine ülesanne oli vaenlast hirmutada. Eesti kaitseväe orkester saab olla õnnelik selle üle, et põhifookus on omade tahte liitmisel ja moraali kõrgel hoidmisel. Kuigi teekond kaitseväe orkestri muusikuks saamiseni on pikk ning nõuab kindlasti palju talenti, täidavad orkestrandid oma ülesandeid riigi ja rahva ees uhkusega.
Eesti kaitseväe orkestri ülemad:
Kaitseväe orkestri sügiskontsert Estonia kontsertsaalis 12. novembril 2020
Foto: kaitsevägi
•
1993 –1994 kapten Aivar Raigla
•
1994–1996 kolonelleitnant Indrek Toompere
•
1996–2019 kolonelleitnant Peeter Saan
•
2019 – … kapten Simmu Vasar
6
Reede, 19. veebruar 2021
KOGEMUS
Iga aasta valitakse ligi 100 ajateeniat aspirantuuri
Õppetunnid kursuselt, kuhu ei satu ükski autojuht ega kuulipildur Kaitseväes on kursus ajateenijatele, mis keskendub akadeemilise keskkonna loomisele. See õppekeskkond ei ole rajatud rangele distsipliinile, vaid vastutuse võtmisele. Sellel kursusel õppivad reservohvitserid on ise need, kes võtavad vastutuse oma sõdurite eest. n-srs Aleksander Espenberg sooja klassiruumi, kui on vaja käsku kirjutada. Kuna jalaväe eriala aspirantuuris oli üle 50 võitleja, siis kahjuks ei saanud mina maastikul harjutada rühmaülema rolli. See eest sain ma metsalaagris olla administratiivrühmaülem. Parima juhtimiskogemuse maastikul sain vastase üksuse jaoülemana.
Mõtle piiridest välja
Instruktor on arvatust kavalam Suur osa aspirantuuris õpetatud teooriast tiirleb ümber käsu kirjutamise. Kui võrrelda aspirantuuri nooremallohvitseri kursusega (NAK), siis esialgu j1äreldasin, et aspirantuur on justkui NAK steroididel. NAK-is tuli rühmaülema käskudest kirjutada jaoülema käsk ja esitada seda nii, et jao iga üksikvõitleja saab oma ülesandest aru. Aspirantuuris tuleb kirjutada kompaniiülema käsust rühmaülema käsk. Käsku võib esitada küll terve rühma ees, aga rühma juhtkond ja jaoülemad ehk käsugrupp peavad oma ülesandest üheti aru saama. Aspirantuuris sain kirjutada käsku teisel nädalal. See oli ka ühtlasi nädal, kus saime igal hommikul uue käsu ja esitasime oma valmistoote õhtuti instruktoritele. Enne seda nädalat lõppesid meil tunnid kella viiest, kuid mitte käsunädalal. „Kui täna lõpetame tagasisidega pärast öörahu, siis homme hommikuvõimlemist ei toimu,“ mäletan ma väga selgelt kursuseülemat kapten Taavi Moori ütlemas. Mõni päev läks maastikuskitši, käsu koostamise ja tagasisidega üle öörahu. Keegi ei kurtnud, sest hommikuvõim-
Viimane päev metsalaagris. Aspirandid kooskõlastavad maastikumudelil rühmarünnaku viimaseid detaile. Lahojärve lähistel 21. novembril lemise ärajäämine oleks tunnikese meie ööund pikendanud. Instruktoril oli aga salakaval plaan, millest meil polnud aimugi. Tol õhtul esitasime eriti aktiivselt küsimusi, et venitada tagasisidestamist üle öörahu. Viimane käsu esitaja oli oma käsuga poole peal, kui instruktor vastas meie küsimustele. Kell oli 21.57. „Ära tegime,“ mõtles iga 2. rühma aspirant, kui ühtäkki instruktor küsis: „Kellelgi on veel küsimusi?“ ja lõpetas tunni. Seda me ette ei näinud. Meie plaan oli luhtunud. Järgmisel hommikul kell 6.05 oli kõigil spordidress seljas ja alustasime oma tavapärast hommikujooksu.
Ohvitserina harju ebamugavustega varakult Käsunädal kulmineerus käsu hindamisega ning pärast seda ei näinud me ühtegi käsku mitu nädalat. Järgmised kompaniiülema käsud saime aspirantuuri metsalaagris. Laager ise kestis neli päeva ja oli
Foto: n-srs Rasmus Luik
täielik vastand käsunädalale. Siis kirjutasime oma käske klassiruumides, kus olid ideaaltingimused mõttetööks ja kirjutamiseks. Soojas, valgusküllases kasarmutoas on hoopis lihtsam kirjutada käsku kui metsas.
Esialgu järeldasin, et aspirantuur on justkui NAK steroididel. Pärast tundide kaupa lumes sumpamist ja külmetamist mõtlesin ma ainult sellele, kuidas peagi end jaotelgi ahju ümber mõnusalt kerra tõmban. Selle sama ahju ümber saime ka igal õhtul käske kirjutada. Käsu kirjutamisel muutus kõige raskemaks osaks unega võitlemine. Kui lõõmavas ahjus puuhalud praksuvad ja väljas on 18-kraadine pakane, siis uni on kiire tulema. See eest olid meie tunniajased ahjuvalved sisustatud käsu kirjutamisega. „See ei peagi lihtne olema,“ torkas mulle pähe. Ei sõjaajal ega õppustel ei saa ohvitserid minna
Viimasel nädalal tegime rühmarünnakuid. Neljast jaost oli alati üks, kes sai vastast mängida. Mina sain esimesena aspirantide rühmale vastutegevust teha. Ka kapten Moori tuli meiega kaasa. Saabusime maastikule 20 minutit varem kui meid ründav pool. Aega oli vähe, aga kaitse tuli püsti panna. Meie asukoht oli küll enam-vähem teada, sest kaardil oli meie eeldatavasse asukohta tõmmatud suure punase ringiga „VASTANE 1“. Jaoülemana mõtlesin kohusetundlikult, et õppe eesmärgil pean oma mehed kuskile ringi sisse paigutama. Vaatasin endale parasjagu välja sobivat künkaharja. „Näe, sinu ülesanne on kontrollida seda teederisti,“ ütles kapten Moori. „Sa ei pea tingimata ringi sisse jääma, kui suudad teed mujalt kontrollida.“ Ta osutas käega teisele künkale. Otsustasin viia oma mehed teisele poole teed ja panna kaitse püsti hoopis teisele künkale. Positsioonid olid paigas ja jäime vastast ootama. Vastased tulid täpselt sinnapoole, kuhu ma oleksin enda esialgsed positsioonid pannud. Ühtäkki andis terve minu jagu vastaste rühmale tuld külje pealt. Seda nad ei oodanud. Nüüd pidid nad meid ründama üle tee! „See oli geniaalne lüke positsioonid teisele poole teed paigutada, aga oleks ma kohe selle peale tulnud,“ mõtlesin ma muigega ja vaatasin, kuidas rühm kohmakalt end rünnakrivistusse seab. Meil oli nii palju manööverdamisruumi ja nägime juba kaugelt vastase liikumisi ette. Kuna harjutuse lõpuks pidi rühm meie jaost läbi ründama, siis saime käsu mängida seisvaid sihtmärke seniks, kuni nad saavad oma manöövri lõpetada.
Kursuse tagasiside Iga harjutuse lõpus andsid aspirantidele tagasisidet instruktorid. Kursuse lõpus avanes võimalus aspirantidel anda enda hinnang kogu kursusele. Negatiivse poole pealt arvasid aspiran-
did, et kõik oleks võinud proovida rühmaülemad olla. Peale selle tõid paljud välja ka instruktorite kogemustest lähtudes erinevad nõudmised praktilistele harjutustele. „Õppekava oli uus, mistõttu tuli suur osa õppematerjalist käigult teha või improviseerida,“ ütleb kapten Moor, tõdedes, et järgmine kord reguleeriks ta rohkem, kes ja kus saavad rühmaülema rollis olla. Samas kiitsid kursuslased käsuõpet.
Tänavune aspirantuuri kogemus tervikuna oli selline, millest oleks kahju olnud ilma jääda. „Käsuõpe oli põhjalik ja andis väärtuslikke nippe, mida rakendada edaspidises teenistuses,“ ütleb küberväejuhatuse staabi- ja sidepataljoni staabisiderühma aspirant Marten Aun. Kogu kursuse õnnestumisi ja ebaõnnestumisi on veel keeruline hinnata. Kapten Moor saab selle edukust hinnata alles pärast kevadisi õppusi. Samas arvab ta, et tänavuse aspirantuuri kogemus oli miski, millest oleks kahju olnud ilma jääda.
Pildil: n-srs Mattias Muuk-Adrat
R
eede õhtul Kuperjanovi Taara linnakusse jõudes olin ma ühtlasi elevil ja pisut närviline. Juhuste kokkulangevusel sain ma vähem kui 24 tundi tagasi teada, et kolin kaheks kuuks Tallinnast Võrru Kuperjanovi jalaväepataljoni. Kohale jõudes sain ma mõnusa üllatuse osaliseks, sest juba esmaspäeval ootas mind esimene suurem testtöö. See pidi olema äärmiselt lihtne, kuna oli lubatud kasutada ühe A4-suurust spikrit. Spikker tuli aga ise valmis kirjutada kahel varasemal nädalal omandatud materjali põhjal. Ma olin kahe nädala võrra maha jäänud ja testi tegemine tundus esialgu kindel läbikukkumine. Need, kes hiljem kursusele jõudsid, ei olnud kohustatud testi kohe sooritama, vaid said võimaluse teha seda neli nädalat hiljem. Veel viimasel õhtul olin kahe vahel, kas jätta testile minemata või proovida ja anda endast parim. Otsustasin teise kasuks, sest isegi kui peaksin läbi kukkuma, saan teada testi küsimused. Kaotada ei olnud justkui midagi. Siiani ei tea ma testi täpset tulemust, kuid diplomil on test arvestatud.
Reede, 19. veebruar 2021
REPORTAAZž
~3200
7
uut inimest liitub igal aastal kaitseväega
Parimad ohvitserid ja allohvitserid saamas ergutuspreemiaid Eesti sõjamuuseumis 16. novembril 2020
Foto: kaitsevägi
Eeskujulik ajateenistus laob vundamendi karjäärile
Kaitseväe ja erasektori koostöö on kasulik nii militaarmaailmale kui ka majandusele. 2020. aasta ohvitser ja aasta allohvitser innustavad ajateenijaid pingutama, sest eeskujulik teenistus aitab kaasa edukale karjäärile.
rms Rauno Põld
K
aitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem andis möödunud aastal kaitseväe 102. aastapäeva pidulikul üritusel üle preemiad. 2020. aasta ohvitseri preemia pälvis kolonel Vahur Karus ning aasta allohvitseri tiitli sai vanemveebel Andres Pajur.
seväelasi, toetada infotehnoloogilist varustatust ja tõsta isikkoosseisu üldhariduslikku taset. „Üksteise mõistmine ja tihedam suhtlus on ikka need, mis viivad edasi,“ ütles sihtasutuse nõukogu esimees reservkolonelleitnant Toomas Luman ning tänas kaitseväelasi ja kaitseliitlasi nende panuse eest ühiste väärtuste hoidmisel. Ta toonitas, et riigi edukamaks ja kaitstumaks muutmisel peavad erinevad sektorid koos tihedalt töötama.
2020. aasta parimad
5000 euro suurune preemia Aasta allohvitser vanemveebel Pajur on kaitseväes teenistuses 2004. aastast. Vanemveebel Pajur on sõjalise hariduse omandanud kaitseväe lahingukoolis ning käinud nii Ukrainas kui ka Suurbritannias end erialaselt täiendamas. Ta on osalenud mitmel korral välisoperatsioonidel ning teda on tunnustatud kahel korral nii kaitseväe juhataja teenetemärgi kui ka teenistus-
„Üksteise mõistmine ja tihedam suhtlus on ikka need, mis viivad edasi.“ Foto: kaitsevägi
Aasta ohvitser kolonel Karus on kaitseväes teenistuses 1993. aastast. Ta on sõjaväelise hariduse omandanud Rootsis ja Ameerika Ühendriikides, teeninud muu hulgas Scoutspataljoni ülemana ning kaitseväe juhataja sõjalise nõunikuna. Aastatel 2002–2003 osales ta missioonil Kosovos ning 2006–2007 Eesti kontingendi ülemana Afganistanis.
Kolonel Vahur Karus kõnelemas personalijuhtide koolituspäeval Tapal 4. septembril 2019 märgiga ning ühel korral pioneeripataljoni rinnamärgiga. Aasta ohvitseri ja allohvitseri tiitli pälvinud saab riigikaitse edendamise sihtasutuselt 5000 euro suuruse preemia. Selle sihtasutuse on loonud Eesti riik ja Eesti kaubandus-tööstuskoda 2004. aasta juunis, et tunnustada kait-
„Riigikaitse rahastamine on otseselt seotud meie majanduse hea käekäiguga ja ettevõtjal on selles väga suur roll,“ ütles kolonel Karus kaubanduskoja ajakirjas Teataja (4/2020). Ta nentis, et ettevõtetel ja kaitseväel on väga suured võimalused koostööks, sest panustades riigikaitsesse toetame ka majandust. „Eesti ettevõtjad hoolitsevad selle eest, et meil oleks kõik vajalik olemas: alates toidust sööklas kuni kasarmute ehituseni.“ Kaitsevägi on ainulaadne organisatsioon, millega liitub igal aastal ligi 3200 uut inimest. Võib jääda tähele-
panuta asjaolu, et väärtused, millega noor inimene pärast ajateenistust reservi astub, ei ole hindamatud mitte ainult kaitseväele, vaid kogu ühiskonnale. Ajateenistuse läbinud nooruki unikaalsed oskused ja kogemused on ettevõtte pikaajalisele edule kasulikud.
Väljaõpe koolitab juhte erasektorisse „Jaoülem on küll madala taseme juht, aga samas peab ta omama kontrolli, tagama korra, hea väljaõppe ja olema otsustaja oma üksuse üle,“ ütles veebel Pajur. Juht peab samuti tundma oma jagu ning teadma nende tugevaid ja nõrku külgi, see aitab tal paremini seista oma inimeste eest. „Selline kooslus aitab kaasa õnnestumisele, edule ja suhtuda austusega oma üksusse. Sama kehtib ka tsiviilmaailmas.“ Tsiviilmaailmas nõutakse juhilt kiiret tegutsemist. Pajur toob välja, et üks suurim saadud õpikogemus ajateenistusest oli pidev valmisolek tegutseda, olgu see siis mõtestatud või mõtestamata tegevus. Peale selle kasvatas väljaõpe temas enesedistsipliini ja oskuse kohaneda igas olukorras. Kaitsevägi koolitab välja juhte, kes oma ajateenistuse jooksul võivad juhendada üle 30 inimese. Tänu väljaõppele osatakse paremini planeerida oma aega, juhtida meeskonda ja rakendada teenis-
tuse jooksul saadud teadmisi. „Käsu koostamise ja andmise oskus on tsiviilelus kasulik, sest tegu on konkreetse juhisega ülesande lahendamiseks ning selle andmisega kaasneb ka enesekindlus ja usk sellesse, et ülesanne saab lahendatud,“ ütles Karus. Ajateenistuse jooksul on noorel inimesel võimalik koguda hulganisti praktikat, pole vahet, mis eriala sõduriga on tegu. Pioneerid on ehitanud sildu, meedikud reaalselt abistanud inimesi, tagalapataljoni võitlejad juhtinud logistikaprotsesse, kaamerameeskonnad loonud uudislugusid ja autojuhid lihvinud oma oskusi ekstreemsetes oludes sõites. „Ajateenijad oskavad kollektiivis toime tulla ja on orienteeritud meeskonnatööle, et täita ühist eesmärki,“ võtab kolonel Karus juhiõppe lühidalt kokku. Juhtimiskogemus, planeerimisoskus, grupidünaamika mõistmine ja teoreetilised teadmised – need oskused kirjeldavad edukat liidrit ettevõttes. Ajateenistus võib kesta küll 11 kuud, aga kogutud teadmised on abiks terveks eluks. Tragi ajateenija võib enesele teadmata luua enda tuleviku karjäärile vundamendi. Olles eeskujuks teistele, panustab noor juht riigikaitse edendamisse, kuid samal ajal arendab endas vajalikke oskusi, et edaspidises elus juba raskustega paremini toime tulla.
8
Reede, 19. veebruar 2021
NAER JÄTTA! rms Keegi seiklused
arvan, et pool pataljoni kuulis, kuidas mu süda vajus saapasäärde ja higi hakkas otsa eest tilkuma. Ma jäängi nüüd vahele, kuidas ma julgesin tulla vale mütsiga rivistusele? Me kõik ju teame, kuidas veeblid suhtuvad sellesse, kui sa ei ole õiges vormiriietuses. Kus mu see neetud müts on?!
Kõik minu kaasvõitlejad olid juba õigeks ajaks rivvi jooksnud, aga mina ikka veel paaniliselt tuuseldasin toas. Mu kapi sisu oli laiali, voodi sassis ja isegi prügikast laiali tõmmatud– eesmärgiga leida sõduri üks kõige tähtsam vormielement. See kuradima digilaiguline nokamüts oli kadunud! Keegi kas tegi minuga nalja, varastas selle või veel hullem – ma kaotasin selle ise ära?! Rivistus algas minuti pärast ja sõdur peab ju kiirelt reageerima. Haarasin esimese ettejuhtuva mütsi, milleks oli panama. Voltisin selle kiirelt sobivaks, asetasin pähe, jooksin peegli eest läbi ja juba olingi maja ees rivis.
Veebel jätkuvalt seisis meie rivi ees, venitas rivistust nii nagu alati, vaatas võitlejatele silma ja hakkas midagi ütlema. Mu süda puperdas nii kiirelt, et ma ei suutnud moodustada ta sõnadest lauseid, ma olin kindel, et minu viimne tund oli saabunud. Mu silme eest jooksis läbi, kuidas ma öö läbi mopitan, nädalavahe-
Kuri veebel alustas õhtuse loendusega ja otsustas millegipärast just täna käia kõikide üksuste eest isiklikult mööda. Meie rivi ees jäi ta seisma ja ma
KÄSUNDUSOHVITSER AASTA
AUASTE
NAISENIMI VÄERIND
AMPER OLÜMPIAVÕITJA VIITSEADMIRAL RUMEENIA RAHVALAUL
2 × TÄHT IDAMAA RIIK VALITSEJA ETV SAADE AASIAS „... 69” NÄRVIRAKK MEHENIMI EHK
MASTI RÕHTPUU KAELUSTUVI
LÄÄNIMEES
ANNO
ULTRA LIGHT
TALVELE OMANE
AUASTE JA MUUD KESKAEGKONNA AJASTU AAR ANSAMBEL LOOM (INGL. K.)
HÜVASTI! (PRANTS. K.) NAISENIMI ...-STOP RATSAVÄELANE VIIRASTUS SPORDIVAHEND JO-...-MI VÕITLUSVÄLJAK UNITED STATES
LOOSIME AUHINDU!
Et võita müts või akupank, käitu järgmiselt: 1. Lahenda ristsõna. 2. Saada ristsõna vastus aadressile sodurileht@mil.ee, lisa enda kontaktandmed ja sul on võimalus võita.
Võitja kuulutame välja järgmises Sõdurilehes.
Vastus: TORKERELV
Eelmise numbri ristsõna vastus oli „rindejoon ”. Võitjaks osutus rms Lars Markus Linnupõld suurtükiväepataljonist
tusel toimkonnas olen ja iga õhtu vetsu koristan. Mõtlesin juba seletuskirja esimesed lausedki välja. Reamees Keegist saab kohe pataljoni naerualune – anna nüüd oma sõimuvalang, härra veebel. Olin valmis kõige hullemaks, aga juhtus midagi ootamatut. Veebel soovis meile lihtsalt ilusat õhtut ja kõndis edasi. Mis mõttes ta
kõndis lihtsalt edasi, mul ju oli vale müts peas?! Kas ma suutsin selle volditud panamaga tõesti kogu pataljoni ära petta ? Igatahes oht oli möödas, õhtune rivistus möödus edukalt ja isegi müts tuli lahingpaarilise kapist välja. Ütles, et kogemata läks nii ja ma ei saa talle seda pahaks panna, sest midagi ju tegelikult ei juhtunud.