Sõdurileht 25.03.2022

ISSN 1736-3411

Reede, 25. märts 2022

Poola päevik:

kuidas ma sinna mudavanni üldse jõudsin?

Loe lähemalt lk 2–3 Wisent 3 lahingukaamerameeskond meediaoperatsioonil. N-srs Aleksis Krass ja kpr Sander Kanna (paremal) intervjueerimas kpr Madis Soont.

Foto: rms Allar Vaha

2

Reede, 25. märts 2022

UUDISED Taani kaitseväelased koos tehnikaga saabusid Eestisse Paldiski sadamasse saabus märtsi algul transpordilaev soomusmasinate ja muu varustusega Taani kaitseväe üksusele, mis naaseb Eestisse NATO suurendatud kohaloleku raames täiendamaks liitlaste lahingugruppi Eestis. Taani kaitsevägi on olnud osa NATO lahingugrupist Eestis alates 2018. aastast. Eelmine kontingent lahkus 2021. aasta märtsis. Ämari lennubaasi saabusid Taani kaitseväelased Jüüti tragunirügementi kuuluvast viikingikompaniist ja siirduvad teenistusse Tapale. Seal on nad osa Ühendkuningriigi juhitavast NATO lahingugrupist ja lõimuvad Eesti 1. jalaväebrigaadiga.

Taani kuningliku armee umbes 150-liikmeline viikingikompanii vahetas ametlikult välja Prantsusmaa 5. tragunirügemendi NATO lahingu­ grupis Tapal. Lisaks teenib Tapal ligi 70 Taani sõdurit logistikateenistuses ja sõjaväepolitseinikena.

Viikingikompanii koosneb kolmest mehhaniseeritud jalaväerühmast, millel on Piranha V soomus­ transportöörid, logistikaüksus, snaiprite rühm ja tulevaatlejate meeskond.

REPORTAAZ

Õppus Saber Strike tõi USA, Soome ja Ühendkuningriigi õhutõrjeüksused Eestisse Kaitseväe keskpolügoonil ja põhjarannikul toimus õppuse Saber Strike Eestis korraldatav faas, kus Eesti, Soome, Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigi üksused harjutasid õhukaitset ja partnerite koostöövõimet. Õppusel korraldas USA 10. armee õhu- ja raketikaitse väekoondis Stinger-rakettide lahinglaskmise Stryker-soomukitele paigaldatud õhutõrjesüsteemist. See on esimene kord, kui Stryker-soomukitele paigaldatud süsteemi kasutatakse väljaspool selle koduväeosa.

Saber Strike on õppus, mida USA korraldab Euroopas alates 2010. aastast. Õppus algas 28. veebruaril Saksamaal Wiesbadenis USA üksuste liikumisega õppuste aladele.

Kokku osaleb õppusel sel aastal 13 000 kaitseväelast 13 riigist.

Strateegilise kommunikatsiooni keskus Filtri tee 12, 15007 Tallinn tel 717 2415 Peatoimetaja: kpr Oskar Harding Toimetajad: n-srs Aleksis Krass n-srs Matthias Veinmann n-srs Andero Kitt rms Henry Enke Fotograafid: rms Allar Vaha rms Karl Kraus n-srs Grete-Geteli Võõsa Keeletoimetaja: Diina Kazakova Küljendaja: Ivo Sokka Kaitsevägi internetis: www.mil.ee www.youtube.com/sodurileht www.facebook.com/s6durileht www.twitter.com/kaitsevagi www.instagram.com/kaitsevagi.edf

Kaamerameeskond Wisent 3 koosseisus, vasakult Grete-Geteli Võõsa, Kaarel Metssalu ja Andero Kitt Poola piiri ääres.

n-srs Aleksis Krass

N

ägin teel surnud kassi. Tegeli­ kult ei olnud ma kindel, kas see oli koer või rebane, aga igata­ hes pruunikas ja hallikas kurb surnud kogu. Sõitsime mööda Poola kitsaid, auklikke külateid ning jõudsime Bugi jõeni. Maa oli mudane ning otsustasin, et peaks overboots’e kasutama. Auto aknast nägin jõekal­ last, kuhu umbes kilomeetrisele lõigule oli ära hajutatud pea 80 pioneeri, kes tegelesid aia paigaldamisega. Teadsin, et see oli mõeldud loomadele ja ini­ mesetele, et nad vastu lõiketraati ei jookseks.

Astusin autost välja, overboots’id rõõmsalt varvaste otsas, ning jõudsin kõndida vaid viis meetrit, kui nägin teisel pool kallast Valgevene patrulli.

Vaadates sõdureid, libastusin nõnda, et kukkusin näoli kogu minu olemi­ sega muda sisse. Lähedal oleva kaitse­ liitlase suust kostus väike itsitus. Aga nali naljaks, isegi kui ma olin täiesti mudane ja märg, siis selgus, et õnn ei ole mind hüljanud. Põlvili tõustes ja riided puhtaks patsutades leidsin maast kaheeurose mündi.

Eellugu Euroopa oli langenud ebatavalise rünnaku alla: Poola ja Valgevene piiri juurde oli tekkinud suur rahvamass, mis koosnes peamiselt Süüria ja Iraagi põgenikest. Pea kolm kuud hiljem algas Valgevene pinnal koos Venemaaga ühis­õppus 200 000 osalejaga, mille eesmärk oli harjutada oskusi, mis aita­ vad välisagressiooni maha suruda ja

tõrjuda ning võidelda terrorismi vastu ja kaitsta liitriigi huve.

Ukraina piiri juurde on kogune­ nud 100 000 Venemaa sõdurit, kellel on olnud pingelised kuud. Kogu ähvar­ davat tegevust on saatnud energiakriis, mille tagajärjel on elektriarved ker­ kinud enneolematutesse kõrgustesse.

Euroopa on justkui ristteel ja tekib küsimus: „Mis saab edasi?“ Poola palus abi Eesti Vabariigilt oma riigipiiri tugevdamisel. Selleks moo­ dustati sihtüksus Wisent, mis koosnes pioneeridest ja meediameeskonnast.

Sellise eellooga seadsime kolmekesi oma sihi Poola poole. Polnud vahet, kas midagi juhtub või ei, tahtsime liht­ salt head tööd teha millegi hea nimel.

Algul ei tahetudki saata ajateenijaid õppusele, kuid kahtlused meie suhtes kadusid peagi.

Kadunud pojad Poola on pikk tee. Seda ma võin kinni­ tada. Sõitsime autoga lausa kaks päeva, kuid kuna järjest ei jaksa nii kaua sõita, oli parim plaan peatuda Leedu hotellis.

Romantic Boutique Hotel – vaat see on üks huvitav koht, kus ööbida teenistus­ kohustust täites.

Kahjuks pidin üksinda toas magama, käed teki peal. Reamehed aga jagasid tuba ja hommikul ma ei küsi­ nud, kuidas öö samas voodis magades möödus. Elan lihtsa põhimõtte järgi: ära esita küsimusi, millele vastust ei taha kuulda.

Hommikul oli normaalne söök ja lahkusime nii kähku kui võimalik.

Hüppasime autode peale ning rulli­ sime välja oma mugavasse Toyota ren­

Foto: ltn Karl Alfred Baumeister

dibussi. Sõitsime jällegi terve päev. Kui Hotellis oli rutiinne elu: hommiku-, olime kohale jõudnud, siis ei tervitanud lõuna- ja õhtusöök nagu ikka kasar­ meid päike või miski muu toredus, vaid mus, kindla algus- ja lõpuajaga. Poo­ vihmane ilm ning soe käepigistus. lakad küll nuumasid meid hea toiduga.

Jõudsime kohale Väeosas on toit nagu Ma ei ole kindel, paar päeva enne toit ikka: saab kõhu uut kontingenti, täis ja kui kõht on kas me pigem isegi enne ülemust. tühi, siis tundub see sümboliseerisime maailma parima toi­ Meid võtsid vastu sõbralikud sõdurid, midagi, kas meil oli duna, aga tegelikult kes olid elevil, sest sööksin ma parema praktiline väärtus meelega kodust toitu nende jaoks oli juba järgmisel päeval või midagi muud. või mõlemat. rotatsiooni lõpp.

Kõik, mis on Õhtuks seadsime ennast välivoo­ söögi­kordadega seotud, ei ole nii lille­ ditele ja käisime erinevates infotun­ line. Morsid ja mahlad, mida pakuti, dides. Voodi oli kitsas ja kõva: ei saa läksid alatihti käärima, sest ikkagi võrrelda romantilise hotelli voodiga, tuleb säästlik olla ning vahetati siis, kuigi peab tõdema, et välivoodit eelis­ kui häda käes. Veega oli sama lugu ning taksin lebomatile. esimesest klaasitäiest mõistsin, et kõige mõistlikum on vesi enne ära keeta, kui tõsta klaas enda huultele.

Eluolu Levisid kuulujutud kaitseliitlastest, Järgmisel hommikul nägime lõpuks kes jõid kõike mõtlematult ning hiljem Wisent 3 ülemat. Suur mehekogu, pidid ööpäev järjest WC-potil istuma. umbes kaks meetrit pikk ja meetri­ Relvastus ja varustus oli korralik. laiune. Tema nägu kaunistas lühike, Eesti kaitsevägi oli meie peale mõel­ aga paks habe, silmi katsid ruudu­ nud: R20 anti kohe kätte koos kuue kujulised prillid. Ülema rinna puhevus salve ja puhastuspinaliga. Meie kaasa­ andis aimu möödunud spordisaavu­ võetud killuvestidesse läks neli kuuli­ tustest ja regulaarsest trennirutiinist. plaati, üks suur seljale ja rinnale, kaks Minul temaga asja polnud, kui tillukest puusade kohale. Jäädvusta­ välja arvata üks lühike intervjuu, mistehnika oli komplektne ning nuri­ mida kuulas pealt terve saatjaskond, semiseks ei olnud põhjust, sai ainult et juhul kui midagi valesti öeldakse, siis öelda: „Tuld, Eva!“ võis kohe parandada. Ülemale endale ei meeldinud idee, et on vaja anda Poolakad intervjuu, mis läheb kuhugi interneti­ avarustesse üles. Ilmselt oleks ta mee­ Poola riik ja poola kultuur on peh­ leldi kogu lahingukaamerameeskonna melt öeldes teistsugune. Valdavalt tegevuse ära jätnud, mis oli kuidagi on siinmail usklikud ja sellepärast temaga seotud. pühapäeviti on enamik poodidest

Reede, 25. märts 2022

UUDISED

Meie materjali kasutati peamiselt Poola riigi- ja eratelevisioonis.

Poolas alustas teenistust uus kaitseväe sihtüksus Wisent 4

kinni, rääkimata muudest huvitava­ test kohtadest.

Ometi, kui vestlesin mitme koha­ liku sõduriga, kes pidid valvet pidama Poola-Valgevene piiril, rääkisid nood, et tegelikult ei lähe paljudele kirikus käimine korda. Kuid ühises alatead­ vuses on kristlusel kindel koht. See­ tõttu on riik, sõjavägi ja usk omavahel põimunud ning sellisest kooslusest on tekkinud tugev kaitsetahe.

Kõigist Euroopa Liidu liikmesrii­ kidest on Poolal üks suurim sõjavägi.

Ajateenistus kaotati 2009. aastal ära, mistõttu ei jagunud Poola sõjaväes inimesi. Aastatega taastati sõjavägi uuesti rusudest üles ning nüüd on Poola tegevväelaste protsent kogu oma riigi rahvastikust suurim ja ka Euroopa riikide seas – kokku 65 000 sõdurit.

Ülesanne Töönädal oli tihe, vaba hetke polnud.

Tavaline argipäev ning nädalavahetus nägi välja nõnda: ärkasime kell kuus ja töötasime kuni üheksani või mõnel ekstreemsemal juhul üheteistkümneni.

Sõrmedel arvutades tulevad välja viie­ teisttunnised tööpäevad.

Paiknemisalalt lahkudes ning meediaoperatsioonile suundudes oli kuulivest alati seljas ning kiiver peas.

Turvameetmed tuletasid alati meelde, kus ja miks me oleme ning mida siin teeme. Piiri lähistel pidi nägu olema alati kaetud, mis oli vajalik iseenda kaitseks, sest kõik olid teadlikud ida­ naabri alati jälgivast silmast.

Meie peamine ülesanne oli toetada poolakaid. Kui vaba aega juurde tekkis, saime kajastada sündmusi ka eestlas­ tele. Meie materjali kasutati peamiselt Poola riigi- ja eratelevisioonis.

Meile räägiti küll, et meist on tohu­ tult abi ja eestlaste kohalolek on äär­ miselt vajalik, aga siiamaani ei ole ma kindel, kas me pigem sümboliseerisime midagi, kas meil oli praktiline väärtus või mõlemat.

Vahepeal sai ka hinge tõmmata ning sõita mööda Poolat ringi mõnusas kuuekohalises mikrobussis, millel on Bluetooth ja võimas surround-helisüs­ teem. Kõige paremad kohad sai nõnda läbi käidud, alates Lublinist ja lõpe­ tades kriiditunnelitest Lõuna-Poolas.

Lõpusirge Lõpp jõudis kohale arvatust varem.

Juba esmaspäeval oli aeg minna. See­ kord ei ööbinud me südamlikus kohas, vaid sõitsime vahetustega järjest kogu tee tagasi kodumaale. Mingis mõttes olid nii saabumine Poolasse kui Ees­ tisse omavahel sarnased.

Polnud mingit pidulikku rivistust ega uhkemat vastuvõttu, vaid üksnes kalk ja segadust tekitav ümberkor­ raldus. Kuna jõudsime alles õhtul kohale ning seljataga oli pikk ja väsi­ tav autosõit, siis peas tuksles ainult üks mõte, kuidas võimalikult kiirelt magama saada.

Järgmisel päeval kulges juba kõik endistviisi…

3

Juhendi järgi peaks toitu kuumutuskotis hoidma 12 minutit, ent poolakate sõnul saab toidu soojaks juba kaheksa minutiga.

Foto: n-srs Grete-Geteli Võõsa

Poola armee kuivtoidupakk n-srs Andero Kitt

P

eale vaadates ei tundu Eesti ja Poola pakid väga erinevad. Esma­ pilgul on ainuke erinevus nende värvus – ühed on liivakarva ja teised rohelised. Ka oma sisult on pakid võrdlemisi sarnased, kuid kui natuke lähemalt tutvuda, paistab silma üks suur erinevus. Poola toidupakid on koostatud nii, et söömiseks poleks tarvis midagi rohkemat kui pakki ennast ja natuke vett.

Kas tõesti ei pea metsas söönuks saamiseks kaasas kandma kolisevat katelokki ja piiritust lekkida võivat priimust? Nii see tõesti paistab.

Toidu soojendamiseks on toidupakis spetsiaalne kuumutuselement, mille kasutamine on võimalikult lihtsaks ja kiireks tehtud.

Kuumutuselement tekitab veega kokkupuutel keemilise reaktsiooni, mis soojendab toidu üles. Juba kümne sekundi pärast hakkab koti lahtisest otsast auru tulema. Juhendi järgi peaks toitu kuumutuskotis hoidma 12 minu­ tit, ent kogenud poolakate sõnul saab toidu soojaks juba kaheksa minutiga.

Kui olukord on kriitiline ja aega napib, siis on selline lahendus palju mõistlikum, sest katelokiga toime­ tades on toidu valmistamine märksa ajamahukam.

Algul tuleb vesi keema saada ja selleks kuluv aeg oleneb suuresti prii­ muse korrasolekust. Seejärel tuleb oodata, kuni toit pehmeks liguneb, sest hamba all krõmpsuvad „extra al dente“ makaronid ei ole sugugi isu­

Näide Poola toidupaki sisust Ratsioon nr 2 1. Tatraroog lihaga 2. Lihakonserv 3. Biskviidid 4. Isotoonilise joogi pulber 5. Kuivkülmutatud marjaja puuviljasegu / müsli 6. Müslibatoon 7. Kaks nätsu 8. Kohviekstraktiga lutsukomm 9. C-vitamiiniga lutsukomm 10. Sool ja pipar 11. Salvrätikud 12. Niiske salvrätik kätepesuks 13. Tualettpaber 14. Zip lock kott 15. Ühekordne lusikas 16. Ühekordne joogikõrs 17. Keemiline kuumutuselement

äratavad ja pole ka seedimisele kasu­ likud. Kui arvestada veel asjaoluga, et katelokki on varsti uuesti vaja kasu­ tada, tuleb see puhtaks pesta ning ka see vajab omaette vahendeid ja aega.

Kõige lõpuks tuleb oodata muidugi ka priimuse jahtumist, sest auklike riiete ja seljakoti eest ei taha keegi vastutada.

Kõik see tundub ilus ja hea, aga põhjus, miks Eesti kaitsevägi pole seda kasutusele võtnud, on lihtne.

Eesti talved on nii külmad, et nendes oludes ei suuda kuumutuselement toitu keemistemperatuurini ajada ja seepärast võib toit külmaks jääda.

Rääkides Poola pakis olevatest toitudest, on need väga sarnased kaitseväes saada olevate pakkide toiduga. Kui võtta näiteks kõnealuse paki pearoog – tatraroog lihaga, siis Eesti vaste sellele on tatraroog kal­ kunilihaga. Mõlemas toidus on peale tatra ja liha parajalt porgandit, her­ neid ja maisi, mis annavad toidule ka natuke värvi ning maitsekust.

Veel meenutavad koduseid toi­ dupakke kilesse pakitud biskvii­ did. Need maitsevad just nii nagu vanaema laual küpsised, mida keegi otseselt kunagi ei söö. Kuid kui metsa vahel biskviidipakk lahti rebida, kaob selle sisu minutitega, sest kerge vanilli maitse toob helgeid mälestusi lapsepõlvest.

Teine magus vahepala pakis on aprikoosi-marja müslibatoon, mille maitse ei jää sugugi alla poodides müüdavatele.

Samuti on Poola pakki lisatud nii nagu Eesti omasse väike nätsupakk, kofeiiniga lutsukomm (mis tihtipeale on kõhulahtistava toimega) ja Kalevi karamellkommi maitset meenutav C-vitamiini lutsukomm, mis varus­ tab sõdurit olulistel hetkedel suhkru ja vitamiinidega.

Peale toidu on pakis muidugi ka erinevaid olmelisi asju. Maitseaine­ test on sool ja pipar, söögiriistadest plastlusikas ja joogikõrs. Et enne ja pärast söömist asjad ja ka ise puh­ taks jääks, on pakis niisked ja kuivad salvrätikud, tualettpaber ning ziplock kotid, et prügi või järelejäänud toidu saaks kaasa võtta.

15. märtsil alustas Poolas teenistust uus Eesti sihtüksus Wisent 4, mis saadeti Poolasse toetama riiki Valgevenest tuleneva hübriidrünnaku tõrjumisel.

Sihtüksuse tuumiku moodustab kaitseliidu Kirdeja Lõuna maakaitseringkonna malevate kaitseliitlastest komplekteeritud jalaväerühm. Koos kaitseliitlastega alustavad Poolas teenistust kaitseväe kaamerameeskond ja rahvuslik toetuselement. Sihtüksuse suuruseks on ligi 60 inimest. „Eesti-Poola sõjaline koostöö toimis edukalt juba enne II maailmasõda. Oleme siin Poola riigi kutsel ja jätkame Wisent 3 sihtüksuse tööd piiritõkete rajamisel. Eelmised sihtüksused on teinud väga head tööd ning sellega on latt tõstetud kõrgele. Me tahame olla vähemalt samal tasemel.

Koostöö Poola üksustega on väga hea, on tunda relvavendlust,“ ütles sihtüksuse Wisent 4 ülem kolonelleitnant Andres Rekker. „Meil on hea meel, et kaitseliitlastel ja vabatahtlikel reservväelastel on nüüd võimalik rakendada enne väljaõppes omandatud oskuseid rahvusvahelises keskkonnas.“ Sihtüksus Wisent 4 on lähetatud Poolasse aprilli keskpaigani ning see tegutseb nii nagu eelnevad rotatsioonid Poola idaosas, kus jätkab koostööd Poola 18. mehhaniseeritud diviisiga. Sihtüksuse nimi tähendab Euroopa piisonit, mis on Poola kultuuriruumis tähtsal kohal, sümboliseerides jõudu ja tugevust.

NATO peasekretär ja Ühendkuningriigi peaminister külastasid Tapa linnakut Peasekretär Jens Stoltenberg ja peaminister Boris Johnson said ülevaate julgeolekuolukorrast, kohtusid Eesti riigi ja kaitseväe juhtkonnaga ning siin teenivate liitlasvägede sõduritega. Enne kohtus Stoltenberg Tallinnas ka president Alar Karisega. Kohtumise eesmärk oli kinnitada NATO ühtsust ja kohalolu Balti regioonis.

Koos peasekretäri ja peaministriga osalesid visiidil NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja kindral Tod D. Wolters, NATO sõjalise komitee esimees admiral Rob Bauer, NATO Kirdekorpuse ja Põhjadiviisi esindajad ning Läti kaitseväe juhataja Leonids Kalninš.

Eesti poolt võõrustasid külalisi lisaks kaitseväe ja 1. jalaväebrigaadi juhtkonnale peaminister Kaja Kallas, kaitseminister Kalle Laanet ja välisminister Eva-Maria Liimets.

NATO peasekretär on alliansi kõrgeim ametnik, kes vastutab konsultatsiooni- ja otsustusprotsessi juhtimise eest alliansis ning vastuvõetud otsuste elluviimise eest. Ühendkuningriik on 2017. aasta aprillist Eestis paikneva NATO lahingugrupi juhtriik.

4

Reede, 25. märts 2022

TEENISTUS

„Ma ei usu, et keegi läheb asendusteenistusse raha pärast.

Arvan, et ka ajateenistusse mitte.“ asendusteenistuja Uku Õunapuu

Mida teha, kui sõjaväeline väljaõpe kaitseväes on vastuolus ajateenistusse kutsutud noormehe usuliste või kõlbeliste vaadetega? Sellisel puhul pakub riik võimaluse astuda asendusteenistusse.

Ajateenistus teeb poisist mehe, aga asendusteenistus inimese n-srs Aleksis Krass

Oskar Kahur. „Avaldus on vabas vormis, pikkuse limiiti pole, aga ma kirjutasin umbes ühe lehekülje täis.“ Kahur räägib veel, et on ka inimesi, kelle asendusteenitusse asumissoovi ei rahuldata, sest nad kirjutasid liiga lühi­ dalt ja põgusalt. Avalduse tagasisaat­ mise võimalus on alati olemas ning see oleneb kirjutisest ja sellele järgnevast intervjuust, kui jutt ja kirjand omava­ hel kokku ei lähe. „Mulle helistas nõunik kaks nädalat hiljem ja kutsus mind vestlusele. Nii läksingi vestlusele asendusteenistuse nõunikuga,“ ütleb Kahur muheledes. „Ta küsis algul paar küsimust minu maailmavaadete kohta: millised need täpsemalt on ja et ma seletaks need lahti ja räägiks, kust need tekkisid.“

M

ingis mõttes on asendusteenis­ tus ajateenistusest erinev, aga rutiini ja distsipliini poolest on neil sarnased tunnusjoo­ ned. Asendusteenistusel on samuti riigi teenimise funktsioon, aga see on alternatiivne, sest pole tee­ nimist relvaga. Muuseas on võimalik asendusteenistuses olla kas sotsiaal-, õppeasutustes või päästekeskustes. „Ma tegelen täiskasvanud puue­ tega inimestega,“ ütleb asendustee­ nistuja Uku Õunapuu. „See on täiesti uskumatu. Ma arvasin, et pärast gümnaasiumi elan vabamat elu, aga asendusteenistus ka mingil määral distsiplineerib.“ Õunapuu arvab, et asendusteenistus meenutab sotsiaaltööd. Teisisõnu on see niisugune töö, millest teistele on rohkem kasu kui sinule endale. Sellega kaasneb ka hea tunne, et aitad teisi.

Alternatiivteenistus meenutab töö­ päeva: argipäeva varahommikul algab tööpäev, mis kestab õhtuni ning nõnda 12 kuud. Asendusteenistuse pikkust ei saa valida nagu ajateenistuses.

Umbes kümme aastat tagasi oli veel asendusteenistuse kestus 16 kuud ning ainult 20 asendusteenis­ tujat võeti aasta peale vastu. Sel aastal on vastu võetud 67 inimest, mis on siiski kaduvväike protsent ajateenijate koguarvust. Õunapuu jätkab, et asendusteenis­ tuses on samuti õigus puhkusele nagu kaitseväes. Ette on nähtud 15 puhke­ päeva ning tubli töö eest võib saada kümme puhkepäeva lisaks. Põhimõt­ teliselt algab nädal esmaspäevaga ja lõppeb reedega, nädalavahetuseks saab alati koju.

Enda tundmaõppimine

Asendusteenistuja Uku Õunapuu.

Foto: erakogu

Pikk valimisprotsess Ööbimiskoha mõttes on ajateenistus parem, sest pakub teenistujale voodit ning kolme toidukorda päevas. Asen­ dusteenistuses puudub võimalus pakkuda öömaja ja toitu, aga see-eest makstakse miinimumpalka. „Ma ei usu, et keegi läheb asendus­ teenistusse raha pärast. Arvan, et ka ajateenistusse mitte,“ ütleb Õunapuu, enne kui lülitab teekannu sisse ning paneb teelehed teepotti. „Ma olen kokk ja tegevusjuhendaja, mis tähendab, et ma valmistan hommi­ kusöögi ja lõunasöögi,“ räägib Õuna­ puu. „Iga päev tullakse kööki ühiselt

Asendusteenistuja Toomas Oskar Kahur.

Foto: erakogu

toitu valmistama ja mina juhendan seda. Peamiselt jälgin, et keegi ei lõi­ kaks endale näppu ning panen kõik toorained lauale valmis.“ Asendusteenijaid on kohustatud ka reservõppekogunemistel osalema ning sõjaajal on neil täiesti teistsugused tööülesanded kui rahuajal. Tavaliselt saadetakse nad tagalasse haavatute eest hoolitsema või tsiviilasutustesse, kus on vaja abikäsi.

Asendusteenistusse on võimalik astuda kahel juhul: kõlbelise või usu­ lise põhjuse pärast. Sellisel juhul peab kaitseväekohustuslane saatma kaitse­ ressursside ametile ankeedi, kus on esitatud kolm küsimust, millele tuleb esseega vastata. Kaitseressursside amet säilitab õiguse avaldus tagasi saata ning vajaduse korral kontrollida kirjutise tõesust, kontakteerudes usulise orga­ nisatsiooni, haridus- või tööasutusega. „Ühel hetkel tegingi asendusteenis­ tuse avalduse, kus kirjutasin, miks ma ei soovi moraalsetel põhjustel ajatee­ nistusse minna ehk miks see mulle ei sobi,“ räägib asendusteenistuja Toomas

Pika valimisprotsessi lõppedes haka­ takse juba lähemalt rääkima asendus­ teenistusest: missugused on teeni­ misvõimalused ja kui kaua teenistus kestab. Samuti proovitakse kindlaks teha, mis on tulevase asendusteenistuja enda eelistused ja soovid. „Nõunik küsis, kas mul on eelis­ tusi koha või aja suhtes,“ räägib Kahur. „Kuna mul otseselt mingeid eelistusi polnud, siis vastasin, et tahaksin alus­ tada niipea kui võimalik.“ Ta selgitab, et nõunik käis korra veel töö iseloomust rääkimas ja seejärel all­ kirjastas lepingu. Sellele järgnes juba teenistus.

Asendusteenistusse asumise õigus kehtib kõigile kaitseväekohustuslas­ tele. Inimesed, kes peavad panus­ tama Eesti vabariigi kaitsevõimesse ja soovivad ise seda teha, saavad asuda asendusteenistusse. „See sobib inimestele, kes tunne­ vad, et kogu see militaarne tegevus pole nende jaoks,“ ütleb Kahur. „Asendus­ teenistus õpetab tingimata midagi nii sinu enda kui ka teiste inimeste kohta.

Sul on võimalus kohtuda väga erine­ vate inimestega ja näha, mismoodi neid koheldakse.“ Asendusteenistuse kohta on levinud ütlus: „Ajateenistus teeb poisikesest mehe, aga asendusteenistus inimese.“ Asendusteenistuses nagu ka ajatee­ nistuses on võimalus avastada maa­ ilma ja kogeda elu täiesti uue nurga alt. Lisaks sellele saavad asendustee­ nistujad aidata kaasa, et puudega ja eluraskustes inimesed saksid elada täisväärtuslikku elu.

Reede, 25. märts 2022

TOIT

5

„Jätku leiba – jätku tarvis, alates äärmistest kolonnidest sööklasse vabasammu marss!“ Nende sõnade järgi oleme kõik alates ajateenistuse esimesest päevast sööklasse kõndinud, viisakalt rivis enda korda oodanud ning liikunud toitu võtma.

Tee ise oma reserviloendur! kpr Oskar Harding

J

Hommikusöök Ämaris.

Foto: Kaitsevägi

Menüüd koostades lähtutakse põhimõttest, et toit oleks valmistatud eestimaisest, puhtast ja tervislikust toorainest.

Mis täna söögiks on? rms Henry Enke

S

ööklas lõunasööki nautides hak­ kasin mõtlema, kust ja kuidas üldse toit ajateenija taldrikule jõuab. Lihtne vastus on, et köö­ gist, kus kokk toidu valmistas, kuid tegelikult on teekond palju pikem.

Alates aasta algusest liikus kogu kaitseväe toitlustamise funktsioon toetuse väejuhatuse alt riigi kaitsein­ vesteeringute keskuse (RKIK) alla.

Seega hoolitseb nüüd RKIK kaitseväe kõigi üheksa kompleksi toitlustamise eest. Uuel toitlustuse haldajal on plaa­ nis koostöös kaitseväega teha mitu muudatust, mis aitaksid arendada ja parandada toitlustuse taset ja teha toit­ lustusteenuse kättesaadavus mugava­ maks ning tõsta toitlustuse kvaliteeti veelgi enam.

Rõhk on mitmekesisusel Riigi kaitseinvesteeringute keskuse toitlustuse portfelli juhi Agne Silde sõnul lähtutakse menüüde koostamisel esmalt põhimõttest, et toit oleks val­ mistatud eestimaisest, värskest ja mit­ mekesisest toorainest. Tarnijaid valides eelistatakse Eesti tootjate toodangut nii palju, kui riigihangete seadus seda võimaldab.

Soov tuua eestimaine tooraine aja­ teenija taldrikule on suur. Praegu on lausa 80% tarnitavast toorainest pärit

just Eesti tootjatelt või ettevõtetelt, kes vahendavad kodumaiseid tooteid. „Sooviksime senisest rohkemgi Eesti tooteid kasutada, kuid siin tekivad mitmed kitsaskohad eelkõige toodete aastaringses kvaliteedis ja meile vajaliku koguse tagamisel,“ nentis Silde.

Eesti väeosades on kokku üheksa toitlustuskompleksi ning menüüd on teenistuskohtades erinevad. Et võimal­ dada eri liiki toitlustamist, koostavad menüü spetsialistid ja koolitatud kokad, kes koostavad lisaks tavamenüüle ka kõigile nõuetele vastava erimenüü, et süüa saaksid ka gluteeni- ja laktoosi­ talumatusega ning taimetoitu eelis­ tavad ajateenijad. Menüüd koostades jälgitakse reeglit, et ajateenija päevane toidust saadud energia hulk peab jääma 3500–4200 kilokalori vahele. Ajateeni­ jale on ette nähtud viis toidukorda, mil­ leks on hommiku-, lõuna- ja õhtusöök ning nende vahel kaks vahepala.

Silde tõdes, et liitlaste tulekuga ja nende maitse-eelistusi silmas pidades tuli menüüd üle vaadata ja teha mitmeid muudatusi: liitlaste igapäevaste toitu­ misharjumuste tõttu menüüse lisatud nii friikartulid kui burgerid. Ajateenija võib alati ka tervislikuma toidu valida.

Samas on burgerite ja friikartulite üle ajateenijatel olnud pigem hea meel, kuna sööklast saab sellist toitu, mida muidu peaks sõdurikodust ostma. „Me ei ole valmis portsjoneid juba üle viie aasta komplekteerinud nii, nagu

seda varem tehti,“ rääkis Silde. „Nüüd on meil kõikides toitlustuskompleksides valikmenüü. Ajateenija kujundab suu­ resti oma söögilaua ise. See tähendab, et meie pakume alternatiive ja tema teeb nende seast omale parima valiku.“ Praegu kehtiv valikmenüü, kus aja­ teenija saab ise endale toitu tõsta, on aastate jooksul muutnud ka ajateenijate toitumisharjumusi. Silde tõi välja, et võrreldes eelmise portsjonipõhise süs­ teemiga tarbitakse nüüd näiteks oluliselt vähem suppe.

Kaitsevägi koos kaitseinvesteerin­ gute keskusega plaanib lähiajal hakata suurendama ajateenijate teadlikkust valikmenüüst. Eesmärk on koostada mitmekesine ja terviklik menüü, mis toetab kasvavat ja arenevat organismi.

Tagasiside toidule Vaadates iga-aastase rahulolu-uuringu „Arvamus kaitseväest enne ja pärast ajateenistust“ tulemusi, saab tõdeda, et ajateenijate rahulolu toiduga on aas­ ta-aastalt tõusnud. Hea tulemuse nimel on ka palju vaeva nähtud ja täiendusi tehtud. Näiteks on menüüsse lisatud magusad vahepalad ning erinevad kastme valikud.

Ajateenijatele on antud võimalus ka ise avaldada arvamust pakutava toidu kohta. Iga väeosa sööklas on olemas tagasisideraamat, kuhu ajateenijad saavad kirjutada, mida võiks toitlus­

uba puhuvad kevadtuuled ja laulavad linnud – kõik see paneb ajateenijat vaatama tuleviku poole, kus paistab reserv ja vabadus. Vabaduse kohta võib kerkida kaks küsimust: „Vabadus millest?“ ja „Vabadus milleks?“. Iga ajateenija teab, millest ta reservi arvates vabaneb, aga veelgi oluli­ sem on endalt küsida, mida selle vabadusega peale hakata.

Kui soovid näiteks õppima minna, aga pole kindel, mida täpsemalt, siis tuleb kasuks või­ malikult suur kogemuste pagas.

Sõdurileht astub appi segaduses ajateenijale, pakkudes võimalust kirjutada programmi lähtekood, millel on praktiline väärtus reservi ootava sõduri jaoks.

Selleks on vaja vaid arvutit ja tarkvara, mis toetaks Python programmeerimiskeelt, näiteks Thonny (https://thonny.org), mis on algajasõbralik ja lisaks Eestis arendatud.

Tagasiside saad jätta e-kirja teel aadressile: BUUM@KAITSE­ INVESTEERINGUD.EE kuni 30. aprillini.

Kõigi vastanute vahel loosib Sõdurileht välja akupanga!

tuses muuta. Samuti saab sellesse raa­ matusse kirja panna, millist toodet sooviksid ajateenijad sööklas tulevikus tarbida ning võimaluse korral seda neile ka pakutakse.

Ajateenijate hinnang toidule on alati väga oodatud, sest ainult nii on võimalik midagi paremaks muuta. Silde meenu­ tas, et üks tagasisidest alguse saanud muudatus tehti näiteks mõned aastad tagasi, kui riigihankega tellitud ketšup ei olnud mitte tavapärane Põltsamaa ega Salvesti oma, vaid lähiriigi toode. „Selle peale ajateenijad tõesti protestisid ja kir­ jutasid kirju, mistõttu vahetasime toote välja eestimaise vastu,“ sõnas Silde.

2021. aasta lõpus korraldati kait­ seväes toitlustamise rahulolu-uuring (ROU). Uuringust saadud tagasiside põhjal on selle aasta lõpuks kavas teha mitu muudatust just menüü planeerimi­ ses ja toidu serveerimises. Silde rõhutas, et ajateenijate tagasiside on väga ooda­ tud ja arvestatav, kuna see aitab teenust parendada.

Selleks, et sinu ja ka järgmiste ajatee­ nijate toidulaud oleks harjumuspäraste maitsete ja parima kvaliteediga, kut­ sume kõiki ajateenijaid andma tagasisi­ det väeosas pakutavale toidule. Kirjuta, mida sooviksid menüüs muuta või mis toode võiks tulevikus asenduse leida või juurde tulla. Oodatud on ka positiivne tagasiside mõne toote või toidu kohta, mida sooviksid kindlasti tihedamini sööklas näha.

Kui aga arvutit pole, võib lähte­ koodi kasutada internetis, näiteks veebilehel https://www.online-pyt­ hon.com/. Selleks kirjuta kood üle­ misse aknasse ja vajuta „RUN“. ▶ import datetime ▶ praegu = datetime.datetime.now() ▶ reserv = datetime.datetime(2022,6,17) ▶ paevad = (reserv - praegu).days ▶ print(„Päevi reservini: „, paevad)

(Nooled viitavad vastavatele ridadele.)

1. rida – sellega viitad suuremale koodipagasile, et ei peaks seda siia välja kirjutama. Justkui valiksid raamatukogust raamatu, millele viitad, selle asemel et hakata raa­ matut ise kirjutama.

2. rida – sellega sead muutuja, mis teeb hilisema kirjutamise liht­ samaks, sest pika „datetime.date­ time.now()“ asemel pead nüüd kir­ jutama ainult „praegu“. See muutuja hakkab endas kandma praeguse hetke kuupäeva ning kellaaega.

3. rida – muutujaga „reserv“ tähistame reservi kuupäeva. Muuda see endale sobivaks.

4. rida – sellega lahutad reser­ vikuupäevast praeguse kuupäeva.

5. rida – sellega kirjutad välja vastuse eelmise rea arvutusele.

6

0

Reede, 25. märts 2022

€

Ajateenijatele on pea igas Eesti muuseumis piletisoodustus või lausa tasuta sissepääs.

Teenistusse astudes on ajateenija toetus kõigile kutsealustele 115 € kuus. Tsiviilelust teenistusse tulles ja oma esimese sõduritoetuse suurust nähes võib tekkida küsimus, kuidas sellise rahaga ära elada?

Väljaloa ajal tasuta kultuuri rms Henry Enke

V

äeosas olles on sõduri elu hea: süüa saab kolm korda päevas, voodikoht on olemas ning ise midagi juurde maksma ei pea.

Väljaloale minnes soovime aga kõik kasarmuelust vaheldust saada ja veeta oma vaba aega näiteks kinos või muuseumis käies ning lisaks head toitu nautides. Selleks, et väljaloalt tulles jääks rohkem raha alles, tulevad sõdu­ rile appi soodustused. Sõdurileht uuris, millised soodustused praegu ajateenis­ tuses viibivale noorele kehtivad.

Kultuur Ajateenistuses olles on hea aeg end vaimselt harida. Seda võib teha näiteks vabal ajal raamatut lugedes, keeli õppi­ des või väljaloal muuseumit külastades.

Ajateenijatele on pea igas Eesti muu­ seumis piletisoodustus või lausa tasuta sissepääs.

Kui satud väljaloa ajal Tallinna ja sul on vaba aega, soovitan kindlasti külas­ tada Eesti meremuuseumit, Lennusa­ damat ja Eesti sõjamuuseumit. Tartus olles soovitan külastada Eesti rahva muuseumit ja KGB kongide muuseumit.

Kõikides eespool nimetatud muuseu­ mites on Eesti Vabariigi ajateenijatele teenistust tõendava dokumendi alusel sissepääs tasuta.

Kui tunned, et muuseumi külastus ei ole sinu lemmiktegevus ja oled aja­ teenistuses taktikalist liikumist hin­ dama hakanud, on võimalus vabal ajal ka militaarsemalt aega veeta. Näiteks pakub Tallinnas paiknev Megazone kõi­ gile ajateenijatele oma teenustelt 25% allahindlust.

Liikuvad pildid Väljaloa ajal on mõnus ka kinos käia ja vahelduseks suurelt ekraanilt mõnda filmi vaadata. Tallinnas asuvad CocaCola Plaza ja Cinamon kino pakuvad ajateenijaile täishinnaga piletist sood­ samat sissepääsu. Viljandis on ajatee­ nistuses viibimise tõendiga võimalus soodsamalt külastada Centrum kino.

Kõigil teatrihuvilistel soovitan rääkida enda üksuse huvijuhiga, kuna teatrites kehtib ajateenijatele grupisoodustus.

Välja sööma Kasarmus pakutav toit on hea ja seda saab lausa kolm korda päevas, kuid väljaloal olles sooviks siiski söökla toi­ dule vaheldust. Ajateenistust tõendava dokumendi ehk väljaloa alusel on või­

StratKomKe ajateenijate ekskursioon Filmiarhiivis.

Foto: kpr Kermo Pastarus

Reede, 25. märts 2022

VABA AEG

nautima Soodustusi pakuvad KAUPLUSED: • Relvad.ee -7% • Matkasport.ee -10% kehtiva tõendi alusel KINOD: • Coca Cola Plaza (Tallinn) • Centrum (Viljandi) • Cinamon (Tallinn) TEATRID: • Eesti Draamateater • Vanemuine • Rahvusooper Estonia • Rakvere Teater MEELELAHUTUS: • Megazone -25% • Elamus Spa TRANSPORT: • Tallinna linna ühistransport • Pärnu linna ühistransport • Viimsi valla transport MUUSEUMID: (TASUTA) • Eesti Arhitektuurimuuseum • Viljandi Muuseum • Eesti Tarbekunsti- ja disaini muuseum • SA Hiiumaa Muuseumid • Eesti Sõjamuuseum • Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum • Eesti Meremuuseum • Patarei vangla näituseala • Haapsalu ja Läänemaa muuseumid • Põltsamaa muuseumid • Padise klooster • Eesti Juudi muuseum • Liivi muuseum • Valga sõjamuuseum • Palmse mõis • Rakvere linnus • Eesti Politseimuuseum • Tartu Kunstimuuseum • Eesti Rahva Muuseum • SA Ajakeskus Wittenstein • Tartu Tähetorn • Tartu Ülikooli muuseum • Eesti Maanteemuuseum.

TEENUSED: • Kutz Barbershop • Peetri Pizza -5%

malus mitmest toidukohast soodustust saada. Sõduritele pakub soodustust näi­ teks Peetri Pizza ja seda kõikides oma söögikohtades üle Eesti.

Juuksed ja habe korda Ajateenijana teame, et juuste ja habeme korrashoid on väga tähtis osa sõduri väljanägemisest. Kui kaasvõitleja ajab sul pardliga pea siiliks, siis on see tõesti kiire ja väeosas olles ka ainus moodus,

kuidas enda kiharaid piirata. Väljaloal olles soovitan aga vahelduseks proovida päris juuksuri teenust. Ajateenijatele on appi tulnud Kutz Koolituskeskus & Barbershop Tallinnas, kes pakub igal kolmapäeval ajateenijatele tasuta juukse­lõikust ja habemehooldust.

Kauplused Meil kõigil on tulnud ette olukordi, kus mõni varustuse element on kadunud ja veeblile ei julge seda tunnistada. Kui kaotad ära mõne lihtsama varustuse elemendi või soovid enda varustust täiendada, on vajalikud kaubad Eesti poodides olemas. Militaar- ja matka­ kaupade müügiga tegelevatest poodidest pakuvad ajateenijatele soodsamat hinda näiteks sellised kauplused nagu Relvad. ee ja Matkasport.ee.

Transport Transpordile kulub sõduritel tavaliselt enim raha, kuna liikuda on ju tarvis – kasvõi väljaloale minnes ja sealt tagasi tulles. Tallinnas liikuvatele ajateenijatele on linn vastu tulnud. Kõik ajateenijad, kes kannavad vormi, saavad olenemata sissekirjutusest Tallinna linna ühissõi­ dukitega tasuta sõita.

Samuti saavad kõik Eesti kaitse­ väe ajateenijad tasuta sõita Pärnu ühissõidukitega. Ka linnadevahelistel liinidel kehtivad sõduritele osalised soodustused, enamjaolt läheb sõduri­ soodustus kokku noortele mõeldud soodustustega.

Kõik ühes kohas Praegu puudub koht, kuhu oleks koondatud kogu info ajateenijate soodustuste kohta. Infot tuleb otsida ettevõtete endi kodulehekülgedelt. Õnneks on tulevikus kogu info aja­ teenijatele mõeldud soodustuste kohta palju lihtsamini kättesaadav.

Nimelt tegeleb kaitsevägi praegu hüvede portaali loomisega. Sellise veebisaidi eesmärk on koondada kõik kaitseväelastele kehtivad soodustu­ sed ja sooduskoodid ühte kohta, et ka ajateenijaile oleks kogu info ühest kohast lihtsasti kättesaadav. Portaali valmides tutvustame seda kindlasti ka Sõdurilehe meediakanalites.

Praegu on kõige lihtsam minna kohale ja viisakalt küsida, kas ettevõte pakub ajateenijatele mõnda soodustust.

Vormis ajateenijat nähes on paljud ette­ võtted nõus kasvõi mõningast hinnaa­ landust pakkuma. Nagu ütleb Eesti vanasõna: „Küsija suu pihta ei lööda.“

7

Fakt, et üks hulk kaadreid suudab vaataja panna hingepõhjani kahtlema oma eksistentsis, moraalsuses ja kõiges, millel meie 21. sajandi ühiskond põhineb, on märkimisväärne.

FILMIARVUSTUS: „Mine ja vaata“ n-srs Matthias Veinmannn

K

ui Elem Klimov noore poisina 1942. aastal leekides Stalingra­ dist mööda Volga jõge isetehtud parvel eemale hulpis, ei olnud ta kindel, kuidas kõik kodu mahajät­ misega seotud emotsioonid temast üks päev välja voolavad. Aga meie teame. Klimovi 1985. aastal Valgeve­ nes ilmunud film „Mine ja vaata“ (vn „Idi i smotri“) on oma esimesest aas­ tast saadik olnud püsivalt sõjafilmide pingereas. Seda linateost on korduvalt nimetatud parimaks filmiks teisest maailmasõjast ja tembeldatud kõige tugevamaks sõjavastaseks filmiks. „Mine ja vaata“ viib vaataja 1943. aasta Valgevenesse ja jälitab noort Fljorat, kes Natsi-Saksamaa armee sissetungil kodust lahkub ja Valge­ vene partisanivägedega ühineb. Olles endale relva ise rannaliiva alt välja kaevanud, visatakse meid Fljoraga maailma kõige järsema katapuldiga otse sõjakeerisesse. Näeme, kuidas Fljora kahe päevaga noorest ja vii­ sakast poisist halliks vanameheks muutub. Kuidas ta silmad tuhmu­ vad nii, et nendesse vaadates hakkad isegi surnuid kadestama. Kaks ja pool tundi vaatame tõtt Fljora ja teiste räsi­ tud külaelanikega, kes näitavad meile omaenese peal, mida tähendab sõda.

Edukalt sõjavastane

See ei ole film, mida pühapäeva õhtul nautida. Näeme, kuidas Fljora kahe päevaga noorest

Maailmakuulus filmikriitik Roger ja viisakast poisist halliks vanameheks muutub.

Foto: repro Ebert on väitnud, et sõjavastased filmid ei suuda oma soovitud mõju soomuda ujub ja kaamera kasvõi meie Nõukogude Liidus välja antud filmiga, saavutada sellel lihtsal põhjusel, et sõda säästmiseks keeldub ja minut aega ära siis sõja tähendus ei muutu, olenemata on oma põhimõttelt põnev. Selle poo­ ei pööra. Kuidas vaid millisekundiks sellest, kui propagandistliku taustaga lest ehk ongi „Mine ja vaata“ eriline. on vilksamisi näha maja taga maha on seda kujutlev riik. Mõtted on ikka See ei sisalda mitte grammigi Stallo­ lastud külaelanikke. Kuidas Fljora sama ehedad. ne’i ega Schwarzeneggerit, ammugi kõnnib keset udust põldu, teades, et mitte nendega temaga samas udus Seos tänapäevaga kaasnevat stimu­ Film viib vaataja on terve kompanii leerivat action’it. näljaseid natse ja Kui filmis on antikangelaseks Nat­ 1943. aasta Filmis pole isegi kuidas meile ei näi­ si-Saksamaa, siis süžeed lugedes ühtegi lahingut, data põlevaid küla­ tekib kindlasti ühisjooni praeguse Valgevenesse ja vaid massihukka­ vaid kuu­ olukorraga Ukrainas, sest ka seal on jälitab noort Fljorat, elanikke, mise, põletamise leme, kuidas nende võõrad sõdurid peletamas inimesi oma kes natsi-armee ja vägistamise karjed sulanduvad kodumaalt, jättes neid ilma oma lähe­ kaudu portretee­ dastest ja varast. Ka sealne olukord sissetungil kodust oreliga ühte. ritud inimlikkuse Kui selle filmi paneb kogu maailma mõtlema, kuidas täielik hävimine, lahkub ja Valgevene produtsendid oleks üks inimene saab teisele nii teha ja kas mis kuulsa lõpu­ partisanivägedega palganud mind sõna „inimlik“ peaks olema nii posi­ segmendi kaudu seda teile maha tiivse alatooniga, kui meile seda mõista ühineb. tekitab küsimuse müüma, siis ilm­ meeldib. Kuigi Venemaa ei ole veel „Kuidas seda kõike selt ma oma raha andnud oma sõduritele käsku „tappa korda teha?“. Juhul kui sellele küsimu­ kätte ei saaks. Tõesti, see ei ole film, ja puhastada“, mida Natsi-Saksamaa sele üldse on vastus, siis ei pruugi see mida pühapäeva õhtul nautida. Ei ole sõdurid oma suure juhi eest rõõmuga sugugi meeldiv olla. ka film, mida jutuka sõbraga kinno tegid, ja et tegu tundub olevat ühe Suur osa sellest, miks „Mine ja vaatama minna. Seda enam pole see hullunud riigipea sõjaga, ei tee see vaata“ nii efektselt hirmu, valu ja film, mida ma tahaksin viie aasta jook­ olematuks seda kurbust ja ahastust, õudust edasi annab, seisneb Aleksei sul uuesti vaadata. Kuid fakt, et üks mida Ukraina elanikud läbi elavad.

Rodionovi kaameratöös. Stabilisaa­ hulk kaadreid suudab vaataja panna Nagu öeldud, ei ole „Mine ja vaata“ toril filmitud pikad kaadrid jälitavad hingepõhjani kahtlema oma eksis­ lihtne film. Mõni kindlasti ei leia endas Fljorat ja teisi paanikas valgevenelasi, tentsis, moraalsuses ja kõiges, millele jaksu, et see ühe korraga ära vaadata. pealtnäha näidates meile kõike, kuid meie 21. sajandi ühiskond ehitatud, on Aga kui mitte filmihuvist, siis oma­ tegelikult mitte. märkimisväärne. enese moraalsuse arendamise nimel On väga märkimisväärne, mida Vaadates olukorda maailmas, leian, suudab seda filmi igaüks vaadata. Selle Klimov on soovinud kas rõhutada, et nii nagu kõik suured kunstiteosed filmi vaatamiseks on vaatajal vaja vaid vilksamisi näidata või hoopis täielikult on „Mine ja vaata“ sõnum sama olu­ tähelepanu. Ülejäänu eest hoolitseb välja jätta. Kuidas Fljora ägisedes läbi line kui 40 aastat tagasi. Ehkki tegu on linateos ise. Eks sa mine ja vaata.

8

Reede, 25. märts 2022

NAER JÄTTA

(VILJA)LAADUNG JUST TERA PRAEGU, JÕGI JUST SEL VAIMULIKU- PRANTMOMENDIL KUUB SUSMAAL

LUTEETSIUM ENDINE KIRJANIK SEKUND

H, ..., J ... REIKOP IRAANI TERVITUSLAUL ARM- UUDISTESAMALE AGENTUUR

EITUS

NÄITLEJA

LAADATEATER

KATUSE KANDEPUU

HING SEES

TONN

LOOSIME AUHINDU! Et võita Sõdurilehe akupank, käitu järgmiselt: 1. Lahenda ristsõna.

2. Saada ristsõna vastus aadressile sodurileht@mil.ee, lisa enda auaste ja väeosa ning sul on võimalus võita.

Võitjaga võetakse ühendust.

MUUSIKARIISTA MÄNGIJA AVA KÜDOONIA PUNKTIVÕI JOONEVÕRK LÄBILILL KIVINE KÕRGENDIK MERES

Eelmise numbri ristsõna lahendanute hulgast osutus õnnelikuks võitjaks reamees ALEX ŠUNJAJEV suurtükiväepataljonist.

Palju õnne!

LÕTVUS, PINGUSETUS NOOT PAGARITOODE NÄPPAMINE MÜÜRILÕHKUMISPALK SAMM LAULJA DANIEL

Vastus: JULGEOLEK