Sõdurileht 20.09.2022

Hanno Pevkur on sündinud 2. aprillil 1977 ning on varem töötanud sotsiaal-, justiits- ja siseministrina. Ülikoolis on Pevkur õppinud õigusteadust ning 2002. aastal lõpetanud samal alal Tartu ülikooli.

Intervjuud uue kaitseministriga saab lugeda juba järgmises Sõdurilehe numbris!

Sõduri baaskursus on ajateenistuse esimene õppekursus, kus omanda takse üksikvõitleja põhiteadmised ja - oskused ning saavutatakse tee nistuse jätkamiseks vajalik füüsiline vorm. Õpitakse tundma relvastust, orienteeruma maastikul, tegutsema väliharjutustel ning omandatakse esmaabivõtteid, teadmisi kaitseväeli

sest käitumisest ning kaitseväeteenis tust reguleerivatest õigusaktidest.

Selle aasta suvest on sõduri baas kursuse (SBK) pikkus kaheksa nädalat. Enne kestis SBK seitse nädalat. Esimese jalaväebrigaadi õhutõrjepataljonis rühmaü lema ametis olev nooremleit nant Rene Morgenson ütleb, et seitsme nädalane SBK oli ajaliselt liiga kokku surutud ning sõduri olme- ja haldus

muredega polnud mahti tegeleda.

„Katseprojekti tagasiside on olnud pigem positiivne,“ ütleb Morgenson.

„Sel suvel oleme saanud rohkem koostööharjutusi teha ja sõdurid on paremini ajateenistusse sisse elanud.“

Lisanädalal toimub nüüd peamiselt formeerimine: sõdur pannakse riidesse ning talle jagatakse esmaseid teadmisi riviõppest või kuidas kappi korrastada

ja voodit ära teha. Samuti tutvustatakse kasarmut ja linnakut.

Pärast SBK-d läbivad ajateenijad erialakursused, millele järgneb oma korda allüksusekursus või teenistus ülesannete täitmine. Ajateenistuse kogupikkus SBK pikendamise tõttu aga ei muutu. Lisanädala arvelt on erialavõi allüksusekursus ühe nädala võrra lühem. kaitseministri ametikoha Kalle Laanetilt üle Hanno Pevkur. Ametisse astunud uue kaitseministri üks esimesi otsuseid oli teha valitsusele ettepanek pikendada kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Heremi ametiaega kahe aasta võrra. Kui muidu saaks kaitseväe juhataja ametiaeg läbi detsembris 2023, siis pikendatud ametiajaga oleks Herem ametis kuni detsembrini Kaitseminister2025. vastutab riigikaitse korraldamise eest Eesti vabariigis. Tema nimetab ametisse väeliikide ülemaid ning teeb valitsusele ettepaneku kaitseväe juhataja ja kaitseväe peastaabi ülema ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks. Samuti allub kaitseväe juhataja otse kaitseministrile, kuid kaitseministril pole käsuõigust kaitseväe juhataja üle.

„ Sel suvel oleme saanud rohkem koostööharjutusi teha ja sõdurid on paremini ajateenistusse sisse elanud.“ (nooremleitnant Rene Morgenson)

REPORTAAZ

DALL-E 2: Tehisintellekt hägustab reaalsuse piire

n-srs Tristan Taal

Aprillis 2022 avaldas OpenAI, üks San Franciscos asuv tehisintellekti laboratoorium, oma uue meistri teose. DALL-E 2 on süsteem, mis toob kasutaja sisestatud teksti viiba mõne sekundiga ellu. Soovitud pildi saab määrata fotorealistlikuks, maalitud, visandatud, 3D-renderdatud ja kõike nende vahepealset. Kuni kaameramudelini, mida kasutati pildi tegemi seks või teie lemmikrenessansikunst nikuDALL-Emaalimisstiilini.mudelit on katsetatud miljonitest piltidest koosneval andme baasil ja nendega kaasnevatel inglis keelsetel kirjeldustel. Lõpptulemusena oskab süsteem visuaalselt eristada objekte, tege vusi, keskkondi ja tehisintellektilenendeennustabnüansse.Keegipolesõnaselgeltöelnud,kuidasvalguskiiredpeaksmingisuguseltobjektilttagasipõrkama,võiseda,etkassilonüldjuhulnelijalga.Selleasemelonseekõikjäreldatudleitudmustritepõhjalolemasolevastpildiandmebaasist,midakasutatimudelikoolitamiseks.DALL-Eeimatkiolemasolevaidpilte,vaidloob

täiesti uusi kompositsioone: näiteks hobuse seljas ratsutav kosmonaut või kaisukarud, kes ostavad Vana-Egiptuses toidu kaupa. Paljusid tehisintellekti loodud ideede kombinatsioone saab kirjeldada peaaegu loominguliselt. Kuid kindlasti ei loo süsteem ise midagi, vaid lihtsalt

üleliigne ja kirjuta tehisintellektile, mis seal olema peaks. Programm täidab ära tühimiku soovitud sisuga ning sulan dab selle ülejäänud pilti. Kui varem pidi olema Photoshopi võlur ja mõnel juhul kulutama tunde, et pilti veenvalt muuta, siis nüüd saab DALL-E selle teie

Siiamaani on enamasti silmaga arusaadav, kas pilt on genereeritud tehisintellektiga või mitte. Kuid mida rohkem tarkvara areneb, seda rohkem ei ole varsti ilmselt võimalik eristada päris fotosid genereeritutest.

UUENÕLVALMAAILMA

DALL-E võimekuse tagajärjed võivad olla enneolematud ülemaa ilmses sioonivaldkommunikatkonnas.Kuifotograafiaajaloole

mõelda, siis pikka aega võis fotosid julgelt pidada millegi konkreetse tõen diks. Nii nagu pildil näha oli, nõnda oli see ka päris elus. See muutus aga siis, kui töötati välja redigeeri mistarkvara Adobe Photo . Nüüd võimaldab järjekordne tehnoloogi line hüpe teha pilte nul list – kõike, mida roboti mõistus suudab vaid ette

projekte, millest suur osa on avatud lähtekoodiga. See tähendab, et kol mandad isikud saavad funktsioone ise ümber programmeerida ja katsetada programmi oma valitud piltidega. See võib luua niisuguseid tehisintellekte, mis on teatud tüüpi sisu loomise korral kõrgelt spetsialiseerunud ning suudaks teha seda uskumatult hästi, andes pii savalt aega harjutamiseks.

Näiteks suured bot-võrgud – need, mis Venemaa ja Hiina juba tõhusalt on vallanud – suudaksid levitada sotsiaal meedias rohkelt libateavitusi koos tehisintellekti genereeritud piltidega, et usaldusväärsemad välja paista. Nii moodi võib tekitada ajutise segaduse,

Veel üks ainulaadne funktsioon või maldab anda DALL-E-le olemasoleva pildi. Programm suudab luua sellest eri variatsioone, hoides teemat ja kompo sitsiooni sarnasena.

OpenAI meeskond on sellele mõelnud ja kehtestanud sisu filtri, mis ei luba genereerida foto realistlikke nägusid ning vägivaldset ega seksuaalset sisu. Need ettevaatus abinõud on suutnud hoida DALL-E kogukonda peresõbralikuna ja tõe näoliselt ei kasutata seda kurjasti ära.

Samas ei takista see kerge heidutus sellise tehnoloogia väärkasutamist iga vesti. Iga kuu ilmub uuemaid sarnaseid

et saavutada mõni planeeritud takti kalinePraegueelis.jäävad need programmid aga suurepäraseks meelelahutus vahendiks. Siiski peaksime meeles pidama nende potentsiaali meie maa ilma järgnevatel aastatel muuta. Nüüd rohkem kui kunagi varem pole kõik nii, nagu esmapilgul paistab. asi, mida silmas pidada, on see, et tehisnärvivõrgul põhinevad programmid arenevad üha kiirenevas tempos. Seda tõestab asjaolu, mis moodi erinevad DALL-E 1 ja DALL-E 2. Areng on saavutatud veidi rohkem kui aasta vältel.

Pisut üle aasta jooksul on tarkvara täiendatud nii, et see suudab neljakordis tada eraldusvõimet, suurendada järsult pildi kvaliteeti ja ühtsust. Alles hiljuti võitis mees nimega Jason Allen Colorado osariigi messi kaunite kunstide konkursil digitaalkunsti kate goorias esikoha. Kunstiteos oli tehisintellekti Midjourney genereeritud, mis tekitas mõistagi teistes võistlejates nördimust.

Kui varem on kuulunud loomingulised tegevused, nagu fotograafia ja maalimine, eranditult inimestele, siis nii see enam ei ole.

Kas kunstnikud on varsti ilma tööta?

A painting of a fox sitting in a field at sunrise in the style of Claude Monet, DALL-E 1

Teddy bears shopping for groceries in agent Egypt, DALL-E 2

A painting of a fox sitting in a field at sunrise in the style of Claude Monet, DALL-E 2

Teisipäev,

An astronaut riding a horse in a photorealistic style, DALL-E 2

“Meie eesmärk on tagada, et tehisintellekt oleks kasulik kogu inimkonnale.” (OpenAI)

REPORTAAZŽ

Kuidas läbida sõduri baaskursuse raskeim katsumus

Lõpurännak on eelduseks, et luua soodsad tingimused sõdurite hoiakuteks nooremallohvitseride kursusel ja autojuhikursusel,“ ütleb nooremleitnant Rene Morgenson, 1. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljonis tegutsev rühmaülem. „Kinnistatakse sõdurite lahingulisi oskusi.“

„

Suures pildis on lõpurännak vaimne ja füüsiline proovilepanek, millega tugevdatakse üksuse vaimu enese ületuse kaudu.

TULEMUSTPEEGELDABVALMIDUS

Selleks, et lõpurännak vaimselt üle elada, tuleb hakata valmistuma juba enne rännakut. „Peab ennast varakult hoidma motiveerituna ja ei tohi unus tada teisi,“ soovitab Morgenson. „Tuleb luua rühma motiveeritus ja ühtsus.“

Lõpurännakut võiks võtta vabalt – tuleb mõelda pigem „Teeme ära!“, mitte „Ma ei „Tegelikultviitsi.“.onSBK lõpurännak vägagi lühike,“ ütleb leitnant Mor genson, kes eelmine aasta planeeris 1. jalaväebrigaadis SBK lõpurännakut. Rännakul läbitakse osa vahemaast REV 5-ga ja ülejäänud osa REV 3-ga. Lõpurännak toimub SBK õppekava järgi, kus on kirjas ka nõutud vahe maad ja harjutused.

Erinevalt kogenud rühmaülemast võib aga sõdurile lõpurännak tunduda hoopis kohutavalt Lõpurännakulepikana.minnes on sõduril olemas nimekiri kohustuslikest asja dest, mis peavad seljakotis olema. Siiski on sõduril otstarbekas ka omalt poolt veidi varustust kaasa võtta.

„Kaasas võiks olla igasugu näkse: šokolaadi, soolaseid pähkleid, kummi komme jne,“ ütleb Morgenson. Lõpu rännaku ajal söögitegemiseks aega pole, mistõttu on näksid hädavajalikud.

Kasuks tulevad ka varusokid ja -riided, kuna kunagi ei tea, millal võib märjaks saada. Kergesti hõõrduvatele kohtadele võib juba enne rännakut panna villiplaastrid.

KOGEMUSED,RASKED HEAD MÄLESTUSED

Lõpurännak on vaimule ränk. Üpris kergesti võib nõrgeneda meeskonna võitlustahe ja võivad tekkida igasugu sed tülid. Neid tuleks aga igal juhul vältida.„Meeskonna vaim peab olema tugev, seda ei tohi unustada,“ ütleb leitnant Morgenson. Tema soovitused võitlusvaimu hoidmiseks on rivilaulud, humoorikad lood ja üksteist raskustes aidata ja toetada.

„Ei tohi keskenduda ainult enda ras

kustele, vaid tuleb mõelda, et kõigil on raske,“ ütleb Morgenson. Lõpurännak ongi hea võimalus oma kaasvõitlejaid paremini tundma õppida.

Lõpurännak peaks sõdurile ras kuste kiuste tagasi vaadatuna tunduma ikkagi ägedana. Leitnant Morgen soni arvates muudavad lõpurännaku lahedaks kontrollpunktides tehtavad ülesanded.„Kontrollpunkt pole ainult SBK eksamite tegemise koht, vaid seal saab ka koostööülesandeid täita, mis pane vad proovile,“ ütleb ta. „Need ei saa olla tavalised ülesanded, vaid peavad olema uutmoodi ja huvitavad.“

Ägedad ülesanded on tema meelest veetakistusel nuku päästmine vee seest, sissejuhatus autojuhikursusele või lasta sõduritel jaona sõidukeid lükata.

Samuti on sõduritele varem meeldi nud ülesanded tulevaste teenistusrelva dega. Õhutõrje baasil saab teha näiteks kahuri, raketi vms sihitamisharjutusi või harjutada nende kokkupanemist.

„Uued asjad annavad palju juurde ja teevad kõik huvitavamaks,“ võtab Mor genson oma mõtte kokku. „Võistlus aspekt jagude vahel paneb sõduri rohkem pingutama.“

JOO VETT, VISKA LEILI JA MÕTISKLE

Lõpurännak nõuab sõdurilt suurt füüsilist pingutust, mistõttu ei

tohiks ka sellest taastumist unarusse jätta.„Pärast rännakut soovitan tarbida palju soolast ning abi on ka isotoo nilistest jookidest,“ räägib leitnant Morgenson lõpurännakust taastumise kohta. Tarbida tuleb palju vedelikke ja kaloreid, et rännaku käigus kulutatud energia tagasi saada.

Pärast rännakut tuleks kohe saapad jalast võtta ja jalgadel hingata lasta. Turses jalgade korral tuleb anda neile puhkust ja need kõrgemale tõsta. Aitab ka saun.Füüsilise taastumise kõrval on ülimalt tähtis ka vaimne taastumine. Pärast rännakut on hea mõtiskleda oma kordaminekute üle.

„Kuna meeskonna vaim on kogu rännaku alus, siis võiks sõdur pärast mõelda, kas ta on pigem meeskonna tegija või üksinda pusija,“ räägib Mor genson. Sellest kogemusest saab sõdur järeldada, kas oleks vaja rohkem teis tegaMorgensonarvestada. ütleb ka, et kuna täna päeva noored pole suured rändajad taolise suure koormusega, nagu seda nõuab SBK lõpurännak, siis võibolla on vaja sõduril teha tööd oma füüsilise poolega.Olenemata sellest, kas sulle lõpu rännak meeldis või mitte, saad sa unusta matu mälestuse kogu eluks. Isegi kui kõik läks SBK lõpurännakul rappa, siis vähemalt on see tehtud ja loodetavasti ei pea sa seda enam kunagi oma elus tegema.

„ Sel suvel oleme saanud rohkem koostööharjutusi teha ja sõdurid on paremini ajateenistusse sisse elanud.“ (nooremleitnant Rene Morgenson)

Küberväejuhatuse

„Lõpurännak oli jubedalt pikk ja raske. Ühes kontrollpunktis pidime saama kätte ülisalajase kirstu, mis nõudis ränka roomamist ja jooksmist. Pärast seda operatsiooni öeldi lihtsalt, et rännake nüüd edasi.“

ELAMUSED

Miinituuker riskib igal sukeldumisel oma eluga

Tuukri töö on täis seiklusi ning huvitavaid kogemusi. Vee alla sukeldumine

n-srs

Tuuker sukeldub 55 meetri süga vusele merepõhja, pinnale tagasi tulles tabab teda alakeha halvatus. Õnneks on see kõigest tuukri halb unenägu, mida korraliku väljaõppega saabMiinisadamassevältida.

astudes puhub tuul peaaegu vormimütsi peast. Ei midagi uut. Vanas mereväebaasis asub ka miinituukrite pesitsuspaik.

Kui suurem osa mereväelasi on kena vihmast ilma nautimas suvepuhkusel, siis mõni peab seda tööl olles tegema. Madalas punastest telliskividest ehita tud majas on üks nendest vanemmaat Meelis Skeber, mereväe tuukrigrupi miinituuker.Küsimusele, kes on tuuker, vastab ta, et tuuker läheb vee alla ja sukeldub. Muidu tõsisele mehele ilmub näole muhe naeratus. Täpsustusena ütleb ta, et miinituuker on see mees, kes läheb vee alla, otsib miini üles ja „laseb õhku“.

„Tuukri töös ei tea tegelikult iial, mis homme toimuma hakkab ja kuhu minema peab,“ ütleb Skeber. „Ma ei viitsiks teha rutiinset tööd.“

Katsetel tuleb teha kätekõverduste, kõhulihaste ja lõuatõmmete maksi maalne sooritus. Basseinis peab ujuma 400 meetrit alla 10 minuti ning 25 meet rit vee all. Viiekilomeetri jooksus tuleb saada aeg alla 22.45 ning jätkukursus tele saamiseks alla 21.45.

Huvitavav proovikivi on niinimeta tud ABC katse. Tuukri lestad ja mask visatakse 4,5 meetri sügavusele basseini. Kandidaat peab ühe hingetõmbega sukelduma põhja, panema varustuse selga, puhuma maski veest tühjaks ja pinnale tagasi tulema. Füüsilistele katsetele lisaks tuleb kirjutada essee ja näidata ennast heast küljest vestlusel.

Kõige lõpuks tehakse ka katse baro kambris. Barokamber on ruum, milles on võimalik rõhku normaalrõhust kõrgemaks või madalamaks muuta. Katset tehakse, kuna inimesel võib olla anatoomiline iseärasus, mis ei lase tal olla kõrgendatud rõhu mõjualas.

„Füüsiline osa on raskem kui kir jutamine ja vestlus,“ arvab Skeber. Nimelt, toimuvad kõik katsed ühel päeval ja üksteise otsa. „Kui jõuad vii maste harjutusteni ehk 25 meetrit vee all ujumiseni, siis hingad nagu lõõts.“

Barotraumad ehk rõhust tingitud traumad tekivad üldiselt, kui liiga kiiresti sukelduda või tagasi pinnale tulla. Kümnete meetrite sügavusel vee all on rõhk kordades kõrgem kui vee pealmerepinnal.Veealunerõhk avaldab tihti mõju siinustele ehk ninakõrvalkoobastele ja keskkõrvale. Need on justkui õhu ruumid meie peas. Kui minna kinnise ninaga sukelduma, siis ei saa rõhk siinustes tasakaalustuda ümbritseva rõhuga.Rõhk peab aga loodusseaduste tõttu saama tasakaalustuda. See võib juhtuda ka takistuse korral jõuliselt. Tagajärjeks on tugev valu ja verejooks ninast. Sar nane efekt võib tekkida ka keskkõrvas, mille halvimal juhul võib kaduda kuul mine. Ka kehva hambaarsti juures käi mine võib maksta tuukrile kurjalt kätte.

„Halvasti paigaldatud hambaplom mis võib olla pisike õhuruum,“ räägib Skeber. „Sügavamale sukeldudes on tunda, kuidas rõhk hakkab plomme pressima ja tekib põrguvalu.“

Lahustunud lämmastik vabaneb mullidena verre ja kudedesse, mis teki tab liigesevalu ja halvematel juhtudel ka surma ning halvatust.

Seda saab vaadelda kui kaasvõitlejat, kes avab toas purgi Monsterit. Kinni sena on purk rõhu all, aga lahti tehes rõhk tasakaalustub ja üleliigsed gaasid tahavad purgist välja lennata.

Ainuke ravivahend kessoontõve vastu on barokamber. Kannatanu viiakse uuesti rõhu alla, kus ta saab hingata puhast hapnikku. Puhas hapnik aitab kehal liigsest lämmastikust vabaneda. Sel põhjusel on ka paatides hapnikuba lloonid, et kannatanul oleks võimalik kohapeal tüsistusi leevendada.

VESIKOPS HOIAB TUUKRIT VEE ALL ELUS JA TUGEVANA

TULEVASEDSELGUVADPINGEREASTTUUKRID

Tuukriks saamisel on esimene eeldus sportlikkus. Esmalt tehakse katsed, et selgitada, kes üldse selle ameti peale sobib.

RÕHK ON ELUOHTLIK

Rasked füüsilised katsed peegel davad tuukriameti tõsiust. Selle risk on kõik see, mis vee all juhtuda võib. Rasked barotraumad ja kessoontõbi võivad lõppeda surmaga, kui sukeldu mist pole korrektselt ette valmistatud.

Teine tõsisem traumade liik on lämmastikust tingitud. Kessoontõve tagajärjel hakkavad veres ja kudedes moodustunud lämmastikumullid kii resti vabanema, kui rõhk äkitselt langeb. Sügavamale sukeldudes on keha või meline talletama rohkem lämmastikku. Ainuke viis lämmastikust vabanemi seks on selle välja hingamine, mis tava olukorras ei ole probleem. Liiga kiiresti pinnale tõustes aga ei suuda keha hinga tes piisavalt ruttu liigsest lämmastikust vabaneda.

Kessoontõve vältimiseks tuleb pin nale tõusta aeglaselt. Üldine reegel ütleb, et maksimaalne sukeldumis kiirus on 20- ja tõusukiirus 10 meet rit minutis. See tähendab, et teatud sügavustel peab tuuker lihtsalt ulpima ja hingama. Neid peatusi päisataksedekopeatusegaollaolduddekompressioonipeatusteks.nimetatakse„Dekopeatuseaegsõltubpõhjasajast,“räägibSkeber.„Seevõibviisminutit,agaka20.Sellearvestamisekskasutasukeldumistabelit.Lihtsaltuisaallaeilähe.“

Lühemat aega sügavuses olles ei jõua lämmastiku hulk kehas üleliigseks tõusta. Seetõttu ei teki ka kessoontõve ning puudub vajadus dekopeatusteks. Enne sukeldumist planeeritakse kõik samm-sammult ette ja üritatakse väl tida eluohtlike situatsioonide tekkimist.

Õhk, mida tuuker vee all hingab, pole ka tavaline. Võrreldes tavalise õhuga on seal rohkem hapniku ja vähem lämmastikku. Seda selleks, et tuuker saaks pikemalt sukelduda dekopausita.

Pikemale sukeldumisajale aitab kaasa ka spetsiaalne sukeldumisaparaat ehk akvalang. Poolkinnise ehitusega aparaadiga saab sukelduda kuni neli tundi. Akvalangil on süsihappegaasi absorbent, mis väljahingatavast õhust imab endasse süsihappegaasi ja saadab hapnikku uuesti ringlusesse.

Tuukri varustus kaalub kokku umbes 40 kilogrammi. Sinna hulka kuulub ka sukeldumiskompuuter, mis näitab kõiki sukeldumise parameetreid. Tipptasemel tehnoloogia teeb ohtliku sukeldumise nii ohutuks kui võimalik.

Tuukriameti riskantsuse teeb täie likult tasa sellega kaasnev põnevus. Lisaks miinide kahjutuks tegemisele, aidatakse ka päästeametit ning politseija piirivalveametit. Alles hiljuti käidi Pirita jõest välja toomas uppunud relvi.

Praegu on miinituukreid paari kümne ringis ja veel neid ei värvata. Kuid juba varsti võib tuukreid juurde vaja olla. Tuukriks on võimalik õppida ka ajateenistuse ajal pärast sõduri baas kursust. Tuleb lihtsalt varakult oma huvist teada anda ja katsed sooritada.

„Miinituukri ametis vaheldust leidub, kunagi ei hakka igav,“ kinnitab miinituuker vanemmaat Skeber.

„Tuukri

ELAMUSED

jateenistus – selle sõna peale ei tule kindlasti silme ette lenda mine helikopteriga, võitlemine tulekahjuga ja välismaa linnade avas tamine. Mereväes see siiski just nii võibPaljudolla.

kutsealusused satuvad aja teenistusse kohe pärast gümnaasiu mit. Üks olulisimaid otsuseid, mille nad tegema peavad, on valida endale sobiv väeosa. See otsus võib mõjutada ajateenistuse lõpuks omandatud koge musi, teadmisi ja oskusi.

Üks asi on aga kindel, et sõduri baaskursus (SBK) on vaja läbida kõigil, ka madrustel.

„Ma olin varem uurinud, mida oodata SBK-st, ja sõprade sõnul, kes on ka selle läbinud, ei ole midagi hullu, kõik saavad selle tehtud,“ räägib ajateenija madrus Jakob Vulkan.

See ei tähenda, et kursus on lihtne ja kaugeltki pole see igav. Esimesed metsalaagrid on tihti väga elamusrohked. Mida raskem, seda ergutavam on selle lõpuleviimine. „Keegi isegi ei tahtnud koju metsalaagrist, vaid kasarmusse,“ ütleb Vulkan. „Sa hakkad hindama selliseid asju nagu voodi ja soe jooksev vesi. Väga kirgas tunne on pärast.”

MEREVÄEKOOLITUS

n-srs Tristan KahepaikneTaal seiklusmereväesA

Esimese seitsme nädala möödudes lõppesid kõik madruse ajateenistuse sarnasused maaväega. Järgnes mereväelase baaskursus (MBK) ehk kahepaikseks harjutamine. Vulkani rühm sai uued sinised vormid ja hüppas tundmatusse vette. Järgneva nelja nädala jooksul koolitati värskeid madruseid. Põhirõhk oli algteadmistel ja hädaolukordade lahendamisel. Tulekahjusid ei juhtu laeval õnneks tihti, aga kui peaks tekkima, võib see saatuslikuks saada nii laevale kui meeskonnale.

„Meile oli simulaator transpordi konteinerisse ehitatud, kus oli tekita tud tulekahju,“ räägib Vulkan. „Olime tuletõrjevarustuses, meie hulgast kolm läksid sisse ja üritasime tulekahju kus tutada, nagu õppinud olime.“

Nagu SBK-s oli lõpurännak, lõpeb ka mereväelase baaskursus omamoodi katsumusega. Selleks on kogu ööpäeva kestevStsenaariumipäästeparveeksam.järgipidi laeva maha jätma ja päästeparves abi ootama. Kõike, mida oli enne teoorias oman datud, sai praktikas rakendada. Ujumisformatsioonid, signaalvahen did, sõlmede sidumine ja avariitoiduga toimetulek.Termoülikonnad seljas hüppasid Vulkan ja tema tulevased parvekaas lased Miinisadama kaldalt jääkülma Läänemerre. Ainuke asi, mis neid päästa sai, oli 150 meetrit kaldast asuv päästeparv. Rühm hakkas järjestikku parve poole ujuma, nagu basseinis sai harjutatud. Ainus erinevus oli, et siis

nende kehatemperatuur ei langenud nii Päästeparvelekiiresti. jõudmine oli kergen dus rühmale, aga seal nende katsu mus alles algas. Järgnevad 24 tundi möödusid Vulkanile venivalt. Vahi pidamine ja külmaga võitlemine olid põhitegevused. Ajataju jäi loksudes häguseks, sest kella ei lubatud kaasa võtta. Kas oli tunde möödunud tada. Kahekümne neljandat tundi õnnistas helikopteri valjenev müra. „Lasime oma signaalraketid lendu, ronisime päästeparve katusele ja

meid tõsteti ükshaaval üles,“ jutustab Vulkan. „See oli esimene kord elus, kus sain helikopteriga lennata. Vaade oli vapustav… ja ära teenitud!“

MERELE

Selle sündmusega oli Vulkan mõnes mõttes mereväelaseks ristitud. Pärast kiiret kahenädalast individuaalset laevapõhist kursust, kus sai iseseis valt laeva sisu uurida, oli meie madrus valmis avamerele sööstma.

Vulkan räägib, et olles üle kuu aja teemat õppinud teoorias, on hoopis midagi muud olla päriselt laeva peal, lainete vahel. Laeva pardal on teist sugune, ühiskonnast isoleeritud maailm. Päev algab vahigraafikuga, olenemata kellaajast. On erinevad vahid: sillavaht, rooli m ees, vaatleja jt. Vulkan oli suurema osa ajast roolimees EML

miinijahtijaga. Ta sai vahiohvitserilt täpsed käsklused ja täitis neid.

„Ja nii me olime kuu aega merel,“ räägib Vulkan. „Mõnus oli reisida, sadamates sai välja minna ja vaadata linnas ringi. See oli üks kõige vahvam asi,“ ütleb Vulkan. „Meeskond oli ka tore, tekkis justkui laevapere. Kõikide ülemate ja teiste ajateenijatega sain hästi läbi. Pidingi saama, teades, et minu ja tsivilisatsiooni vahel on sadu kilomeetreid merd.“

SEIKLUST JAGUB

Olles talvise kutsega tulnud, oli madrus Vulkanil au osa võtta iga-aas tasest NATO koostööõppusest Bal tops 2022. Seal sai ta proovile panna oma õpitud signalisti erialaoskused. Signalist Vulkan tegeles Morse koo didega, haldas signaallippe ja suhtles raadio teel teiste laevadega. Koostööd sai tehtud Läti, Leedu ja Saksamaa sõjalaevadega. Harjutused koosnesid taktikalistest lahingustsenaariumi test ja kõigest sellega kaasnevast, nagu tugioperatsioonid.

Admiral Cowani pardal, mis on üks neljast mereväelaevast. Kahjuks (või õnneks) ei lubatud Vulkanil oma peaga mõelda, kuhu sõita viiekümnemeetrise

Tihti mängime koos ülematega jalg palli, mis on väga lõbus.“

Madrus Jakob Vulkani seiklus on alles poole peal ja ta ei tea veel, mis teda järgmisena ees ootab.

Siiamaani on ta ülimalt rahul oma otsusega mereväkke minna ja arvab, et tahab ka edaspidi pärast ajateenistust merendusega tegeleda.

„Olime tuletõrjevarustuses, meie hulgast kolm läksid sisse ja üritasime tulekahju kustutada, nagu õppinud olime.“ (madrus Vulkan)

„Nüüd on väike paus merest. Praegu olen vahimadrus ja vastutan laeva inventuuri eest ning teen kõike, mis vaja, näiteksütlebkoristan,“Vulkan.