Sõdurileht 31.03.2023

Suur võrdlus: Eesti ja Venemaa kuivtoidupakid

lk 2-3

Ülevaade Lõuna-Korea ajateenistusest

Naerusuine neiu naudib kõrget lendu

Eesti vs. Vene toidupakid

n-srs Johannes Peetsalu

n-srs Martti Kallas

Sõduri lahutamatuks kaaslaseks maastikul on kuivtoidupakk. Seekordses loos võtame ette

kodumaise einevaliku sisu ning võrdleme seda Venemaa omaga.

Eestis võeti hiljuti kasutusele uus toidupakkide kord. Kui varem olid sõduritele komplekteeritud pakid

mõeldud sisaldama 24 tunni toiduvaru, siis nüüd on hommiku-, lõuna- ja õhtusöök jaotatud eraldi. Venemaa käitleb toidupakke aga traditsioonilisemalt: korraga antakse

sõduritele kehakinnituseks 2,1 kilogrammi, millest saab endale 24 tunniks meelepärast valida. Meie võrdluseksperimendis võtame vaatluse alla Eesti kolm eri toidu-

korra pakki. Valitud õhtusöök sobib seejuures ka taimetoitlastele.

Foto: kpr Martin Pedaja

Venemaa uue ja vana toidupaki võrdluse jäädvustamine 8. veebruaril küberväejuhatuse strateegilise kommunikatsiooni keskuses.

Kuivõrd

Kahe riigi toidupakke võrreldes jääb kohe silma tõsiasi, et Eesti ratsioon keskendub märksa enam soojale toidule. Vene valik on seevastu eelkõige näksipõhine.

Eesti toidupakkide kasuks räägivad kindla peale nende väikesed mõõtmed: kui meie pakid on paigutatud kompaktselt kilesse ning neid on võimalik kiirelt täituvas seljakotis pea igasse pilusse pressida, siis Venemaa omaga nõnda lihtsalt ei lähe.

Idanaabrite pakk meenutab prisket risttahukat. Seejuures sisaldab papist

Eesti toidupakk

ümbris veel omakorda väiksemat pappalust, mis samuti kompaktsusele karuteene teeb.

Valik on Vene variandis pealtnäha suurem, kuid suur osa sellest paistab keskmise sõduri jaoks kujunevat lihtsalt lisagrammideks seljakotis. Vene toidupaki sisu esimest korda silmitsedes köitis meie tähelepanu sealne kaasaskantav küttekeha. Kui Eesti sõdurid on harjunud toitu valmistama priimuse ja kateloki abil, siis idanaabrid piirituse või gaasi põletamisega esmapilgul tegelema ei pea, sest pakis

on süütetablett ja plekkalus sellele. Reaalsus kujunes muidugi mõnevõrra teistsuguseks. Mõõdukast tuulest piisas, et küttekeha tõrkuma hakkaks ning sõbralik koostöö jäi vaid unistuseks. Ka esmapilgul erilisena tundunud veekindlad tikud osutusid väga kohmakaks ja mitte nii veekindlaks ning pealegi oli neid pakis vaid kuus tükki. Otse tulel pehme ümbrisega konservi soojendamisel kipub see ka põhja kõrbema. Samuti erineb ka söögiriistade kasutamise kord. Nimelt on pakis

Lõunasöök

Pasta Bolognese kaob metsas kõhtu kiiremini kui baaskursuse sõdur

esimesele väljaloale – nii on pasta endiselt oma tuntud headuses.

Paki uustulnukas on aga näkileib Graham, mis oma konsistentsi poolest täidab legendaarse tuumaleiva (konservis täisteraleib) rolli. Algul tundub kuivik hamba all ilmetu, kuid kanalihapasteediga väärib ta igati kohta põhikoosseisus.

Hommikusöök

Toimetusele kätte jäänud hommikusöögipakk on kasutajasõbralik, kuna toit on suupärane ka ilma katelokki kuumaks ajamata. Tõsi, kohvipulbrile tahaks küll sooja vett, kuid riisipuding ja teraviljaküpsised sealihakattega on ka külmalt täitsa söödavad.

plastlusikad, mis säästavad küll nõu depesust, kuid kipuvad tihke guljaši sees pooleks murduma.

Õhtusöök

Õhtuseks maiustamiseks valisime hoopis taimetoiduga paki. Elupõlisele karnivoorile jääb siiski pasteedi puudumine hingele, kuigi tomati ja oregano võileivakate osutus oodatust maitsvamaks. Kuid toidupaki kaitseks tuleb tõdeda, et toidukord ongi mõeldud taimetoitlastele.

„Eesti ratsioon keskendub märksa enam soojale toidule. Vene valik on seevastu eelkõige näksipõhine.“

Strateegilise kommunikatsiooni keskus Filtri tee 12, 15007 Tallinn tel 717 2415

Peatoimetaja n-srs Rasmus Kuslap

Keeletoimetaja Diina Kazakova Toimetajad n-srs Martti Kallas n-srs Johannes Peetsalu

Fotograafid kpr Martin Pedaja kpr Robert Markus Liiv Küljendaja rms Toomas Järvpõld

erineb meie toidupaki sisu idanaabri pakutavast toidupoolisest? Sõdurilehe toimetus pani kateloki sooja, et leida küsimustele vastused.

RIISIPUDING VANILJEGA

ISOTOONILINE APELSINIJOOK

PASTEET KANALIHAST

PASTA BOLOGNESE

NÄKILEIB GRAHAM

BANAANILAASTUD

BANAANILAASTUD

VÕILEIVAKATE SEALIHAGA

SOOLASED TERAVILJAKÜPSISED UBADE JA KÖÖGIVILJADEGA CHILI SIN CARNE

VÕILEIVAKATE TOMATI JA OREGANOGA

BANAANILAASTUD

DATLI-KREEKAPÄHKLIBATOON

ISOTOONILINE VIRSIKUJOOK

KOLM ÜHES KOHV

VÕRDLUS

Vene toidupakk

Õhtusöök

Ka frikadellid ja guljašš veiselihast jätsid gurmaanid külmaks. Kuid nagu ennegi andis õhtusöögile värvi puuviljapüree. Teed kahjuks juua ei saanud, sest küttekeha ei töötanud.

Hommikusöök

Vene toidupaki hommikusöögi juures (olgu öeldud, et jagasime paki sisu toidukordadeks sõduri vaistu järgi) jätsid sügavaima mulje peekon ja puuviljamoos. Ühtlasi on need ainukesed asjad kogu selles toidupakis, mis võiks ka Eesti toidupakis olla.

Lõunasöök

Vanade Eesti kaitseväe toidupakkide tatar kalkunilihaga oli üks parimaid toite, mistõttu olid ka idanaabrite versioonile ootused suured. Paraku pidime pettuma, sest konservis oli teravili kui ühtlane mass, millel puudus kahjuks ka meeldiv maitse ning kus on lihtne plastlusikat ära murda. Maitse üle küll ei vaielda, ent ka marjakontsentraat jäi meie subjektiivsel hinnangul Eesti paki isotoonilistele jookidele alla.

Vene toidupaki lisatarvikud

„Teed kahjuks juua ei saanud, sest küttekeha ei töötanud.”

Noortele meestele sotsiaalvaldkonna tutvustamine on asendusteenistuse ehk üks olulisimaid ülesandeid.

Veetsime ühe päeva koos asendusteenistujaga, et välja selgitada, kas tema teenistus on tõesti tavateenistusest kergem.

Asendusteenistus - teistmoodi katsumus

Asendusteenistust saadab tihti eelarvamus, et see on hõlpsam vormi kandmisest – metsas sumpama ei pea ning tagatipuks makstakse ka suuremat tasu. Kuid kuna asendusteenistusest eriti ei räägita, varjab seda teadmatuse loor, mistõttu võib selle kuvand tegelikust erineda. Nii võtsimegi ette käigu täiskasvanud intellektipuudega autistidele mõeldud töö- ja tegevuskeskusesse Autistika, kus parasjagu üks teenistuja töötamas on.

Jõuame poole üheksaks keskusesse, kui asendusteenistuja Randel Pirjo (24) juba köögis askeldab. Randel oli õppinud Tallinna Ülikoolis kolm aastat psühholoogiat, kui tuli kutse suunduda ajateenistusse. Maailmavaatelistel põhjustel otsis ta ajateenistusele alternatiivi

ning tundis, et asendusteenistus võiks talle paremini sobida – nii isiklikus kui professionaalses perspektiivis.

„Käisin arstlikus komisjonis 2021. aastal, siis esitasin ka taotluse,“ meenutab Randel. „Hiljem käisin veel kaitseressursside ametis vestlusel, misjärel suunati Autistikasse keskuse juhatajaga intervjuule.”

Niisama aega veetma

ei ole siia mõtet tulla. Peab olema tõeline tahtmine neid inimesi aidata.

Ta selgitab kartuleid koorides, et paneb igal hommikul kõik vajaliku kella kaheksa viiekümneks lauale.

Seejärel tuleb Mart (üks neljast Autis-

tika kliendist) tunniks ajaks Randeli hoole alla köögitöödele ehk juur- ja puuvilju hakkima. Autistlikel inimestel peab olema kogu tegevus korduv ning täpselt ajagraafikus. Töö on rutiinne, aga Randelit see ei heiduta.

Just sel hetkel astub kööki Mart, kes on sõdurite kohalolekust silmanähtavalt elevil. „Kas teil sõjaväes on ka nõudepesumasin?“ pärib ta kavalalt hoolika kätepesu järel. Randel nendib, et alguses oli päris harjumatu olla 35-aastasele autoriteediks, kuid peagi harjus ta juhendaja rolliga. Köögis klientidele eluliste tegevuste õpetamine ning hommiku- ja lõunasöögi valmistamine ongi Randeli peamised vastutusalad. Lisaks õpib ta tasapisi teiste töötajate kõrvalt ka päris tegevusjuhendaja ametit.

„Kindlasti olen siin oldud aja jooksul paremaks kokaks saanud,“ ütleb

ta köögilauale nõjatudes. Teenistust alustas ta esimesel septembril, kuid käis enne vabast ajast keskuse tööga tutvumas.

„Randelita oleks meil päris keeruline,“ kiidab tegevuskeskuse juhataja Sirje Norden enda noort kolleegi. „Teeb rõõmu, et ta sulandus kiiresti meie kollektiivi, ning mis eriti oluline, et meie noored võtsid ta ruttu omaks.“

Autistika üheksa tegevusaasta jooksul on siin teeninud juba 12 asendusteenistujat.

Pidev kustutamintulekahjude e

Noormehed on sellel töökohal tõesti abiks, sest ka Randeli tööülesandeks on endast välja läinud hoolealuste turvaline ohjeldamine. Sellises seisundis

autist võib olla enda ja teiste tervisele ohtlik. Kusjuures ärritust võib põhjustada ka mõni pisiasi.

„Mõnele võib kohvitassi lauale asetamise heli olla kõrvulukustav müra,“ toob Sirje näite ning paneb enda kruusi õrna kolksuga töölauale. Sellisteks plahvatusteks, nagu töötajad neid olukordi ise nimetavad, on välja töötatud eritehnika ehk Verge meetod, mis meenutab löökideta võitluskunsti.

Pikaaegne tegevusjuhendaja Sirje näitab meile keskusesse ohutuse tagamiseks ja olukordade analüüsimiseks paigaldatud kaheksa turvakaamera salvestisi ekstreemsetest seikadest. Rahulikult einestav mehemürakas hakkab korraga kätega rapsima ja ulguma, kuid töötaja reageerib ning koos kolleegide abiga võetakse hoolealune kindlasse haardesse, kuniks ta rahuneb.

n-srs Johannes Peetsalu

Foto: kpr Martin Pedaja

Randel Pirjo 9. veebruaril Autistika keskuses oma igapäevaseid ülesandeid täitmas.

REPORTAAZ

„Mina olen pidanud niimoodi sek kuma üle kümne korra,” räägib Randel. Nii teevad töötajad päevast päeva kõik selleks, et niisuguseid plahvatusi vältida. Kuna ka tegevusetus on ärri tuse sütikuks, on klientide päev vii mase minutini läbi mõeldud. Sööme Randeli valmistatud hommikusöögi ning seame sammud koos kahe hoo lealuse ja töötajatega Stroomi randa.

„Jalutamas käime iga päev olene mata ilmast,” naerab käsipallitaustaga Randel. „Nii et püsin vormis.“

Tagasi soojas toas pärib Mart: „Kas täna on supp või? Ära mulle suppi anna.“ Noorel kokal on aga lahendus varrukast võtta ja Mart saab hoopis kartuliputru.

„Mõtlen iga nädal menüü läbi, et see ei oleks lihtsalt kaloririkas, vaid ka piisavalt mitmekesine, samas peab menüü olema selline, et noortele jaguks köögis tööd,“ seletab Randel. „Igal esmaspäeva hommikul käin poes, kusjuures tuleb arvestada, et kliendi päevane toiduraha on 2.75.“

Enda rollist sõjaajal ei tea ta midagi, kuid on teadlik, et kaheteist teenitud kuu järel arvatakse ta asendusteenistu jate reservi. Eelmise aasta mais vastu võetud seadusemuudatusega võib riik kriisiolukordades appi kutsuda ka asendusreservteenistusse arvatuid.

Teistsugune katsumus

Randeli sõnul on ta tegevuskeskuses töötades hakanud veelgi enam austama neid, kes on valinud enda elukutseks töö sotsiaalvaldkonnas, sest need inimesed teevad oma tööd südamega. Juhatajaga vesteldes tõdeme, et noortele meestele sotsiaalvaldkonna tutvustamine on asendusteenistuse ehk üks olulisimaid ülesandeid.

Kahtlemata on abikäsi vaja nii päästeametis, koolides kui ka vanadekodudes. Nii mõnigi noormees võib pärast meeldivat aastat teenistuskohta tööle jäädagi (vt lisalugu Tuudurist).

„Eks ma ikka salamisi loodan, et

Randel jääb meile pikemaks ajaks kui suve lõpuni,“ tunnistab Sirje.

Võin öelda juhtlõigus püstitatud küsimusele vastuseks, et asendusteenistus ei ole neile, kes tahavad riigikaitsekohustusest vaikselt mööda hiilida.

Katsumusrohke on ka nende teenistus, lihtsalt katsumused on teist laadi. Ka Randel arvab, et niisama aega veetma ei ole siia mõtet tulla. Peab olema tõeline tahtmine neid inimesi aidata.

„Õpeta mind kindraliks, saad või?“ pärib Mart enne kodu poole asumist.

„Ma saaks sõjaväes hakkama küll. Mul on selline iseloom.“

Seletan Mardile, et kindraliks saamisega läheb pisut kauem aega ning et meil ongi aeg minna tagasi kasarmusse. Selle vastusega jääb Mart rahule ning me sätime end fotograafiga minekule, kaasas julgustav teadmine, et kõigil on kusagil oma koht, nii riigikaitses kui tsiviilelus.

Korea poolsaarel kehtib juba 1953. aastast relvarahu, kuid mõlemad pooled võidurelvastuvad siiski edasi. Seetõttu suhtutakse ajateenistusse väga tõsiselt.

Teenistusest tööle

Eelmisel aastal Tartu Herbert Masingu koolis asendusteenistuse lõpetanud Tuudur otsustas teenistuse lõppedes jäädagi kooli õpetajana tööle.

Miks otsustasid asendusteenistuse kasuks?

Põhjuseid oli mitu, kuid eks see otsus oli ka suuremalt jaolt tunnetuslik. Kindlasti tundsin, et asendusteenistus oleks mulle praktilisem: saaksin teha midagi, mille vajadust ma saan konkreetsemalt kogeda, ning et jääks võimalus töö kõrvalt ka õppida.

Kui suur katsumus oli sinu jaoks töötamine määratud asutuses?

Eriti esimesel poolaastal, kus pidin palju asendustunde tegema, oli palju raskusi kohanemisega. Iga laps koolis on erinev ja mõistmine, kuidas kellegagi käituda ja kuidas mitte, võttis palju avatud meelt ja aega. Oli väga palju oma kannatuse piiride kompamist ning täiesti teistsuguse õppetööga harjumist.

Kuidas mõjutas asendusteenistus sinu karjääriplaane?

See avas minu jaoks erivajadustega laste hariduse maailma, mille peale ma võibolla poleks muidu ise mõelnud. Kuid umbes pool aastat enne asendusteenistusse astumist oli mul mingi selgus, et mis iganes ma ise õpin ja mis valdkonnas täpselt töötan, siis päris kindlalt hakkan õpetama.

Kas ja miks soovitad asendusteenistust?

Ma tean, et on palju noori, kes üritavad ennast ajateenistusest kõrvale viilida, kasutades igasuguseid trikke. Minu kogemus on mulle tõestanud, et see aasta asendusteenistuses on esiteks hea võimalus ikkagi riiki teenida, kuid samas jättes endale piisavalt vabadust, et oma tavaliste toimetustega jätkata.

Lõuna-Korea ajateenistuse telgitagused

n-srs Rasmus Kuslap

Lõuna-Korea kohustuslik sõjaväeteenistus on viimastel kuudel tähelepanu pälvinud pärast oktoobris avaldatud teadet, et maailmakuulsa K-popi grupi BTS liikmed täidavad oma teenistuskohustuse.

Ajateenistuse peavad läbima kõik füüsiliste piiranguteta mehed kuni 28. eluaastani, erandkorras on võimalik seda vanusepiiri ka tõsta. Mitmed kutsealused otsustavad teenistusse asuda pärast esimest bakalaureuse õppeaastat. Ülikooli läbinud kutsealustel on võimalik oma teenistuse jooksul ka ohvitseriks saada.

Hoolimata Korea poolsaarel sõlmitud relvarahust võidurelvastuvad mõlemad pooled siiski edasi.

Teenistuse kestus oleneb suuresti üksusest. Maaväes ja merejalaväes teenitakse 18, mereväes 20 ja õhuväes 21 kuud. Esimesed paar teenistusnädalat veedetakse tavaliselt nii nagu meie ajateenistuses sõduri baaskursusel. Seal määratakse sõduritele ametikoht, mida nad ülejäänud teenistuse jooksul täitma peavad.

Vaid väike osa Korea sõdureid saab võimaluse teenida USA sõjaväega KATUSA (Korean Augmentation To the United States Army) programmi raames. Selleks on vaja kutsealusel läbida inglise keele ja sobivustest. Seejärel saavad nad osaleda loteriis, mille alusel sõdurid välja valitakse. Programmi peetakse paljude Lõuna-Korea meeste seas ihaldatuks, kuna arvatakse, et tegu on leebema ajateenistusega kui otseselt Lõuna-Korea sõjaväes teenimine.

Korea poolsaarel kehtib juba 1953. aastast relvarahu, kuid mõlemad pooled võidurelvastuvad siiski edasi. Seetõttu suhtutakse ajateenistusse väga tõsiselt. Ajateenistus on ka põhiseaduses kirjas ühena viiest kodaniku peamisest kohustusest. Mõned teenistujad on öelnud, et kohustuslik ajateenistus seab nad majanduslikult ebasoodsasse olu-

korda võrreldes naissoost isikutega, kelle haridustee ja karjäär ei katke nõnda pikaks ajaks.

Kuigi ajateenistus on Põhja-Korea ohu pärast üldiselt aktsepteeritud, siis kehtestati sõjaväeteenistusest keeldujate suureneva arvu tõttu 2020. aastal kolmeaastane asendusteenistus. Asendusteenistust on võimalik täita füüsiliste piirangute või terviseprobleemidega meestel.

Ajateenistusest vabastamise eest eeldatakse, et teenistusest keeldujad töötavad riigi vanglasüsteemis. Asendusteenistus kestab 36 kuud, mis on ajateenistusest kaks korda pikem aeg. Kolme aasta jooksul antakse teenistujatele küll paar nädalat puhkust, kuid enamik ajast peavad nad elama vanglates, kus nende liikumist piiratakse.

Inimõiguste eest seisva mittetulundusorganisatsiooni Amnesty International sõnul on 36 kuud pikim asendusteenistuse periood maailmas. Euroopa Nõukogu on määranud asendusteenistuse maksimumpikkuseks 1,5-kordse ajateenistuse kestuse. Kui

Lõuna-Korea kasutaks sama loogikat, kestaks nende asendusteenistus kõige rohkem 27 kuud.

Paljud arvavad, et tööjõupuuduse lahendamiseks tuleks ajateenistusreegleid karmistada. Seistes silmitsi rahvastiku kahanemisega, on Lõuna-Korea viimastel aastatel vähendanud oma sõdurite arvu 500 000-ni.

Lõuna-Korea teeb õigeid samme ajateenistuse nüüdisaegsemaks muutmisel, kus arvestatakse üha rohkem vähemuste ja nende uskumustega. Sellegipoolest on see areng alles lapsekingades ja arenguruumi on veel küllaga.

Foto: kpr Martin Pedaja

Pildil on Randel lõunasööki valmistamas.

Lõuna-Korea ajateenijad kontrollivad enda automaate pärast ühisõppust Ameerika vägedega 13. jaanuaril 2023.

K-popi staar Jin 11. detsembril 2022 näitamas fännidele sotsiaalmeedias enda värskelt paljaks pöetud pead.

„Kõik oleneb mõtteviisist. Kui sa arvad, et see on mõttetu jama, siis sul ongi raske.” (aspirant Joanna Roopa)

Naerusuine aspirant naudib laigulist elu

Ehkki kaitseväge peetakse meestepõhiseks keskkonnaks, leidub igal aastal mitmeid neidusid, kes samuti laigulise vormi selga tõmbavad ning riigikaitsesse panust andma tõttavad.

n-srs Martti Kallas

Aspirant Roopa, seersant Roopa, Joanna Roopa – nii loetleb naerusuine neiu minu küsimusele vastuseks eri viise, kuidas tema poole pöörduda võib. „Sain just 20 ja tulin ajateenistusse otse keskkoolipingist. Siin ma siis nüüd olengi!“

Millal sul ajateenistusse mineku idee tekkis?

11. klassis oli meil võimalus teha tutvust riigikaitseõpetusega ja selle raames osalesin ka riigikaitselaagris. Tund ise minus erilist huvi ei tekitanud: mõtlesin, et saan selle eest ühe valikainepunkti ja siis tuleb mingisugune laager, mille eest saan teise ka. Aga laagris oli meil üks äge naisparameedik. Temaga vestlemine oli see, mis mu lõpuks siia tõi.

Aga mis sind militaarmaailma juures köitis? Parameedikuks sa ju ei hakanud.

Mul puudus plaan, mida tsiviilelus edasi teha, aga ma ei tahtnud niisama istuma jääda. Mõtlesin, et võib-olla see aitab mind: räägiti, et kaitsevägi on natuke selline eneseleidmise koht, kus inimestel tekivad uued ideed ja huvid. Mõtlesin, et äkki tuleb kasuks!

Mäletan, et kui riigikaitselaagris parameedik Sinisaluga rääkisin, siis kõik teised tüdrukud ütlesid, et ajateenistus tundub põnev, aga need esimesed seitse nädalat (sõduri baaskursuse ehk SBK – M. K.) tahaks vahele jätta. Mina mõtlesin, et need esimesed seitse tunduvad just kõige ägedamad! (Naerab.) Siis otsustasingi, et kui ma juba niimoodi mõtlen, miks mitte proovida.

Sinu vastusest kinni haarates: kas ajateenistus on sulle siis eneseleidmise teel abiks olnud?

Ma arvan, et on ikka, aga tegelikult ei ole ma sellele niiviisi mõelnud. Ma pole võtnud eraldi aega, et sellele keskenduda ja mingit erilist eneserefleksiooni teha.

Astun lihtsalt päeva, vaatan, mis tegevused mind ees ootavad, ja siis rullin vaikselt nende asjadega. (Muigab.) Aga usun küll, et

on kasuks tulnud. Jah, kindlasti on.

Mil määral sa enne ajateenistust militaarteemade vastu huvi tundsid? Kas üldse?

(Raputab pead ja naerab taas.) Üldse mitte! Täiesti null.

Aga kui palju sa mõtlesid, et sind ootab ees väga meestekeskne maailm, kus teised ei pruugi uutele teadmistele kaugeltki sama vastuvõtlikud olla kui sina?

Kusjuures ma niimoodi ei mõelnud vist peaaegu üldse. Tagataustal muidugi teadsin, aga ma ei keskendunud sellele. See pole mind seni seganud ka. Vanaema ainult küsib, et kas mind

tõesti üldse ei häiri, et ma poistega ühes toas elan ja kõik need muud asjad? Aga ma lihtsalt ei mõtle selle peale, see on nii tavaliseks muutunud.

Sul on uhke ametikoht: õhutõrjepataljoni B- ehk kahuripatarei ülema abi. Mis su eesmärk ajateenistusse tulles oli? Jõuda võimalikult kaugele?

Ühest küljest mõtlesin lihtsalt, et vaatame, mis see aeg toob. Aga SBK ajal hakkasin mõtlema, et kui autojuhiks – räägitakse küll, et lihtne elu –, aga kas ma selle nimel selle aasta võtsingi? Jõudsin järeldusele, et niisama lihtsa elu peale loota pole mõtet, ja läksin NAKi (nooremallohvitseride kursusele – M. K.).

NAKi ajal hakati meile aspirantuurist rääkima. Mõtlesin, et kui ma juba siin olen, siis miks mitte! Ma ei ole kordagi kahetsenud, väga põnev aeg on olnud.

Milline katsumus on olnud senise teenistuse vältel kõige raskem?

Kindlasti lõpurännakud, nii SBK kui NAKi omad. Need olid füüsiliselt päris rasked. Mentaalselt kindlasti juhiomadusi nõudnud olukorrad: piiratud ajaraamis ja vähese info

põhjal keeruliste otsuste langetamine. See on alati keeruline. Kuidas koostada plaani, kui sa tead eesootavast väga vähe. Tihti tuleb juhtida alluvaid olukordades, kus mul on sama vähe infot kui neil.

Oled sa kordagi siiatulekut kahetsenud?

Päriselt ei ole! Nagu öeldud, siis mul polnud kuigi kindlat plaani, mida edasi teha. Mõtlesin küll, et võiks ju ülikoolis geenitehnoloogiat õppida, aga mul ei jäänud tsiviilelus otseselt midagi pooleli. Aa, kui hommikul on kell kuus äratus, siis kahetsen küll! (Naerab.) Millised oskused sa ajateenistusest edasisse ellu kaasa võtad?

Ma ei ole varem sellele mõelnudki! Ma arvan, et konkreetsus ja julgus inimestega rääkida. Siiamaani tegelen sellega! (Naerab.)

Ajateenistuse lõpuni on jäänud veel neli kuud. Oled sa siin veedetud ajaga välja mõelnud, mida tulevik sulle toob?

Plaanin jääda aastaks nii-öelda üleajateenijaks. Hakkan tegutsema instruktorina ja õpetan uusi ajateenijaid. Kahjuks saab sellist tööd siin ainult ühe aasta teha. Edasi peaksin minema juba veeblikooli või kaitseväe akadeemiasse, aga ma ei ole veel päris kindel, kas tahan sinna minna.

Otsustasin, et kõige mõistlikum on selle aasta vältel saada aimu, mismoodi kulgeb tegevväelase elu. Ajateenistus ja tegevväelaseks olemine on kaks täiesti eri asja. Sellepärast tahangi enne lõpliku otsuse langetamist natuke selle teise poole elust aimu saada.

Akadeemiasse minekul tuleb sõlmida leping, et kolm aastat olen koolis ja seejärel kolm aastat tegevteenistuses, aga selle sammu tegemist või mittetegemist pean veel natuke kaaluma. Mida sa soovitad neile, kes kahtlevad, kas tulla ajateenistusse või mitte?

Tüdrukud, kes mõtlevad või on mõelnud, et võib-olla on ajateenistus midagi nendele, siis ma kindlasti soovitan. Mul endal oli ju täpselt nii. Igaüks kujundab enda teenistust ise. Poiste jaoks on see kohustus, aga kõik oleneb mõtteviisist. Kui sa arvad, et see on mõttetu jama, siis sul ongi raske. Aga teistsuguse suhtumise korral võib see olla väga kihvt aeg. Soovitan vaadata seda kui võimalust, mitte kui kohustust.

„Soovitan vaadata ajateenistust kui võimalust, mitte kui kohustust.”

„Mul puudus plaan, mida tsiviilelus edasi teha, aga ma ei tahtnud niisama istuma jääda.”

Foto: kpr Martin Pedaja Pildil aspirant Joanna Roopa 13. veebruaril Tapa linnakus.

GALERII

Foto: kpr Martin Pedaja

Foto: kpr Robert Markus Liiv

Foto: kpr Robert Markus Liiv

Eesti Vabariigi 105. aastapäeva paraad 24. veebruaril.

USA 101. õhudessantdiviisi võitlejad 14. veebruaril Nursipalu harjutusväljal oma oskusi harjutamas.

Kaitseväe suusameistrivõistlustel osalejad 16. veebruaril Haanjas.

IGE PEITU

Uudistooted Mina ja minu jagu esimeselt metsalaagrilt tagasi:

See hetk, kui leiad toidupakist viimase soola:

Sõduri horoskoop

Jäär

Vanad terviseprobleemid annavad endast märku. Ärge kõhelge, sest head seljavalu ei tohi raisku lasta ning paluge meditsiiniõel endale mõni korralik režiim kirjutada. Vähemalt R2.1, soodsama tähtede seisu puhul saate isegi R1.

Sõnn

Selgub, et rühmaülem on teid jälle QRF-i pannud. Hoidke positiivset meelestatust ning ärge unustage, et asi võiks olla hullem – te võiksite teenida ka Kalevi jalaväepataljonis. Kui te teenitegi Kalevi jalaväepataljonis, siis ma tunnen teile siiralt kaasa – siin ei aita isegi astroloogia.

Kaksikud

Nägite unes kindrali tütart ning olete sellest segaduses. Selleks pole aga põhjust. Teadke – kõigil unenägudel on tähendus. Hea aeg karbis säbelemiseks.

Vähk

Tähtede seis ennustab teile päris kindlat toimkonnas olemist. Vaadake taas olukorra helgemaid toone, kasutage julgelt enda võimupositsiooni ning pange mõni pahaaimamatu kaasvõitleja kükki.

Lõvi

Kõikidele lõvidest autojuhtidele/reameestele avalduvad uued võimalused šlangimiseks. Näiteks saab hommikujooksu vahele jätta, kui sel ajal vaikselt WC-s ainida. Kõigile NAK-i õppuritele: anlaki, ise te läksite nooremallohvitseride kursusele.

Neitsi

1. Lahenda ristsõna.

akupank, käitu järgmiselt:

2. Saada ristsõna vastus aadressile sodurileht@mil.ee, lisa enda kontaktandmed ja sul on võimalus võita.

Võitja kuulutame välja järgmises Sõdurilehes.

Eelmise numbri ristsõna vastus oli „DIVERSANT“. Võitjaks osutus reamees Reimo Kaabel suurtükiväepataljonist.

Merkuur ja Saturn liiguvad üksteise suhtes. Paraku teie jaoks see aga midagi ei muuda ning ka sel nädalal mopite kasarmutuba. Pöörake rohkem tähe-

lepanu tehtule ning nautige puhast põrandat kogu hingest.

Kaalud

Pöörake erilist tähelepanu välimusele. Vastasel juhul võite tegevväelaselt märkuse saada. Sealjuures eelistage viksile merelõvi. Sööklas on endiselt head toidud.

Skorpion

Kuu teises pooles hakkab kääbusplaneet Pluuto mõjutama teie sakraalkeha ning te tunnete pidurdamatut soovi veeta aega värske õhu käes. Õnneks ongi tulemas metsalaager, kus saate täiel rinnal ilusat Eestimaa loodust nautida ning kes teab, ehk isegi mõne kaeviku kaevata.

Ambur

Pidage meeles, et väljaluba on privileeg. Ja kuigi te olete valge täisealine heteromees, siis see privileeg ei pruugi teile kehtida. Ettevaatust veeblitega.

Kaljukits

Kui te olete LHV klient, siis olge lähipäevil eriti ettevaatlik varustusega. Tulemas on väliõppus, mille järel võite olla hoopis HVE (hävinenud varustuse ettekande) klient.

Veevalaja

Kõigil reameestel olla ettevaatlik, sest planeet Marsi mõju all olev veebli sülelaps nuttis terve öö ning magamata veebel võib pahuras tujus teid nooremreamehe auastmesse tagandada.

Kalad

Neptuuni liikumine ühenduses Saturni ja Veenusega näitab teile suuri teenistust puudutavaid muutusi, kuid kahjuks on need astroloogi palgast kõrgemal ning ma ei oska midagi öelda. Küsige veeblilt.