16. september 2014 by Sõdurileht

Obama: Tallinna on sama oluline kaitsta kui Londonit

Staabi- ja sidepataljoni lõpurännak

4-5

Sõdurilehe intervjuu Eesti õhuväe kopteri piloodiga

sõdurileht 16. SEPTEMBER 2014, ISSN 1736-3411

sõdurileht

16. SEPTEMBER 2014

juhtkiri

Põhja konn ärkab taas „Ennemuiste elanud üks väga kole metsaline, kes põhjamaalt välja tulles tüki maailma inimestest ja elajatest paljaks teinud, ja aegamööda kõik elavad loomad maa pealt oleks ära hävitanud, kui keegi tema vastu abi ei oleks leidnud.” Selliste ähvardavate sõnadega algab Friedrich Reinhold Kreutzwaldi 1866. aasta muinasjutt „Põhja konn”, kus loo nimitegelane põhja konn on härja keha, konna jalgade ja kivikõva soomusega metsaline, kes purskab suust tuld. Koletis ründab müütilist Eestimaad ja põletab kõike enda teel. Kui Kreutzwaldi teoses kujutab põhja konn pigem negatiivset tegelast, kes kõik enda ees hävitab ja tulemöllu matab, siis näiteks Andrus Kivirähki teoses „Mees, kes teadis ussisõnu” on tegu hoopis positiivse koletisega. Kivirähki raamatus on Põhja Konn müstiline päästja, kes magab koopas igavest und ja ootab aega, mil eestlased ta uuesti üles äratavad. Kui Põhja Konn ärkab, päästab ta Eesti võõrvõimu käest. Sama võib öelda ka Kaitseliidu õppuse Põhjakonn 2014 kohta. Muidu magab põhjakonn sügavat und, kuid kui teda tõesti vaja on, siis võivad eestlased ta uuesti üles äratada ja Eestit kaitsma kutsuda. Kui igapäevaselt on kaitseliitlased seotud oma töö- ja tavaeluga, siis õppustega kutsutakse nad uuesti valmis olema ja harjutama läbi kodumaa kaitset. Põhjakonn 2014 möödus sel aastal väga edukalt ja kaitseliitlased said taas proovida, mis tunne on tegutseda tõelises lahingumöllus. Nagu ütlesid Sõdurilehele ka mitu õppusel osalenud kaitseliitlast: õppuse juures on kõige tähtsam õppida ja harjutada uusi oskusi. Pole möödunud ühtegi Kaitseliidu õppust, kus poleks midagi juurde õpitud. Aeg-ajalt tuleb lihtsalt põhja konn uuesti üles äratada ja tuletada talle meelde, mida on vaja teha.

LAURI PETERSON

Kaitseliidu suurõppus Põhjakonn 5.–7. septembrini toimus Ida-Virumaal Sirg ala linnakus Kaitseliidu õppus Põhjakonn.

päeva lõunal Sirgala lähistel asuva teeristi juures. Siiski toimus peamine lahingu tegevus hoopis Sirgala linnakus, kus asub palju mahajäetud hooneid. Kaitsjad said ennast peita nii vanas koolimajas kui ka eluhoonetes, mis olid kindlustatud lugematute eekordsel Põhjakonna õppu- liivakottidega. Lõplik punkt, „viimase sel harjutati võitlust linnas. leveli lõpuboss”, asus mitme hästi Õppusest võttis osa kokku 600 kindlustatud telliskivihoone keskel, mis moodustasid Kaitseliidu liiget Tallinna, Rapla ja „Igal Kaitseliidu õppusel omamoodi ringkaitse ründavate Järva malevatest, kes täitsid ründaja on kaks põhilist asja, mis K a i t s e l i i d u malevate suhtes. rolli, ning Tartu ja tõstavad motivatsiooni: Kindlustatud Alutaguse male hooned ja hästi vatest, kes tegutse- on palju tuttavaid igalt sid linnaku kaitspoolt kohal ja ilm on ilus. positsioneeritud vaenlased osutusid jatena. Ründajate ründajate jaoks peaülesanne oli Siis on kõik hästi.” parajaks pähkliks. vallutada Sirgala linnakus asuv kindlustatud objekt. Õppus algas reedel osa võtvate Kaitseliidu üksuste formeerimisega ja motoriseeritud rännakuga Sirgalasse. Kaitseliitlased panid end reedel õppuseks vaimselt valmis ja püstitasid enda jaoks eesmärke, mida nad õppuse jooksul saavutada soovisid. „Tegelikult on kõige tähtsam see, et me saaksime võimalikult palju erinevaid kogemusi, nii kaotust kui ka eduelamust – need on need asjad, mis sulle tegelikult meelde jäävad ja millest sa õpid,” sõnastas lipnik Lauri Läänemets enda rühma sihte. Malevad jõudsid sündmuspaigale juba sama päeva õhtul, kuid Kaitseliidu täpsuslaskur. linnavõitlus algas alles järgmise FOTO: RAIDO RANDOJA

Vastase liinide peale tormi ei joostud, kõik toimus aeglaselt ja kaalutletult. Aeglaste edasisammude põhjus võis olla tõik, et võitlejad teadsid, et „pihta saamise” korral peavad nad lahingust tervelt kolmeks tunniks lahkuma. Seetõttu ei soovinud keegi liiga julgelt vastase peale tungida, tegutseti hoopis ülitaktiliselt, tasa ja targu. Üldises plaanis võib õppust pidada äärmiselt edukaks, kui võtta arvesse

Lauri Peterson

Kaitseliidu Tartu maleva võitlejad kaitsevad Sirgalat.

Obama Eesti kaitseväelastele: ma tänan teid teenistuse eest

nooremseersant

Sõdurilehe peatoimetaja

USA president Barack Obama kätlemas Eesti õhuväe kopteripilooti kapten Rene Kallist. FOTO: KEIO RAAMAT

Ameerika ühendriikide president Barack Obama külastas 3. septembril Eestit.

isiidil kohtus USA president Tallinna lennujaama angaarides USA ja Eesti

sõdurileht TEAVITUSKESKUS

Toompea malevkonna kaprali Janno Isati hea õppuse eeldusi. „Igal Kaitse liidu õppusel on kaks põhilist asja, mis tõstavad motivatsiooni: on palju tuttavaid igalt poolt kohal ja ilm on ilus. Siis on kõik hästi.” Võib öelda, et need kaks eeldust olid selgelt täidetud, sest nädalavahetusel oli sooja ligi 20 kraadi ja taevas oli täiesti pilvitu.

Filtri tee 12 15007 Tallinn tel 717 2179 Peatoimetaja: nooremseersant Lauri Peterson

kaitse väelastega, taustaks kaks AH-64 Apache’i ründehelikopterit ja üks UH-60 Black Hawki transpordi helikopter, mis andsid selge märgi liitlaste kohalolekust – Apache’i kopterid saabusid hiljuti Eestisse õppustele. President Obama ja Eesti pea minister Taavi Rõivas rõhutasid oma kõnedes sõdurite eneseohverdust nii

Küljendaja: madrus Sander Siim Keeletoimetaja: Kairi Vihman Toimetaja: madrus Raido Randoja Fotograaf: madrus Keio Raamat Operaator: nooremseersant Tair Timmi

välismissioonidel kui ka oma kodumaa kaitsel ja tänasid neid teenistuse eest. Kõne lõppedes kätles president Obama USA ja Eesti kaitseväelasi ning suhtles nendega lühidalt. Kõnet olid kuulamas kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras, Eesti kaitseminister Sven Mikser ja USA maaväe asejuhataja Euroopas

FOTO: RAIDO RANDOJA

kindralmajor Walter Piatt. Presidendi kõnet kuulasid ka Eesti ja USA kaitseväelased. Scouts pataljoni võitleja kapral Kaido Keirile jättis see väga hea mulje: „See oli lühike kõne, tema tänas meid ja ma arvan, et meie tänasime teda vastu.” Kõne järel sai kapral Keir, nagu ka paljud teised sõdurid, võimaluse hüpata Black Hawki piloodiistmele ja proovida, mis tunne oleks sellise helikopteri piloot olla. Ta loodab, et saab sellega kunagi õppusel käia. Ameerika ühendriikide presidendi visiit saatis maailmale selge sõnumi: koostöö Eesti ja USA vahel on kaua kestev, purunematu ning presidendi enda sõnul on „Tallinna, Riia ja Vilniuse kaitse sama oluline kui Berliini, Pariisi ja Londoni kaitsmine”. Samuti andis president märku, et USA võtab Ida-Euroopa ja Eesti julgeolekut tõsiselt ning on valmis selle nimel vajaduse korral sõjaliselt välja astuma, lubades: „Eesti ei jää kunagi üksi.”

Lauri Peterson

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht

sõdurileht

16. SEPTEMBER 2014

Sõjamuuseumis on vinge rasketehnika

Kindral Laidoneri nimelises Eesti Sõjamuuseumis on võimalik külastada rasketehnika näitust.

kspositsioonil leidub kaitseväes kasutusel olnud maastureid, soomukeid, ja Soome sõjamuuseumilt kingiks saadud miinipildujaid ja suurtükke. Eesti Sõjamuuseum loodi 1919. aastal kindral Johan Laidoneri nimelisena. Muuseum taasavati 2001. aastal maalilises Viimsi mõisas, kus see asub siiani. Muuseumis on ekspositsioone Eesti kaitseväe relvastusest ja varustusest läbi ajaloo ning ajaloo-

uudistada üsna lähedalt ja küsida giidilt asjakohaseid küsimusi taktikalis-tehniliste andmete või päritolu kohta. Enamik muuseumis olevatest sõidukitest on töökorras ja oleksid pärast tankimist täiesti liikumis võimelised. Kindlasti soovitame külastada muusemit väljaloal olles või, miks mitte, rääkida läbi juhtkonnaga ja minna sinna terve rühmaga.

lisi materjale kõikidest konfliktidest, millest Eesti väed on osa võtnud. Näiteks on muuseumis näha Eesti sõdurite mundreid ja igapäevaeluga seotud esemeid. Peale Eesti vabariigi algusaja on ekspositsioonil ka pilte ja objekte 1990. aastate alguse ajateenistusest. Sõjamuuseum hiilgab oma tehnikakoguga, kuhu kuulub eri sõjamasinaid, mida kaitsevägi on ajaloo jooksul kasutanud. Tehnikat saab

uudised

Invictus Games – võitmatute spordimängud

Lauri Peterson

Jeep Willys Pildil olev Jeep on toodetud USAs 1968. aastal. Kokku on Jeep Willyse erinevaid versioone maailmas toodetud ligi 250 000. Willysel on nelikvedu, 2200 cm3 töömaht ja 60 hobujõudu. Maastikuauto tippkiiruseks jääb 110 km/h. Sõiduk oli algselt mõeldud USA sõjaväe jaoks, kuid aja jooksul müüdi neid ka välismaale. Willysest on loodud ka tsiviilversioone ehk CJsid (civilian jeep), mis 1986. aastal asendati Jeep Wrangleriga. Sõidukist on loodud ka lugematul arvul imitatsioone, mis erinevad originaali võimsusest ja välimusest märkimisväärselt.

1765 mm

6735 m

2068 mm

Haavatud veteranid lähevad spordimängudele. FOTO: SIIM TEDER

9.–15. septembrini toimusid Londonis esmakordselt Invictuse spordimängud, kus osales kuus raskelt haavata saanud Eesti kaitseväe veterani. Kapral Raigo Roots võitis hõbemedali kergekaalukategooria jõutõstmises tulemusega 128 kilogrammi ja vanemseersant Toomas Mikk pronksmedali saja meetri vabaujumises. Ürituse patroon ja eestvedaja on prints Harry, kes kohtus isiklikult Eesti kaitseväelastega, kellega koos on ta varem teeninud ka Afganistanis. „Need spordimängud demonstreerivad, et vigastatud sõdurid suudavad ja tahavad oma eluga edasi minna, vigastatutel on eesmärgid ja piisavalt tahtejõudu nendeni jõudmiseks. Mängudele kutsuti ka vigastatute pereliikmed ja lähedased, kellel on olnud väga oluline roll vigastatute igakülgsel toetamisel ning kes seetõttu väärivad tähelepanu ja tunnustust,” ütles Andres Siplane toetuse väejuhatuse toetusteenuste keskusest. Nimi Invictus pärineb samanimelisest William Ernest Henley luuletusest, mis tähendab võitmatut. Räägitakse, et Henley kirjutas selle pärast tuberkuloosist tingitud amputatsiooni. It matters not how strait the gate, How charged with punishments the scroll I am the master of my fate: I am the captain of my soul. (katkend William Ernst Henley luuletustest „Invictus”) SL

294

m 35

Relvastus 73 mm sileraudne kahur 2A28 Grom

BMP-1 Üks maailma kõige populaarsemaid Nõukogude Liidus toodetud soomukeid. Hiljuti kasutasid BMP-1 valitsusväed ja mässulised Süüria kodusõjas ning Ukraina maaväes mässulistevastastes operatsioonides. Soomuk on mänginud olulist rolli ka filmides, nagu 2001. aasta filmis „Vaenlase tagalas” Owen Wilsoni ja Gene Hackmaniga, kus seda kasutasid serblased. BMP-1 kaitseb 16–18 mm terassoomust külgedel ja 7–19 mm teras-

soomust esiosas, mis kaitseb 7,62 mm kuulide ja mürsukildude eest, kuid mitte maamiinide ja granaadiheitja vastu. BMP tähendab eesti keeles jalaväe lahingumasinat, kuid vähese soomustatuse tõttu kutsuti seda nõukogude sõdurite seas Братская Могила Пехота ehk jalaväe vennashauaks. Nõukogude soomuki tippkiirus on 65 km/h maanteel. Kuuesilindrilise V-diiselmootori võimsus on 300 hobujõudu.

Jõuseade, liikuvus, läbivus Vedelikjahutusega 4-taktiline diiselmootor UTD-20 Võimsus: 300 hj Silindrite arv ja asetus: V-6 Töömaht: 15,8 l Kütusepaak: 462 l Sõidukaugus maanteel: 600 km Kütusekulu: 80 l / 100 km

sõdurileht

16. SEPTEMBER 2014

Staabi- ja sidepataljoni 25.-26. augustini läbisid staabi- ja sidepataljoni ajateenijad Soodla lähistel SBK lõpurännaku.

uigi rännaku pikkus jäi alla 50 kilomeetri, võis see paljudele osalejatele tunduda enam kui 100 kilomeetrit. Võitlejad pidid kaks päeva järjest trotsima küllaltki raskeid kliima- ja maastikuolusid: lakkamatut vihmasadu, mudaseid jalgteid ja raskestiläbitavat raba. Ajateenijad jätkasid kõndimist ka öösel, mistõttu oli pimeduses oht ära eksida. SBK lõpp ja lõpurännak toimusid sel aastal staabi- ja sidepataljonis

varem kui tavaliselt. Pataljoniülema major René Innose sõnul läbisid ajateenijad sama SBK õppekava, mis teistes väeosades, ainult et lühema aja jooksul, et nad saaksid varem vajalikku sideõpet alustada. Side õppele eraldatud lisaaeg muudab erialalise õppekava efektiivsemaks ja konkreetsemaks ning võimaldab ajateenijatel kiiremini NAKi ja erialakursusele üle minna. Staabi- ja sidepataljon asutati 1918. aastal ja asub Tallinnas mäekasarmutes, aadressil Filtri tee 12. Pataljoni peamine ülesanne rahuajal on tagada side kaitseväe

tardipunkti jõuti 25. augustil ja esimesed võistkonnad startisid kella 10 paiku. Enne rännaku algust tuli teha hinde peale käemärkide test, mille staabi- ja sidepataljoni võitlejad sooritasid edukalt. Meeste vaim oli ootusärev, kuid oldi valmis katsumustele vastu astuma.

Kodasoo

peastaabi, Kaitseliidu ja väeosade vahel. Staabi- ja sidepataljon koosneb kahest kompaniist: staabikompaniist ja sidekompaniist. Kui staabi kompanii keskendub staabi püstitamisele ja turvamise oskusele, siis sidekompanii peamine ülesanne on side rajamine ja tagamine. Staabi- ja sidepataljoni kuuluvad veel teavituskeskuse ajateenijad ja ka tippsportlased, kes jagatakse SBK ajaks erinevate rühmade koosseisu. Sportlased saavad hiljem sportlaskarjääriga edasi tegeleda. Lauri Peterson

punkt: pärast pi kemat jalgsimat ka, olenevalt sel lest, mis marsruudi võistkonnad vali sid, jõuti Soodla jõel asuva vee takistuseni. Seal pidid ajateeni jad täitma kaitseväe-teemalist küsimustikku, mis kontrollis nende SBK ajal omandatud tead misi. Nii palju kui oli valesid vas tuseid, nii mitu võistkonnaliiget pidi ületama takistuse. Väljavali tud ajateenijaid ootas järgnevalt meetrisügavune ja sügiseselt karge jõevesi, mis tuli ületada ilma abivahenditeta.

Kupu

Rummu

r va mnt a N – a n in Tall

Kuusalu

Ilmastalu

Saunja

Külmaallika

kontrollpunkt oli takistusrada. Aja teenijad pidid algu ses kõndima, siis roomama, misjärel ootas neid ees madalroomamine kamuflaažvõrgu all. Samal ajal kui sõdurid porisel maapinnal rooma sid, pingestas olukorda katkematu kuulipildujatuli. Põõsaste taga va ritses takistusraja läbijaid noorem veebel Inno Nemvalts, kes lasi va languid kuulipildujast KSP-58. Nemvalts tunnistas, et SBK lõpu rännak pole ainult meelakkumine: „Kõige raskem on SBK juures pi kal rännakul vastu pidada. Tean seda ka enda kogemusest, kui lä bisin sõjakoolis veeblirännaku.”

Piib e

Kosu

Jäg

ala

mn t

jõg

i So

Partsaare Soodla

500

Rehaste

la j

õg

Piibe m

kontrollpunkt oli vaatlusülesanne, mis kujutas endast rada, kus võistkon nad pidid loenda ma varustuseelemente, mida nad lühikese ajaga märkasid. See pol nud just kerge, sest osad esemed sulandusid väga hästi keskkonda.

Raudoja

Pikimgi tee algab jalatalla alt SBK lõpurännaku tegi kaasa Sõdurilehe toimetaja.

Sõdurilehe toimetaja madrus Randoja võistkonnaga C4. FOTO: KEIO RAAMAT

Käes on augusti viimane nädal ning peatselt algab kauaoodatud SBK lõpurännak. Jägala lähedal asuvasse metsa väikesele lagendikule on kogunenud kõik staabi- ja sidepataljoni ajateenijad. Maad katab kerge udu ning õhus on ärevust ja sigaretisuitsu. „Randoja! Kuuled? Me siin endamisi arutasime, et sa võiksid rännaku kaasa teha,” hõikavad naljatledes mulle kaasvõitlejad teavituskeskusest. Mõtlen hetke ning ütlen: „Miks mitte, põhimõtteliselt võiks ju,” ning

asun asju pakkima. Varustusega on nigelalt, mul puuduvad varuriided, vihmaülikond, niisked lapid, varusaapad ja pealamp. Õnneks toiduga pole probleemi, sellest piisab kaheks päevaks, võib-olla isegi nädalaks. Mu ülesandeks jääb klõpsata mõni pilt ning otsida materjali uudisloo tarvis. „Randoja, pane kiiver ka pähe!” – „Aye, aye, Kapitän!” Kaugemalt läheneb reamees Kähriku jagu, nad ei tea veel, et ma nendega ühinen. „Tervist, võitlejad, otsustasin teha rännaku teiega kaasa.” Mehed on üllatunud, kuid mind võetakse omaks. Nüüdsest olen jaos Charlie 4, meid suunatakse

autode juurde – 15 minutit stardini. Laenan kaasvõitlejalt kamuflaaži kreemi ning teen endale make-up’i, hetke pärast olen John Rambo. Stardis testitakse teadmisi käemärkides, jagu sooritab ülesande probleemideta ning võime lahkuda. Teele asudes on meeleolu ülev, tundub, et tuleb lihtne rännak, isegi ilm on meie poolel. Esimesse punkti jõudes avaneb ees lagendik, kus roomab Charlie 3, kõlab katkematu kuulipilduja tuli. Mehed läbivad umbes 100–150 m pikkust rada, tarides kaasa kogu varustust. Kirsiks tordil on kamuflaažkattega kaetud tunnel.

sõdurileht

16. SEPTEMBER 2014

SBK lõpurännak

punktini jõudsid võistkonnad öösel ja seal ootas neid rännaku teine vee takistusülesanne. Ajateenijad pidid ületama köite abil kiirevoolulise Soodla jõe. Ülesanne pani proovile ka võist konnasisese koostöö, sest kaldal tuli hoida köit mitmekesi paigal ja ülevalt-alla kaldes, et jõe üle tamist kergendada. Ülesannet raskendas vettinud köis ja vähe ne valgus, kuid võistkonnad soo ritasid selle edukalt.

kontrollpunkt oli mõeldud söömi seks, kuid seal hin nati sõdurieksami osana ka liikumis viise. Sidepataljoni ajateenijaid külastas kontrollpunktis isikli kult ka staabi- ja sidepataljoni ülem major René Innos. Majori kohalolek mõjus ajateenijatele lakkamatus paduvihmas kind lasti ergutavalt.

punktis asus medit siiniülesanne, kus tuli hoolitseda kannatanu eest. Kaardi järgi viis seitsmendast punktist järgmise kontrollpunktini metsa tee, kuid tegelikult ootas sidepa taljoni võitlejad ees hoopis miski muu. „Viimase punkti juurde läks metsatee, aga tegelikult tulid raba ja puud vahele. Olime täiesti sega duses ja kottpime oli ka,” kirjeldas olukorda reamees Karl Kangur. Metsatee lõppes vahepeal ja asen dus soise metsaga.

õpp-punktis ootasid väsinud mehi side pataljoni MercedesBenz 1017 veoautod, mis sõidutasid neid ükshaaval tagasi väeossa. Rea mees Alar Kirikali sõnul oli lõpp kõige raskem, kuid ta tunnistas, et nüüd on hea tunne ja seda on ta juba viimased 10 km tundnud. „Lõpus ikka tee venis ja ai nult venis. Kogu aeg lootsid, et see viimane kurv lõpuks tuleks,” kirjeldas rännaku viimaseid kilo meetreid reamees Mihkel Kop pelmann ja lisas: „Nüüd tahaks sooja tuppa, pessu ja magama.” Eeldatavasti jagasid teised side pataljoni võitlejad Koppelmanni arvamust.

Tallinna – Narva mnt Kemba

Liiapeksi

Näigsoo

Uurita

Sigula Hirvli

Irsisoo

Suursoo

Linajärve soo Mähuste raba

Tapa polügoon

Kursi

Soodla veehoidla

ja viimane kont rollpunkt nägi ette lõpujooksu, mis pidi kestma kuni viimase punktini. Osa võistkondi jooksis esime sed 50 m, kuid seejärel liikusid edasi oma tavapärases tempos. Võitlejate moraal tõusis oluliselt viimasel sirgel, kui rännaku lõpp juba paistis.

Koitjärve raba

punktis pidi igast jaost ronima järsu künka tippu kaks meest ning pime das tihnikus leid ma padrunikasti järgmise punkti koordinaatidega.

„Charlie 4! Teie etteaste!” Jagu sammub starti ja asub innukalt asja juurde. Üksteist aidates läbivad nad takistuse edukalt, saavad järgmise punkti koordinaadid ning rännak jätkub. Teises punktis ühineb Charlie 4-ga sidepataljoni kaplan nooremleitnant Peeter Paenurm, ta otsib seiklusi ja neid ta ka leiab. Selle asemel, et turvaliselt mööda teed kolmandasse punkti minna, otsustame ületada jõe. Meil kulub rohkem aega, kuid saadud kogemus on seda väärt. Jätkame teekonda läbi metsa ning kuuleme, kuidas vihm lehtedes sabistab. Varsti hakkab vihma kallama nagu oavarrest. Kolmandasse

punkti jõuame läbimärjana. Üllatus – osa meist peab ka läbi jõe kõndima. Üks liige katkestab ning kaplan ühineb uue jaoga. Paistab, et hommikune õnn on täielikult pöördunud. Meid saadab katkematu paduvihm, seljakotid muutuvad iga kilomeetriga üha raskemaks ja vahemaa aina venib. Kui lõpuks neljandasse punkti jõuame, on kõik tüdinenud. Meile antakse söömiseks, riiete vahetamiseks ja ülesande sooritamiseks umbes poolteist tundi. Punktist lahkudes on päike loojunud. Pealambi valguses mööda kitsaid kruusateid uitades tundub, nagu kõnniks me ringe. Midagi ei paista

muutuvat, kogu aeg üks ja sama tee. Viiendas kontrollpunktis öeldakse, et sild on mineeritud ning peame jõe ületama köit mööda, ronides. Pärast jõe ületamist saame info, et lõpuni on 7–11 km. Tunneme kergendust, see ei tundu olevat pikk vahemaa – asume kiirelt teele. Kuues punkt on kõigest 1,5 km kaugusel ning seal ootab meid postkast koordinaatidega. Pärast postkasti jätkub teekond plaanitust aeglasemalt ja väsimus võtab lõivu. Peagi ei suuda keegi meist vahemaid adekvaatselt hinnata. Seitsmendas punktis tundub, nagu oleks me 4 km asemel kõndinud 1000 km. Mõned

meist mõtlevad katkestamise peale. Kaugusest kuuleme, kuidas reamees Kährik karjub. Heli suunas liikudes leiame Kähriku maas lebamas. Eesseisev ülesanne pole keeruline: tal on vaid pindmised haavad mõlemal jalal. Verejooksu peatame kiirelt, seejärel tõstame mehe kanderaamile ja viime ta evakuatsioonipunkti – ülesanne edukalt täidetud. Kõigi kurvastuseks antakse meile uued koordinaadid ning tee võib jätkuda. Valu ja ilma trotsides jõuame kella viieks raba äärde. Meeste nägudest peegeldub frustratsioon, teeme väikese pausi ning lihtsalt vaatame maastikku. Peatselt hakkame uuesti

liikuma. Ettevaatlikult rada valides jõuab enamik meestest eelviimasesse punkti kuiva jalaga. Seal antakse viimane ülesanne – LÕPUJOOKS, pikim 2,5 km eales. Charlie 4 võtab asja rahulikult, kedagi ei jäeta maha. Ühe võitleja jalad on nii läbi, et ta suudab vaevu liikuda. Vahemaa läbimiseks kulub ligikaudu 3 tundi. Finišisse jõudes on mehed endaga rahul, ajateenistuse, võib-olla ka elu, suurim katsumus on läbi. Nüüd võib varustuse maha asetada, kuivad riided selga panna ja kasarmusse sõita. Raido Randoja

sõdurileht

16. SEPTEMBER 2014

Kerttu Allmann

Kas noormehed peaksid käima ajateenistuses? Peaksid küll, kuna sõjaolukorras on vaja mehi, kellel oleks kogemus ja väljaõpe. Küll aga arvan, et ajateenistus iseeneselt meest ei muuda. Mida arvate kaitseväelastest? Tunduvad usaldusväärsemad ja tekitavad millegipärast kindlustunde. Kas võtate meeleldi kaitseväe riietuses hääletajaid peale? Üksi väga ei julge ning vist ei võtaks. Aga kui keegi oleks veel kaasas, siis loomulikult.

Liia Adamsons

Kas noormehed peaksid käima ajateenistuses? Mehed peavad küll käima ajateenistuses, kuna see kasvatab iseloomu ning pärast ajateenistust saavad nad paremini hakkama. Arvan, et seal õpib korda hoidma ning harjub hommikuti voodit ära tegema. Kindlasti mõjub positiivselt. Mida arvate kaitseväelastest? Minule on selline mulje jäänud, et mundris inimesed on korrapärased, usaldusväärsed ja tublid.

Getter Kimmel

Logistikud kolivad kaitseväe kõige uuematesse hoonetesse

Uued tüüpprojekti järgi ehitatud kasarmud mahutavad 360 voodikohta. FOTO: KEIO RAAMAT

Toetuse väejuhatuse pakutav väljaõpe Väljaõppe jääb logistikapataljonis, logistikakoolis ja meditsiiniväljaõppekeskuses samaks. Logistikapataljonis koolitatakse reservüksuste tarvis autojuhte, sidespetsialiste, jaoülemaid, laopidajaid, mehaanikuid, väliköögimeeskondasid ning tõstuki- ja kraanajuhte. Logistikakoolis valmistatakse ette sõjaväelogistikutest noorem- ja vanemallohvitsere ning noorem ohvitsere. Lisaks valmistatakse logistikakoolis ette sõjaliste operatsioonide tarvis rahvuslike logistiliste meeskondade (National Support Element – NSE) kaitse väelasi ning viiakse läbi tüübi koolitusi autojuhtidele. Meditsiiniväljaõppekeskuses saab aga õppida rühma-, kompanii- või vanemparameedikuks. Toetuse väejuhatus saab Ämarisse ka uued laohallid. FOTO: KEIO RAAMAT

Logistikapataljon, logistikakool ja meditsiiniväljaõppekeskus kolivad juba sel aastal uutesse hoonetesse Ämaris.

Kas noormehed peaksid käima ajateenistuses? Eesti ühiskonna turvalisuse hoidmiseks peaksid mehed ajateenistuses ära käima. Kindlasti mõjub see hästi, sest õpetab inimest üksi elama ning pigem on mõjunud noormeestele positiivselt. Mida arvate kaitseväelastest? Olen üsnagi neutraalse arvamusega vormiriietuses meeste suhtes, aga on näha, et mees täidab oma kohust ning austan seda väga. Arvan, et kõik noormehed võiksid läbida ajateenistuse. FOTOD: KEIO RAAMAT

ui praegu asuvad logistika pataljon ja logistikakool endiselt Tallinnas Marja tänaval ning meditsiiniväljaõppekeskus koos vahipataljoniga Rahumäe teel, siis sellest aastast kolivad struktuuriüksused uude kasarmukompleksi Ämari lennubaasi. Logistikapataljoni ajateenijaid ootab ees hea elu, eriti kui võrrelda tulevasi hooneid sellega, kus nad seni on pidanud elama. Marja tänava amortiseerunud ehitised pärinevad veel Nõukogude armee ajast ja seetõttu on elamistingimused olnud äärmiselt spartalikud. Praegune kasarmu asub näiteks nõukogudeaegses tellisehitises, kus pesemisolud on suhteliselt kitsad ja magamistubades pole tavaliselt ruumi istudagi. Ämarisse

olnud kramplikult kitsad ja pikki nari- seda asendavad praegu kaks söökla voodeid täis, tulevastes kasarmutes nurgas asetsevat müügiautomaati. on 240 voodikohta Ämarisse ehitaRuumipuudus kaob logistikapataljoni Uues kasarmus on täna takse logistikutele vaba aja veetmiseks Esiteks, Ämarisse kolimisega kaob ajateenijatele ning päevane sõdurikodu. eraldi sõdurikodu. ruumipuudus nii klassiruumis kui enam kui 80 vooIgapäevaselt hakkavad logistika magamistoas. Et logistikakooli dikohta logistikakooli ja meditsiini kud söömas käima Ämari 700 inikäsutuses on praegu ainult kaks väljaõpet saavatele kaitseväelastele. L o g i s t i k u t e mesele mõeldud sööklas. Ämari õppeklassi, kasutaSõidukitega saab sõita väljaõpe paraneb söökla on kindlasti üks parimaid, takse lisaõppeklaska teistel põhjus- kui mitte parim kaitseväelasi teesina aastaringselt otse klassiruumi, sest tel. Kasarmud on nindav toitlustusasutus, ja legenühte parkimismaja esimesel korrusel sõjaväelogistika daarne söögikoht ajateenijate seas, platsile püstitatud eripärasid arves- kellel on tekkinud võimalus seda telki, mis talviti on garaaž. tades ehitatud nii, külastada. võib olla üsna jahe. Kui logistikapataljoni linnakus on Tulevikus on logistikapataljonil, et sõidukitega saab sõita otse klassilogistikakoolil ja meditsiinivälja ruumi, sest majade esimene korrus senimaani asunud korraliku spordisaali asemel kesise spordiinventariga õppekeskusel Ämaris kümme nüü- kujutab endast suurt garaaži. Toetuse väejuhatuse teabeohvit- akendeta autogaraaž, siis uude linnadisaegset klassiruumi, kus kokku on 360 istekohta. Õppeklassid on eri seri kapten Marek Miili sõnul kavat- kusse kavatsetakse rajada tänapäesuurustega: 20-kohalised, 40-koha- setakse väljaõppe osana kasutada ka vase sisustusega jõusaal. Logistikapataljon saab endale lised ja isegi 80-kohalised. See peaks Ämari linnaku remonditöökodasid. tänapäevase meditsiinipunkti, kuid aitama oluliselt kaasa teoreetilist kapten Miili sõnul hakkab meditväljaõpet parandada. Kasuks tuleb ka Uus sõdurikodu, jõusaal ja siiniväljaõppe keskuse kaitseväeÄmari asukoht, kus saab taktikaõpet Uus meditsiinipunkt kohe looduses läbi viia, ilma et peaks Ämarisse kolimine võimaldab aja- lasi vajaduse korral teenindama ka kaugele sõitma. teenijatel käia ka korralikus sõdu- Ämari lennuvälja meditsiinikeskus. Ajateenijad hakkavad ka paremini rikodus. Logistikapataljoni ja -kooli magama. Senimaani on kasarmutoad kaitseväelastel pole sõdurikodu ja Lauri Peterson kolimine lahendab korraga mitu probleemi.

sõdurileht

16. SEPTEMBER 2014

Kopteripiloot major Värk: lapsena tahtsin saada kombainijuhiks Eesti kopteripiloot major Ivar Värk on saavutanud nii mõndagi. Ta on õppinud välismaal, lennanud helikopteriga lugematuid kordi Afganistani taeva all ja toetanud NATO vägesid.

ajor Värgil on bakalaureusekraad Tartu lennukolledžist ning ta on end täiendanud nii USAs, Prantsusmaal kui ka Saksamaal. Afganistanis teenis ta Herrick 18/19 Ühend kuningriigi kopterieskadrilli ülemana. Praegu on ta Eesti kaitseväe lennubaasi lennugrupi ülem. Major Värk on äärmiselt hinnatud kopteripiloot, kellele on omistatud mitu teenetemärki nagu näiteks kaitseväe eeskujuliku teenistuse rist, õhuväe II klassi teenetemärk, NATO ISAFi medal ja kaitseministri teenetemärk osalemise eest ISAFi missioonil. Kas te tahtsite juba lapsena piloodiks saada? Ma ei mäletagi, et ma lapsena oleks tahtnud piloodiks saada. Pigem mäletan, et tahtsin saada hoopis kombainijuhiks. Hiljem alles märkasin, et olen kunagi koolis kirjutanud, et tahan piloodiks saada. Lapsed tahavad erinevaid asju ja üldiselt ikkagi vaatavad vanemate pealt, mida nad teevad. Mis väljaõpet te vahetult enne Afganistani missiooni saite? Missiooni-eelse kolmekuulise väljaõppe saime USAs Mehhiko piiri ääres USA mereväe õhubaasis El Centros. Tegime seal kõrbelennu täiendkoolitust. Ameeriklased õpetasid meile, kuidas kopteriga maanduda, kuigi igal pool lendab liiva, sa ei näe mitte midagi ja kõik on kottpime. See kursus oli väga kasulik ja huvitav. Ala, kus me olime, oli ülisarnane hiljem kogetud Camp Bastioniga ehk alguses on green zone, ümberringi on kõrb ja taga kaugel on mäed. Ameeriklaste väljaõppe võimalused on ikka superhead. See oli täpselt see, mida vajasime. Tegelikult see oligi selleks mõeldud, et saaksime võimalikult reaalsetes

Sandra Kartau

oludes treenida, et ei tekiks barjääri, kui sa näed, mis seal kohapeal on. Kuidas teil tekkis võimalus minna Afganistani missioonile? Britid tahtsid missioonile piloote. Mul vedas sellega, et mind suunati eskadrilli, mis oli minemas missioonile. Nii see juhtuski. Ma poleks kunagi varem arvanud, et mul tekib võimalus lennata Briti kopteriga Afganistanis. Millise helikopteriga teile kõige rohkem lennata meeldib? Ma olen mitmega lennanud. Kõige rohkem meeldib mulle lennata Lynxiga, sest see on ülimalt manööverdusvõimeline, nagu sportauto maa peal, nii on Lynx õhus. Sa võid temaga lennata nii pea alaspidi, püsti kui ka pikali. Igas võimalikus asendis. Väga mõnus kopter. Aga enam nii lennata ei tahaks, kõik karuselli sõidud on minu jaoks tehtud.

Major Värk lendas Afganistani missonil kopteriga Lynx. FOTO: EESTI KAITSEVÄGI

kopteripilootide jaoks? Kliima ja ohud, mis seal varitsevad, on hoopis teistsugused. Kui väljas on 45 kraadi ja kopteris on 70 kraadi ning sa pead seal 8 tundi olema, siis vedelikukulu on meeletu. Ma jõin näiteks ära 5 liitrit vett ja ma ei pidanud kordagi käima WCs. Higistad kõik välja. Alguses on päris raske isikliku varustuse pärast, mida seljas kannad. Muidu ma olen selline 70kilogrammine mees, aga koos varustusega kaalusin ma 115 kg. Seljalihased said kõige rohkem vatti, sest kogu varustus on sul rinna peal. Esimesed kuud oli kõigil meestel selg haige. Jõusaalis käimine aitas.

Päevad olid erinevad. Vaba aega väga polnud ja selle sisustamisega probleeme polnud. Pigem oli vaba aega vähe, kogu aeg oli midagi teha.

Milline nägi välja tavapärane Mis oli kõige ohtlikum olukord päev Afganistanis? Kui rääkida konkreetselt päevast, missioonil? Kõige keerulisem oli psühholoogi- siis see võis alata näiteks kell 3 homliselt see, et teadsid, et konkreetses mikul. Missioon algas kell 5, siis valpunktis käib maa peal lahing ja sa mistasid kopteri ette. Missioon oli pidid maanduma ning võtma kellegi juba eelmisel päeval ette valmistatud, peale. See on täpselt sama olukord, kogu lennuplaneerimine oli tehtud. mis filmis „Black Hawk Down”, et sul Said värske informatsiooni ja läksid on vaja maanduda linnas. Vaimselt lendama. Kõige pikem päev oli mul pead ennast ette valmistama, et see 11 tundi õhusõidukis. Saatsime teisi võimalikult ohutult läheks. See oli koptereid, andsime neile informatvast kõige huvitavam kogemus üldse. siooni, kus keegi parasjagu liigub. Kui vaja oli, siis andÕnneks ma olen sime neile õhust siin ja midagi ei Vahel ei teadnudki, et tuld. Kui tulid juhtunud (naerab). sinu pihta tulistatakse. tagasi, lasid paagid Vahel ei teadnudki, et sinu pihta tulistatakse. kütust täis ja läksid teisele ülesandele. Pärast teed lennujärgset kontrolli ja Alati tangid vahepeal. Mõni päev võis avastad, et kopterikeres on kuuliau- nii olla, et tegid oma ülesande hommikul ära ja seejärel olid valves kuni gud. Öösel näeb kuule paremini. Millised olid olud Afganistanis kella 8 õhtul. Teinekord oli vaiksem.

Mida te soovitaksite ajateenijatele, kes tahaksid tulevikus kopteripiloodiks saada? Kindlasti tasub proovida, sest see on huvitav eriala, mis toob kogu aeg põnevaid proovikive. Selleks on Eestis mitu võimalust: üks on minna sõjakooli, teha läbi õhuväemoodul ning kandideerida lennuakadeemiasse ja õppida seal piloodiks. See on praegu ainuke võimalus saada Eestis kopteripiloodiks või minna pärast ajateenistust otse lennu akadeemiasse, teha seal läbi tsiviilkursus ja ühineda õhuväega. See on teine võimalus. Kõigile, kellel huvi: tasub proovimist, hoidke tervist, tehke trenni ja õppige piloodiks, mina ei kahetse kordagi.

Mis oli teie ülesanne Afganistani missioonil? Lynxi peamine ülesanne oli toetada meditsiinikopterit või transpordikopterit, kuna meil oli peal 12,5 mm Minigun, millega andsime õhust tuletoetust. Meil oli peal väga hea kaamerasüsteem MX-10, millega oli võimalik 5 km kauguselt isikut tuvastada. Põhiline oli teiste kopterite saatmine ühest punktist teise. Kui tekkis konflikt, siis meie ülesanne oli anda operatiivset luureinfot ja kui vaja, siis kattetuld.

Mida arvas teie pere, kui te Afganistani läksite? Ega nad eriti rõõmsad polnud, kui ma neile ütlesin, et lähen. Kes siis ikka tahab, et tema lähedane inimene sõtta läheb. Aga eks nad leppisid sellega, sest nad teadsid, et see on üks oluline osa minu karjäärist. Tagantjärele see oli väga hea kogemus. Raskused liidavad, nagu öeldakse. Suur tänu, et nad mind sellel ajal toetasid.

Kas noormehed peaksid käima ajateenistuses? Arvan, et poisist meheks sirgumisel on kaitseväel suur osalus. Arvan, et inimene peab oskama oma riiki kaitsta ja see on oluline väärtus. Mida arvate kaitseväelastest? Mul pole eelarvamust vormiriietuses meeste osas. Näen neid nagu igat teist inimest. Kas võtate meeleldi kaitseväe riietuses hääletajaid peale? Vormiriietuses hääletajaid võtaksin meeleldi auto peale. Peaksin lausa autole käru taha panema, et neid võimalikult palju peale mahuks. Äkki peaksin lausa veoauto ostma, et saaksin kõik kaitseväelased kenasti koju viia.

Jekaterina Stetsenko

Kas noormehed peaksid käima ajateenistuses? Arvan, et ajateenistus võiks olla vabatahtlik, kuna kõigile see ei sobi. Näiteks inimestele, kes keskenduvad täielikult teadusele. Vene rahvusest noormeeste jaoks on samas ajateenistus väga hea keelepraktika ning aitab edasises elus paremini tööd leida. Mida arvate kaitseväelastest? Mulle väga meeldivad vormiriietuses mehed. See on äärmiselt meeldiv vaatepilt ning nad tunduvad korrektsed. Vormiriietuses on mees palju tõsiseltvõetavam ning mehelikum.

Kätlin Liiv

Lauri Peterson

Seminar, mis mõtestas lahti Ukraina kriisi 11. septembril toimus kaitseväe ühendatud õppeasutuses seminar, mis keskendus Ukraina kriisi lahtimõtestamisele. Seminaril käsitles kuus lektorit erinevaid teemasid majanduse, õigusteaduse, infosõja ja sõjataktika valdkonnas. Lektorite seas oli ka erukindral Ants Laaneots, kes rääkis Vene föderatsiooni sõjalistest ope-

ratsioonidest Ukrainas. Oma loengus rõhutas kindral Laaneots reservarmee puudumise osatähtsust Ukraina kriisi eskaleerumises. „Mehed, ärge ilma reservita lahingusse üldse mingegi,” viidates sellele, et Ukrainas on just seetõttu kehvad lood, et mehi, kes riiki peaksid kaitsma, on vajaka. Riik lihtsalt ei suutnud koordineerida mobilisatsiooni õigeaegselt ning tagada vastavat väljaõpet koos vajaliku varustusega.

Kindrali loengus tuli ilmsiks ka kriisi psühholoogiline pool. Ta tõi näite Krimmist, kus murti ligikaudu 20 000 võitleja moraal ilma suure verevalamiseta. Pikaajalise psühholoogilise sõja tõttu meedias otsustas hulk ohvitsere koos alluvatega minna Vene föderatsiooni poolele üle. Seetõttu ei suutnud riik vastast määratleda ja vaenlane sai teha riigis asju oma suva järgi. Hiljem rääkis kaitseväe peastaabi strateegilise kommunikatsiooni

ülema asetäitja Vallo Toomet viisidest, kuidas kaitsta Eesti riiki psühholoogilise sõja eest. Oma ettekandes pöördus Toomet kõigi inimeste poole. Sõjas olles peame teadma, et see, mida me ütleme, kirjutame ja räägime, mõjutab otseselt meie riigi julgeolekut. Me ei saa öelda seda, mida sülg suhu toob, enne tuleb mõelda. Seminari saab vaadata KVÜÕA kodulehelt: www.ksk.edu.ee. Raido Randoja

Kas noormehed peaksid käima ajateenistuses? Kaitsevägi peaks olema kohustuslik, sest see teeb mehest mehe ning valmistab ta ette igaks olukorraks, kui midagi peaks riigis juhtuma. Kaitsevägi distsiplineerib inimest ning mõjub elukoolina ja muudab mehe suhtumist. Mida arvate kaitseväelastest? Rohelist vormi kandev inimene tundub alati usaldusväärsemana ning mõjub hästi, sest paljud siiski ei taha minna kaitseväkke. Respect neile, kes lähevad. FOTOD: KEIO RAAMAT

sõdurileht

16. SEPTEMBER 2014 TÜKIVÄEGRUPP SUUR

SUURTÜKIVÄEPATALJON

VS.

KUPERJANOVI JALAVÄEPATALJON

Puzzle 1 (Medium, difficulty rating 0.55)

sudoku

7 9

„Vend vs. vend”

Küsitleme neid ja hindame vastuseid. Kes paremini ja huvitavamalt vastab, saab rohkem punkte.

9 9

284 Reamees Kalev. Olen muutunud iseseisvamaks, vastupidavamaks ja koostööaltimaks. Üks ja ainuke. Jah, valu läheb üle, vere ja higi saab maha pesta, aga häbi jääb. Instalaz. Tundide ajal ärkvel püsida. Tegevteenistuses olevad kaitseväelased. Olen läinud korra ja siis võeti puuk välja. Pataljoni rivistaja. 1.42 Pelmeenid ja šašlõkk Ravin oma jalgu ja käin saunas

2 2 2 2 1 2 1 2 2 1 1

Milline oli viimase üldfüüsilise testi tulemus?

283

Keson väeosa kõige kenam naiste rahvas?

Veebel Rammo.

Mis on kõige suurem muutus, mis sinuga SBK ajal toimus?

Pole elu sees nii palju magusat söönud.

Mitu tüdruku pilti on sul kapis?

Kas ja millised sõnad on sulle ajateenistusest külge jäänud?

Ära maura! Vastu võetud!

Millist reva sa tahaksid ajateenistuse ajal proovida?

M14 / M40.

Mis oli SBK juures kõige raskem?

Tühja passimine.

Mis on kõige ägedam asi Eesti kaitseväes? Milline oli kõige haledam põhjus, millega oled laatsaretis käinud?

Enda võimete proovile panemine. Siil tahtis piima.

Millisel ametikohal sa tahaksid kaitseväes kõige enam olla?

Kompanii meedik.

Kui kiiresti sa suudad voodi ära teha?

2.30

Mida tahaksid näha kaitseväelase toidupakkides?

Vähem Sunny Maxxi ja rohkem isotoonilist spordijooki.

Mida teed vabal ajal kasarmus?

Loen raamatut või kuulan muusikat.

Kui palju kätekõverdusi suudad teha minuti jooksul?

1 2 1

1 3

reamees Keijo Läänsalu

2 2 2

reamees Toni Läänsalu

ristsõna

Generated by http://www.opensky.ca/~jdhildeb/software/sudokugen/ on Fri Sep 5 05:45:23 2014 GMT. Enjoy!

0 1 2 1 2 2 2 1 1 2 1

Tähelepanu!

Võida Sõdurilehe söögikomplekt! Saada ristsõna lahendussõna* aadressil Sõdurileht, staabi- ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee. NB! Ära unusta märkida oma auastet, nime, väeosa ja ristsõna numbrit (numbri leiad ristsõna nurgast)! Järgmise ristsõna lahendaja auhind on Sõdurilehe söögikomplekt.

Ristsõna number 114 õige lahendussõna oli SIGNALIST. Söögikomplekti võitis reamees STIG BENSTRÖM logistikapataljonist. * Arvutite kasutamine on väeosades reguleeritud vastavalt väeosa sisekorrale. Tavakirjade eest tuleb tasuda vastavalt Eesti Post ASi hinnakirjale.

Disaini uus õhuvahend.

1 Feenoks

Toni on igati pädev võitleja. Ta suudab teha 62 kätekõverdust minuti jooksul ning näeb tuleviku toidupakkides pelmeene ja šalõkki. Kõigele lisaks soovib ta töötada pataljoni rivistajana. Vendadevahelises võistluses on ta saavutanud napi esimese koha tänu paremale füüsilisele vormile.

25 : 22

Robinson 20

Paistab, et Keijo on Läänsalude klanni loomingulisem poeg. Talle meeldivad lugemine, muusika ja loomad. Kaitseväe juures peab ta kõige ägedamaks võimete proovilepanekut. Ta on lihtne mees lihtsas maailmas. Kahjuks peab Keijo seekord oma vennale alla vanduma.

VÕITIS TÜKIVÄEGRUPP SUUR

Kirjutage meile, oma kogemustest ajateenistuses

sõdurileht sodurileht@mil.ee

Avalda Sõdurilehe lugude kohta arvamust meie Facebooki-lehel reamees Toni Läänsalu

facebook.com/s6durileht