Sõdurileht 9.05.2023

n-srs Rasmus Kuslap

Eesti kaudtulevõime tegi 2020. aastal suure hüppe, kui Lõuna-Koreast jõudsid meieni esimesed liikursuurtükid K9 Kõu. Tollal olid sõidukid veel Lõuna-Korea maskeerimisvärvides ja meie jaoks uued. Nüüd koolitatakse välja juba teist lendu ajateenijaid, kelle töösõidukiks on K9.

Kui uutele sõduritele liikursuurtükki näidati, oli otsus kindel. Laasik

tahtis Kõu peale teenima minna.

Soodla harjutusväljakul toimub järjekordne Kõu lahinglaskmine. Püüdsime kinni ühe liikursuurtüki meeskonnaülema nooremseersant Martin Laasiku, kes leidis pisut aega, et meile Kõu ajateenistuse telgitaguseid avada. Klassiga ajateenistusse asunud Laasik oli varem kuulnud vaid suurtükipataljonist. Sellest, et Eestil on lisaks miinipildujatele ja haubitsatele ka võimas K9, ei teadnud ta enne, kui sõidukit esimest korda nägi. Kandideerimiseks pani ta oma nime kirja ning mõne aja möödudes tegi tulevane juhtkond soovijatega tööintervjuud, mille põhjal otsustati, kes on sobiv kandidaat. Eeldused tulevasele meeskonnale olid eelkõige usinus ja soov teha, logelemiseks selles pataljonis kohta ei ole.

Üheksandal kuul tõdeb Laasik, et nüüd on sõiduk lõpuks selge ja drillid käpas.

Kui väljavalitud teatavaks tehti, ei teadnud veel keegi, mis roll neil K9 peal kanda jääb. Uus kursus algas hoopis liikursuurtüki tüüpõppega, mis kestis kaks nädalat. Seal said sõdurid esimest korda tutvuda põhjalikumalt sõiduki hingeeluga, et põhiülesannete täitmine sujuks ja oleks ohutu.

Seejärel löödi kursus kaheks. Osa õppis meeskonnaülemaks, teised tegid juhtlaaduri kursuse läbi. Laasiku sõnul oli patarei ülema välja valitud meeskonnaülematel võimalik endal oma

meeskonna liikmed valida, sest nõnda väiksel pindalal on eriti oluline sõdurite omavaheline läbisaamine. Kui meeskonnad valitud, algas intensiivne kokkutöötamine, mis kestis kaks kuud. Mehed olid liikursuurtükiga maastikul ja harjutasid olulisi drille ja koostööd. Samuti on meeskond läbinud põhjaliku jalaväeõppe, et sõiduki hülgamise korral maastikul ellu jääda.

Suvele läheb

meeskond vastu hea

tundega, et nüüd saab

K9-ga õppustel käia ja õpitut praktiseerida.

Meeskond koosneb viiest liikmest. Juht vastutab liikursuurtüki hooldus-

tööde ja selle korrasoleku eest. Sihtur majandab sihturarvutiga, mis tegeleb relvasüsteemi õigetele suundadele seadmisega. Abisihtur tegeleb relvalukuga ja paneb laenguid kambrisse. Samuti teeb ta ära manuaalse sihtimise, kui selleks vajadus tekib. Laadur tegeleb mürskudega ja vastutab selle eest, et mürsk jõuaks salvest rauda. Peale selle aitab ta juhti hooldustöödega. Kogu protsessi hoiab töös meeskonnaülem, kes vastutab selle eest, et kõik toimiks ja põhiülesanne saaks täidetud. Lisaks suurele kahurile on Kõu peal ka raskekuulipildur Browning, mida kasutatakse nii-öelda enesekaitserelvana. Üldpildis on K9 siiski üpris keerukas süsteem, mistõttu teiste relvasüsteemidega ajateenistuse jooksul tutvuda ei jõua.

„Paratamatult läheb erinevatel isiksustel aja peale ütlemiseks, kuid keegi ei võta seda isiklikult, sest eesmärk on ühtne.“

„Alguses öeldi, et ajateenistus K9 peal on 90% hooldus ja 10% lõbu, kuid reaalsuses saab maastikul päris tihti käia.“

Foto: kpr Maria Grünberg

Nooremseersant Martin Laasik (esiplaanil) poseerimas oma K9 Kõu meeskonnaga Soodla harjutusväljal 21. aprillil.

UUDISED

„B-kategooria juhtimisõiguse toetuse saamiseks ajateenija ise ühtegi taotlust esitama ei pea,“ (Tõnis Sõnum, kaitseressursside ameti inimvara planeerimise osakonna juhataja)

Ajateenistusse asumine on värske sõduri jaoks elumuutev sündmus. Kaheksaks või üheteistkümneks kuuks jääb tagaplaanile pea kõik, mis tsiviilelus üles ehitatud.

Juhiload hüvitatakse, bussisõitu aga mitte. Miks nii?

Vormikandjad saavad käsitööburgeritelt soodustust

Tsiviilkohustuste kõrvalt ajateenistuse läbimine võib põhjustada korraliku peavalu. Mõnel on kaelas eluasemelaen, mõnel autoliising, võibolla kasvab kodus lapski? Ajateenistuse võimalikult muretuks läbimiseks aitab kaitsevägi teenistuses olevaid sõdureid võimaluste piires nii nõu kui jõuga.

makstakse 1000 eurot.

Kaitseressursside ameti inimvara planeerimise osakonna juhataja Tõnis Sõnum selgitas Sõdurilehele, kuidas hüvitise maksmine täpselt käib. „B-kategooria juhtimisõiguse toetuse saamiseks ajateenija ise ühtegi taotlust esitama ei pea,“ ütles ta.

Ta lisas, et toetust makstakse teenistuse lõppedes automaatselt nendele ajateenijatele, kes vastavad toetuse saamise nõuetele.

See tähendab, et kui algul pidid toetust saama vaid 11-kuulist teenistust läbivad sõdurid, siis lõpuks haarati hõlma alla ka kaheksakuulises teenistuses olevad riigikaitsjad.

ajateenijatele ühissõiduki kasutamise soodus on aruteluks olnud, pole seda seni otstarbekaks peetud.

„Peame praegu lähtuma sellest, et ajateenija väljalubamine teenistuskohast on tema jaoks võimalus, mitte kohustus,“ ütles Sõnum. „Aastal 2019 uurisime toonaselt maanteeametilt kommertsliinidel soodsama liiklemise kohta, kuid selle rakendamisel tulnuks lisakulu riigil ehk kaitseväel kinni maksta. Vedajaid ei saa selleks kohustada.“

Eesti Vabariigi aastapäeval tuli suurepärase uudisega lagedale VLND burger. Nimelt kehtib edaspidi burgeriketi Balti jaama ja Lõuna-

Riigikaitsjate uued kandesüsteemid

Kohale on jõudnud esimesed 2020. aasta hankega tellitud kolm ühes kandesüsteemid, mis vahetavad välja endised rakmed ning taktikalised vestid. Ballistilise kaitsega taktikaline kandesüsteem koosneb killuvestist, plaadikandjast ja lahinguvööst. Uued kandesüsteemid on sõdurile mugavamad just eelkõige

keskuse esindustes kõigile tegevväelastele töötõendi ja ajateenijatele väljaloa esitamisel 15% allahindlus. „Olgu see siis meie väike lisapanus,“ kirjutasid burgerimeistrid sotsiaalmeedia vahendusel. liikumisvabaduse, kaitse ja ergonoomilisuse poolest. MOLLE ribadega elemente on lihtne kombineerida ning enda käe järgi sättida. Uue kandesüsteemiga õppusel YMIR osalenud Kalevi jalaväepataljoni ajateenijatel jagus varustusele vaid kiidusõnu: „Vest on märksa kergem ja nii on ka lahinguvarustuses liikuda palju hõlpsam.“

Kaitseväelased siirdusid Iraaki

Kaitsevägi abistab ajateenijaid nii eluaseme- kui õppelaenu intressi tasumisel ning hariduse omandamiseks võetud laenu põhiosa maksmine on võimalik ajateenistuse ajaks peatada. Peale selle on kõigil ajateenijatel ka tervisekindlustus ning ühe lapse eest saab teenistuja igakuist toetust 900 €. Värskeim hüve jõustus märtsi lõpupäevil, mil sai selgeks, et 2022. aasta juulis ning hiljem teenistust alustanud ajateenijatele, kes on teenistuse eel või sõduri baaskursuse jooksul saanud B-kategooria juhiload,

„B-kategooria juhtimisõiguse toetus makstakse välja kümne päeva jooksul ajateenistuse lõppedes,“ kinnitas Sõnum.

Ajateenijate hulgas leidub suurel hulgal neid, kes kasutavad teenistuskoha ja kodu vahel liikumiseks ühissõidukit. Ehkki näiteks Tallinn on võimaldanud vormiriietuses ajateenijatel sõita tasuta bussi, trammi ja trolliga, on tegemist pealinna iseseisva initsiatiiviga ning õigus ei laiene mujale.

Nii tekibki olukord, kus Võrumaal elavale, kuid aega Jõhvis või Paldiskis teenivale sõdurile napib nädalavahetuseti kodus käimiseks isegi sõduritoetusest. Kuigi Sõnum tõdeb, et

Ta jätkab, et ajateenijatele tasuta või soodussõidu tagamiseks tulnuks teha iga vedajaga eraldi kokkulepped. „Et ajateenijate sõite valideerida, pidanuks looma suure administratiivsüsteemi, mis omakorda tähendanuks märkimisväärset rahalist kulu. Seetõttu jäigi plaan toona soiku.“

Sõnum lisab, et transpordireformi elluviimiseks oleks kaitsevägi pidanud kulutama miljoneid eurosid aastas. „Sellise püsikulu loomiseks on vaja kaaluda alternatiive ja sisulist vajadust, sest väljaloale minek ei ole ajateenija jaoks kohustus.“

Olgugi et praegu on plaan ühissõiduki kasutusvõimaluste mugavdamisest talveunne suikunud, tunnistab Sõnum, et järgmise riigikaitse arengukava koostamise käigus võib see taas päevakorda tulla.

Eesti jalaväeüksus ESTCOY-18 jõudis 26. aprillil Iraaki ning alustas seal teenistusülesannete täitmisega. Eestlased täidavad Iraagis peamiselt baasikaitse-, kiirreageerimisüksuse ja võtmeisikute julgestamise ülesan-

deid. Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Ranno Raudsik ütles väljalennu eel, et sõdurite jaoks on operatsioon tähtis eelkõige võimalusena omandatud oskuseid proovile panna. Samas rõhutas ta, et kasuks tuleb ka kokkupuude liitlastega, mis võimaldab tulevikus veelgi efektiivsemalt koostööd teha.

n-srs Martti Kallas

n-srs Johannes Peetsalu

n-srs Johannes Peetsalu

n-srs Martti Kallas

„B-kategooria juhtimisõiguse toetus makstakse välja kümne päeva jooksul ajateenistuse lõppedes.“

Foto: kpr Robert Markus Liiv

Kaitseväe masinapargi sõidukid 26. oktoobril Klooga harjutusväljal. Pilt on illustreeriv.

Foto: v-srs Siim Verner Teder

Foto: vbl Ardi Hallismaa

Ajateenijad 31. jaanuaril VLND burgerit söömas.

Välisoperatsioonile siirduva ESTCOY-18 teelesaatmine 26. aprillil Ämari lennubaasis.

„Meid usutakse ja kuulatakse tähtsate küsimuste arutamisel. Meiega arvestatakse.“ (peaminister Kaja Kallas)

Kaja Kallase karjäär poliitikas algas aastal 2011, mil temast sai Riigikogu liige. Nüüd, 12 aastat hiljem, on ta Eesti Vabariigi peaminister, keda tuntakse eelkõige märkimisväärsete tegude eest välispoliitikas.

Kaja Kallasega peaministri

siis ei pruugi jälle mulle sobida. Sellise klapitamisega ei taha ma ise üldse tegeleda. Arvan, et läheksin hulluks.

mesi elab Pariisi ühes eeslinnas. Meid on nii vähe!

Peaminister Kaja Kallas kinnitati 17. aprillil taas valitsusjuhina ametisse. Seekordne valitsus on tema jaoks kolmas, kokku on ta peaministrina töötanud juba üle kahe aasta.

Kohtume peaministriga ühes Stenbocki maja teisel korrusel asuvas toas. Just siin annab ta enamiku intervjuudest. Kui peaminister Kallas tuppa astub, märkab ta kohe mu nimesilti. Oleme ju nimekaimud.

„Meil on valitsuses ju ka kolm Kallast, kusjuures me ei ole sugulased!“ naerab ta, viidates haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele ja regionaalminister Madis Kallasele. Kummalisel kombel kuuluvad kõik valitsuse-Kallased ka eri parteidesse.

Peaminister võõrustab meid päev pärast uue valitsuse ametisse nimetamist. Ta on endale omaselt rõõmsameelne, ent mitte ülevoolavalt. Kogenud valitsusjuht ju teab, et suur töö alles algab.

Teil on selja taga väga kiire aeg: valimistrall, valitsuse moodustamine ja sellega kaasnev pinge. Kuidas te end pideva surve ja tähelepanu keskmes tundsite?

Olen märganud, et ma töötangi pinge all paremini! Seepärast ei olnud selles minu jaoks midagi uut. Aga eks ta ole, et kui enamikul kandideerijatest on pingeline eelkõige valimiste aeg ja pärast tulemuste väljakuulutamist saavad nad hinge tõmmata, siis mina seda ei saa.

Millal ja kuidas te üldse hinge tõmbate?

Võib-olla suvel? Aga kunagi ei tea, mis kriis tulla võib. Viimastel aastatel pole suvitigi puhata jõudnud.

Peaministri päevakava on kindlasti väga tihe: kohtumised, koosolekud ja kõik muu säärane. Kui suurt peavalu tekitab sinna ootamatuste mahutamine?

Selle eest tuleb tänada minu nõunikku Marist! Minu meelest on kalendri haldamine selle töö keerulisim osa. Kogu aeg peab küsima: mis aeg teile sobib? Ja kui teisele osalisele sobib,

Te olete peaministriametis olnud juba üle kahe aasta. Kuidas see aeg teid inimesena muutnud on?

Ma väga loodan, et ei ole! Küsisin lähedasteltki selle kohta – kõik ütlesid, et ei ole muutnud.

Küll aga olen palju targemaks saanud. Üks inimene ütles, et ma olen kõige õppimisvõimelisem inimene, keda ta teab. Võtan seda väga positiivselt – mul on ju suurepärane võimalus iga päev midagi uut teada saada.

Ütlesite hiljuti ühes taskuhäälingus, et te ei ole sündinud esineja. Ometi on teie ametiaeg paljuski hõlmanud vastuoluliste teemade rahvani toomist ja tagamaade selgitamist. Kui keeruline see teie jaoks on?

Tegelikult olen juba lapsest saadik esinenud. Tegelesin tantsimisega ja mul ei olnud mingit probleemi üksi mingisuguse soolotantsuga kasvõi Linnahalli laval esineda. Aga mida ma hirmsasti kartsin, oli avalikkuse ees kõnelemine. Samas, kui sa teed seda nii palju, siis ühel hetkel sa enam ei mõtlegi sellele. Keskendud sõnumile, püüad selgelt rääkida ja inimesteni jõuda. Üritad kuulajatele võimalikult täpselt sõnumit edastada.

Eks ta selline väikestviisi eneseületus ikkagi on. See on ju tegelikult positiivne. Kõhus natuke keerab ja muretsed, et mis küsimused tulevad, aga ma arvan, et nii peabki olema. See on eluterve.

Ehk siis kõnepidamine oli teie puhul suuresti harjumise asi?

Jah ja harjutamise asi ka. Sa kardad ju midagi, mida sa ei oska või milles sa ei tunne end kindlalt. Kui sa saad selles paremaks, pole enam põhjust ka peljata.

Välismeedia on teid ristinud Euroopa raudseks leediks. Millist emotsiooni see teis tekitab? Uhkust, lisavastutust või midagi kolmandat?

(Muigab.) Ega ma tegelikult selle peale ei mõtle. Kindlasti on see tunnustus. Mitte ainult mulle, vaid tervele Eestile. Mõelge, meid on siin ainult 1,3 miljonit. Sama palju ini-

Eks me teiste riikide valitsusjuhtidega aeg-ajalt lõõbime omavahel. Ühe suure riigi esindaja küsis kord, et 1,3 miljonit inimest – mida te seal õhtuti teete, loete üksteist üle või?

Et kas kõik on alles? Selliseid nalju tehakse.

Aga miks ma sellest räägin? See ei ole iseenesestmõistetav, et meid rahvusvahelisel tasandil niimoodi kuulatakse. See on tunnustus mitte ainult mulle, vaid kogu Eestile, et me oleme teinud head tööd! Meid usutakse ja kuulatakse tähtsate küsimuste arutamisel. Meiega arvestatakse.

Ajateenijate jaoks on väga südamelähedane kõik, mis puudutab sõduritoetust. Kas teie hinnangul on teostatav idee, mille kohaselt hakkaksid ajateenijad lähiajal teenima näiteks miinimumpalka?

Praeguseks peaks olema kõigile selge, et sellised asjad tulevad maksumaksja taskust. (Muigab.) Ühest küljest on muidugi hea ja populaarne lubada, et toetame kõiki, aga siis peab ka võrrandi teise poole tasakaalu viima. Kõik sõltub ju sellest, kust see raha tuleb ja kas inimesed on valmis seda koormat kandma.

Praegu ei ole sõduritoetuse tõstmise kohta ettepanekut veel tehtud. Aga kui tehakse, siis on alati võimalik selle üle arutada.

Kerime lõpetuseks aega natuke rohkem kui kaks aastat tagasi: millist nõu annaksite te oma praegusest kogemustepagasist lähtudes sellele Kaja Kallasele, kes alles astus peaministriametisse?

(Mõtleb pikalt.) Hea küsimus. Mul pole olnud aega end kuigipalju analüüsida. Ma arvan, et kui ma enam ühel päeval peaminister ei ole ja saan analüüsida kõiki neid vigu, oskan ma sellele küsimusele vastata. Tagantjärele on kindlasti lihtsam öelda, mida oleks võinud teisiti teha ja mida tegemata jätta.

Olen väga rahul, et mu ümber on inimesed, kes mind alati aitavad ja oma valdkonda suurepäraselt tunnevad. Mul on väga hea meeskond. Neile saan ma alati tugineda. See on ülioluline.

Nõuandeid on igasuguseid. Tähtis on eristada, kelle nõuanded on kuu-

lamist väärt ja kelle omad mitte. Kuulata tasub neid, kes tunnevad nii teemat kui ka sind inimesena. Peaministri töö on selline, et kõigil on sinu kohta mingisugune arvamus. See on ilmselt ainus töö maailmas, mille kohta kõik teised teavad rohkem kui sa ise. (Naerab.) Kõik teavad täpselt, mida sa tegema peaksid, ja sina teed ise kõike valesti. Aga kui sa kuulad kõike, mida kõrvalt öeldakse, lähed sa lihtsalt hulluks. Vastu tuleb võtta ainult sisulist kriitikat.

Küsimuse juurde tagasi tulles: küsige seda uuesti, kui ma ei ole enam peaminister. Siis mul on aega mõelda selle üle.

Kaja Kallas

Sündinud 18. juunil 1977

Hariduskäik

1984–1992

Tallinna Lilleküla Gümnaasium, põhiharidus

1992–1995

Tallinna 7. Keskkool (Inglise Kolledž), keskharidus

1995–1999

Tartu Ülikool, õigusteaduskond, bakalaureusekraad

2007, 2009–2010

Estonian Business School, magistrikraad

Karjäär poliitikas

2011–2014

XII Riigikogu liige, majanduskomisjoni juht

2014–2018

Euroopa Parlament, saadik

2018–...

Reformierakonna juht

2019–2021

XIII Riigikogu liige, fraktsiooni juht (2019–2020 õiguskomisjoni liige, 2020–2021 põhiseaduskomisjoni liige)

2021–... Eesti Vabariigi peaminister

n-srs Martti Kallas

INTERVJUU

„Kuulata tasub neid, kes tunnevad nii teemat kui ka sind inimesena.“ (peaminister Kaja Kallas)

muredest ja rõõmudest

Foto: kpr Martin Pedaja

Peaminister Kaja Kallas Stenbocki maja rõdul 18. aprillil.

Suurema osa sõdurite jaoks kestab Kevadtorm 15.-23. maini. Lõplik joon tõmmatakse õppusele alla 26. mail.

Suurõppus Kevadtorm on juulis ja oktoobris teenistust alustanud ajateenijate jaoks justkui lõpuboss – viimane katsumus enne reservi arvamist.

Mis imeloom on Kevadtorm? Kas teda peaks kartma?

n-srs Martti Kallas

Tavapärasest mastaapsem väliharjutus tekitab teenistujate peadesse pingeid ning tihti tundub küsimusi olevat rohkem kui vastuseid. Sõdurileht võttis ühendust seekordse Kevadtormi vastutava planeerimisohvitseri kolonelleitnant Feliks Roodveega, et sõdureid eesootavaga lähemalt tuttavaks teha.

Kolonel Roodvee tunnistab, et laias laastus on Kevadtorm justkui tavaline väliõppus. „Sõduri elu Kevadtormil ei erine oluliselt sellest, mida ta kogeb teistel väliharjutustel. Päevad on pikad, uneaega on tõenäoliselt vähem, kui tahaks,“ selgitab ta.

Rutiinsete õppustega kõrvutades leidub aga ka erinevusi: „Kevadtormi ajal puutub sõdur võrreldes teiste väliharjutustega mõnevõrra rohkem kokku liitlaste ja reservväelastega ning tõenäoliselt satub õppelahingutes kokku vastaspoolel tegutseva teistsuguse tehnikaga.“

Mis? Kus? Millal?

„Kevadtormi üldeesmärk on harjutada kaitseväe üksuste sõjaaja ülesannete täitmist konventsionaalse sõja tingimustes,“ sõnastab kolonel Roodvee. „Kaasatud on kõik väeliigid ning väejuhatused.“

Suurema osa sõdurite jaoks kestab Kevadtorm 15.–23. maini. Lõplik joon tõmmatakse õppusele alla 26. mail. Harjutusi tehakse Põhja-Eestis ja kaitseväe keskpolügoonil.

Suures plaanis on ära jaotatud ka üksuste Kevadtormi-aegsed ülesanded.

1. jalaväebrigaad ja kaitseliidu põhja maakaitseringkond tegelevad peamiselt kaitsvate, 2. jalaväebrigaad aga pealetungivate tegevustega. Siiski pole plaan kivisse raiutud: plaanis on ka brigaadide vahel pataljonide vahetamine.

Kevadtormi ajaloost

„Tegu on ju ajateenistuse viimase suure harjutusega,“ ütleb kolonel Roodvee. „Selle käigus tuleb kinnistada oma oskused, et olla valmis vajaduse korral riiki kaitsma. Põnevus ja õppimine sõltub eelkõige sõdurist

endast – enese häälestamisest lahinguülesannete täitmiseks, sisemisest distsipliinist ja soovist pingutada enda ja oma kaaslaste jaoks.“

Kevadtorm on Eesti kaitseväe üks kahest suurõppusest, mille eesmärk on harjutada kokku erinevaid kaitseväe üksuseid. Õppusel osalevad nii

tegevväelased, ajateenijad, reservväelased kui liitlassõdurid.

Ajaloo esimene Kevadtorm toimus 2003. aastal Ida-Virumaal. Juba toona oli ajateenijate jaoks tegemist just nagu küpsuseksamiga, kokku osales väliharjutusel 2000 kaitseväelast.

Kevadtorm oli aastail 2003–2014

iga-aastane üritus, kuniks 2015. aastal toimus esimest korda suurõppus Siil. Sellest sai tol hetkel suurim õppus, mis eales Eestis toimunud: kokku osales Siilil ligi 13 000 reservväelast, kaitseliitlast, ajateenijat ja tegevväelast.

2016. aastast alates on Kevadtormi ajal püssid paukuma pandud

viiel korral, aastail 2018 ja 2022 kandis õppus taas Siili nime.

Ka tänavu korraldatakse Kevadtormi käigus mitme üksuse õppekogunemised, mille eesmärk on tuletada reservväelastele meelde ajateenistuses õpitut ning tutvustada uut varustust ja relvastust.

„Tegu on ju ajateenistuse viimase suure harjutusega.“

VARIA

Tuleb meeles pidada, et iga vormis isik esindab kaitseväge ja loob kuvandi meist.

NB! Vahejuhtumi korral, kui on takistatud üldine liikumine maanteel/raudteel, tuleb sellest kohe teavitada häirekeskust tel 112 või 1247 ning CIMIC-ut tel +372 5745 0884.

Kevadtormi meelespea

Peatselt algav Kevadtormi õppus võib teid viia ka väljapoole tavapäraseid harjutusalasid. Tuleb meeles pidada, et iga vormis isik esindab kaitseväge ja loob kuvandi meist.

Seetõttu tuleb ka mujal käituda heaperemehelikult, viisakalt, enda järelt koristada ja kahju tekitamise korral selle eest vastutada. Kahjude tekkimise korral tuleb teavitada oma ülemat või üksuse juures olevat CIMIC meeskonda.

Viis raamatut, mida

Moodsate aegade kiuste leidub veel neid, kes jaotelgis või kasarmutoa naril raamatut

tasub ajateenistuses lugeda

lugeda armastavad. Just neile mõeldes kirjutasin kirjandusminister Mart Juurele ning küsisin, milliseid raamatuid soovitaks tema ajateenis-

Ministri esimeseks soovituseks on Richard Rohti (1891–1950) romaanid „Tsaari ohvitser“ ja „Sõjasõit“, mis räägivad lõunaeestlasest kirjaniku juhtumistest esimeses maailmasõjas. Autor kirjeldab elu tsaariarmees ning tõusmist reamehest ohvitseriks.

Järgmiseks soovitab Juur lugeda akadeemik Juhan Peegli (1919–2007) sõjamälestustele tuginevat romaani „Ma langesin esimesel sõjasuvel“. Hilisem Tartu ülikooli ajakirjanduse osakonna rajaja mobiliseeriti 1940. aastal Punaarmeesse otse Eesti aja teenistusest. Omaeluloolisusest hoo limata palub Peegel raamatust viiteid päris inimestele mitte otsida. Kolmandaks soovituseks on lavas taja ja kirjaniku Rein Paku (1968) memuaarid Nõukogude ajateenistusest impeeriumi viimastel aastatel. Hoogne „Aja teenistus“ on kohati nii absurdne, kui seda suutis olla vaid Nõukogude sõjavägi. Ladus lugemine ka neile, kes pole ise ajateenistuses käinud või militaarmaailmast eriti ei huvitu.

Samal ajaperioodil toimub ka järgmise romaani, Olavi Ruitlase (1969) mitme auhinnaga pärjatud „Kroonu“, tegevustik. Sündmused hargnevad ümber kolme eestlasest ajateenija, kes sõjaväes üllatavalt hästi hakkama saavad. Taas ei tule absurdihuumorist puudust.

Viiest viimane soovitus on

tõsisema sisuga „Kolmas eskadrill“, mille autor on Kaljo Alaküla (1926–2016). Jällegi põhineb teos autori maailmasõja aegsetel läbielamistel. Oluline on märkida, et erinevalt teistest autoritest võitles Alaküla teisel pool rinnet ehk Saksa vägede eest.

Peale viie kodumaise autori jagub Juurel soovitusi ka kaugemalt.

„Alati võib lugeda või siis üle lugeda Jaroslav Hašeki „Švejki“. Seal on enam-vähem kõik kirjas, mida üks sõjavägi enesest kujutab,“ lisab minister nimekirja veel ühe teose.

„Omamoodi vahva raamat vabadussõjast on ühe napsilembese ja kaklushimulise rootslase mälestused Rootsi vabatahtlike ja palgasõdurite seiklustest Eestis aastatel 1918–1919,“ lõpetab minister loetelu Einar Lundborgi raamatuga

„Soomus-autoga vabadussõjas“. „Seal ei hoita küll millestki tagasi.“

Tagasi ärge hoidke ka teie ning lugege palju jaksate – aega leiab selleks alati ning nüüd on lahendatud ka küsimus, mida õieti lugema peaks.

Suur aitäh kirjandusminister Mart Juurele väärt raamatusoovituste eest ning peatse lugemiseni!

n–ltn Maria Reinstein

n–srs Johannes Peetsalu

Humorist, ajakirjanik ja muusikakriitik Mart Juur.

„Tsaari ohvitser“

Richard Roht

Rein Pakk Olavi Ruitlane Kaljo Alakula

Richard Roht Juhan Peegel „Kroonu“

„Sõjasõit“ „Kolmas eskadrill“

„Ma langesin esimesel sõjasuvel“

„Aja teenistus“

tuses lugeda.

* kasvava metsa ja puude kahjustamine;

* lahtise tule tegemine;

* tegevus raudteedel lähemal kui 3 m (sh viibimine);

* prügi endast maha jätmine.

* veetakistuste läbimine selleks mitte ette nähtud kohtades;

IGE PEITU

Sõduri horoskoop

Jäär

Kaotasite eelmises metsalaagris kateloki ning olete seetõttu pisut räsitud olemisega. Õnneks on teie krussis mõttelõnga harutamiseks hea moodus: kuulake rahustuseks Sõdurilehe YouTube’ist kümme tundi DAF-i külmkäivitust.

Sõnn

Planeedid Marss ja Veenus soodustavad füüsilist tegevust, sealhulgas sportimist. Tähetark paneb aga südamele, et üldfüüsilise testi 300-le punktile tegemine pole mitte hobi, vaid elustiil. Välistatud pole ka väljaluba.

Kaksikud

Jupiter asub endiselt taevas, mis tähendab teie jaoks peatset kuivtoidu tarbimist. Ka Merkuuri jätkuv taevalaotuses paiknemine viitab chili con carne söömisele. Uued toidupakid on aga juba laos ning Sõduri FM-i järgi ei ole neis enam tuumaleiba. Seda väidet planeedid ei kinnita.

Vähk

Merkuur on retrograadis ning tunnete igatsust möödunud aegade vastu. Kui olete autojuhi erialakursusel käinud, siis aitab teid siinkohal Sõdurilehe YouTube’i audiovisuaalne rännak mööda Mälestusejõe konarlikku kallast – kümme tundi DAF-i külmkäivitust. Kui te olete nooremallohvitseride kursusel käinud, siis ilmselgelt te seda meenutada ei soovi.

Lõvi

Peagi algab järjekordne metsalaager, mistõttu pole teil selle astroloogia-jama lugemisest erilist kasu. Lugege pigem ilmateadet. Võimalik, et satute toimkonda.

Neitsi

LOOSIME AUHINDU!

Et võita päikesepaneeliga akupank, käitu järgmiselt:

1. Lahenda ristsõna.

2. Saada ristsõna vastus aadressile sodurileht@mil.ee, lisa enda kontaktandmed ja sul on võimalus võita.

Võitja kuulutame välja järgmises Sõdurilehes.

Eelmise

Kaalud

Planeet Maa tiirleb ja pöörleb mööda lõputut ilmaruumi. Kusjuures oleksite võinud sündida ükskõik kellena ükskõik mis ajahetkel, aga sündisite just nimelt Eesti mehena ning just õigel ajal, et olla ajateenija Kuperjanovi jalaväepataljonis. Nädala teisel poolel soovitan hoiduda veeblitest.

Skorpion

Planeet Veenus soosib armuelu ning kohtute väljaloal enda väljavalituga. Jääge kahe jalaga maa peale – teie armastus kallima vastu on küll tugev, aga 750 kilovatisel MT881 KA-500 V8 vesijahutusega diiselmootoril sõitev 155-millimeetrise 52-kaliibrilise haubitsaga liikursuurtükk K9 Kõu on tugevam.

Ambur

Pidage meeles, et te olete ajateenistuses vaid üks kord elus. Nii omandab ka kahetunnine relvahooldus sentimentaalsemad toonid. Kuid ärge unustage olla veeblitega ettevaatlik.

Kaljukits

Viksisite enne metsalaagrit enda overboots’e ning veebel ergutas teid seletuskirja kirjutama. Metsas ei ole aga veeblil seletuskirja kusagilt võtta ning ka planeetide seis näitab, et kartsa sattumist pole karta. Peaasi, et jalad kuivad ja välimus stiilne.

Veevalaja

Lähipäevil naudite eriliselt rivis marssimist. Saturni meelevallas drillseersant nõuab küll sammu korrastamist, kuid kes teab, ehk on hoopis tema samm sassis. Sööklas on endiselt kolm toidukorda päevas.

Kalad

Planeetide seis soosib varustuse hooldust. Oluline on märkida, et kiivrit ei tohi pesumasinas pesta. Samuti ka labidat ega killuvesti plaate. See on parem teie varustusele, niisamuti teie veeblile ja ehk teile endalegi.

Teid valdab pidurdamatu soov vaadata Sõdurilehe YouTube’ist kümme tundi DAF-i külmkäivitust.See horoskoop on ausalt ka reklaamivaba. Lihtsalt vaadake palun seda videot. Sellest sõltub mu väljaluba.

numbri ristsõna vastus oli „KOBARMIIN“. Võitjaks osutus madrus Andre Kauk mereväest.