president tänas kaitseväelasi
lk 2
intervjuu silmapaistva meditsiiniõega
lk 4
24 tundi külmas ning pimedas parves
lk 5
SÕDURILEHT TEISIPÄEV, 11. OKTOOBER 2016
ISSN 1736-3411
Fotod: Rene Reede
Tulevased kalevlased kaitseväe elu poole liikumas.
TUHaNdE VÕrra TUGEVam madiS KUUSE
Oktoobri esimesel töönädalal ootas tuhatkonda Eesti noort täielik elumuutus: nad asusid kaitseväes aega teenima. Selle aasta viimase kutsega alustas ajateenistust üle tuhande noormehe ning kuus tütarlast. Teenistuskohtadeks said 1. jalaväebrigaad, 2. jalaväebrigaad ja toetuse väejuhatus, kus sõdurileiba hakkas haukama vastavalt ligi 600, 400 ja 100 ajateenijat.
Aasta lõpuks läbivad nad sõduri baaskursuse, pärast seda asuvad õppima eriala. Kuperjanovi pataljonis alustab ajateenistust ka kaks väliseestlast – üks USAst ning teine Kanadast. Ameerika Ühendriikidest pärit Sven Wicman ütleb, et vabatahtlikuna Eesti kaitseväkke astus ta sooviga teenida oma esivanemate riiki. „Noore eestlasena tunnen, et mul on kohustus tulla ajateenistusse nii Eesti riigi, minu enda kui ka minu vanemate ja vanavanemate pärast,“ selgitab Wicman. Galili või AK4 saavad sõdurid peagi kätte, paar esimest päeva kulub aga administratiivtegevusteks. Esmalt täidavad nad dokumente, läbivad arstliku kontrolli ning saavad kätte üksikvõitleja varustuse. Tulevatel päevadel algab sõduritel baaskursus,
mille käigus õpib sõdur muu hulgas lahingutaktikat, relva käsitsemist, esmaabi andmist, sidepidamist ja maskeerimist. „Noored ajateenijad läbivad esmalt sõduri baaskursuse, misjärel spetsialiseeruvad nad jao koosseisus tankitõrjuriteks ja kuulipilduriteks,“ räägib Kalevi jalaväepataljoni instruktor nooremseersant Ott Raa järgnevate kuude jooksul Paldiskis toimuvast. Alles teenistust alustavate sõdurite hulgas on nii ahastajaid kui ka rõõmsameelseid selle. Retk, millele asutakse, on teatavasti raske – üht see morjendab ja teist kütab üles. Karmides tingimustes hakkama saama õpivad aga kõik. Oktoobrikutse ajateenijatest moodustub üksuse reakoosseis. Teenistus kestab kaheksa kuud.
2 Sõdurileht
11. oktoober 2016
president käis ametiaja lõpus kaitseväelasi tänamas
JUHTKiri
OLiVEr VaaBEL
OLiVEr VaaBEL
ajateenistus kui uus isamaaline peatükk
President Toomas Hendrik Ilves külastas kaitseväe väeosasid, et oma ametiaja lõpus tänada Eesti kaitseväelasi.
Sajad noored pööravad oktoobris oma elus uue lehekülje. Füüsiliste piiride ületamine, jõukatsumine iseendaga, teadmiste ja oskuste proov – kõik see kuulub tavalise kaitseväelase ellu. Ei ole sellist asja nagu läbikukkumine, on vaid vigadest õppimine ja enda parandamine. Alustavatel ajateenijatel seisab kõik see ees. Ei, ma ei taha öelda, et elu algab täiesti puhtalt valgelt lehelt, vaid pihta hakkab uus peatükk, milles pühendutakse rohkem isamaale. Olgu see pühendumine siis südamest. Kui juba ajateenistusse tullakse, tuleks sellest võtta sada protsenti ja mitte raisata väärtuslikku aega selleks, et poriseda ja viilida. Kaitsevägi on ideaalne koht, kus vormida iseennast ja oma elumustrit. Kõik ajateenistusega kaasnevad rännakud, metsas hakkama saamine ja uued teadmised – rääkimata arengust meeskonnatöös, enesekaitses ja enesevalitsemises – on vajalikud ka tsiviilelus, kuhu pärast oma kohuse täitmist naasete. Kas või sõpradega matkal käimine omandab siis uue ja huvitava mõõtme. Põdeda pole siin midagi.
Härra Ilves tänas oma visiidil kaitseväelasi, kes on pühendanud ennast kodumaa kaitsmisele ja kes teenivad nii kodumaal kui on osalenud ka välisoperatsioonidel. Toomas Hendrik Ilves on tihti külastanud kahe ametiaja jooksul kaitseväelasi välismissioonidel ja osalenud korduvalt sõdurite missioonile saatmise üritustel. President on tunnustavalt märkinud, et isamaa kaitsmine on auasi ja ta on rahul, et
Ära unusta meie kajastusi jälgida ka Facebookis ja Sõdurilehe Youtube’i kanalil!
Kas teil on huvitav lugu, mis vääriks ka teistele rääkimist?
„
Väikese Eesti riigi presidendi kohus on toetada neid väga vajalikke inimesi, kes oma riigi eest sõjalisi ülesandeid täidavad.
President Ilves hindas oma kõnes väga kõrgelt Eesti tublisid kaitseväelasi ja ajateenijaid.
sodurileht@mil.ee
sõdurileht TEaViTUSKESKUS
Filtri tee 12, 15007 Tallinn tel 717 2179
Aastatel 2004–2006 oli härra Ilves Euroopa Parlamendi liige. 23. septembril 2006 valiti ta Eesti vabariigi presidendiks ja 29. augustil 2011 samasse ametisse ka teiseks viieaastaseks ametiajaks. Toomas Hendrik Ilvese tunnustused ja tiitlid: • Läti vabariigi Kolme Tähe orden (2004) ja Kolme Tähe ordeni kett (2009) • Eesti vabariigi Riigivapi III klassi teenetemärk (2004) • Suurbritannia Bathi ordeni rüütli suurrist (üle antud kuninganna Elizabeth II riigivisiidi ajal Eestisse 19. oktoobril 2006) • Madalmaade Lõvi ordeni suurrist (üle antud kuninganna Beatrixi riigivisiidi ajal Eestisse 14. mail 2008) • Ungari vabariigi teeneteordeni suurrist (2009) • Kasahstani Sõpruse (Dostyk) ordeni I klass (2011) • Maksumaksja sõber (2013) Ilvese parimad tsitaadid: • Kui jätame kõik selle, mis vale; kui tõuseme uuesti püsti, kui oleme komistanud või kukkunud; kui me märkame ja aitame teist inimest, kui tema on kukkunud, ja kui liigume edasi, nagu me ikka oma ajaloos oleme suutnud, siis me saame hakkama. • Kui kodanik hakkab aduma, et õigus ei toimi, et raha trumpab üle ausa konkurentsi või et seaduslikud protsessid ei toimi ilma rahata, siis kodanik eemaldub oma riigist.
ajateenistus on kogemuste omandamine OLiVEr VaaBEL
Ajateenistuse jooksul omandatakse põhiteadmised riigikaitsest ja õpitakse tegutsema ühtse meeskonnana. Ajateenistuse eesmärk on välja õpetada Eesti kaitseks vajalikud reservüksused. Kõigile ajateenijatele algab ajateenistus sõduri baaskursusega.
Sõdurileht ootab ajateenijate kaastöid. Kui sul on idee, siis kirjuta meile
Foto: Hannes Ivask
Eesti kaitseväelased on selle eesmärgi täitmisse väga pühendunult suhtunud. Härra Ilves lisas: „Väikese Eesti riigi presidendi kohus on toetada neid väga vajalikke inimesi, kes oma riigi eest sõjalisi ülesandeid täidavad.“ Presidendil oli väga suur au ja rõõm seista vahipataljoni võitlejate ees, kes valvavad ja vajadusel kaitsevad vabariigi presidendi kantselei hoonet ja on presidendi kaardiväelastena Eesti visiitkaat, sest seisavad oma postil nii kodumaiste kui ka välismaiste Kadrioru külastajate silme all. Presidendi hüvastijätuvisiit algas Viru jalaväepataljonist, viis seejärel Tapa ja Taara linnakusse, sealt
omakorda Miinisadamasse ja vahipataljoni kasarmusse, jätkus staabija sidepataljoni külastamisega, kust edasi suunduti küberkaitsekeskusse ning viimasel ringkäigu päeval külastas president Paldiski sõjaväelinnakut ja Ämari lennubaasi.
2003. aastast mindi üle üksusepõhisele ajateenijate koolitusele ja hakati ajateenijaid kutsuma teenistusse kahes jaos: eelvõtmine ja põhivõtmine. Eelvõtmise ajateenijatele kestab teenistus 11 kuud, see toimub juu-
peatoimetaja: n-srs Oliver Vaabel Küljendajad: n-srs Juhan Soone n-srs Aivar Knuut Operaatorid: rms Oliver Remma n-srs Vladislav Musakko
lis ja vähesel määral ka jaanuaris. Kõigist ajateenijatest peavad saama kas allohvitserid, autojuhid või erialaspetsialistid. Põhivõtmise ajateenijatele kestab ajateenistus kaheksa kuud, teenistusse võetakse peamiselt oktoobris. Põhivõtmise ajateenijatest saavad sõdurid reakoosseisu madalamatel ametikohtadel ja neil ei ole võimalik ajateenistuse jooksul saada allohvitseriks. Nooremallohvitserid või reservrühmaülemad saavad väärtusliku juhtimiskogemuse. Ajateenistuse jooksul omandatakse palju tsiviileluks vajalikke oskusi – topograafiat, esmaabivõtteid, side- ja infotehnoloogiat, keskkonnaja kodanikukaitset, aja plaanimist.
Toimetajad: n-srs Oliver Vaabel n-srs Julius Air Kull rms Dmitri Popov rms Madis Kuuse
Fotograafid: n-srs Mikk Jürisson n-srs Juhan Soone n-srs Hannes Egmond Ivask rms Rene Reede
SBK jooksul ootab ajateenijaid ees palju raskeid rännakuid. Kaitsevägi internetis: www.mil.ee www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka www.facebook.com/s6durileht
Foto: Hannes Ivask
11. oktoober 2016 Sõdurileht 3
Fotograafide parimad klõpsud
Sidekontroll, kuuldel!
Esimesed CV90 lahingumasinad jõudsid Eestisse.
Foto: Karl Hans Õunpuu
Kuperjanovi jalaväepataljoni nooremallohvitseri kursuse kaitselahing.
Foto: Hannes Ivask
Miks seda gaasi küll vaja on?
Foto: Hannes Ivask
Foto: Rene Reede
4 Sõdurileht
11. oktoober 2016
Õde, kelle nimel haigeks jääda kas on loomulikult teine sõdur. Näide: kui haige sõdur väidab, et ta ei saa metsa minnes seljakottigi kanda – nii halb ja valus on, samas tema kaasvõitleja räägib, et mees käib iga päev jõusaalis kangi tõstmas. Siin pildil on ju ometi midagi valesti! Milliseid huvitavaid inimesi teil veel ravil on olnud? Igas kutses leidub ajateenijaid, kelle käitumismaneerid ja tervisekaebused meie õdesid laatsaretis muigama võtavad. On olnud sõdureid, kes suudavad ennast tegevväelaste ees kasarmus ära peita, erinevate usuliste vaadetega noori, kes oma tõekspidamistele kindlaks jäävad. Aastast aastasse tuleb kaasa kodudest kaitseväkke veganlust propageeriv elustiil, mille tagamine mõnikord sõdurite arvukust ja ühtsuse printsiipi arvesse võttes üsnagi problemaatiliseks osutub. Üha enam näeme ka fenomeni, et teenistusse tulev mees jääb hätta laatsaretis voodi tegemise või oma pesu pesemisega, samas nutiseadme käsitlemise väljavõitlemises osutub täielikuks professionaaliks.
JULiUS air KULL
Sel kevadel toimus Dorpati hotellis ülemaailmne militaarspordi konverents, kuhu mul ja mu paaril kaasvõitlejal tekkis võimalus abiliseks minna. Hotellis märkas administraatoriametit pidav noormees Kuperjanovi jalaväepataljoni pealuuembleemi meie pahemal õlal, noogutas ja lausus aeglaselt kaks sõna: „Veebel Rammo“. Vahetasime vandeseltslasliku noogutuse ja sellest seigast inspireerituna sõitsin mitu kuud hiljem nooremveebel Rammoga intervjuud tegema ja tema populaarsuse tagamaid uurima.
Mis teeb teie töö raskeks? Tsiviilis olles kindlasti lastega juhtuvad rasked traumad. Kahju on sageli ka ajateenijatest, kes satuvad haiglasse või kellel avastatakse juhuslikult mõni oluliselt raske terviseprobleem. Küllap võtan neid juhtumeid ka liiga isiklikult, kuigi öeldakse, et TÖÖD professionaalne meedik koju kaasa ei võta! Meditsiinikeskuses tuleb palju ette rööprähklemist: sõdur kurdab tervise üle, lauatelefon heliseb, keegi palub sul viivitamatult meilile vastata, arst annab kellelegi ravikorraldused, endal meenub tund aega tagasi lahendamist vajanud probleem. Kõik see samaaegselt. See on vastutava õena minu argipäev.
Kuidas sattusite tööle kaitseväkke? Väga lihtsalt. Ma töötan õena ka tsiviilis, Lõuna-Eesti haigla erakorralise meditsiini osakonnas. Kutse sain tollaselt tagalakeskuse vanemõelt leitnandilt Kristi Grihhinalt, kes töötas siis veel meil laatsaretis vanemõena. Noore ja entusiastlikuna panin ennast rakkesse, mõeldes: tulen kaitseväkke tööle, väga põnev ju! Alguses töötasin õespetsialistina, 2012. aasta kevadel lõpetasin erialaveebli kursuse Võru Meegomäe lahingukoolis. Mille põhjal otsus sündis? Haiglas tegid minu kolleegid ikka ja jälle juttu kaitseväe meditsiinist kui huvitavast ja vaheldusrikkast kogemusest. Lisaks selgus, et meditsiin kaitseväes on kohati isegi paremal tasemel kui tsiviilis, nii majanduslikus kui ka enesetäiendamise võtmes. Otsus saada nooremveebliks oli tegelikult lihtsalt asjade loogiline ülematepoolne käik. Tuli läbida erialaveebli kursus, kusjuures see ei olnud üldse lihtne, kui sa ei ole kunagi relvast lasknud ega tea, mida tähendab „söösta-kata“. Kursus oli põhimõtteliselt SBK pluss NABK, lisaks erialateadmisi. Seda kõik kahe ja poole kuu vältel, mille sisse mahtus veel kolm metsalaagrit ja järeleandmatus naiseks olemise suhtes. Samas kursuslaste elu otseselt kergemaks ei tehtud, kaadri jaoks olid kõik ikkagi sõdurid ja ka meie, naiste, magalas saime segaduse pärast voodeid korduvalt ja korduvalt tehtud ning muidu koristatud. See pani mind sõduri muresid paremini mõistma: sain aru, mis tunne on olla metsas läbimärg, kui sul puuduvad kuivad vahetusriided ja süüa tuleb ainult kuivtoitu. Ühesõnaga sain tervikpildi ohtudest, millega ajateenijad metsas kokku puutuvad. Tundes sõdurielu raskuspunkte omal nahal, tean kuidas mehi paremini aidata.
Veebel Rammo omas elemendis.
Mida mäletate esimestest päevadest tööl? Kui ma esimest korda pataljoni proovipäevale tulin, kohtusin ajateenija Karl-Erik Taukariga, kes tollal aega teenis. Mäletan tema algset muusikukarjääri: vinge hobikorras jämmimine, aga vaata, mis mehest nüüd saanud on! Mis teile selle töö juures meeldib? Kui kohtad neid inimesi, kes on siin aega teeninud. Olime näiteks kaitseväe vormis õega Tartus Statoilis kohvi võtmas ning varahommikul tulevad kaks noort tunkedes meest, naeratavad ja tervitavad – selge, mäletavad. Kas või see, et ükski päev siin meditsiinikeskuses ei ole samasugune. Boonusena võimaldab minu töögraafik ajateenijate
„ Meil on tore kollektiiv, nalja saab ka. Ma olen õppinud metsas viibimist hindama, see teeb mind rahulikuks ja võimaldab sageli oma mõtteid korrastada. Vähem oluline pole suurema korraarmastuse tekkimine. Iseasi, kauaks ma siia jään, aga veel ma loobumismõtteid ei mõtle.
Foto: Hannes Ivask
väljaõpet teha ja samas ka patsiente vastu võtta. Ütleme ausalt: siin on kindel koht, kuhu tulla. Jätkuvalt on inimesi, kes ootavad mind siia tööle, ja sõdureid, kes tulevad oma muret kurtma. Meil on tore kollektiiv, nalja saab ka. Ma olen õppinud metsas viibimist hindama, see teeb mind rahulikuks ja võimaldab sageli oma mõtteid korrastada. Vähem oluline pole suurema korraarmastuse tekkimine. Iseasi, kauaks ma siia jään, aga veel ma loobumismõtteid ei mõtle. Mis on teie sõnum kõikidele kaitseväelastele? Oleme üksteise suhtes hoolivamad ning hoiame kokku! Kuidas saate aru, et sõdur on šlang? Töökogemus. Kõige parem infoalli-
Kahtlemata olete populaarne. Võib-olla olen natuke teistmoodi. Ma harjumatult tihti sinatan ja püüan rääkida ajateenijaga nagu võrdne võrdsega. Pealegi, kuidas ma muidu sõdurielu uudiseid kuuleks? See töö eeldab, et oled hea suhtleja. Mulle ei valmista miski suuremat rõõmu, kui näen, et ajateenija on terve, tema silmad säravad ja ta ütleb mulle tere, mitte ei kiru mind. Miks teha ajateenija elu veel raskemaks, kui ta kasarmus peab mööda nööri käima, kui ta kuuleb, et ei saa asjadega hakkama. Meditsiini väljaõppel ja laatsaretis saabki ta ennast tunda natuke vabamalt, kuigi ka mina vahel pean kurjustama. Lemmiksöök: Vahemere köök, kodustest toitudest ei ütle ära, jäätis kindlasti Lemmiktegelane ajaloost: Kleopatra Lemmikloom: minu kass preili Kräpsu Lemmiksport: suvel jalgrattasõit Lemmikraamat: Rootsi autorite kriminaalromaanid, nt Lars Kepler, Petrone kirjastuse „Minu“ sari Lemmikfilm: klassika – „Siin me oleme“ Kuhu reisida tahaks: Peruu, ehk järgmisel aastal Portugal
11. oktoober 2016 Sõdurileht 5
Kui kõlab käsklus „Laev jätta!“ dmiTri pOpOV
Tuul toob muusikahelisid ja paisutab laineid, sõjalaev kõigub ja merelt hoovab rõsket niiskust. Tulevased mereväelased tõmbavad selga oranži värvi sukeldumisülikonnad, sest nende ees seisab tõsine ülesanne: õppida kaitsma Eesti territoriaalvett. Juba nädala alguses liikus ajateenijate hulgas mereõhus vaikne jutt ees seisvatest katsetest. Neli nädalat kestvatel mereväelaste baaskursusel osalesid nii tegevväelased kui ka ajateenijad, kellest viimased alles omandavad esimesi merealaseid ja mereväelisi teadmisi, kuidas laeval teenida. „Enesepääste võtted, kuidas riietega vette sattudes käituda, kuidas tegutseda tulekahju korral, mida teha, kui mees üle parda kukub – kõik need baasiteadmised tuleb omandada,“ ütles mereväekooli veebel veebel Tanel Võrk. Tulevased mereväelased peavad selgeks saama kõik navigatsioonivahendite, laeva tulede, helisignaalide ja häirete kohta, oskama merel laevast evakueeruda või oma meeskonda päästa. Ajateenijate jaoks olid laevalüüside kriuksumine, lainete sahisemine vastu parrast ja komandöri hõigutud käskluste kuulmine harjumuseks saanud, sest praktika laeval kestis juba teist nädalat. Alanud väljaõppetsükkel pani baaskursuse läbivad ajateenijad proovile ülesandega, kuidas kustutada laevas puhkenud tulekahju ja samal ajal meeskonna ohutus tagada. Harjutuse nimi on suit-
„
Foto: Hannes Ivask
Tulevased mereväelased harjutavad suitsusukeldumist.
Kõik enesepääste võtete baasteadmised tuleb omandada. susukeldumine: mereväe ajateenijad panevad selga evakueerumismaskid, kuumakaitseülikonnad ja hingamisaparaadid ning asuvad harjutama kontrolli alt väljunud põlengu kustutamist, seda oskust peetakse mereväelaste jaoks väga oluliseks. „Millised on protseduurid, kui liigutakse läbi luukide ja uste, redelist alla ja üles, kui laeval on puhkenud tulekahju, seda peab iga mereväelane une pealt teadma,“ ütles veebel Võrk. Paar päeva hiljem osalesid ajateenijad mereväe baaskursuse lõpuharjutusel ehk sooritasid madruseeksami.
Eksam kestis 24 tundi. Mereväelased näitasid ette oskused, kui on vaja laev hüljata, ronida päästeparvedesse ja jääda ootama päästmist. „Tulevased mereväelased peavad hakkama saama väga kitsastes oludes, kus on ebamugav ja võib puhkeda paanika, toidu- ja joogitagavarad on piiratud ja sellest kõigest hoolimata tuleb hoida moraali kõrgel,“ ütles mereväelaste baaskursuse ülem nooremleitnant Mati Jänes. Merel tormas, ilm oli kole, aga madrused kiikusid nendes tingimustes oma oranživärvilistes päästeparvedes merel 24 tundi. Terve öö kahekesi kitsas parves tormile vastu panna nõudis suurt vastupidavust, tugevat moraali ja kindlameelsust. Pärast harjutuse läbimist said kõik mereväelased kuuma sauna ja juba mõte sellest aitas madruste tuju merel üleval hoida.
Mereväe ajateenijad sooritavad baaskursuse lõpuharjutust.
Foto: Hannes Ivask
Testisime tallinlaste teadmisi kaitseväest JULiUS air KULL Käisime Tallinna vabaduse väljakul, et kontrollida rahva teadmisi kaitseväest ja küsida neilt arvamust sõdureid puuduvatest teemadest.
Küsisime kõigilt, mitu tanki on Eesti kaitseväel. Pooled vastanutest teadsid õigesti, et ei ole ühtegi. Vähem teadlike küsitluses osalenute sõnul on meil tanke vahemikus kümme kuni tuhat, üksikute arust seisavad angaarides ka oma sõjalennukid ja paar tuumapommi. Kuigi rahva silmaring võiks olla parem, on hea kuulda, et kaitseväest on jäänud paljudele väga võimas mulje. Kumb auaste on küsitletute arvates kõrgem? kolonelleitnant 5 häält õhuväe kapral 4 häält
Kristina Kuidas saada rohkem naisi ajateenistusse? Ilmselt võiks naistele olla füüsiliselt natuke kergem variant. Kui see kohustuslik oleks, siis ma läheksin. Kuidas teeb ajateenistus poisist mehe? Paljud poisid jäävad muidu vanemate juurde, kaitseväkke tulles on nad „emaüsast“ eemal. Elu perest ja sõpradest eemal peab proovima. Mõnel puhul see kindlasti toimub.
Viktoria ja Giorgi Kuidas võiks hommikul sõdureid äratada? Viktoria: Äkki muusikaga? Giorgi: Ma arvan, et sõdureid tuleb äratada väga valju muusikaga. Selleks sobib bänd nimega Buda24. Kuidas saada rohkem naisi ajateenistusse? Giorgi: Tuleb teha reklaami. Tuleb öelda, et tuleb oma riiki kaitsta. Viktoria: Teha seadus, et kui naisel ei ole lapsi, siis ta peab minema.
Aleksander Kuidas võiks hommikul sõdureid äratada? Mingi konkreetne meloodia võiks olla, nagu koolides. Marsimuusika ärataks kindlasti üles. Kuidas teeb ajateenistus meheks? Oi, seal on nii palju aega elu üle põhjalikult järele mõelda. Lisaks teed sa seal asju, mis küll algul võivad mõttetuna tunduda, kuid kui nendega ära harjud, on tavaelus ikka oluliselt lihtsam hakkama saada.
Gaute ja Polina Kas on aus, et naised võivad olla ajateenistuses pikemate juuste ja küüntega? Gaute: Ma tean, et hiljuti oli Kuperjanovis üks noormees, kes tahtis läbi saada pikemate juustega, aga ta pidi lõpuks need siiski maha ajama. Ma ei näe probleemi. Polina: Minu jaoks ka ei ole see probleem, aga võib-olla tasuks need küüned tõesti ära lõigata, sest need võivad mingitele tegevustele ette jääda.
6 Sõdurileht
11. oktoober 2016
Kaitsevägi saab ja peab kujundama Eesti meest JULiUS air KULL
Eestis on populaarne ütlus, et kaitsevägi teeb poisist mehe. Millisteks peaks kaitsevägi ajateenijad muutma? Ajateenistusekohustus on kõigil Eesti meeskodanikel, seega väeosadesse saabub aasta jooksul täielik läbilõige Eesti ühiskonnast. Teenistuse alguses tuleb ette mehi, kes ei ole kunagi looduses ööbinud ega oska isegi lihtsamaid tööriistu kasutada. Teisalt leidub ka neid, kes pole iial teatris või viisakas restoranis käinud. Mäletan jalaväe ajast meest, kelle lemmikraamat (ja ainuke loetud raamat) on muinasjutt „Naeris“ ning tegu on keskhariduse omandanud inimesega. Ajateenistus on koht, kus saab ja tuleb meestele aru pähe taguda, harida neid nii füüsiliste oskuste kui
ka silmaringi vallas. Kooliteel on vabadust rohkem, seda enam ka võimalusi kohustustest kõrvale hiilida. Sellist mugavust kaitseväes ei ole, siin kas saad asjad selgeks või jääd ilma privileegidest, näiteks linnaloast. Mehi peab harima laiapõhjaliselt. Siinkohal olgu kõigile selge: ajateenistuses on prioriteet alati sõjaline väljaõpe. Kõik muud rakendused, mida annab sõdurile välja mõelda, tulevad pärast. Samas tean, et sõdurite ehk eesti meeste maailmapildi harimiseks jääb teenistuskohustuste kõrvalt aega üle. Paljud olulised asjad on juba ammu kogu kaitseväes õppekavades. Näiteks sõjaväeline viisakus ja väljapeetus: ei tohi maha sülitada, teisi kaitseväelasi tervitatakse, vormi tuleb kanda vastavalt eeskirjale. Või füüsiline pool: isegi enne noa käsitsemist tehakse ohutusalane instruktaaž. Kuid on ka neid valdkondi, milles jääb haridusest vajaka. Kuigi sõduri silmaringi arendatakse nii „Aktuaalse kaamera“ kui ka mõne üksiku pataljoni ajalooteemalise loenguga, jääb sellest väheks. Rohkem peaks käima kultuuriüritustel, näiteks teatris või kontserdil. See annab sõduritele hariva kultuurikogemuse, mõne mehe jaoks võib-olla tema elu
esimese. Lisaks harjutab see avalikku viisakust ja käitumist. Naiste nilbete väljenditega „meelitamine“ ei ole normaalne, kuid sellised kommentaare on ajateenijate suust kõlanud. Võin siin liiga teha hea kasvatuse ja haridusega noormeestele, kuid kehvema lastetoaga ajateenijaid on kahjuks liiga palju, et probleemi mitte käsile võtta. Eriti viimastele mõeldes usun, et selliseid asju saab õppida vaid läbi reaalse kogemuse, piitsa ja prääniku.
„
Teenistuse alguses tuleb ette mehi, kes ei oska lihtsaid tööriistu kasutada. Lisaks on võimalik korraldada ajateenijate abiga heategevusüritusi, näiteks esinemisi laste- või hooldekodudes. Sõdurid võivad kokku panna muusikalise numbri või näidendi, selliseid asju on minevikus küllaga tehtud ja külastatud on alati rahule jäänud. Tean juhtumeid, kus ajateenijate hool ja tähelepanu suutis isegi ühe jalaga kirstus oleva inimese reageerima panna. Sellised armsad juhtumid ei ole ainult kogemuseks sõduritele, vaid aitavad ka tsementeerida kaitseväe head mainet ühiskonnas.
Aga mõelgem nüüd reaalsele tegevusele: kes selliseid üritusi korraldama hakkaks? Kas ajateenijad ise või üksuse juhtkond? Tegelikult on mõnel väeosal sellise hariva ettevõtlikkuse tarbeks palgatud eraldi töötaja, kellel, nagu heal lapsel ikka, on mitu nime. Sotsiaalpedagoog, huvijuht, sõdurikodu juhataja – need ametid viitavad inimesele, kelle igapäevatöö on eesti meeste harimine neile pakutavate mitmekülgsete kogemuste kaudu ja ka lihtsalt sõdurite inimlik toetamine. Probleem on aga selles, et vastavat ametikohta mitmes suures väeosas pole. Sõduri isamaaline kasvatus jääb täies mahus realiseerimata, kui kõik üldharivad ja elukogemusi pakkuvad üritused jäävad niigi töiste pataljoniveeblite korraldada. Siit otsene üleskutse: tuleb luua vastavad ametikohad, et kõik sõdurid saaksid juurdepääsu terviklikule ja mitmekülgselt arendavale isamaalisele kasvatusele. Kaitseväe linnakuid külastades joonistub selgelt välja, et väeosades, kus on eelmainitud ametikoht loodud, saab ajateenija rohkem erinevaid kogemusi, mis väga tõenäoliselt vormivad temast reservi minekuks parema, harituma inimese. Järgmises lehes räägin lähemalt, milliseid huvitavaid uurimistulemusi ma seoses eelneva teemaga kogusin.
NaTO
küberkaitsekeskus aitab luua nähtamatut kaitsevalli OLiVEr VaaBEL
Tallinnas asuv NATO küberkaitsekeskus on NATO akrediteeritud oivakeskus, mõttekoda ja väljaõppeasutus. 2008. aastal loodud keskus on kasvanud oluliseks küberkaitse valdkonna teadmiste allikaks nii NATO kui ka liikmesriikide jaoks. NATO küberkaitsekeskus keskendub rakendusuuringutele, analüüsidele, info jagamisele ning koolitustele ja õppustele küberkaitse valdkonnas. Keskus korraldab ka maailma suurimat iga-aastase tehnilise arvutivõrkude kaitsele keskendunud õppust Locked Shields. Küberkaitsekeskuse aastakonverents CyCon toob Tallinnasse igal kevadel ligi pool tuhat eksperti üle maailma, kes esindavad nii valitsusi, kaitsevägesid, eraettevõtteid kui ka ülikoole. Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Kreeka, Leedu, Läti, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Tšehhi vabariik, Türgi, Ungari, USA ja Ühendkuningriik on keskuse sponsorriigid, Austria ja Soome on liitunud partnerriikidena. NATO küberkaitsekeskuse liikmelisus on avatud kõigile NATO liikmetele.
Seitse kohta, kust linnaloal normaalset burksi osta Sõdurilehe toimetus
Räägu burks – tuntud maletaja Vullar Kummnäo Kõik teavad, et Hesdonaldis ja Mcburgeris on kahtlemata suurepärased burksid, aga mitte miski ei saa vastu Räägu burgeri meeliülendavale tekstuurile ja lustakale maitsele. Räägu burgeri leti ääres on alati ohutu valik juustuburger. Selle kergelt nätsked saiakesed, hõrgutavalt kuiv pihv ning maitsekalt sulatatud juust loovad ideaalse koosluse. JA SEE KASTE. See kaste on kui vanajumala enda kätega tahutud pühalik segu. Lausa ülevoolavalt vedel kapsatükikestega ehitud, roosakat värvi möks lausa sulab suus, kui seda endale kahvliga sisse kühveldada. Kahvliga, sest muudmoodi pole selle luristamine võimalik. Nii et jaluta Räägu burgerisse ja tõmba üks juustuburks ninna ning astu rõõmsa, kuid kastmese näoga esmaspäevale vastu! Haapsalu (veekeskuse) veeburger – kriitik Hümbolt Mard Kanajuur Kõikidele, kes lapsepõlves Haapsalu veekeskuses käisid, on kindlasti meelde jäänud seal kohvikus müüdav hamburger. Mitte miski pole parem, kui pärast väikest suplust lastebasseinis ning vahvat allasõitu
Foto: Wikipedia
torust võtta sealtsamast kohvikust üks lihtne hamburger. Selle burgeri lihtsust kirjeldab juba nii tema nimi kui ka võrdlemisi kohev sai, värskelt ülessoojendatud pihv ja tavaline, kapsatükkidega ketšupikaste. Ausalt öeldes pole see burger midagi enneolematut, kuid eriline on elamus, mis selle burgeriga saab. See on tõeline retrokogemus. Kuressaare burksiputka – elukutseline saarlane Väino Vutikool Jaanipäevaöhtul Kuressaares ringi vurades tekkis suuremat sorti isu burgeri järele. Suutmata leida ühtegi kohta, kust burgerit müüakse, otsustasime teeääres istuvatelt külameestest nõu küsida. Pärast küsimust „Andke andeks, ega te, sellid, ei tea,
kust hamburgerit osta saab?“ vastati üksmeelselt: „Vaadake üle tee!“ Ja seal ta seisis. Pruuni värvi puidust putka, mille katust ehtis suurelt kirjutatud silt „BURKS“. Tellides tavalise burgeri, andis müüja pärast möningat ootamist mulle pabertasku sees, vähemalt pool kilo kaaluva burgeri. Burger maitses öige hästi. Suutsin isegi endale veidi kastet peale tilgutada, mis röhutas vaid burgeri imelist kvaliteeti ning minu kohmakat näputööd. Kui olin burksiga löpule jöudnud, oli köht nii täis, et tundus, et järgmised kolm päeva saan selle peal pöldu künda. Mötlesin omaette: „Oli see alles burks ...“, istusin autosse ja söitsin koju tagasi.
Sindi bürger – oss Ruivo Põmski Kui Pärnus bemm puruks läheb ja süda tilgub verd, siis lenda Sindi burksi, Janar teeb sulle parima bemmi-burksi üldse. Sõpradega käime Sindi burksis nii hea kui halva tujuga. Janar lükkab veel topeltpihvid vahele ka, kui tal tuju hea. Sindi burger asub Sindi Konsumis, nii et kui pärast burksi väikse suitsu tahad teha, siis saad samast osta. Külma ilmaga saad sees süüa, sooja ilmaga pannakse paar tooli ka välja, et saaksid burgerit süües päikest nautida. Viimasel ajal on ka mingid tortillad sinna tulnud, aga nendest ma ei tea midagi, sest burger on see, mis sinust võidumehe teeb! Tartu Hampa – max oss Max Oss Aga kui tahad Lõuna-Eestis lege burksi osta, siis liti Tartus Riia mäel asuvasse hampasse. See on siuke puust putka, Comarketist üle tee. Suur parkla on ka, saab kogu rahvaga laivi lennata, tümmi lasta, tobi teha, möllu panna. See on jummala hea koht, võtad kuttidega väiksed burksid ja tõmbad linna peale. Põhimõtselt topeltburks on parim valik, seal on kaks normaalset piffi sees. Süües saab nägu üleni soustiga kokku, aga see on savi. Pühid rätikuga ära. Eks ajaga tuleb vilumus: võtan punamütsikese pealekaks, neid võin mingi neli tükki järjest sisse istuda ja nägu on klaar.
Nõmme Diner – põhikooli õpilane Chätryyn Sepp Kui sa tahad nämmat burksi syya, siis draivi sõpsudega ykskõik kuhu. NAQ vahet pole :DDD peaasi on seltskond, am i rite? Aga no Nõmme diner on normaalne pleiss, seal on megaaaa head burksid, nii et paneb naq mmmmm tegema liccalt. Me käime seal koqu aeg prst kooli (leeeiiim), vahel on seal mingeid weirdosid ja vanamutte, a keda see kotip :DD pohhui leib. Seega piipel coming soon to diner, yees? Tarburger – Õnne Tulic, Kiirtoidu arvustused MTÜ Käesolevaga teatame, et antud kirjalõigu sisu turundab Kaitsmarger OÜ poolt hallatud baari Tarburger, mis asub Tartu–Tallinna maantee Laeva lõigul. Kaitsmarger OÜd ei ole käesolevast sisust meie poolt teavitatud. Tootevalikus on erinevaid kiirtoite, sealhulgas hamburgereid. Burgereid on erineva suurusega ning nende toitainesisaldus on võrdelises suhtes hinnaga. Joogivalik on keskmine, tootevalikusse kuuluvad ka etanooli sisaldavad joogid. Klientidel on tellimisvõimalus ajavahemikus 10.00 kuni 21.00. Söögikoht võimaldab ostjatel leti äärele toetuda, toolidel istuda, ning nurga taga vesiklosetti visiteerida. Soovi korral on klientidel võimalik taotleda ka eriluba laudadel seismiseks või istumiseks.
11. oktoober 2016 Sõdurileht 7
Ellujäämisõpe iii
ameeriklased õpetasid roboti sõdima
VEGaNidiEET aiTaB ELLU JÄÄda
madiS KUUSE
Sõdurina on juba siis väga raske metsas olla, kui üks toidukord vahele on jäänud. Mis saab aga siis, kui oled metsa kotti tõmmatud ja toiduvarud hakkavad otsa saama? Kui oma viimast padrunit tarbida ei taha, siis loe edasi ja jäta meelde. Inimesel on pikaajaliseks eluvaimu säilitamiseks ja rahulikuks tegutsemiseks vaja päevas tarbida 500 kilokalorit ja kolm liitrit vett (vee kohta loe eelmisest Sõdurilehest). Energiat saame peamiselt rasvast ja sahhariididest, valgud aitavad rakkudel taastuda. Talvistes oludes peab sööma rohkem kui suvel, erilist rõhku tuleb panna C-vitamiini tarbimisele, kuna see suurendab rakkude eluvõimet ja vähendab naha lõhenemist. Eesti talvel on inimesel vaja seda 100–150 mg, arktiliste baaside töötajad tarbivad aga päevas tervelt 2 grammi C-vitamiini. Järgnevalt toome välja suurimad gurmeehitid Eesti laantest ja nõmmedelt, rabadest ja järvedest. SAMBLIKUD
Narmassamblikud – enne söömist tund aega leotada, muidu on kibedad. Leidub metsas puude küljes.
Islandi käokõrv – enne söömist leotada, seejärel keeta. Meenutab maitselt keedukapsast. Kasvab metsas maapinnal. 1 kg samblikke annab ligikaudu 2000 kcal. ROHTTAIMED
Teeleht – õisi ja seemneid võib süüa toorelt või pudruna. Seemned on valgurikkad, rohelisena on neis ka rasvu. Teelehest väljapigistatud mahl on hea haavade raviks. Kasvab kuival pinnasel, teeservades ja aedades. PUHMAD
sisekoort (kiudained). Kevadel lumesulast kuni kasepungade tekkimiseni voolab kasemahl. Selle kogumiseks murra oks ning kinnita selle otsa anum.
Pilliroog – varrealgeid ja risoomi võib süüa toorelt. 1 kg risoomi annab umbes 800 kcal. Kasvab veekogude kallastel.
Tamm – rohelisi tammetõrusid võib süüa toorelt, pruune leotada mõned päevad või röstida suurel temperatuuril. MARJAD Marjad sisaldavad 90% vett ja 4–9% sahhariide. Neist saab aju kiiresti väikese energiasööstu juurde. Samuti on marjades palju C-vitamiini.
Takjas – toorelt võib süüa võib juurt, vart, lehti ja õiepõhjasid. 1 tunniga korjatud juurtest võid saada kuni 3600 kcal. Kasvab aia- ja heinamaal ning metsaäärel.
Kõrkjas – kõrte alumisi otsi ja risoomi võib süüa värskelt. Sisaldab palju sahhariide. Kasvab järvekallastel. PÕÕSAD Pohlad kasvavad metsades.
Pung-kirburohi – söödavad on lehed, pungad ja juured, toorelt või keedetult. Kasvab niisketel karjamaadel.
Põdrakanep – süüakse risoomi (maa-alust juurjat moodustist) ja võrseid kupatatult. Varresäsi (pehme sisemine osa) võib süüa toorelt. Levib raiesmikel ja kuivades kohtades.
Sarapuu – pähklid sisaldavad 50% rasvu, 21% valku ja 17% sahhariide ning annavad 6500 kcal/kg. Kasvab loopealsetel ja puisniitudel.
Kibuvits – marju võib süüa aasta läbi, ka talvel, kui need on mustaks tõmbunud. Sisaldab C-vitamiini ja sahhariide. Kasvab männikutes, kadastikes ning mererandades. PUUD Kasvavad seal, kus kasvab sõdur – metsas.
Verev kukehari – lehed ja juured on söödavad toorelt või keedetult. Sisaldab valke, sahhariide, veidi C-vitamiini. Tunniga kogutud juured annavad kuni 2300 kcal. Kasvab kuivadel nõlvakutel, kivistes kohtades ja mägedes. KÕRRELISED
Vesihein – süüa värskelt või supina. Sisaldab valke, C-vitamiini ja sahhariide. Kasvab haritaval maal, eriti hoonete kõrval ja põlluservades.
süüa toorelt. Risoomi säsi on väga toitainerikas. Kuivade pruunide tõlvikutega saab vooderdada jalatseid, lehtedest punuda alusmatte. Kasvab toitainerikaste veekogude kallastel.
Hundinui – risoomi võib süüa toorelt. Rohelisi tõlvikuid tuleb enne söömist keeta. Varte alumist osa võib
Kask – süüa võib noori lehti (C-vitamiin) ja kuivatatud ning leotatud
Avalikkus tunneb juba hästi sõjaväe mehitamata õhusõidukeid, mis suudavad kasutada väga mitmekülgset relvastust ja on suure tulejõuga, kuid sellega ei ole mehitamata relvasüsteemide konstrueerimine lõppenud. Arendamise järgmine samm on robotitele raskekuulipildujate ja isegi granaadiheitjate lisamine. Mehitamata õhusõidukitega sarnaselt ei tööta ka robotid autonoomselt, vaid neid juhivad inimesed, robotite ülesanne on raskusi kanda ja suutlikkus avada stabiilne ja täpne tuli. Mida endast täpsemalt selline robot kujutab? MAARS ehk Modular Advanced Armed Robotic System on militaarotstarbeline robot, mis meenutab välimuselt puldiga juhitavat minitanki, mille suurim liikumiskiirus on 11 km/h. Selline robot sõidab missioonisõdurite kõrval ja tema aku töötab 8–12 tundi. Robot suudab kanda raskekuulipildujaid ja või isegi evakueerida lahingualalt haavatud sõdureid. Robotit juhib taktikaline robotipult. Samasugust pulti kasutatakse ka mehitamata õhusõidukite juhtimiseks. Juhtpuldiga opereeriv inimene saab roboti juhtimiseks vajaliku info robotile paigaldatud kaameratelt ja erinevatelt sensoritelt, mis teevad robotist ka võimeka abilise luureülesannete täitmisel.
Sinikad kasvavad niisketel metsaaladel, eriti soode lähedal. Kukemari kasvab okasmetsas, eriti raiesmikul ja niiskel alal.
Mustikad kasvavad rabades ja niisketes metsades. Murakad kasvavad rabades ja niisketes metsades. Jõhvikad kasvavad metsades ja rabades. Ära kunagi söö tundmatuid liike, muidu saad vastu pead ... surmalt. Pärast söömist tuleb ilusti tänada.
KUidaS KEETa VETT iLma KaTELOKiTa: Mänd – okkad on C-vitamiinist tulvil, võrsed sahhariidirikkad. Võrseid võib süüa toorelt, okastest saab teha kuuma tervisejooki.
USA mereväelastel on nüüdsest kasutada mitmekülgsed robotid, mis suudavad positsioonile viia ja tulistada raskekuulipildujast.
Vee keetmiseks katelokita on üks üsna lihtne moodus: kuumad kivid. Selleks viska mõned rusikasuurused kivid kaheks tunniks lõkkesse. Kui sul on plastanum või kilekott, kaeva sellele maasse süvis. Aseta anum süvisesse ning täida see veega. Anuma puudumisel otsi selleks tihe puuõõs. Kui kivid on kuumad, võta need lõkkest (mitte kätega, reamees) ja heida vette. Kui kivi on jahtunud, vaheta see kuuma vastu. Varsti vesi keeb. See on hea. Tubli.
Foto: © QinetiQ North America 2016
USa tulevikugranaat Kui varem oli Ameerika sõduritel kaasas üks M-67 kildgranaati, mis oli eelkõige mõeldud kaitselahinguteks pidamiseks, siis uut tüüpi granaadil saab valida kahe erineva lõhkemisrežiimi vahel. Esimesel juhul saab ET-MP (enhanced tactical multi-purpose) granaati seadistada rünnakuks. Nii toimib granaadi plahvatus eelkõige šokina ja paiskab laiali vähem kilde, mis võivad kaasvõitlejaid haavata. Kaitserežiimil on sellised piirangud eemaldatud ja granaadi lõhkepea kasutab oma maksimaalset taparaadiust. Lisaks on granaadi splint disainitud nii, et ka vasakukäelised saavad granaati valmis panna täpselt samamoodi nagu paremakäelised. Granaadile lisab turvalisust valik mitme sütikupikkuse vahel, andes jalaväelasele võimaluse otsustada sekundi täpsusega, mis hetkel granaat plahvatab.
11. oktoober 2016
8 Sõdurileht
STAABI- JA SIDEPATALJON
VS.
KAITSEVÄE ORKESTER
VS reamees Kaarel Kuusk
reamees Karl ruudi
205
257
Näiteks see, kui metsalaagri hommikutel kaevikusse ronides sealt terve loomaia leiad. Hiired ja konnad põgenevad, samal ajal kui sa Stand To'd teed.
Lõpurännaku esimesel päeval, kui me takistusrajas kraavi ületama pidime. Saapad läksid paksult muda täis ja olime vööni vees. Ma lootsin, et enne teist päeva me märjaks ei saa.
Lemmiktegevus vabal ajal
Lugemine, mul oli kapis terve raamatukogu, isegi teised käisid minult raamatuid küsimas.
SBK ajal meeldis mulle magada. Nüüd likvideerin oma interneti kasutamise defitsiiti.
Šlang, just nii
Külgehakanud väljendid/meeldejääv ülema tsitaat
Šlangima, ja nii ongi, kasjakk „Sa ei saa kuldmedalit teivashüppes kui sa pole enne teivast hüpanud.“ Või „Külastuspäeval näppe mootorisse ei aja.“
Mida te mähite?
Varajane ärkamine; teiste järelt koristamine
Ärkamine
Kõige harjumatum asi kaitseväes
See, et kõik räägivad kaksteist korda valjemalt kui tarvidust oleks. Ka see, et paduvihma ignoreeritakse täielikult.
Kolm korda päevas maksa venitamine. Ei saa aru ka vene tränast.
Magan kas või terve päeva. Seejärel veedaksin aega sõprade seltsis.
Magan ja teen ise ühe korraliku prae. Õlu!
Esimesel päeval reservis
Lähen metsa, ronin puu otsa ja kuulan vaikust – tsiviilriietes muidugi.
Veedan selle päeva oma ainsa tõelise armastusega – õllega.
Hommikul söömine, varem see lükkus lõunasöögiks.
Külgejäänud harjumus
Linnaloal ärgates tegin väikese hommikuvõimlemise, et korralikult üles ärgata. Kui pean kauem niisama seisma, võtan automaatselt vabaltseisangu. SBK ajal oli ka see, et kui potilt tõusin, tegin kohe ka lahinguvälja check'i.
Saabaste pidev viksimine, isegi kui nad puhtad näivad, tõmban nad instinktiivselt üle. Olen õppinud ka öösiti WCs käima.
Suudan ajast kinni pidada ning on paranenud füüsiline vorm
Ajast kinni pidamine ja korrektsus
Kõige suurem muutus, mis sinuga teenistuses on toimunud
Olen saanud aru, kui palju mul tsiviilis oli. Olen õppinud seda väärtustama.
Ma olen saanud ohtralt sõnavara juurde. Samuti on täienenud minu füüsiline vorm.
Vinnutatud liha, rohkem šokolaadi.
Soolaseid küpsiseid, pähkleid, suitsuvorsti, head kohvi.
Mida tahaksid näha kuivtoidupakkides?
Vanaema sooje pannkooke, hallitusjuustu, rosinad, datleid, müslibatoonid, seemnebriketti.
Kalamarja, röstsaia, tudengieinet, lihasnäkke.
möla takistaja
põlev tellis
reamees rasmus pukk
reamees marek puik
193
226
Üldfüüsilise testi tulemus
SBK ajal metsalaager Soodlas. See oli väga kurnav, samas huvitav kogemus. Ma pole varem nii kaua korralikult pesemata olnud.
Metsalaagris õhtuti tee joomine ja koos võitlejatega jutustamine.
Eredaim mälestus teenistusest
Puhkan või lahutan meelt arvutis.
Jalgpall, seriaalide vaatamine
Sujuv on kiire! Johhaidii
54
Kui keegi mind kutsub või kõnetab, siis vastan kohe: „Mina!“ Eriti pakub see nalja kodustele.
60
(järjest kätekõverdusi)
60
75
Disaini uus relv või masin või koristusvahend iseend tegev voodi
rEamEHELE
mopp - Hari
JaOÜLEmaLE
rÜHmaÜLEmaLE
KOmpaNiiÜLEmaLE
LOOSimE aUHiNdU!
Et võita Sõdurilehe joogipudel, käitu järgnevalt: 1. Lahenda vähemalt üks sudoku 2. Tee lahendusest foto 3. Saada foto aadressile sodurileht@mil.ee lisa enda kontaktandmed ja sul on võimalus võita 4. Võitjaga võetakse ühendust