30. aprill 2015 by Sõdurileht

Kaitseliit kui vastutustunde väljendus 2

Tankitõrjerelv B-300 on lihtne ja tõhus

Akadeemiline malevkond 5

3 reegel aitab ellu jääda 7

SÕDURILEHT

KAITSELIIDU ERI

30. aprill 2015, ISSN 1736-3411

Tõnu Embergil on kindel veendumus, et enda eest tuleb seista. Oma maa, maja, metsa, riigi, perekonna – kõige eest, mis südant soojendab ja hinge puudutab.

FOTO: ERAKOGU

Tõnu Emberg: kohusetunne sunnib andma maksimumi

odu, mida ühelt poolt piirab müürina metsaviirg, teiselt avarad heinamaad. Kodu, kust kord vanavanemad Siberisse viidi. Võimalik, et nende lood küüditamisel läbielatust ja teadmine Eesti rahva vastu toime pandud võikast kuriteost olid need, mis istutasid noore Tõnu Embergi pähe kindla veendumuse – enda eest tuleb seista lõpuni ka kõige lootusetumas olukorras. Oma maa, maja, metsa, riigi, perekonna eest – kõige südant soojendava ja hinge puudutava nimel. „Kui ise enda huvide eest ei olda valmis võitlema, ei tee seda ka keegi teine,“ on Tõnu veendunud ja nii koputaski Emberg 2008. aastal alles koolipoisina Kaitseliidu Rapla maleva staabi uksele. Uks avanes koos võimaluste ja vastutusega oma maa ja väärika organisatsiooni ees, kus Emberg nüüd vabatahtliku rühmapealiku ametit peab.

Ei jätnud jonni Oma esimese tärni ei teeninud nüüdseks lipniku auastmes Emberg välja Kaitse-

liidus, vaid ajateenistuses, kuhu teda ei tahetud esimese hooga võttagi. „Mind tunnistati mittekõlblikuks,“ ütles Embergile, kellele sai komistuskiviks kunagine seljaoperatsioon. Ehkki Emberg oli mõttes oma haridustee sidunud kõrgema sõjakooliga, tuli tal nüüd oma soovid ja võimalused ümber hinnata. Temast sai hoopis Tallinna tehnikaülikooli veetehnika inseneri eriala tudeng. „Teedeehitusele ei saanud sisse, veetehnikale sain ja tundub, et tegin õige valiku,“ sõnas Emberg, kes töötabki ühes pealinna projekteerimisfirmas. Emberg ei jätnud jonni ja käis komissariaadist komissariaati läbi mitme arstliku komisjoni, et hoolimata kõigest ajateenistusse pääseda. Selline soov eristas teda osadest kursusekaaslastest, kes tegid kõik, mis võimalik, et saada arstlikus komisjonis toimikusse tempel „mittekõlblik“. „Kohati oli lausa koomiline vaadata, kui palju vaeva kõrvalehiilimiseks nähti. Lihtsam oleks olnud teenistuses ära käia ja asi tehtud,“ muigas Emberg, kelle arvates ei peljatud sageli ajateenistust ennast, vaid eelkõige kardeti harju-

„Emberg,“ ütleb ta meid oma vanematekodu hoovis tervitades ja sirutab välja käe, mille pigistus on jõuline ja enesekindel nagu mehel, kes on pühendunud kodu kaitsmisele. Oma kodu.

muspärasest ja turvalisest rutiinist välja tulla. Emberg oli otsustanud, et ära käia tuleb. Tuleb ise näha, kogeda ja läbi elada. Selline võimalus talle pärast kaht aastat õpinguid ka avanes. 2010. aastal astus ta sisse Tapa väljaõppekeskuse väravatest ja asus teenima suurtükiväepataljonis.

Kes käinud, need teavad Esimesed hetked ajateenistuses on tal siiani meeles. Teenistus algas väeosa väravast sisse astunud noorsõduritele varustuse kontrolliga. Kui enamik noori saabus teenistusse hoolitsevate vanemate poolt täis topitud spordikotiga, mõni koguni kahega, siis teadlikumal Embergil üleliigset kraami kaasas polnud – küll kroonu annab kõik, mis vaja. Seljas olid spordiriided, näpuotsas kilekotis rahakott, mobiiltelefon, laadija ja igaks juhuks pakk preservatiive. „Need sai kaasa võetud huumori tegemise tuhinas ja ega neil väga otstarvet olnudki,“ tunnistab Emberg. „Aga seal nad olid ja väikese naljaka seiga tekitasid.“ Algaski teenistus. Nagu ikka kindla kava, korra ja käsuliini järgi: baaskursus,

nooremallohvitserikursus, erialakursus. Need, kes käinud, teavad isegi, kuidas sealpool väeosa piirdeaeda asjad on. Kes käinud pole, neile pole võimalik seda kõike sõnadega edasi anda. Sealset rutiini, seda lõhkuvat huumorit, sõprussuhteid, hõõrdumisi – kõike seda, mis ajateenistusse kutsutuid läbi pikkade kuude vormib. Need lood ja naljad ei tööta väljaspool väeosa, niivõrd erinev on see elust väljaspool. Emberg mäletab, milline hämming tabas teda pärast noorteaega esimest korda linnaloaga väljas olles. Ta sattus keset päist päeva Rocca al Mare parklasse ja mõtles: „Mida paganat, autod ei ole pargitud joonte vahele, keegi on sõitnud üle joone, mingi muusika mängib, inimesed käivad risti-rästi,“ iseloomustas ta kahe paralleelmaailma erinevust. „Kasarmus oli ju kord majas: pesema liikusid ühel pool koridori äärt, tagasi tulid teiselt poolt ja kõigil olid rätikud ühtmoodi käe peale pandud.“ Ajateenistuses teenis edasipüüdlik ja õpihimuline Emberg välja seersandi paelad ja lõpetas tulejuhtimismeeskonna ülema ametikohal.

loe edasi lk 3

Sõdurileht 30. APRILL 2015

JUHTKIRI Kaitseliidus näeme! Kui tõele au anda, polnud ma alguses Kaitseliidust väga huvitatud ja seda väga lihtsal põhjusel. Olin just selja taha jätnud ajateenistuse, kus üheteist kuu jooksul olin lihvinud oma sõdurioskusi mitmel tasandil – esmalt reamehena, seejärel nooremallohvitserina ja lõpuks aspirandina.

Mulle tundus, et tean „laiguliste“ maailmast niigi palju. Tegelikult ei teadnud ma midagi, olin lihtsalt liiga enesekindel nagu noortel meestel tihti kombeks on. Lükkasin viisakalt kutse Kaitseliitu astuda tagasi ja jäin mugavalt tsiviilisikuna kordusõppust ootama. Tunnistan, et see polnud minu poolt just kõige targem otsus, sest aastatega lähevad oskused rooste, teadmised tuhmuvad ja enesekindlus kaob. Kuid nagu vanarahvas ütleb: küll tee mehed kokku viib.

Mõne aja pärast kutsuti mind uuesti Kaitseliitu ja võtsin nõuks vähemalt korra kaeda, mis neid tavalisi inimesi hoolimata ilmast ja aastaajast oma vabal ajal metsa ajab. Tuli välja, et ma ei teadnud „laiguliste“ maailmast suurt midagi. Kaitseliit ei ole ajateenistus. See on hoopis midagi muud. Alused on küll samad, kuid lähenemine teine, mistõttu võib kohanemine Kaitseliiduga pisut aega võtta. Kui esmane segadus möödas, avaneb sinu ees

organisatsioon kõikide oma võimalustega ja neid on palju. Sinu käes olev leht annab vaid põgusa ülevaate sellest, mida Kaitseliit endast kujutab. Kui tahad rohkem teada, otsi meid üles võrguavarustest või oma kodukohast. Me oleme kõikjal. Kaitseliidus näeme!

KARRI KAAS

Kaitseliidu ajakirja Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

Kaitseliitu kuulumine on vastutuse väljendus Meie agressiivse naabri tegevus on eestimaalased ühe mütsi alla koondanud. Õlg õla kõrval ollakse valmis reageerima mistahes kriisidele, seda ka Kaitseliidu ridades.

esti on olnud iseseisev üle 20 aasta, kuid viimasel ajal on julgeolek Euroopas teinud järsu kannapöörde. Külma sõja põhimõtete esile kerkimine annab märku jätkuvast ohust meie iseseisvusele ja on avanud paljude silmad. Kaitseliitu lisandus möödunud aastal ligi 700 meest ja naist, kes oma pere, kodu ja kodumaa turvalisuse pärast muret tunnevad ja on otsustanud riigikaitsesse oma panuse anda. Selle üle võib ainult rõõmu tunda, kuid siiski leidub ka kodanikke, kelle jaoks vastutus oma riigi ees on jätkuvalt tähenduseta sõnakõlks.

Isamaaline vastutus ja kvaliteetaeg Eesti riigikaitsesse on kaasatud vaid osa võitlusvõimelistest meeskodanikest. Kas tõesti on mõnel kodanikul suurem kohustus oma riiki kaitsta, samal ajal kui teised ainult vabaduse hüvesid naudivad ja loodavad, et kohustustega tegeleb keegi teine? Ajateenistus kujundab küll kaitsetahet ja annab hea sõjalise algõppe, aga edasi ... tullakse heal juhul viie aasta tagant korra reservõppekogunemisele. Samal ajal on Kaitseliidu näol olemas riiklik organisatsioon, mis pakub vastavalt igaühe võimetele ja võimalustele väga palju mooduseid ennast aktiivselt teostada, seda nii noortele kui ka reservväelastele. Kaitseliit on midagi palju enamat kui ainult püssiga metsas jooksmine ja lõkke ääres istumine. See on tutvusringkond mõttekaaslastest, mis kujuneb suuremaks kui osatakse eeldada. Kaitseliit pakub heal tasemel võimalusi militaar- ja juhtimisvaldkonnas väljaõppe saamiseks ja eneseteostuseks, samuti hulgaliselt adrenaliinirikkaid üritusi nagu matkad, üleelamiskursused, militaar-, laske- ja spordivõistlused. Organisatsiooni tegevuse võib kokku võtta lausega „Elu kui seiklus!“.

Kaitseliit on midagi palju enamat kui püssiga metsas jooksmine ja lõkke ääres istumine. See on lahedatest inimestest koosnev tutvusringkond, mis aja jooksul aina kasvab.

Võimalus kõigile aktiivsetele Eesti kodanikele Kaitseliidu tegevusse panustavad inimesed oma vaba aega ja organisatsioon väärtustab seda kõrgelt. Kaitseliidu ülem brigaadi kindral Meelis Kiili on selle kohta öelnud: „Kaitseliitlane tuleb välja oma vabast ajast. Pole midagi hullemat sellest, kui tema vaba aega ei kasutata efektiivselt.“ Organisatsiooni kuulub kõikvõimalike elualade inimesi – tippjuhte, omavalitsustegelasi, õpilasi ja koduperenaisi, kes leiavad rakendust nii Kaitseliidu, Naiskodukaitse, Kodutütarde või Noorkotkaste ridades. Uute inimeste lisandumine arendab edasi nii üksikliiget, organisatsiooni kui ka riiki. Sellisel kogu riiki hõlmaval struktuuril ka palju rahuaja ülesandeid, mille mõned erinevused on tingitud malevate vastutusalast ja liikmete aktiivsusest.

Piirkondlikud eripärad Kaitseliidu malevatel on piirkondlikud omapärad ja vajadused, mille üks näide on Eesti läänerannikut 2005. aasta jaa-

nuaris räsinud tormile järgnenud päästerühma moodustamine Pärnumaal. Sõjalise ohu korral on Pärnumaa maleva kõige suurem ülesanne kaitsta merepiiri, seetõttu taasloodi rannikualade ja sadamaobjektide kaitseks rannakaitseüksus. Suurt initsiatiivi näitasid taasloomisel üles meretemaatikaga kokku puutunud vabatahtlikud ise: maakonnast ja

saartelt pärit meremehed, piirivalvurid, sukeldujad ja kalurid. Ida-Virumaal paikneva Alutaguse maleva puhul võib välja tuua asukohast tuleneva mitmerahvuselise liikmeskonna, sest suur osa Narva ja Jõhvi malevkonna liikmeid on venekeelsed, kes on väga eestimeelsed ja kelle Eestimaale pühendumine võiks olla paljudele ees-

KAITSELIIT Kaitseliit on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid. Kaitseliit on 1918. aasta 11. novembril riigikaitseorganisatsioonina loodud Kaitseliidu õigusjärglane, mille ülesanne on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Kaitseliitu kuulub üle 14 500 liikme. Koos Kaitseliidu eriorganisatsioonide Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegev üle 23 000 vabatahtliku.

FOTO: KEIO RAAMAT

kujuks. Erinevalt massimeedia abil toimuvast toimib integratsioon läbi kaasamise ja ühtekuuluvustunde Kaitseliidus edukalt. Võrumaa malevas on aktiivne noorteorganisatsioonide tegevus, mis on saavutatud omavalitsuste, kohalike asutuste, koolide ja lastevanemate süsteemse ja pikaajalise koostöö tulemusena. Haritud ja motiveeritud noortejuhid on ise välja kasvanud samast süsteemist. Tugevate noorteorganisatsioonide tekkimise ja püsimise on taganud distsiplineeritud isamaaline kasvatus, lapsi arendavad tegevused, eduelamuse pakkumine, tunnustamine ja pikaajaliste traditsioonidega võistlused ja matkamängud. Vaatamata malevate erinevale elukogemusele ja oskustele on Kaitseliidu kõrgemad väärtused ja eesmärgid siiski ühed ja samad. Kaitseliit annab võimaluse osaleda vabatahtlikus, kogu riiki katvas kaitsesüsteemis ja täita selles erinevaid rolle, mis kõige paremini vastavad tema liikmete võimetele ja väljaõppele. JAANUS OTS

Sõdurileht TEAVITUSKESKUS Filtri tee 12 15007 Tallinn tel 717 2179

Peatoimetaja: Karri Kaas Küljendaja: reamees Mark Salumaa Keeletoimetaja: Kairi Vihman Sisutoimetaja: Sverre Lasn Foto- ja videotoimetaja: nooremveebel Kristjan Prii

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht

Sõdurileht 30. APRILL 2015

Rapla maleva kaitseliitlased pärast linnalahingu harjutust Sirgalas.

algus lk 1

Silmini sees Pärast paarikuist puhkust sai Embergist taas tudeng. Mõneti üllataval kombel tabasid teda just teenistusest tsiviilellu naastes kohanemisraskused, mida ta ajateenistusse minnes ei tundnud. „Puudus toimiv süsteem ja selged ülesanded, pidid kõike ise tegema ja otsustama. Kohati oli ka tunne, et miks sind üldse vaja on – sul polegi rolli ja oled lihtsalt mingi osake hallist massist,“ meenutas Emberg. Reale tagasi aitas Embergi kindel siht ja plaan. Oli vaja õppida ja raha teenida. „Vaatasid ringi, et kuhu jõuda tahad ja mis vahendid sul olemas on. Nagu tüüpiline probleemi lahendamine – võtad eesmärgi, leiad vahendid, mis seda saavutada aitavad, paned paika tegevuskava ja nii ta läkski,“ lahendab Emberg ka tsiviilelus probleeme sarnaselt lahingu planeerimisega. Planeerimine või täpsemalt projekteerimine

ongi tema leib. Kui ta parasjagu seda leiba ei söö või ei teeni, annab ta oma osa riigikaitsesse kas vorm seljas õppusel allüksusega kokku harjutades, Raplamaa malevas teisi õpetades, Kaitseliidu koolis end täiendades või erialakirjandust lugedes. Fanaatiline kaitseliitlane on tema kohta ehk pisut palju öelda, aga juba ajateenistuse ajal luges ta läbi kõik militaarteemalised raamatud, mis kätte sai. See temaatika moodustab praegugi lõviosa tema lektüürist. Olulist enesetäiendust pakub Embergile ka Kaitseliidu kool, mille kursustest on ta suure hulga läbinud, sealhulgas kompaniiülema kursuse. „Kui tõele au anda, siis sõjalise juhtimise poole pealt olen läbi teinud kõik juhtimisalased kursused, mida vabatahtlikele koos teenistuspraktikaga võimaldatakse.“

Teisiti ei taha ega saa Pühendumine nõuab aega. Ajapuudumist tunnetab Emberg teravalt. „Võtan aega une, halvemal juhul kvaliteetaja

Lisaks tihedale töögraafikule ja väljaõppeplaanile nokitseb Tõnu Emberg meeleldi ka oma vanematekodu kallal.

FOTO: KARRI KAAS

FOTO: ERAKOGU

arvelt,“ tunnistab ta lõivu maksmist sõpradega koos veedetud aja arvelt. Loobumiskuludesse tuleb kirjutada ka tegevused, mis vanematekodus teenistuskohustuste täitmise tõttu tegemata jäävad. „Mõnikord ei ole mitme kuu vältel aega, et saaks laupäeval sõpradega saunas kokku, teeks mõned õlled ja magaks pühapäeval näiteks üheteistkümneni.“ Mis sunnib ja meelitab teda ikka ja jälle Kaitseliidu vormi selga tõmbama? Enne ajateenistust oli Embergi sõnul käimatõmbajad adrenaliin, adrenaliin ja veelkord adrenaliin. „Kärtsu, mürtsu, pauku,“ meenutas Emberg naerdes, tuues nõnda uue tahu patriotismitunde kõrvale. Nüüd on ta positsioonil, kus temast nii käsuliini üleval- kui ka allpool on inimesed, kes temaga arvestavad ja tema peale loodavad. Emberg on süsteemis niivõrd sees, et kõne alla ei tule isegi osadest võetud kohustustest loobumine. „Tuleks avaldus lauale panna ja öelda, et ärge minuga enam arvestage,“ nentis

Emberg. Sedasi ta ei saa ega taha. „See on kujunenud elustiiliks ja ma ei kujuta ettegi kuidagi teistmoodi.“

Kahuriliha ei koolita „Arvan, et olen oma ülesande edukalt täinud, kui enamik minu allüksusest on väljaõpetatud nii, et ta ei oleks lahinguväljal kahuriliha,“ on tema esmane ülesanne tagada oma allüksuse efektiivne tegutsemine reaalses olukorras. „Kui kunagi oli motivaator adrenaliin, siis nüüd on selleks kohusetunne.“ See sunnib teda endast andma maksimumi. „Kui juhtub tulema raske hetk ja on reaalselt vaja oskusi, mida pidevalt õpime ja harjutame, ei taha ma olla olukorras, kus mu enda tegemata töö pärast hakkab üksus kaotusi kandma – see oleks lubamatu.“ Isiklikus plaanis on Embergi eesmärgid kahuritest kaugel. Ent mitte vanematekodust. Maidla jõe luhal, liiklusmürast ja inimestest eemal, on ta vanematekodu, mille piirid jooksevad ka läbi Embergi südame. Just sinna

tahaks ta ühel hetkel rajada oma kodu koos kõige sinna juurde kuuluvaga – kindlasti palgist ja saunaga. Unistusest ei puudu ka paljasjalgsete laste rõõmsad kilked, ent selle asjaga ei plaani Emberg kiirustada. „Ma ei taha hetkeemotsiooni ajel teha tõsiseid ja pikaajalisi otsuseid,“ kommenteerib ta seda küsimust eht sõjaväelaslikult nagu rühmapealikule kohane. Pagunid langevad tema õlgadelt, huultele ilmub naeratus ja silmi sära, kui ta kirjeldab oma tulevikukodu. „Tuled varahommikul välja, istud jõe äärde maha, vaatad, kuidas päike tõuseb soo kohale, vesi sillerdab pokude ümber, taamal turritavad kobraste näritud kasetüved, udu tuleb välja pealt ja kui siis veel kala kah sulpsu lööb, siis tunned sõna otseses mõttes väge enda sisse tulemas,“ kirjeldas Emberg tundmusi, mida on võimalik kogeda vaid kõige erilisemas kohtas maamuna peal – oma kodus. ASSO PUIDET

Lipnik Emberg Orkaani kaardiharjutusel oma üksuse tegevust planeerimas.

FOTO: ERAKOGU

Sõdurileht 30. APRILL 2015

Tankitõrjekursusest, kuid mitte ainult Kuigi tanki nimetatakse tihti maismaarelvade kuningaks, on teda siiski võimalik lihtsate vahenditega troonilt tõugata. Kuidas seda teha ja palju muudki õpetatakse Kaitseliidu erinevatel erialakursustel.

a n k it õr j e - g r a n a a d i heitur hüüatab: „Relv laadida!“, selle järel asub tema abi viivitamatult tegutsema. Abi eemaldab granaadi konteinerilt korgi ja kontrollib, et granaadil ei oleks vigastusi. Haarab ühe käega tankitõrjegranaadiheitja B-300 torust ja teisega granaadi konteinerist ning lükkab selle relvatorusse nii sügavale, kui piiraja lubab. Lõpuks pöörab ta granaati päripäeva kuni selle lukustumiseni. Kiire pilguga üle õla veendub abi, et tagaplahvatusalal ei ole inimesi ega suuri takistusi. Siis lööb ta kergelt vastu granaadiheituri kiivrit ja ütleb: „Valmis, puhas!“ Granaadiheitur võtab relva laskeasendisse, sihib selle sihtmärgile ja teatab laskeandmed: „Soomuk ees, 100, sihin keskele, tähelepanu, lasen!“ Vajutus päästikule. Kostub kõva kõmakas, mis raputab korraks päris põhjalikult läbi. B-300st paiskub välja pikk tulelont ja sihtmärgi suunas sööstab üle kilo kaaluv lõhkepea. Viivu pärast kõlab plahvatus ja soomukit imiteerinud vana autoromu saab täpse tabamuse. Enne lasu sooritamist seest natuke õõnsaks võtnud kõhe tunne on kadunud. Kõik läks hästi, pihta saime!

Tõhus väljaõpe Sellistel hetkedel on väike ebakindlus täiesti loomulik nähtus, isegi kui tegu pole reaalse olukorraga, vaid ainult tavalise õppusega. Muretsemiseks pole mingit põhjust, sest väljaõpe on hästi

B-300 granaadi lõhkepea suudab oskusliku kasutamise korral rivist välja lüüa ka tänapäevase tanki. läbi mõeldud ja selle eest vastutavad kogenud instruktorid. Meeskonna valduses on relv, mille purustusjõus ei kahtle keegi. Granaadi lõhkepea suudab läbistada 400 mm paksust soomust ja oskusliku kasutamise korral rivist välja lüüa ka tänapäevase tanki. Suur osa erialasest väljaõppest viiakse Kaitseliidus läbi malevates. Paari nädalavahetuse jooksul tutvutakse relva ja selle tööpõhimõtetega, tutvustatakse põgusalt relva kasutusvaldkondi ja taktikat. Suurt tähelepanu pööratakse hooldusele ja ohutustehnikale. Kursus lõppeb reeglina väliharjutusega, kus õppurid saavad oma teoreetilisi teadmisi praktikas rakendada. Seejärel minnakse tagasi oma allüksustesse, kus jätkub edasine põhjalikum väljaõpe. Selline lähenemine hoiab kokku aega, mis on vabatahtlike

kõige kallim ressurss, kuid tagab siiski piisava ettevalmistuse. Tankitõrje-granaadiheituri väljaõpe pole selles suhtes erand.

Kaks kiiret nädalavahetust Kursuse esimesel nädalavahetusel on tähelepanu keskpunktis relv. Kaitseliidus on selleks tankitõrje granaadiheitja B-300, mis on põhiliselt mõeldud vastase soomukite ja välikindlustuste hävitamiseks ning lahinguvälja valgustamiseks. B-300 on korduvkasutatav ja sellest saab tulistada erineva moonaga. Relva ettevalmistamine laskmiseks käib kiirelt ja lihtsalt. Selleks eriettevalmistust vaja pole ja igaüks omandab vajalikud teadmised kiiresti, mis võimaldab hoida kursuse mahu kompaktsena. Lisaks õpetatakse B-300t hooldama

ja rihtima, tänu relva lihtsusele pole need ülemäära keerulised ülesanded. Sihtimine seevastu nõuab juba natuke rohkem keskendumist ja pühendumist. B-300 saab kasutada nii mehaanilise kui ka optilise sihikuga. Esimesel juhul saab asjaga hakkama iga relvadega vähegi kokku puutunud inimene, aga optika kasutamine on veidi keerulisem. Raketiteadusega siiski tegu pole ja optilise sihiku kasutuspõhimõtted saab selgeks mõne tunniga. Edasine sõltub juba harjutamisest, millega tegeletakse kursuse teisel nädalavahetusel piisavalt. Enne lahingumoona juurde siirdumist tuleb teha kuiva trenni, et kõik vajalikud protseduurid oleksid selged ja ohutusnõuded pähe kulunud. Vastasel juhul on eksimused kerged tulema. Instruktorid jälgivad, et kõik oleksid hingega asja juures. Pärast pikka madistamist õppelas-

FOTO: IRINA MÄGI

kudega on viimaks käes aeg anda päriselt tuld. Kõik kulgeb kirjeldatu järgi ja pärast viimast lasku pole soomukit imiteerinud autovrakist enam suurt midagi järel. Nii lihtne see ongi. Kursuse lõpuks on kõik osalejad saanud selgeks, milleks üks korralikult välja õpetatud tankitõrje-granaadiheitur võimeline on ja seda on päris palju.

Rohkelt võimalusi Kui tankitõrjumine selge, ei pea alati jääma vaid selle juurde, sest Kaitseliit pakub vabatahtlikele liikmetele rohkelt erinevaid karjäärivõimalusi ja ennast saab edasi arendada teistel kursustel. Lisaks leiavad Kaitseliidus rakendust paljud tsiviilelus omandatud teadmised, olgu need siis avalikud suhted, fotograafia, insenerikunst või mehaanika – uks on lahti kõigile soovijatele. KARRI KAAS

SIDE-ERIALAKURSUS Side-eriala kursus valmistab ette kompetentseid sidespetsialiste Kaitseliidu üksuste jaoks, mis tõstab üksuste võimekust oma ülesannetega hakkama saada, sest kursuse läbinu suudab luua ja tagada toimivad sideühendused, oskab ühendada seadmeid erinevate vooluallikatega ja struktuuriüksuses kasutusel olevate sideseadmete abil korraldada info liikumist.

LASKURISANITARI KURSUS

Kursus lõppeb väliharjutusega, kus õppurid saavad oma teoreetilisi teadmisi praktikas rakendada.

Laskurisanitari erialakursusel õpetatakse erialaseid teadmisi ja oskusi tasemel, mis võimaldab kursuse lõpetanutel nii iseseisvalt kui ka allüksuse koosseisus täita laskurisanitari ülesandeid ja teda saab rakendada meditsiiniväljaõppes abikoolitajana. FOTO: IRINA MÄGI GRAAFIKA: MARK SALUMAA

Sõdurileht 30. APRILL 2015

Akadeemiline vabadus on akadeemilises malevkonnas! Eesti üliõpilased tahavad oma riiki kaitsta. Just selline soov Eestit tabavaid kriise lahendada on toonud akadeemilise pere liikmeid Kaitseliitu.

24. veebruaril 1925 osales tehniline malevkond juba kahe kompaniiga Eesti vabariigi aastapäeva paraadil. Tegevusharude järgi jagunes malevkond algselt eri ülesannetega rühmadesse: siderühm, raudteerühm, jõujaamaderühm ja jõuvankrite rühm, mille baasil moodustati hiljem eraldiseisev soomusautode rühm. Nimetustest on märgata, et tehnika-alase haridusega liikmete osakaal ja võimekus tollases tehnilises malevkonnas oli märkimisväärne. Sarnaselt teiste Kaitseliidu üksustega lõpetas akadeemilise malevkonna tegevuse Teine maailmasõda. Üliõpilasmalevkond taastati 19. märtsil 1996 Tartu Ülikooli rektoraadi, rektori professor Peeter Tulviste ja haldusprorektori Riho Illaku algatusel akadeemilise malevkonnana, enne seda tegutses Tartu malevas üliõpilaskompanii ehk Ü-kompanii, kuhu malevkonna moodustamise ajal kuulus umbes 40 tudengit. A kadeemilises malevkonnas on tegevad kõikide Eesti mees- ja naiskorporatsioonide liikmed ning esindatud on kõik seltsid. Traditsioon, et üks õige korporant on ka tubli riigikaitses osaleja, on kandunud ka tänasesse päeva. Samas on meil võrdselt nii akadeemiliselt organiseerunud liikmeid kui ka tavalisi tudengeid-professoreid-ülikoolide vilistlasi. Kaitseliidu akadeemilistesse malevkondadesse on oodatud kõik ülikooli astunud või selle juba lõpetanud kodanikud. Tartu ja Tallinna akadeemilise malevkonna liikmeid ühendab akadeemiline haridus ja haritus. Paraadidel esindatakse Kaitseliitu väärikalt ja kantakse oma organisatsiooni või alma mater’i teklit. Malevkond on pärit erinevatest tudengiorganisatsioonidest ja üli-

koolidest, kuid on Kaitseliidu egiidi all koondunud arvestavaks jõuks, kes peab meeles nii esiisade tehtud tegusid Vabadussõjas ja Kaitseliidus kui ka annab Eestile väljaõppinud hariled korporant? Tõetud ohvitsere. näoliselt on buršiA kadeemilises vaim sind siis juba malevkonnas Kaitseliitu toonud. olles ei teki tunKui veel ei ole, küsi net, et oled väike mõnelt rebaselt suuniseid. Kuulud mutrike. Igat seltsi? Elad ikkagi akadeemilist elu initsiatiivi toetaja tahad vajadusel oma kodumaad takse ja malevkaitsta, kuid ei tea, kuidas seda teha? konna pealiku Pole akadeemiliselt organiseerutelefon i nu mbr i nud, aga oled ülikooliga seotud? sihipärane kasuÜhine malevkonnaga, tamine on täiesti mille kaudu tutvud nii lubatud tegevus. kaastudengite, õppeSõjalisel õppusel jõudude kui ka viliston käsuliin ranlastega. gelt paigas. Kaitseliidu AkadeemiTa r t u ja line malevkond Tallinna maleva harjutab tava akadeemilise malevpärastel õppuskonna moodustavad tel nii rühma kui üliõpilased ja kõrgka jao tasandil. koolide v ilist lased. Osa võetakse Malevkonna eripära on see, et ta enamikest suurepole seotud ühegi maakonnaga – matest õppustest võid olla pärit Põlvast või Sõrvest, nagu Orkaan akadeemikuid on kõikjal. või Kevadtorm. A kadeemilisele malevkonnale Akadeemiline malevkond esindab Kaitseliitu ja kannab paraadidel Maleva liikmepanid aluse tudengid, kes pärast 1924. oma organisatsiooni alma mater’i teklit. FOTO: TIIT TAMBERG tel on väljaõpe aasta detsembrimässu otsustasid liinii tankitõrje, tuda Kaitseliiduga. Soov rahuldati ja kuulipilduja kui ka side erialal. Oma juba samal päeval saadeti salk relvasOsalemine akadeemilise malev- kui ka ülikoolis loengus koos viibides. nädalavahetustel riigile antud aja konna tegemistes tagab laia silmaringi. Kui kahtled, kas soovid kuuluda tatud üliõpilasi kaitseväele ja politseile vastu saavad malevkonna liikmete Infotehnoloogia eksperdil on h a r i v m e i e vennaskonda, tule suvel abiks korda looma. Pärast hädaohu arvuti taga laiaks istutud tagumikud vestelda psühholoogia akadeemilise malevmöödumist jäi üksuse ühtekuuluvusnatukene trenni ja kopsud värsket kraadi omandanud konnaga tutvumise tunne püsima. 15. veebruaril 1925 õhku, ilma et peaks ostma jõusaali avalike päevakule. Nädatoimus Tallinna Tehnikumi ruumisuhete pileti – spordivarustuse annab saa- eksperdiga näilavahetusel saad des üldkoosolek, kus 120 kaitseliitlast baste, vormi, rakmete ja killuvesti teks propaganda läbi proovida otsustasid asutada Kaitseliidu Talnäol Kaitseliit. metsalaagri, linna maleva tehnilise malevkonna. aluste ja mõjude täita militaarteemal. Tehseid ülesandeid ja niliste teadustutvuda uute iniharude esindajad mestega. Esimese öö aga on algatanud veedame traditsioonilikäepäraste vahenselt metsas telgis magades ditega kaitsevõimekust ja korralikku sõdurieinet kasvatavate leiut istetehes. Teisel õhtul saab lahenduste katsetamise. Kaitseliidu akadeemiliste malev- vabamas õhkkonnas lähemalt tutvuda kondade aktiivsete liikmete arv on akadeemilise malevkonna liikmetega. stabiilselt kasvanud. Kasvu oli näha juba enne Ukraina sündmusi, kuid Ole omadega, ole akadeemiliUkrainas toimuv on liikmete arvu- ses! kuse kasvule veelgi hoogu juurde andnud. Kasvu toetab ka liikmesTIIT TAMBERG konna areng. Aastaid tagasi alustanud malevlastest on nüüdseks saanud allohvitserid või suisa ohvitserid. Kaitseliidu ülem hindab akadeemilisi malevkondi kõrgelt ja loodab neilt saada pigem kõrgharitud ohvitsere akm.kaitseliit.ee kui tavalisi reamehi. Malevkondade pealikud toetavad igati liikmete arentartu.kaitseliit.ee/et/ gut, mis toimub nii läbi väljaõppe kui akadeemiline-malevkond ka isiklike sidemete – relvavendadega õige õlg õla kõrval tunne tekib nenKaitseliidu akadeemilised malevkonnad on viimasel ajal saanud juurde uut hingamist. dega nii õppusel, õhtuses õllelauas Aktiivsete liikmete arv kasvab stabiilselt. FOTO: TIIT TAMBERG

LISATEAVE

Sõdurileht 30. APRILL 2015

Kaitseliidu kool – teistsugune kui arvad Raplamaal Alu mõisas tegutseb kool, mis valdavalt viib läbi Kaitseliidu vabatahtlikele ja teenistujatele juhtimisalast ja õpetajakoolitust.

aitseliidu kool on mitteformaalne haridusasutus, mis tähendab seda, et koolis saab end täiendamas käia, aga formaalset haridust nagu näiteks kesk- või kõrgharidust sealt ei saa. Hoolimata sellest, et ollakse sisekoolituskeskus, satub Kaitseliidu kooli aeg-ajalt ka heade koostööpartnerite esindajaid – kaitseväelasi, kiirabitöötajaid, politseinikke jne, sest Kaitseliidu kool on populaarne ka väljaspool Kaitseliitu. Koolis on kaks õppesuunda: sõjaväelise juhtimise õppesuund ja inimressursi arendamise õppesuund. Lisaks õppesuundadele tegutseb alates 2014. aastast Kaitseliidu koolis teadmus- ja arendusjaoskond, mille põhiülesanded on individuaalse väljaõppealase teabe kogumine, õppekavade ja õppevara tootmine, struktuuriüksuste õppetöö toetamine ja Kaitseliidus e-õppe algatamine ja toetamine.

Pagunid peale Sõjaväelise juhtimise kursustel käivad kogemusi saamas mehed ja naised, kes juba kuuluvad või määratakse allüksuse juhtkonda ja kes soovivad edukaks karjääriks vajalikke oskusi ja auastet omandada. Terve aasta kestva tasemekursuse lõpus pannakse ennast proovile lõpuharjutusel Kotkalend, kus tulevased erinevate tasemete juhid näitavad reaalseid üksuseid juhtides, mida nad õppinud on. Kotkalennuga lõpetavad Kaitseliidu kooli kompanii pealikud ja veeblid, rühmapealikud ja -vanemad ning jaopealikud. Lisaks on Kaitseliidu koolis võimalik saada sertifit-

Inimressursi juhtimise koolitused annavad osalejatele võimaluse areneda täisväärtuslikus juhiks ja õpetajaks. seeritud laskeinstruktoriks ja osaleda erinevatel täiendkursustel.

Väärt oskused Inimressursi juhtimise koolitustel osalejad arendavad endas välja juhi ja õpetaja oskused. Võib välja valida endale sobiva kursuse või läbi käia järgemööda kõik juhtimiskursused. Näiteks saab end täiendada inimesele või ülesande täitmisele suunatud juhtimises, meeskonnatöös, probleemide lahendamises ja üksusele arengukava kirjutamises. Headel erialaspetsialistidel võib sageli puudu jääda õpetamisoskustest, mida samuti saab Kaitseliidu koolis arendada. Instruktorikursused annavad ettevalmistuse kümnetele uutele koolitajatele, kes asuvad praktiseerima kodumalevatesse. Silmapaistvalt head instruktorid kutsutakse nende nõusolekul kooli oma oskusi edasi arendama instruktori treenerikursusel, mille lõpetajad on võimelised edaspidi ise uusi instruktoreid koolitama. Selleks, et juhtimine ja õpetamine sujuks, peab iga juht ja instruktor oskama

avalikult esineda ja esinemishirm ei tohi teda takistada end suurele kuulajaskonnale arusaadavaks teha. Seetõttu viib Kaitseliidu kool läbi avaliku esinemise kursuseid, kus harjutatakse oma hirmudele silma vaatama. Lapsekingades teadmus- ja arendusjaoskonna kanda on väljaõppetehnoloogia kursus, mille käigus õpetatakse välja töötama õppekava. Kursuse käigus tehakse ära suur analüüsi- ja mõtlemistöö ning lisaväärtusena valmivad reaalselt kasutusele võetavad õppekavad. Jaoskonna ülesannete hulka kuulub ka Kaitseliidus veebipõhise õppe kasutamist algatamine ja juurutamine. Algust on tehtud esimeste e-kursustega ja e-instruktorite koolitamisega.

Eriline kool

vaba tahte aura, sest kooli õppurid on valdavalt vabatahtlikud kaitseliitlased, naiskodukaitsjad ja noortejuhid. On suur vahe, kas ollakse õppima sunnitud või õpitakse sisemisest tungist teiste sama särasilmsete ja motiveeritud inimestega koos. Kaitseliidu kooli kursustelt leitakse uued tuttavad ja sõbrad teistest malevatest ning Eesti nurkadest, vahel isegi tulevased abikaasad. Kaitseliidu kool paistab silma oma tänapäevase lähenemisega õppimisele. Ei eeldata, et instruktor on ilmtingimata kõige targem ja õppija kohus on ainult kuulata. Kool suhtub õppuritesse kui intelligentsetesse erineva elukogemusega inimestesse, kelle teadmisi saab kursustel parima praktika läbiviimiseks ära kasutada. Õppijaid julgustatakse mõtlema ja rääkima, mis teistsuguse metoodikaga

FOTO: AIVAR PILV

harjunud inimesele võib jätta mulje, et Kaitseliidu koolis toimuvad asjad tagurpidi, aga süsteemiga harjutakse kiiresti ja enamikele hakkab õppimine läbi kogemuse, koostöö ja mõtlemise väga meeldima. Parema teadmistepagasiga on kindlam oma üksust juhtida ja vabatahtlikke koolitada. Suuremad kogemused kasvatavad soovi minna juba järgmisele kursusele ja sealt veel edasi, sest õppimine ei lõppe kunagi. Kaitseliidu kool on paindlik ja arenev süsteem, mis käib ajaga kaasas. Vajadusel sünnib uus kursus või täiendõpe. Kaitseliidu kooli olemuse täielikuks mõistmiseks peab aga siin ise õppima. Tere tulemast! NELE PERNITS

Kursused on toredad küll, kuid tekib küsimus, mis Kaitseliidu koolis nii erilist on, et sinna õppima peaks minema. Ühest vastust sellele küsimusele ei ole, seda peab koolis ise tunnetama. Kaitseliidu kooli kursustel on eriline õhkkond,

Terve aasta kestva tasemekursuse lõpus pannakse kursuslased proovile lõpuharjutusel Kotkalend. Tulevased erinevate tasemete juhid demonstreerivad õpitut reaalseid üksuseid juhtides.

FOTO: JAANUS OTS

Kõigile, kellel teadmisi vajaka, kuid soovivad Kaitseliidus ennast teostada, on Kaitseliidu kooli uksed avatud. FOTO: LIINA LAURIKAINEN

Sõdurileht 30. APRILL 2015

Kolme reegel õpetab üle elama 3 minutit ilma õhuta, 3 tundi ilma meelevallas, 3 päeva ilma veeta, 3 nädalat ilma toiduta ja 3 kuud ilma seltskonnata. See on kolme reegel, mille eiramine võib lõppeda väga kurvalt.

eid on pikemaks ajaks metsa toodud ja võib eeldada, et teie baasvajaduste eest on hoolt kantud. Kui te just endale kotti pähe ei tõmba või vee all ei ole, siis esimese reegli pärast muretsema ei pea. Ilmselt teise pärast ka mitte, sest teile on tõenäoliselt väljastatud piisavalt riideid ja mõistlik magamisvarustus. Samuti saate vajadusel püsti panna telkmantli. Veega on aga lood märksa keerulisemad. Kui inimene kaotab umbes 3 liitrit vett, väheneb tema töövõime 50 protsenti. Tekib janu, loidus, jõuetus, peavalu ja halb enesetunne. Inimese tuju langeb ja ta tõmbub endasse. Kuna meie keha kaameli kombel vedelikku ei talleta, ei saa me vett ette ära juua. Seetõttu tuleb inimesel piisavalt planeerida ja pidevalt vedelikku tarbida, et ei tekiks veepuudust. Väga aktiivses faasis on inimene võimeline

higistama kuni liiter vedelikku tunnis, mis tekitab pikema rünnaku käigus tõsise vedelikupuuduse. Tekib oht langeda depressiooni, saada migreen ja kaotada lahinguvõime. Enamasti nii ei juhtu, sest veevarude eest on hoolitsetud. Aga mida teha siis, kui rühmavanem on vee ära unustanud või tellimata jätnud? Või kui te järsku avastate, et kanistrid on ootamatult tühjaks saanud ja vee järelvedu on puudulik? Hakkate alternatiive otsima? Õige, kuid ka sellisel juhul ei maksa uisapäisa tegutseda. Alljärgnevalt mõned soovitused.

Veeﬁltrid käepärastest vahenditest Kõige lihtsamini saab vett puhastada spetsiaalselt selleks mõeldud tablettide abil. Paraku pole neid tihti võtta. Seetõttu on hea teada, kuidas käepäraste vahenditega vett filtreerida, sest ka meie veekogudes leidub raskemetalle, kemikaale, baktereid ja viirusi, mis võivad põhjustada oksendamist, kõhulahtisust ning muid tõsisemaid ja vähem tõsiseid vaevusi. Lihtsama veefiltri valmistamiseks läheb tarvis anumat, kuhu pane turvast, sütt, sammalt ja väikseid kivikesi. Tee anuma põhja väikesed augud ning vooderda need samblaga, et filtri sisu niisama lihtsalt välja ei jookseks. Sambla asemel võid kasutada ka paari kihti riiet.

Kolme reegel 4 – liha küpsetamine puupakul. Seejärel kaeva umbes poole meetri sügavuselt natuke turvast ning sega see purustatud söega vahekorras 65 protsenti turvast ja 35 protsenti sütt. Täida seguga umbes pool anumast ning kata see uuesti samblaga. Kõige peale pane väikeseid kivikesi, et kogu kupatus kindlalt koos püsiks (vt pilt 1). Filter on optimaalne, kui see suudab läbi lasta 100 milliliitrit minutis. Plekkpurgist valmistatud veepuhasti eluiga on 50 liitrit.

Liha lõkke all, peal ja kohal Kui veega on korras, tasub mõtlema hakata toidule. Terve mehega ei juhtu midagi, kui ta paar päeva ei söö, kuid täis kõhuga on enesetunne ja jõudlus parem. Kuigi õppuse ajal ei tohi metsloomi küttida, võib ette juhtuda toorest liha, mille toob näiteks rühmavanem kompensatsiooniks joogivee unustamise eest. Isegi kui ta seda ei tee, ei jookse teadmised mööda külge maha. Järgnevalt mõned lihtsad nipid, kuidas metsas ilma koti ja grillita liha valmistada.

Liha augus

Kolme reegel 2 – liha küpsetamine augus.

FOTO: KARRI KAAS

Kaeva korralik auk ja vooderda seest kividega. Tee auku lõke, mis peab põlema vähemalt 2 tundi, pluss tund iga lisakilo jaoks, näiteks 4 kilo liha jaoks hoia tuld põlemas 4 tundi. Kui kivid on piisavalt kuuma saanud,

eemalda söed. Vooderda auk turbasamblaga ja aseta sellele liha. Kata liha samblaga ja kogu kupatus mullaga nii, et kividest õhkav soojus kuskilt välja ei pääseks. Umbes 4 tunni pärast ava auk ja lase lihal hea maitsta. Kindlasti tasub silmas pidada, et väiksemad lihatükid valmivad kiiremini. Sambla kogusest olenevalt on ka lõpptulemus erinev. Rohke sambla korral on liha haudunud, väiksema koguse puhul ahjuliha sarnane. Samuti võib sambla sisse võib panna kartulit, porgandit ja teisi köögivilju. Kui sammalt võtta pole, võib kasutada kuuseoksi (vt pilt 2). Tulemus on üldjuhul sama.

Vinnutatud liha Ihu nuga teravaks ja lõika liha umbes 2-3 mm paksusteks viiludeks. Ehita puulattidest kuni kahe meetri kõrgune kolmnurk, millele põimi 1,5 meetri kõrgusele peenikestest kooritud okstest rest, kuhu aseta liha. Kolmnurga alla tee väike lõke, kuhu võid panna suitsuks toorest puud ja lehti. Kata kolmnurga ülemine osa kuuseokstega või lehtpuuvihtadega, et suits ja kuumus niisama lihtsalt minema ei pääseks. Kui temperatuur on õige, valmib liha sellisel moel umbes 8 tunniga (vt pilt 3).

FOTO: KRISTJAN PRII

Liha küpsetamine Leia kergelt pehkinud pakk või puujupp. Löö see laudadeks, aseta nendele liha ja kinnita see kuuseokstest tehtud tikkudega. Pane pakud koos lihaga lõkke äärde. Olenevalt temperatuurist ja kaugusest liha kas vindub või küpseb. Mõne tunni pärast on liha valmis (vt pilt 4).

Viimane reegel Kõige tähtsam on hea seltskond. Kui pärast tagasi tsiviilellu pöördumist oled endiselt huvitatud metsas käimisest, üleelamistarkuste omandamisest ja oma sõjameheoskuste lihvimisest, oled oodatud Kaitseliitu, kus hea seltskond juba ees ootab. KRISTJAN PRII

MUST VESI

KIVID TURVAS + SÜSI TURBASAMMAL Kolme reegel 3 – liha vinnutamine käepäraste vahenditega.

FOTO: KRISTJAN PRII

Pilt 1.

PUHAS VESI GRAAFIKA: MARK SALUMAA

Sõdurileht 30. APRILL 2015

Anekdoodid Ajalehe toimetaja saab kohaliku garnisoni ülema käest võtta, sest lehes oli ilmunud kuri lugu pealkirjaga „Pool kohalikust garnisonist on röövlid ja vargad“. Toimetajalt nõutakse vabandamist. Järgmises numbris ilmuski vabandus pealkirjaga „Pool kohalikust garnisonist ei ole röövlid ja vargad“. **** Ameerika ja vene kindral on ninapidi kokku juhtunud ja kõneaineks on sõdurite toitlustamine. „Vene sõdur saab päevas kolm korda süüa ja selle tulemusel saab päevas 2000 kilokalorit,“ ütleb vene kindral. „Meie sõduri toiduratsioon on 4000 kilokalorit päevas!“ ütleb ameerika kindral. „Valetad, sa kuradi NATO lõust!“ saab vene kindral tigedaks. „On täiesti ilmvõimatu, et sõdur suudaks päevas nahka panna kaks kotitäit kapsaid ja kaalikaid!“ **** Enne kaitseväeteenistust magasin ülihästi, sest teadsin, et minu ja teiste minusuguste und valvatakse. Kaitseväeteenistuse ajal magasin halvasti, sest olin sunnitud ise valvama. Pärast kaitseväeteenistust ei maga ma enam üldse, sest nüüd ma tean, kuidas meid valvatakse.

Telgimäng

Astub kolonelist polgukomandör rügemendi kasarmusse ja näeb seal sõdurit, kes saapaid jalast võtmata koikul ajalehte loeb. „Kes siin on päevnik?“ küsib kolonel. „No mina olen,“ vastab sõdur silmi lehelt tõstmata. „Hästi oled end sisse seadnud!“ ironiseerib kolonel. „Aga kes sina oled?“ küsib sõdur lehekülge keerates. „Mina olen polgukomandör!“ vastab kolonel vaevu viha varjates. „Ega sinulgi sitt amet pole!“

Mänguõpetus Proovi kõik nõutud telgid loodusesse paigutada! Telgid tuleb paigutada nii, et iga telgi kõrval oleks vähemalt üks puu, samas ei tohi ükski telk puutuda kokku ühegi naabertelgiga. Telkide arv igas reas ja veerus on ette antud.

**** Dessantvägede kursandid harjutavad öiseid langevarjuhüppeid. Kõik kursandid hüppavad, ainult üks puikleb kähiseval häälel vastu: „Mina jõin õhtul külma õlut, nüüd kurk valutab, mina ei hüppa!“ Kuna veenmine ei anna mingeid tulemusi, üritab instruktor kursanti jõuga lennukist välja suruda. Rabelevad tükk aega pimedas, kursant püsib aga endiselt lennukis. Instruktor kutsub ühe pilootidest appi. Madistavad kolmekesi veidi aega ja mees saadaksegi lennukist välja. Instruktor pühib higi ja ütleb: „Oli aga vintske vend!“ „Oli jah, mingi sportlane vist!“ kostab pimedusest kursandi kähisev hääl ...

Sudoku

LAHENDUSED

Mänguõpetus Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

LAHENDUSED

1. Ava QR-koodi lugemise mobiilirakendus. 2. Osuta kaamera pildile ja skanni kood. 3. Koodi loetakse. 4. Mõne hetke pärast kuvatakse sisu.