ISSN 1736-3411
Ajateenijad müristasid 155 mm haubitsaid
Esmaspäev, 13. detsember 2021
Kaitsevägi uuendab aktiivselt oma relvastust
lk 3
Sõduri lemmikteema – tulevik
lk 5
lk
Okas (traat) Vabariigi Valitsus otsustas kutsuda 1684 reservväelast lisaõppekogunemisele Okas 2021. Kaitseväe juhataja ettepanekul kutsuti lisaõppekogunemisele 17. ja 27. pioneeripataljoni ja 191. ning 291. luurekompanii koosseisu arvatud reservväelased.
L
isaõppekogunemine toimus 17.–25. novembrini. Okas 2021 eesmärk oli lahinguvalmiduse kontrollimine, mille käigus vaadati, kuidas toimib riigikaitse käsuahel valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste kogunemiseni. Samuti har-
jutati koostööd politsei- ja piirivalveametiga ja ehitati ajutist piiritara. Lisaõppekogunemise Okas 21 peaeesmärk saavutati esimese 48 tunni jooksul, kui õppusele kutsutud üksused formeeriti ja need olid valmis oma edasisi ülesandeid täitma.
n-srs Karl Martin Mäe Loe edasi lk 2
Foto: kpr Henrik Mütt
6
2
Esmaspäev, 13. detsember
REPORTAAZ
Idapiirile rajati ligi 40 kilomeetri ulatuses ajutist lõiketraadist tõket, mis paigaldati kokku kuni kümnesse kohta.
”
Mina sain sõnumi, kus oli kirjas, et tuleb viivitamatult kohale ilmuda. See tähendab otsekohe – tegin kiiresti korraldused," ütles 17. pioneeripataljoni reservväelasest meedik vanemveebel Ülle Pomerants. „Minul on kodus kaks kassi, organiseerisin nende toitmise. Töötan kiirabis; ütlesin ülemusele, et annan teada, kui tagasi olen. Võtsin vajalikud asjad kaasa ning siin ma olen!“ Tapa linnakus toimus 17. pioneeripataljoni ja 191. luurekompanii formeerimine. Formeerimist väisasid kaitseminister Kalle Laanet ning kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem. Lisaõppekogunemistele olid kohustatud tulema kõik kutse saanud reservväelased olenemata sellest, kas nad olid vaktsineeritud koroonaviiruse vastu või ei olnud. Kõiki õppusele tulijaid testiti kohapeal ja soovijatele pakuti ka vaktsineerimise võimalust.
kes toetasid reservväelasi sellega, et jätkasid neile õppuste ajal palga maksmist. „Eraldi tahan välja tuua ja tänada reservväelaste pereliikmeid, elukaaslasi ja lähedasi, kel tuli õppuse tõttu kodus tühjaks jäänud koht endal täita. See on teiepoolne panus riigikaitsesse – aitäh teile selle eest,“ lisas kindralleitnant Herem. 1. jalaväebrigaadi ülema kolonel Andrus Merilo sõnul oli õppus muljet avaldav mitmes mõttes – nii reserv- väelaste kohalejõudmise kui lahinguvalmiduse saavutamise kiiruse tõttu. Lisaks täideti ka reaalne ülesanne Eesti riigi kriitiliste piirilõikude väljaehitamisega.
„Ma olen uhke teie üle ja tänulik selle panuse eest, mida te oma osalemise, motivatsiooni ja teotahtega riigi julgeolekusse andsite,“ ütles kolonel Merilo Tapa linnakus toimunud rivistusel.
Tõkke ehitamine Kui üksused olid formeeritud ning vanad asjad meelde tuletatud, viidi sõdurid piiri äärde tõket ehitama. Koostöös kaitseliidu ning politsei- ja piirivalveüksustega alustati piiritõkete rajamist Kirde- ja Kagu-Eestis. Idapiirile rajati ligi 40 kilomeetri ulatuses ajutist lõiketraadist tõket, mis paigaldati kokku kuni kümnesse kohta, kus PPA hinnangul on ebaseadusliku piiriületuse risk kõige suurem. Lõiketraati kulus kokku ligi 120 kilomeetrit ja see paigaldati kolmekordsena. Ehituse fookus oli maismaa- piiril. Kohtade valikul arvestas PPA ka idapiiri ehituse järgmiste etappide kava. Tõkked paigaldati kohtadesse, kus lähima kahe aasta jooksul ei ole planeeritud aktiivset ehitustegevust.
„Kohal on kaitseliitlased ja reservväelased, kes teavad, mida nad teevad,“ ütles Narvas töödega tutvunud kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem. „See on ülitähtis, et kõik mehed ja naised kohale tuleksid, sellega me näitame võimalikule agressorile, et see läheb neile kalliks maksma.“ Alanud töödega käis Narvas tutvumas ka peaminister Kaja Kallas, kes kuulas kaitseväe juhataja ülevaadet lisaõppekogunemisest ning sai piiril tegutsevate reservväelaste ja kaitseliitlaste käest nende seniste kogemuste kohta arvamust küsida. „Esmamuljed on väga positiivsed. Seda õppust on mitmel põhjusel vaja,
Politsei- ja piirivalveamet tegemas koostööd pioneeripataljoni reservväelastega
Foto: Ardi Hallismaa
Pioneeripataljoni reservväelane okastraati sidumas
Foto: Ardi Hallismaa
kui me vaatame mis Valgevene piiril toimub, tekitab see ärevust,“ ütles Kallas, lisades, et kuigi Eesti piiridele praegu otsest ohtu ei ole, peame ka meie olema valmis vajaduse korral piiri tugevdama. Kaitseliidu toetatud kaitseväeüksused tegutsesid piiril tihedas koostöös politsei- ja piirivalveametnikega, kelle ülesandeks oli jälgida, et piiritõkked saaksid õigesse kohta ja selle käigus ei rikutaks riigipiiril kehtivaid reegleid.
Strateegilise kommunikatsiooni keskus Filtri tee 12, 15007 Tallinn tel 717 2415 Peatoimetaja: n-srs Edward Toonela Küljendaja: rms Juljus Pärt
Lisaks lahinguvalmiduse saavutamisele ja piiritõkke rajamisele tegelesid üksused operatsiooniala vaatlusega ning harjutasid rasketehnika kasutamist kaitseväe keskpolügoonil. Lõuna-Eestis tegutsenud üksused aitasid kaasa ka kaitseliidu lasketiiru ehitusel.
Õppuse lõpp Õppuse lõppu märkisid Taara linnakus ja Tapa linnakus toimunud Keeletoimetaja: Diina Kazakova Toimetajad: n-srs Art Simson n-srs Karl Martin Mäe n-srs Kristjan Robin Saard
rivistused. Osalenud reservväelased tagastasid varustuse ja suundusid tagasi oma igapäevatoimetuste juurde. „Mina ütlen teile suur tänu kaitseväe manöövris osalemise eest,“ ütles Herem õppusel Okas 21 osalenute poole pöördudes. „Eesti riik ja inimesed on teile kindla peale tänulikud selle eest, et me oleme paremini valmis Eesti riiki kaitsma. Suur aitäh!“ Kaitseväe juhataja lisas, et lisaõppekogunemisele tulnud reservväelaste kõrval tunnustab ta kõiki tööandjaid, Fotograafid: kpr Henrik Mütt rms Kevin Orujärv
„Olen täiesti kindel, et kui olukord nõuab, siis kõik need, kes täna rivis on, tulevad kutse peale kohale.“ 2. jalaväebrigaadi ülema kolonel Tarmo Metsa sõnul oli brigaadi sees õppusele kaasatus märkimisväärselt suurem kui ainult väljakutsutud reservüksuste puhul. Õppusega olid seotud ka brigaadi staap tervikuna, tagalapataljon, staabi- ja sidekompanii ning ajateenijad. „Lisaväärtusena saime arvestatava kogemuse koostööst kaitseväe teiste struktuuriüksustega: sõjaväepolitsei, 1. jalaväebrigaadi, luurekeskusega, aga ka regionaalsete partneritega nagu politsei- ja piirivalveamet, kaitseliit ja erinevad operatsioonialade omavalitsused,“ ütles kolonel Metsa. Lisaõppekogunemisel osalenud 17. pioneeripataljoni evakuatsioonijao ülem vanemseersant Ats Mölder on ettevõtja ja õpetaja kutsehariduskeskuses. Reservväelase tõdemusel ei tulnud tal kordagi pähe mõte lisaõppekogunemisele minemata jätta. Seda isegi vaatamata asjaolule, et trahvi suurus on palju väiksem kui tema saamata jäänud tulu. „Esiteks, meeskond, kellega sain tuttavaks kaks aastat tagasi Kevadtormil – väga ägedad sellid ning meil on palju varustust ja ülesandeid, mistõttu on iga abikäsi vajalik,“ ütles vanemseersant Mölder. „Teiseks, kogemus ja emotsioonid, mida saab kogeda vaid relvavendadega koos olles. Kolmandaks, hea tunne, et said julgeolekusse oma reaalse panuse anda. Kaitsevägi internetis: www.mil.ee www.youtube.com/sodurileht www.facebook.com/s6durileht www.twitter.com/kaitsevagi www.instagram.com/kaitsevagi.edf
Esmaspäev, 13. detsember
UUDISED
„Isegi tutvustusel öeldi, et 90% on töö ja 10% lõbu, aga nüüd võib öelda, et kõik see töö ja vaev oli seda väärt.“ — reamees Renet Einalo
Ajateenijad müristasid 155 mm haubitsaid
Viru jalaväepataljon tähistas Jõhvis oma 104. sünnipäeva
Novembri keskel said 1. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljoni ajateenijad esimest korda lasta liikursuurtükist K9 Kõu. Kuigi ajateenijad olid 12-nädalase väljaõppe ajal saanud palju teooriat ja liikursuurtükkidega ringi sõita, oli relvasüsteemist laskmine täiesti teine tera. n-srs Art Simson
K
9-st on palju juttu olnud, eriti kuna tegu on niivõrd hirmuäratavate ja võimsate masinatega. Lõuna-Koreast ostetud suurtükid jõudsid esimest korda Eestisse augustis 2020 ja ajateenijatele hakati liikursuurtüki väljaõpet tegema selle aasta suvest. Niisiis said ka strateegilise kommunikatsiooni keskuse ajateenijad võimaluse müristamist vaatama minna. Olles maastikule jõudnud, korrati mitu korda üle, kui tähtis on kanda topelt kuulmiskaitsmeid. See tähendab, et korraga tuleb kanda nii kõrvatroppe kui müra summutavaid kõrvaklappe. Kohe esimestel minutitel oli selge, et hoiatusi ja soovitusi ei antud ilmaasjata. Juba kaugelt oli kuulda 155 mm L-52 kaudtulesüsteemi pauke. Tee ääres oli kaks Kõud, mille meeskonnad olid valmistumas samal ajal laske sooritama. Ettevalmistuseks tuli aga mürsu kestad masinate juurest ära viia. Kuigi kõrvalt vaadates paistab, et tegu on vaid õõnsa metallist kestaga, oli näha, et nende tassimine ei ole just kerge ülesanne ja võtab nii mõnelgi otsaesise märjaks.
K9 laskmise harjutus keskpolügonil
Foto: kpr Henrik Mütt
Kui alguses tundus, et nii nagu muude relvadega harjub ka nendega pärast mõnda lasku ära, siis tunni aja pärast oli aga selge, et päris nii see siiski pole. „Ei oskagi kirjeldada seda kogemust, kõhus võtab ikka kõhedaks küll,“ ütles 1. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljoni ajateenija, abisihtur reamees Renet Einalo. Suurtükist laskmine on aga lõbu, mille nimel peab väga palju tööd tegema, sest võrreldes muu tehnika hooldusega tuleb Kõud hooldada hoopis teisiti. „Hooldus on ikka päris raske, lisaks igapäevasele hooldusele toimub ka poolaasta hooldus, mis kestab terve nädala. Isegi tutvustusel öeldi, et 90% on töö ja 10% lõbu, aga nüüd võib öelda, et kõik see töö ja vaev oli seda väärt,“ nentis Einalo. Einalo sõnul ei olnud teooria osa nii raske, kui arvata võis, sest kõik räägiti üksikasjalikult ära. Kõu väljaõpe kestab 12 nädalat, mille jooksul õpetatakse liikursuurtüki meeskonnaliikmed välja igaks ametikohaks. Sellel aastal valiti 160-st ajateenijast välja vaid 14, kes said Kõust lasta. Seega võib öelda, et tegu on väga prestiižse ametiga.
Kaitseväe parimad tagalaspetsialistid n-srs Karl Martin Mäe
K
aitseväest ja kaitseliidust kokku tulnud tagalaspetsialistid võistlesid Paldiski linnakus tagalaalasel kutsemeisterlikkuse võistlusel erialaste ülesannete sooritamises. Toetuse väejuhatuse logistikapataljoni eestvedamisel toimus võistlus juba neljandat korda. Teist aastat järjest võitis esikoha 2. jalaväebrigaadi tagalapataljoni võistkond. „Mul on hea meel tõdeda, et taga la kut-
Kaitseliitlane teostamas sõiduki remonti kutsemeisterlikkuse võistlusel
semeisterlikkuse võistlus on kaitseväe üksuste seas kanda kinnitanud. Eesmärk oli panna kaitsejõudude sõjaväelogistikud ühele stardijoonele ja võtta sõbralikus, ent päris stressirohkes keskkonnas teineteisega mõõtu,“ ütles logistikapataljoni ülem kolonelleitnant Tambet Mäe võistlust kommenteerides. Pataljoni ülem lisas, et niisugusel võistlusel on tegelikult just sel nädalal ka eriline sümboolne tähendus, kuna nädala lõpus, 21. novembril saab sõjaväelogistika Eestis 103-aastaseks, olles seotud tänapäeva toetuse väejuhatuse eelkäija – varustusvalitsuse – loomisega 1918. aastal. Tagalaalase kutsemeisFoto: srs Valner Väino
3
terlikkuse võistlusel osalesid kaitseväelastest ja kaitseliitlastest tagalaspetsialistid eri struktuuriüksustest, kelle igapäevaste teenistusülesannete hulka kuulub tagalatoetuse kindlustamine oma üksusele. Esindatud oli nii 1. kui 2. jalaväebrigaad, õhuvägi, toetuse väejuhatus kui ka kaitseliidu üksused. Võistlusalade hulka kuulusid suuremas osas praktilisi oskusi, kiirust ja vilumust nõudvad ülesanded, näiteks sõjaväeveoki tehnilise rikke kõrvaldamine ja sõidukorda seadmine; veetsisterniga veoautohaagise manööverdamine ning seadistamine koos kütteseadme käivitamisega; erinevad varustuse laadimisega seotud osavust nõudvad ülesanded. Samuti lahutamatu osana ka lahingukannatanu käitlemine ning meditsiinisõiduki käsitsemine ja kannatanute arvu
kohaselt ümberseadistamine. Võistluse igakordse tõmbenumbrina tuli maastikuvõimelise tõstukiga kiiruse peale opereerida kitsastes oludes, justkui vigursõidurajal manööverdades, et transportida laskemoonaaluseid koos treilerile sõitmisega. Kõik võistlusülesanded sooritati mõistagi täpsuse ja aja peale, karistuspunkte sai ka ohutustehniliste möödalaskmiste eest. Võistluse võitjaks tuli 2. jalaväebrigaadi tagalapataljoni esindanud võistkond, koosseisus vanemveebel Mait Parv ja seersant Martin Press. Teise koha võttis õhuväe võistkond, koosseisus nooremveebel Mikko Kiisa ja vanemseersant Reelika Sommermann. Kolmandale kohale tuli kaitseliidu Pärnumaa malevat esindanud võistkond, koosseisus kapral Hendrik Ehastu ja nooremseersant Urmas Kreek.
Jõhvi keskväljakul asetati pärg kindral Aleksander Tõnissoni ausamba jalamile. Kindral Aleksander Tõnisson oli Vabadussõjas 1. diviisi ülem ja Viru rinde ülem kuni Tartu rahulepingu sõlmimiseni. Samuti asetas pataljoni juhtkond pärja Narva garnisoni kalmistule. Hiljem pataljoni territooriumil toimunud pidulikul rivistusel ergutati väeosa silmapaistvamaid teenistujaid ning peeti ühine tavapärasest pidulikum lõunasöök, misjärel võtsid pataljoni allüksused üksteiselt mõõtu sportlikes võistlustes. Viru jalaväepataljoni eelkäija on 4. jalaväerügement, mis oli 1. diviisi väeosa. Alates 1928. aastast paiknes 4. üksikuks jalaväepataljoniks ümberformeerunud rügement Jõhvis. 1940. aasta juunis likvideeriti väeosa Nõukogude okupatsiooni ajal. 1992. aasta 22. mail taasloodi Jõhvis Viru jalaväepataljon, 4. jalaväerügemendi õigusjärglane.
Eesti relvastuskontrolli delegatsioon inspekteeris Venemaa sõjaväelinnakuid Möödunud nädalal inspekteeris Eesti kaitseväe delegatsioon Venemaa relvajõudude väeosi Euroopa Julgeolekuja Koostööorganisatsiooni Viini dokumendi täitmise raames. Venemaa esindajad on Eestit käesoleval aastal külastanud kahel korral. Eesti relvastuskontrolli neljaliikmelise delegatsiooni visiit algas 30. novembril Pihkvast 76. õhudessantdiviisist, mille järel tutvustati delegatsioonile 25. kaardiväe üksik-motorlaskurbrigaadi ja 15. õhuväebrigaadi koosseisu kuuluvat tehnikat ja relvastust. Samuti inspekteeriti Venemaa Föderatsiooni Lääne sõjaväeringkonna erinevaid harjutusalasid. Eesti on Venemaa inspektorid sellel aastal vastu võtnud kahel korral ning sellega täitnud oma rahvusvahelist kohustust.
Belgia õhuväelased asusid Ämarist valvama Balti riikide õhuruumi Esimesel detsembril toimus Ämari lennubaasis pidulik õhuturbe missiooni vahetustseremoonia, kus Eestist Balti riikide õhuruumi valvanud Itaalia õhuväelased andsid valvekorra üle Belgia õhuväelastele, kes hakkavad õhuturvet tagama hävitajatega F-16.
4
Esmaspäev, 13. detsember
GALERII
Missioonisõdurid kohtuvad presidendiga, 22.11.2021
Lennubaasi päästemeeskond õppusel
Reservväelane õppusel Okas kaitseväe uut rasketehnikat katsetamas
Foto: rms Kevin Orujärv
Foto: kpr Henrik Mütt
StratKomKe Männiku metsas, 02.12.2021
Foto: kpr Henrik Mütt
Foto: rms Kevin Orujärv
Briti liitlased reservväelaste rajatud tõkkeid katsetamas
Foto: kpr Henrik Mütt
5
Esmaspäev, 13. detsember
REPORTAAZ
Kaitsevägi uuendab praegu oma relvastust väga aktiivselt.
Tagavara sihik (Punatäpp) Vintraud Sihiku kinnituskoht
Carl-Gustaf M4
Gaasilehter
Raua kate Eesmine käepide
Vinnastushoob Õla tugi
Pääste- ja löögimehhanism
Harkjalg
Foto: Saab.com
Kaitsevägi uuendab aktiivselt oma relvastust R20 automaatrelvad on kaitseväes kasutusel olnud 2020. aasta algusest. Kuigi klassika armastajate jaoks on Galil siiski „see kõige parem“, on R20 oma töökindluse, kerguse ja lisaseadmete poolest enda eeltulijatest mitu korda parem. n-srs Art Simson
Ü
ks suur R20 eelis varasemate automaatrelvade ees on püstolkäepideme sees olev kiip. Kaitseväe pearelvur, major Risto Pärteli sõnul on kiipide peamine eesmärk relvastuse hoolduse ja käitlemise protsessi automatiseerida ja lihtsustada. Mida paljud võibolla ei tea, on see, et relv on võimeline lugema sellest väljalastud padruneid. Samuti teeb relv vahet moona tüüpidel: suudab eristada paukmoona, teravmoona jne.
Andmed relva kasutuse kohta kantakse käepideme sees olevasse kiipi, mida saab pärast skaneerida. Automaattule režiimis loeb relv näiteks ka lasketempot. Kuna lasketempo töökindlal relval eriti palju ei varieeru, siis see tähendab, et selle järgi saab relvur kontrollida ka relva töökindlust ja kasutuskõlblikkust. Lisaks moona ja lasketempo lugemisele aitavad kiibid paremini turvalisust tagada. Kiipidele saab peale panna piirangud ja load, näiteks väeosas
ustest läbi liikumisel ja relvaruumist relva väljastamisel ja tagastamisel. R20 ei ole aga ainuke uuendus kaitseväe relvastuses. Lisaks uuele automaatrelvale ja relvaalustele granaadiheitjatele on kaitseväel plaanis uuendada ka kuulipildujaid ja täpsuspüsse. Kuigi praegu kasutusel olevad relvad ei ole mingitmoodi halvad, on uuemad relvad siiski töökindlamad. Hiljuti saabus kaitseväele ka uus versioon Carl-Gustaf granaadiheitjast.
CG M4 on praegusest versioonist üle kolmandiku võrra kergem. Carl-Gustaf M2 kaal on 14,2 kg, uus aga kaalub vaid 6,6 kg. Kuigi väiksem kaalgi on juba väga ahvatlev, on M4 võimeline kandma igasuguseid lisaseadmeid. Suur uuendus on näiteks mehaaniliste sihikute väljavahetus. M4-l on komplektis kaasas nüüdisaegsem lahendus – punatäppsihik. See muudab relva sihtimise palju hõlpsamaks. Peale punatäpi võimaldab M4
n-ö „tarkade“ sihikute kasutamist, mis tähendab, et kui laseriga mõõta sihtmärgi kaugust, teeb sihiku rist parandused automaatselt. Kaitsevägi uuendab praegu oma relvastust väga aktiivselt. Ei pea kaua ootama, kuni Galil ja AK-4 asendatakse täielikult modernsema R20-ga ning meid seni hästi teeninud, kuid „väsima“ hakanud kuulipildujad ja täpsuspüssid vahetatakse uute ja veelgi võimsamate relvade vastu välja.
6
Esmaspäev, 13. detsember
REPORTAAZ
Sellised ülemaailmselt tunnustatud kaubamärgid nagu Nike, Louis Vuitton ja NBA on juba hakanud looma NFT-põhiseid tarbekaupu ja -teenuseid.
Sõduri lemmikteema – tulevik Kõikidele sõduritele meeldib rääkida tulevikust – teha plaane pärast ajateenistust, visualiseerida reservipäeva ning küsida, mis õhtuks süüa saab.
🚀
n-srs Edward Toonela
Mida toob tulevik?
O
ma teenistuse jooksul olen läbinud sõduri baaskursuse vahipataljonis ja nooremallohvitseri kursuse küberväejuhatuse staabi- ja sidepataljonis Ämaris. Mulle suure üllatusena on neis mõlemas suitsunurga, postil istumise või ahjuvalve teemadena jutust läbi käinud krüptoraha ning alles hiljuti ka NFT-id (Non-Fungible Token). Jah, ka mulle meeldib tulevikust rääkida, ehk isegi pisut rohkem kui mõnele teisele sõdurile, ja lugeda uudiseid tehnoloogiate ja innovatsiooni kohta. Eriti kui need puudutavad kasvõi pisutki finantsmaailma. Selle aasta vältel on paljutki huvitavat toimunud NFT-de maailmas. Seega täna võtangi jutuks NFT-d ehk krüptokunsti ja digitaalse kollektsioneerimise. Kuid enne seda viskame kiiresti pilgu peale ka krüptodele endile. Investeerimismaailmas rohkelt tähelepanu pälvinud krüpto sai alguse 2008. aastal, kui isik pseudonüümiga Satoshi Nakamato avaldas dokumendi „Bitcoin: inimeselt inimesele elektroonilise sularaha süsteem“. Nüüdseks on loodud üle 10 000 uue krüptovaluuta kogu maailmas. Kui kõigest kolm-neli aastat tagasi oleks saanud öelda, et neist enamik põhi-
60000€
neb peamiselt bitcoin`i tehnoloogial, siis nüüd on juba paljudel teistel turgu juhtivatel krüptodel tugevad omapärasused tekkinud. Tehnoloogia ja innovatsiooni rindel liiguvad asjad kiiresti (seda võivad kinnitada ka Sõdurilehe podcast`i peatselt ilmuvas episoodi „Tuleviku relvad“ saatekülalised). Kui kõigest mõnda aega tagasi üritasin vanematele lahti seletada, mis asi on krüptoraha, siis nüüdseks peab selgitama krüpto platvormide peale ehitatud lisasid nagu NFT.
Mis on NFT? NFT on digitaalsete varade eriklass, mis esindab midagi unikaalset ning mida ei saa omavahel vahetada ega jagada väiksemateks väärtusteks nagu enamik valuutasid. Näiteks paberraha on asendatav. Ei ole suurt vahet, kas mu rahakotis on kaks 5-eurost rahatähte või üks 10-eurone rahatäht. NFT eestikeelne vaste laias laastus on „mitteasendatav žetoon“ ehk unikaalne objekt. Unikaalseid objekte on füüsilises maailmast robikond: Picasso maalid, Michelangelo skulptuurid või USA pesapalli spordikaardid. NFT-de lai spekter hõlmab endas kogutavaid spordikaarte, virtuaalset kinnisvara ja isegi digitaalseid tosse
ning asju, mida siin pole sünnis ette lugeda. Sellised ülemaailmselt tunnustatud kaubamärgid nagu Nike, Louis Vuitton ja NBA on juba hakanud looma NFT-põhiseid tarbekaupu ja -teenuseid. Pole mingi saladus, et NFT-d on 2021. aasta vältel astronoomiliste hindade eest soetatud – vana hea sõber Google kaitseb mu tagalat selle väitega. Ehk küsid endalt praegu, miks peaks keegi omale soetama sadade tuhandete või miljonite eest videoklipi või JPG-formaadis pildi, mida saab tasuta alla tõmmata või Youtube’ist vaadata. Selle kohta on lausunud suurepärased sõnad digitaalturunduse guru Gary Vee: „Inimesed on läbi aja igasugu imelikke asju kogunud, kes kaisukarusid, kes külmkapimagneteid, kes tikutopse. Inimesed oma olemuse tõttu lihtsalt koguvad vara, koguvad asju. Kui sinu tikutopsikogu on kodus, siis on seda suhteliselt keeruline demonstreerida, aga kui sinu kogu elu on digitaalne ja veebis, see on teine lugu.“ NFT-de tehnoloogiast hakkavad tulevikus kasu lõikama nii kirjanikud, muusikud, sportlased ja spordiklubid kui ka kinnisvaraomanikud. Kes teab,
Bitcoin`i hind 2020. aasta algusest praeguseni
🚀
ehk isegi tulevikusõdurid? Ehk kratsid hetkel kukalt ning mõtled, mida asjalikku sa enda vaba ajaga teenistuses teha saaksid? Kui kõik eelloetu huvi pakub, siis miks mitte justnimelt krüptode ja NFT-de üksikasjade uurimisest alustada. Leia endale mõttekaaslased, kellega sel teemal juttu puhuda ning saad ka metsas postil istudes aega paremini sisustada!
50000€ 40000€ 30000€ 20000€ 10000€
*andmed pärinevad https://www.investing.com/crypto/bitcoin/historical-data
Q1 20
Q2 20
Q3 20
Q4 20
Q1 21
Q2 21
Q3 21
Q4 21
Selle aasta üks populaarsemaid NFT projekte „Bored Ape Yacht Club” näidiseksemplar hetkehinnaga 154 326 €
Pilt: www.opensea.io
Esmaspäev, 13. detsember
ELAMUSED
7
„Non progredi est regredi – mitte edasi minna tähendab tagasi minna.“ — kaptenleitnant Rook
Cyber Coalition 2021 tõi kokku küberspetsialistid 40 riigist NATO arenduse väejuhatus korraldas 29. novembrist 3. detsembrini Tallinnas järjekordse õppuse Cyber Coalition. Tegu on NATO suurima iga-aastase küberkaitseõppusega. n-srs Kristjan Robin Saard
Õ
ppus Cyber Coalition toimus sel aastal neljateistkümnendat korda. Võõrustajaks oli taaskord Eesti. Õppusel osales ligi 1000 inimest 40 riigist, kes baseerusid Tallinnas või üle veebi kodumaades. NATO suurõppusele pakub tehniliste stsenaariumide läbimängimiseks NATO küberharjutusväljakul virtuaalset keskkonda aasta algul asutatud sihtasutus CR14. Õppuse juht kaptenleitnant Graeme Rook ütles, et see aasta on õppus rohkem keskendunud küberharjutusväljale. „Non progredi est regredi – mitte edasi minna tähendab tagasi minna,“ ütles kaptenleitnant Rook. „Cyber Coalition on iga aasta üks peamine võimalus arendada NATO sõjalist võimet, seades õppusel uusi ambitsioonirikkaid eesmärke.“ Eesti kaitseministeeriumi asutatud sihtasutus CR14 pakub küberturvalisusega seotud uurimis- ja arendustegevusi kodumaistele ja rahvusvahelistele partneritele. Küberharjutusväljak on virtuaalne keskkond, mida kasutatakse küberturvalisuse koolitusteks ja kahese kasutusega uuenduslike tehnoloogiate arendamiseks küberruumis. CR14 pakub praktilisi tööriistu, mis aitavad tugevdada küberinfrastruktuuride ja IT-süsteemide turvalisust ja jõudlust. Selle tulemuseks on tur-
Küberspetsialistid NATO küberkaitseõppusel ülesandeid lahendamas
Foto: kpr Henrik Mütt
valised ja usaldusväärsed tooted ning hästi haritud personal. Õppuseks oli Rumeenia loonud storyline`i, mida õppusel osalejad pidid lahendama. Stsenaariumeid on kokku viis, mis kõik vajasid erinevat lähenemist. Näiteks küberrünnak gaasivarustustorustike logistikale või küberrünnak, mis häirib sõdurite siirmist ja logistikat. Iga riik valis enda meeskonna arendamiseks sobilikud stsenaariumid, et nad saaksid arendada ja testida just seda osa, mida ise peavad vajalikuks. Õppusel võis näha pingelist tööd ja pidevat suhtlemist. Toas toimuv tuletas natukene meelde filmides näidatavat börsikauplemise möllu. Riigid olid enda meeskonnaga töönurgas, kuid teiste meeskondadega samas toas. Eraldi toas olid ka sidemehed, kes olid pidevalt ühenduses kõrgemate võimudega. CR14 keskuses olid koos NATO liikmesriigid, Eesti meeskond oli kaitseliidu küberkaitse üksuse ruumides. Õppus tõhustab koostööd NATO küberdomeenis, suurendab alliansi võimet operatsioonide korraldamiseks ja toob uut teadmist NATO küberruumi ümberkujundamiseks. Õppus loob NATO riikide, üksuste ja liitlaste vahel koalitsiooni, mille eesmärk on tugevdada liitlaste võimet tõrjuda, kaitsta ja vasturünnakuid teha küberruumis.
Filmisoovitus: „13 hours” n-srs Art Simson
S
elles väljaandes jätame selja taha dramaatilisemad lood teisest maailmasõjast ja võtame suuna Liibüasse, kus leiab aset Michael Bay 2016. aasta linateos „13 hours“. Michael Bay on režissöörina tuntud oma üle võlli keeratud sõjafilmide tõttu ja see uus põnevik ei ole mingi erand. „13 hours“, pika nimega „13 hours: The secret soldiers of Benghazi“ viib publiku Liibüasse, USA konsulaati ajal, mil riik on äsja kuulutatud üheks ohtlikemaks riigiks maailmas. Konsulaadi lähedal asub CIA kontor. Loo keskel on GRS-i (Global Response
Staff) meeskond, kes on määratud CIA kontorit kaitsma. Kui aga riiki saabub USA suursaadik, muutuvad mässajad aktiivsemaks ja agressiivsemaks. Olukord väljub kontrolli alt, kui 11. septembri rünnakute aastapäeva öösel ründavad Ansar al-Sharia võitlejad konsulaati. Kuigi CIA ülem keelab GRS-i meeskonnal sekkuda, siis kaose tekkimist nähes eirab meeskond käsku ja mobiliseerub. Ülejäänud filmi osas jälgime meeskonna tegutsemist ja võitlust terrorirühmituse rünnakute vastu. Iga inimene, kes on kuulnud nime
Kaader filmist „ 13 hours”
Michael Bay, teab, mida tema teostest oodata: USA lippe, plahvatusi, superautosid, üli-ebarealistlikke lahingustseene ja ebaloogilisi kangelasi. Kuigi „13 hours“ ei ole mingi erand, on see tema üks küpseim ja tõsiselt võetavaim teos. Viimastel aastatel aina rohkem kuulsust saanud John Krasinski on tegelane, kes pole küll väljapaistev, aga kelle vastu tunneb vaataja sümpaatiat. Toetavad tegelased hoiavad samuti latti kõrgel, kuigi nad on vaid klassikalised, šabloonsed USA „badassid“.
8
Esmaspäev, 13. detsember
NAER JÄTTA
VÄELIIK
KIRJANIK
AASTA
URAANI KUU
SOBIV, SÜNNIS FEDERAL LEAGUE
KALA VAIT
LINN LÄTIS MEREHAIGUSE RAVIM
...PUNKT ENDINE SUURRIIK (SENIIT) KOORIJUHT ENDINE KITSAS NOKKMÜTS RIIGIKOGU KERGE SILD ESIMEES
OKAS... SIK...
KASAKAVÄE KAPTEN TONN ..., MEES ÜLE PARDA! TILK SILMAVETT PAUNVERE KELLAMEES USA LAULJA LADY ... TENNISETREENER MARET ... HULLUS
BISNIS MÕISTLIK SÕUDEPAAT KÜLA VÕRU VALLAS INDEX OF ECONOMIC FREEDOM OHVITSERI PISTODA MEHENIMI EESTI SELTS
LOOSIME AUHINDU! Et võita laetava akuga pealamp, käitu järgmiselt: 1. Lahenda ristsõna. 2. Saada ristsõna vastus aadressile sodurileht@mil.ee, lisa enda kontaktandmed ja sul on võimalus võita.
Võitja kuulutame välja järgmises Sõdurilehes.
Eelmise numbri ristsõna vastus oli „kuulirahe“. Võitjaks osutus rms Alex Šunjajev
Vastus: VALVEPOST