19. jaanuar 2015 by Sõdurileht

TKe nähtamatud sõdurid

Sõjakoolis levib uudne spordiala

Vahipataljon sai 87

Mis on IDF? 6

SÕDURILEHT 19. jaanuar 2015, ISSN 1736-3411

Sõdurid on rõõmsad uue kasarmu üle. Vana kasarmu väljavahetamisega vahetus ka inventar – uued mopid ja harjad ootavad kasutamist. FOTO: RICHARD KUUSK

Uus aasta tõi moodsa kasarmu

varus, puhtus ja muga- Unimogil vajadusel tervel korrusel sõita. vus olid esimesed asjad, Raskerelvastuse laod sisaldavad relmis vastvalminud kasar- vade liigutamiseks gaasigeneraatoriga mus ringi vaadates silma tõstukeid ja hooldamiseks kõrgsurvepuhutorkasid. Sellises kasar- reid ning survepesureid. Suuri õppeklasse mus oleks elu nagu lill, mõtlesid kõik saab kasutada tankitõrjeraketisüsteemi noorsõdurid. Uue 3900ruutmeetrise üld- MILAN väljaõppeks, kuid vajadupinnaga hoone projekteerimisel arvestati sel mahutavad klassid hõlpsalt ka sookõiki kaitseväe seniseid kasarmute ehita- mustransportööri. Külmadel talvekuudel mise ja kasutamise kogemusi. Läbi mõel- on selline võimalus ennenägematu prividud on nii logistiline kui ka väljaõppe leeg. Ruumides puhtuse säilitamiseks on pool, mille järgi on selge, et ülemused peasissepääsu juures jalatsite pesemiseks mõistavad – kui sõduri eest kantakse hoolt, isegi dušiotsikud. siis ta ka võitleb hästi. Kahel ülemisel korrusel asuvad ajateeEsimesel korrusel asuvad varustuse nijate olmeruumid ja õppeklassid. Iga elulao- ja hooldusruumid Sõdurid hoiavad kokku väärtuslikku ning mooduaega. Nüüdsest ei pea enam varustuse lipõhised avakättesaamiseks minema teise hoonesse. rad õppeklassid, mida saab vastavalt väljaõppe iseärasustele kerge ruum mahutab keskmiselt 20 ajateenijat, vaevaga suuremaks ja väiksemaks teha. kuid vajadusel saab seda arvu suurendada Esimese korruse ruumidesse pääseb nii kuni 26 kutsealuseni. Samuti on mõlemal maja seest kui ka väljast. Võimaldades korrusel uhke saun ning korralikud või-

6. jaanuaril avati Viru jalaväepataljonis uus kuni 240 ajateenijale mõeldud kasarmu. Kasarmu valmimine on üks osa kaitseväe plaanist koondada väeosad suurematesse ja moodsamatesse linnakutesse.

malused riiete pesemiseks ning kuivatamiseks. Tänapäevased lahendused aitavad uues kasarmus lisaks teistele mugavustele hoida ka korrapidaja ja päevniku häält. Nüüdsest saab kasutada ametilaual asetsevat mikrofoni, millega saab anda käske edasi üle kogu kasarmu. Uue kasarmu peamine eelis vanade ees on ajateenijate võimalus kokku hoida väärtuslikku aega. Nüüdsest ei pea enam minema teistesse hoonetesse, et kätte saada väljaõppeks vajalikku eri varustust. Samuti on suurte relvade hooldamiseks vastses kasarmus ruumi ja vahendeid küllaga. Lisaks uuele kasarmule renoveeritakse lähitulevikus ka Viru pataljoni vanim, 1990ndate alguses ehitatud kasarmu. Eesmärk on parandada veelgi ajateenijate elamistingimusi ja sportimisvõimalusi. Ka sõdurikodu saab olema senisest mõnusam ja mugavam. Sellega investeeringud Viru pataljoni nüüdisajastamisse ei lõppe. Käesoleval aastal hakatakse ehitama uut

korraliku müratõkkega lasketiiru. Praeguse lasketiiru asemele kerkib tulevikus pataljoni masinate hooldamiseks remondi- ja hooldushall. Uue väljaõppekava kohaselt hakatakse välja õpetama soomusmanööverüksusi. Lähiajal jõuavad väljaõppe tarbeks Jõhvi 30 soomukit koos väljaõpetatud jaoülemate ja soomukijuhtidega, kes praegu on väljaõppel Paldiskis. Ajateenijate elu- ja väljaõppetingimuste parandamine on üks riigikaitse arengukava eesmärke. Lisaks Jõhvile ehitati kaks samasugust hoonet Ämari lennubaasi alale, kuhu kolib selle aasta jooksul Marja tänava amortiseerunud linnakust logistikapataljon. Miinisadamas renoveeriti muinsuskaitsealused kasarmud, kuhu aasta alguses liigub vahipataljon, mille praegused nõukogudeaegsed hooned on nii lagunenud, et ei kannata kokku kukkumise ohuta välja isegi valjemahäälset kriitikat. KARL ELIAS

Sõdurileht 19. JAANUAR 2015

JUHTKIRI Puhkus läbi! Lahinguks valmis! Pikk jõulupuhkus on juba meelest läinud ja mõtted jälle väljaõppel. Uus aasta käib täie hooga. Viimaks on teavituskeskuse ajateenijate rühm täielikult mehitatud. Nüüdsest toimetab Sõdurilehte kaksteist järjest targemaks muutuvat võitlejat, kes end hea ajakirjanduse tegemise nip-

pidega kurssi viivad. On kindel, et isegi meie kirjutatud halvad uudised lähevad järjest paremaks. Lisaks Sõdurilehe paberlehele, mida muuseas kogu toimetus oma kätega pakib ja laiali saadab, saab lehe uudisvoogu jälgida ka Facebookis ja Youtube’i kanalil. Samuti viibime pidevalt ringsõitudel Eestimaa kaitseasutustes – ei või iial teada, millal just sina võid kohtuda mõne Sõdurilehe reporteriga. Värske Sõdurileht räägib Viru jala-

väepataljoni uuest uhkest kasarmust ning ka üsna pea uude asukohta kolivast hiljuti 87. aastapäeva tähistanud vahipataljonist. Jätkame võõrriikide kaitsevägede ja ajateenistuse rubriiki, võttes seekord ette Iisraeli kaitseväe, riigi alustala, kus teenimise tähtsust ilmestab kas või tõsiasi, et kolmeaastast ajateenistust läbimata on peaaegu võimatu isegi naist võtta. Kutsun ajateenijaid meile kirjutama ja avaldama soove, mis teemasid võiksime Sõdurilehes kajastada. Eriti ooda-

tud on põnevad seigad ajateenistusest oma kodupataljonides. Minu juulikutsest on märkamatult möödunud juba üle kuue kuu. Ajateenistuse selgroog on murtud ja teenida on jäänud alla poole. Järgnevate kuude sisuka väljaõppe lõpueksam on kevadel suurõppus Siil, kus tavapärase paberi ja pliiatsi asemel on relvad ja sihtmärgid. Soovime edu ka neile ligi kolmesajale noormehele ja neiule, kes 5. jaanuaril teenistust alustasid. Leidke

endale kaitseväes oma koht ja uskuge mind, et reserv pole enam mägede taga. Lõpetuseks – ärge unustage ajakirjandushuvi korral kandideerida meediasõduriks.

KARL ELIAS

reamees

Sõdurilehe peatoimetaja

Teavituskeskuse 6. rühm: taga vasakult reamees Seema, reamees Vytvytskyi, reamees Volmre, reamees Kuusk, reamees Salumaa, nooremseersant Triebstok, reamees Peep; ees reamees Hüdse, reamees Riik, reamees Juur, reamees Elias ja reamees Väin. FOTO: RUDOLF HÜDSE JA MARK SALUMAA

Kes toovad ahjusooja Sõdurilehe lauale? Teavituskeskuse 6. üksus on mehitatud. Kohale jõudsid ka kaugeima nurga mehed. Saame lähemalt tuttavamaks. Peatoimetaja Reamees Karl Elias Olen Raplast pärit telekommunikatsioonialase taustaga Sõdurilehe toimetaja/reporter. Teenistust alustasin staabi- ja sidepataljonis. Pärast sideeriala kursust anti mulle minu arust parim võimalus kaitseväes – olla teavituskeskuse uue rühma liige. Sellest pakkumisest lihtsalt ei saanud keelduda. Kirjutamine on mul alati hästi välja tulnud. Tahan Sõdurilehte tuua rohkem informatiivseid artikleid ning köitvaid uudislugusid.

Toimetajad Reamees Marvel Riik Sõduri põhitõed sain selgeks logistikapataljonis. Teavitusmeeskonnas olen toimetaja, saades võimaluse siduda hobi teenistusülesannetega. Minu eesmärk on pakkuda lugejale mõt-

teainet ja emotsiooni, unustamata huumorit. Sõdur vajab peale füüsilise koormuse ka vaimset. Ärge unustage sõpru raamaturiiulitel! Reamees Sten Juur Teenin aega teavituskeskuses ning olen Sõdurilehes kirjanik/reporter. Hommikuti olen 184 cm pikk, õhtuti 183. Proovin kirjutada lugusid, mis on huvitavad, selged ja ausad. Vabal ajal meeldib mängida jalgpalli ja lugeda. Lemmikbänd on 5ive. Taylor Swift on seksikas tüdruk. MSN: k2pik666@hotmail.com.

Kujundajad Reamees Mark Salumaa Ajateenistust alustasin staabi- ja sidepataljonis, kus läbisin SBK ja sideeriala kursuse. Enne ajateenistust töötasin meediaagentuuris Futu projektijuhi ja süsteemihalduse spetsialistina. Erialase hariduse olen omandanud Taanis multimeediumi disaini suunal. Teavituskeskuses olen kujundaja. Tegelen peamiselt Sõdurilehe küljendamisega. Võõras pole ka plakatite, brošüüride ja logode kujundamine. Kuna mulle sümpatiseerib impulsiivne ja kastist väljaspoole mõtlemise viis, siis sisustan suures osas ka oma vaba aega

loominguliste tegevustega nagu musitseerimine, joonistamine, pildistamine. Reamees Aleksander Seema Ütlen kohe ausalt ära, et olen kristlane. Seoses sellega olen pälvinud oma üksuses tiitli TKe kaplan. Tsiviilis olen töötanud aasta aega produtsendi juures saateid filmides ja monteerides. Vabal ajal meeldib tegeleda muusika salvestamise ja töötlusega. Nooremseersant Kaspar Triebstok Pärit Tallinnast. Ajateenistust alustasin õhutõrjes. Pärast SBKd oli võimalus tulla teavituskeskusesse, kuid soovisin enne kindlasti läbida NAKi. Seega algas minu töö TKes alles jaanuaris. Peamine ajend siia tulemises oli näha Eesti kaitseväest suuremat pilti. Spetsialiseerumist on vaja, kuid seda tehes palju muud peale enda väeosa ei koge. Siin seda muret pole. TKes olen kirjutaja/kujundaja. Palju aega kulub väljaõppele ning uue meeskonnaga kokku töötamisele.

Operaatorid/monteerijad Reamees Madis Peep Jõhvis sündinud ja IT kolledži viimasel kursusel õppiv tudengitaustaga ope-

raator/reporter. Teenistust alustasin Kuperjanovi jalaväepataljonis, kus läbisin SBK ning autojuhi erialakursuse. Osutusin õnnelikuks teavituskeskusse väljavalituks ning iga päev teen lugusid tuntud inimestest kaitseväes. Minul on võimalus salvestada üritusi ja inimesi, kuhu tavalised ajateenijad ei pääse. Reamees Rudolf Hüdse Olen Elvast pärit videohuviline ajateenija. Teenistust alustasin juulis Tapal suurtükiväest. Enne seda käisin 1,5 a Tartu TTÜs, õppisin maastikudisaini. Kuna seal läks elu liiga lilleliseks, jätsin eriala pooleli ja suundusin kaitseväkke, kus nüüd teen Sõdurilehele videolugusid. Reamees Jalmar Väin Olen pärit Tallinnast, enne ajateenistust töötasin 2 aastat Kanal2s videomonteerijana. SBK läbisin logistikapataljonis ning vahetult pärast seda kanti mind üle teavituskeskusesse, kus tegelen oma erialaga ning saan uut kogemust ka videooperaatorina. Varasema meedias töötamise kogemusega ja omandatud uute teadmistega meediasõduri kursustelt toodan tarbijale kõige kvaliteetsemaid videolugusid, mida minu oskused võimaldavad.

Fotograaﬁd

Reamees Richard Kuusk Olen teavituskeskuse fotograaf. Elanud olen ma Eestimaa igasugustes nurkades Tallinnast Tartuni ja Jõhvist Kuressaareni. Tegelenud olen samuti erinevate asjadega. Hiljuti lõpetasin ma Eesti kunstiakadeemia keraamika eriala, pärast seda astusin ma ka kohe ajateenistusse. Oma töös üritan ma kujundada laiema pildi kui tuhat sõna. Reamees Ruto Volmre Fotograafiaga hakkasin rohkem tegelema põhikooli lõpus, kui liitusin kooli multimeediumikursusega, kus pildistasin kõike alates aktustest kuni spordipäevani. Muuhulgas pildistasin ka kooli ajalehe Kresku jaoks. Teavituskeskuse olemasolust kuulsin oma riigikaitse õpetajalt, tänu sellele kandideerisin ajateenistuses ametile, millega ka tsiviilelus tegelesin. Reamees Andrii Vytvytskyi Algusest peale teenin aega staabi- ja sidepataljonis. Võib juhtuda, et teenistuse jooksul satub ka teie nägu või tegevus minu objektiivi ette. Et sellest teada saada, külastage meie pildigaleriid pildid.mil.ee. Tsiviilelus olen pillimees ja metroloog. SL

Sõdurileht TEAVITUSKESKUS Filtri tee 12 15007 Tallinn tel 717 2179 Peatoimetaja: reamees Karl Elias

Küljendajad: reamees Mark Salumaa, reamees Aleksander Seema, nooremseersant Kaspar Triebstok Keeletoimetaja: Kairi Vihman Toimetajad: reamees Marvel Riik, reamees Sten Juur, Sverre Lasn Fotograafid: reamees Richard Kuusk, reamees Ruto Volmre, reamees Andrii Vytvytskyi Operaatorid: reamees Rudolf Hüdse, reamees Madis Peep, reamees Jalmar Väin

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht

Sõdurileht

19. JAANUAR 2015

5. jaanuaril alustas ajateenistust ligi 300 kutsealust. Enamik neist asus rõõmsalt ajateenistusse vahipataljoni (pildil), kust värsked teenistujad kolivad märtsis uutesse Miinisadama kasarmutesse. Peale vahipataljoni sai uute ajateenijate võrra rikkamaks ka mereväebaas ja 1. jalaväebrigaad. Viimasesse asus vabatahtlikult aega teenima ka kuus neidu, kelle teeni-

miskohad on pioneeripataljonis ja õhutõrjepataljonis.

3. jaanuaril tähistati piduliku tseremooniaga 95. aasta möödumist Vabadussõja relvarahust. Relvarahu oli lävepakk Eesti iseseisvumisele, kuna kuu aega hiljem kirjutati alla Tartu rahulepingule.

2. jaanuaril andsid Ämari lennubaasis peetud tseremoonial Saksamaa Liitvabariigi õhuväelased Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi turvamise üle Hispaania õhuväelastele, kes sarnaselt sakslastega lendavad Eurofighter Typhoon hävitajatega. Tseremoonial tänas kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras Saksa õhuväelasi ja andis neile üle NATO Balti õhuturbe missiooni medalid. Saksamaa õhuväelased alustasid Ämaris teenistust septembri alguses ning sooritasid selle aja jooksul ligi 270 lendu.

3-4

Sõdurileht 19. JAANUAR 2015

Väärtused kui kaitseväe relv

Marju, 22

Miks on kohustuslik ajateenistus sinu arvates vajalik? Selleks, et poisid kodust välja läheks ja iseseisvamaks saaks. Mida annab ajateenistus noormehele? Kindlasti annab jõudu ja mõistust juurde ning natuke ka välimust. Kas ajateenistus peaks olema ka naistele kohustuslik? Ma arvan, et mitte. Kui, siis ainult vähesemal määral, kui meestel.

Liisa, 28

Miks on kohustuslik ajateenistus sinu arvates vajalik? Ilmselt see on vajalik arvestades praegust seisu – sõda võib alata iga hetk. Ajateenistusega oleme selleks valmistunud. Mida annab ajateenistus noormehele? Väga vajalikke oskuseid ja teadmisi. Kas ajateenistus peaks olema ka naistele kohustuslik? Ei usu, et peaks kohustuslik olema. Hea on, et saab vabatahtlikult ajateenistusse minna.

Angela, 22

Kas kohustuslik ajateenistus on sinu arvates vajalik? Võib-olla see teeb poisid veidi tugevamaks ja kuulekamaks. Ehk nad ei vingu pärast seda nii palju. Mida annab ajateenistus noormehele? Distsipliini. Samas minu arust see mõjub tervisele pigem halvasti. Kas ajateenistus peaks olema ka naistele kohustuslik? Kindlasti mitte.

FOTOD: RUDOLF HÜDSE

Ajalugu on täis näiteid, kuidas väiksearvuline, kuid kõrge moraali ja suure kaitsetahtega sõjavägi purustab mitmekordselt suurema ja paremini relvastatud armee. Eesti-suuruse riigi põhiülesanne lisaks kaitseväe varustamisele moodsate relvadega ongi hoida meie võitlejate moraal kõrge.

elle mõistmiseks, millel põhineb kaitsetahe, on kaitseväe sisemäärustiku eetikat käsitlevas osas välja toodud kuus põhiväärtust, millele toetudes saavad organisatsiooni liikmed oma käitumise ja hoiakutega kaasa aidata kaitseväe missioonile ning ühtekuuluvustunde ja usaldusväärsuse edendamisele. Loetletud väärtuste tuumani jõudmiseks korraldas pataljoni kaplan nooremleitnant Peeter Paenurm staabi- ja sidepataljonis allüksustega mõttetalgud kaitseväe eetika ja põhiväärtuste üle. Kokku võttis sellistest aruteludest osa ligi 300 tegevväelast ja ajateenijat. Käsitlemist leidnud põhiväärtused olid järgmised: Ausus. Seda isikuomadust võib

Meeskond on täpselt nii tugev kui tema nõrgim lüli.

mõõta nii aususega iseenda, aga ka teiste vastu. Oluliseks peetakse aususe eeskuju juhtkonnast kuni reasõdurini. Nõrga kohana selgus, miks vahel on kaitseväes raske olla aus – kui keegi oma eksimust tunnistab, järgneb sellele karistus. Vestlusringides leiti, et vaprus seostub eelkõige lahingutandriga. See ilmneb kriisiolukordades, rahuajal on raske vaprust hinnata. Hea ettevalmistus, väljaõpe, riskivalmidus ning usk oma tegemiste õigsusesse on kõik ajendid, mis võitleja vaprusel reaalses olukorras aitavad avalduda. Ustavus on eht-kaitseväelik põhiväärtus. See väljendub ustavuses Eestile, perele, tuttavatele. Leiti, et ustavuse allikas on isamaa-armastus, kuid see ei ole midagi sellist, mida saaks peale suruda. See algab kodusest kasvatusest, lasteaedadest-koolidest. Ustavust ei saa kasvatada retooriliste väljendite ja loosungitega, see peab sündima vastastikusest usaldusest. Koostöövalmidus on kaitseväe üks

loomulikest väärtustest, mille jaoks on oluline ühisosa tunnetamine, ühiste eesmärkide nimel töötamine. Koostöövalmidus on suurem, mida arusaadavamad on väärtused ja ülesanded ning nende vajalikkus. Asjatundlikkust iseloomustab erialane pädevus: hea väljaõpe, teadmised, oskused, kogemused ning see, kuidas neid kasutatakse. Toodi välja, et oluline on tunnetada end osana kaitseväe või pataljoni tervikust ja oma rollist sellest. Probleemina toodi välja tegevväelaste kiiret roteerumist ja inimeste nappust. Kui ametikohalt keegi mujale viiakse, on raske uut asjatundjat leida. Aruteluringides leiti, et kaitseväe avatus ühiskonnaga suurendab nendevahelist usaldust ja mõistmist. See tõstab kaitseväe populaarsust ning vähendab inimeste eelarvamusi kaitseväe suhtes. Samas peavad olema avatusel piirid, mis peavad kaitsma kaitseväe eesmärkide täideviimist. Lisaks selgus, et arutelude käigus põhi-

FOTO: KEIO RAAMAT väärtuste hulgast puudus selline määratlus nagu usaldus. Jõuti ühisele seisukohale, et usaldus on alluvate ja ülemate suhetes ülioluline ja see tuleks lisada põhiväärtuste hulka. Leiti, et need väärtused on välja toodud laiemalt läbi arutamata ning tundusid pealesurutuna. Sellisel kujul on nende järgi teenistujaid keeruline ning subjektiivne hinnata. Praegusel kujul on põhiväärtuste teema liiga loosunglik. Kuigi sisemäärustikus on eetika aluseid kirjeldades paberile pandud kuus isikuomadust, millel võitleja moraal põhineb, jäävad need seni sisuga täitmata, kuni kõik võitlejad neist erinevalt aru saavad. Et kõigil kaitseväe teenistujatel oleks kõrge moraal ning tunnetus eetikast, tuleks nendega arutledes leida need kõige õigemad väärtused, läbi mille organisatsiooni olemust mõtestada ning millele põhinedes luua terviklik ning ühte sammu astuv kaitsevägi. STEN JUUR

Vahipataljoni viimane aastapäev Rahumäel Presidendi kaardiväena tuntud vahipataljon tähistas 8. ja 9. jaanuaril 87. aastapäeva. Peamiselt sõjaväepolitsei ja esindusfunktsioonidega pataljoni jaoks jääb see viimaseks aastapäevaks vanas ja lagunenud Rahumäe tee linnakus.

raditsiooniliselt algas aastapäeva tähistamine 8. jaanuaril pärja asetamisega president Lennart Meri ning kunagise vahipataljoni teenistuja ja mullu lahkunud reservkapten Priit Ojapi hauale. Tähtpäeva puhul said vahipataljoni ajateenijad vaadata Tallinna tehnikaülikooli auditooriumis filmi „Detsembrikuumus“. Järgneval päeval toimus pidulik rivistus, kus pataljoniülem major Kaido Sirman julgustas ajateenijaid endale eesmärke püstitama, mitte lihtsalt ootama oma teenistuse viimast päeva. „Kasutage ära oma teadmisi ja oskusi ning õppige tundma patal-

joni võimalusi ja iseennast,“ ütles ta. Pärast pidulikku rivistust osalesid ajateenijad sportmängudel, kus võtsid mõõtu köieveos, aja peale veoauto lükkamises, teatevõistluses ja võrkpallis. Laskevõistlusel Männikul selgitasid osalejad juba kuuendat aastat välja vahipataljoni meistri 7,62 mm poolautomaatsest vintpüssist M-14 laskmises. Aastapäevapidustused kulmineerusid pataljoniülema vastuvõtuga.

Kolimiseks oli viimane aeg Kuigi vahipataljoni-nimeline üksus osales Eesti kaitsemisel juba Vabadussõja ajal, loetakse sõjavägede ülemjuhataja käskkirjaga 20. maist 1939 vahipataljoni sünnipäevaks 11. jaanuar 1928. Vahipataljon taasloodi 1. veebruaril 1993. aastal. Toona tegeles pataljon okupatsioonivägedelt üle võetud vanglates korra hoidmisega. Seoses endise Nõukogude Liidu sõjaväe viibimisega vastloodud Eesti vabariigi pinnal loodi ka sõjaväepolitsei kiirreageerimisrühm, mille ülesanne oli toimetada korda rikkunud nii Eesti kui ka Vene sõjaväelased arestimajja. Vahipataljoni Rahumäe tee linnakusse kolisid esimesed üksused 1993. aasta lõpus. Nüüdseks on ligi 400 mehest koosnev pataljon muutnud tuhandete rivisammudega riviplatsi niivõrd auklikuks ja kasarmud on nii lagunenud, et uus teenistuskompleks Miinisadamas tundub nagu puhkusepaik. „Kuigi kõigil on raske oma vanast

87aastase vahipataljoni vaprad mehed jätavad peagi hüvasti taamalasuva oma aja ära elanud vana kasarmuhoonega. FOTO: ANDRII VYTVYTSKYI kodus lahkuda, ootab vahipataljoni sõdureid Euroopa ja miks ka mitte maailma kõige parema vaatega renoveeritud ajalooline kasarmu Miinisadamas,“ ütles pidulikul rivistusel kaitseväe juhataja ja endine vahipataljoni ülem kindralmajor Riho Terras. Viisteist aastat tagasi, kui ta vahipataljoni ülema kohalt lahkus, oli linnakus kõik täpselt samasugune. Nüüd ootavad vahipataljoni ees märksa paremad teenistustingimused. Kõiki uuendusi ja töö mahtu kokku võttes luuakse vormiliselt justkui uus väeosa. Miinisadamas on kasarmuks spetsiaalselt vahipataljoni jaoks ümber ehitatud tsaariaegne miinitehas. Kasarmu on 320kohaline ja selle üldpind on 3500 ruutmeetrit. Lisaks uuele kasarmule, kuhu kolitakse

märtsis, valmib sügisel vastashoones asunud vanasse torpeedolattu sõdurite söökla. Sisulises mõttes jääb vahipataljon muidugi endiseks. Säilivad kaks peamist teenistusülesannet – väljaõpe ja tseremoniaalülesannete täitmine. Maha jääb kalliks saanud linnak ja hetkeseisuga paariks aastaks ka sõjaväepolitsei üksused ja meditsiinikeskus. Eelmise aasta augustist on vahipataljon sõjaväepolitsei ülema alluvuses ja tagalatoetust pakub mereväebaas. Teha on veel palju, kuid vahipataljoni peamine eesmärk ehk keskendumine põhiülesannete täitmisele on saavutatud, võttis pataljoniülem Kaido Sirman tulemusliku aasta kokku. KARL ELIAS

Sõdurileht 19. JAANUAR 2015

Sõjakoolis levib uudne spordiala Tartus paari aasta eest kvalifitseeritud treenerite käe all alustanud multifunktsionaalne treening CrossFit levib sõjakoolis nagu kulutuli. Grupitreening koondab mitu jõuvastupidavust arendavat harjutust ja on leidnud kasutust väga erineva taustaga sportlaste treenimisel.

eise maaväe põhikursuse kadettseersant Aleksandr Afanasjev on tegelenud CrossFiti treeningutega natuke üle aasta. Sügisel otsustas ta koondada väikese seltskonna oma kursusekaaslasi, kes samuti uudse spordiala vastu huvi tundsid, ning hakkas neid harjutusi ise samuti kaasa tegema. Seda, et uudne spordiala mõne kuuga nii palju huvilisi köidab, ei osanud ta aga ette näha. Alanud aastal alustatakse peale kõrgema sõjakooli matisaali treeninguid ka Tartu CrossFiti klubi saalis ja Aura veekeskuses. „Inimesed tahavad trenni teha, aga tundus, et paljudel ei ole ülevaadet, kuidas süstemaatiliselt treenida,“ kirjeldab kadettseersant Afanasjev koostreenimise algust. „Mõne jaoks on oluline, et saab alustada koos asjatundliku juhendajaga.“ Seni on Afanasjev viinud treeninguid läbi internetist leitavate materjalide põhjal. Lisaks on ta lihvinud oma teadmisi CrossFit Tartu klubi treenerite käe all. „Soov CrossFitis edasi areneda on suur ja lähiajal püüan saada ka treeneri kvalifikatsiooni.

6 9

Kursuse- ja koolikaaslasi treenides saan arendada nii ennast kui ka innustada sõpru trenni tegema,“ põhjendab Afanasjev treeninggrupi kokkupanemist. Kaheteistkümnest alustajast on nüüdseks rivis seitse treenijat, kellega on hiljem liitunud noorema kursuse kadetid ning trenni vastu tunneb huvi mitu inimest kaadrist. Kuna spetsiifilist varustust nappis, polnudki algul võimalik rohkem inimesi kaasata, kuid Afanasjevi sõnul lahendab uuest aastast kasutusele võetud Tartu CrossFiti klubi treeningsaal selle mure. Kuna CrossFit ei tähenda vaid jõutõstmist, saab nüüd ka Aura keskuses läbi viia kombineeritud kavaga ujumistrenne.

Trennis rutiini ei teki Üks treening kestab keskmiselt tund aega. See algab kümme minutit kestva soojendusega, kus venitatakse ja soojendatakse lihaseid, keskendudes eriti neile, mida trennis rakendama hakatakse. Järgneva kahekümne minuti jooksul proovitakse skill-osas läbi harjutused, mida treeningu lõppfaasis tegema hakatakse, näiteks kükid kangiga pea kohal, kätekõverdused käte või pea peal ja teised jõutõsteharjutused, mis nõuavad treeneri suuremat tähelepanu, et treenijad end valede võtete tõttu ei vigastaks.

CrossFit sai alguse eriüksuste ettevalmistuskavast ja seega sobib ideaalselt kõikidele kaitseväelaste. FOTO: ALEKSANDR AFANASJEV gomeetreid ja hüppenööre. Kadettseersant Afanasjevi sõnul sobib CrossFit ideaalselt kaitseväelastele, sest sai alguse eriüksuste ettevalmistuskavast, sobides neile, kes tahavad end nii üldfüüsiliselt kui ka moraalselt treenida. „WOD

Inimesed tahavad trenni teha, aga paljudel pole ülevaadet, kuidas süstemaatiliselt treenida. Sellele järgneb trenni põhiosa ehk WOD – Workout of the Day. See on kompleksharjutus, mis koosneb mitmest eri harjutusest, mida peab tegema kas teatud aja jooksul võimalikult suure korduste arvuga või vastupidi – tegema etteantud korduste arvu võimalikult kiiresti. Treening lõppeb lihaste venitamisega. „Vaatan treeningkava koostades, mis oli eelmisel treeningul puudulik ja milliseid lihaseid sel korral rohkem treenida võiks ning vastavalt sellele koostan uue WODi,“ ütleb Afanasjev. Mõni kava on lihtsam ja see viiakse läbi enamjaolt oma keharaskust kasutades, mõni on aga vägagi raske, kasutatakse kange, sangpomme, sõudeer-

ei treeni vaid lihaseid, vaid ka inimese tahtejõudu,“ iseloomustab kadettseersant harjutuste kõige intensiivsemat osa. „Harjutused nõuavad pingutust ja võib tekkida tahtmine treening lõpetada, aga sellevõrra on harjutuse sooritamise järel hea tunne, et ära tegin.“ Afanasjevi sõnul teeb talle treeneriameti kergemaks see, et on läbinud instruktorikursuse ja olnud rühmavanem. Ta on inimestega tegelenud ja tunde läbi viinud. Kõige väljakutsuvam on treeningut ja WODi süstemaatiliselt üles ehitada nii, et see lõpus vilja kannaks. Treenijate tase on erinev ja harjutuste õigete võtete omandamine nõuab järjepidevat kordamist ja

harjutamist. Kadettseersant Afanasjevi sõnul saavad CrossFiti harrastada kõik, olenemata füüsilisest vormist, vanusest ja soost. Oluline on valida endale mõistlikud raskused ja kasutada harjutuste sooritamisel õigeid võtteid. Vigastustest rääkides tuleb tõmmata kindel piir algajate ja professionaalide vahele. „Meil ei ole sellist taset nagu profisportlastel, kes selle alaga juba aastaid tegelenud on,“ sõnab Afanasjev. „Mina soovitan vigastuste vältimiseks kasutada kergemaid raskusi ja keskenduda harjutuste sooritamise kvaliteedile.“ Praeguseks on kadetid neli kuud koos treeninud ning grupp on alati koosnenud kaheksast kuni kaheteistkümnest inimesest. Afanasjevi sõnul on nende tase tõusnud märkimisväärselt. Mõni mees, kes on algusest peale kõigil treeningutel osalenud, oleks võimeline juba algajate klassis võistlustele minema. „Nende entusiasm trenni teha motiveerib ka mind väga palju,“ ütleb Afanasjev. „Meil on väga hea seltskond, millest ei taha välja jääda.“

Laura, 21

Miks on kohustuslik ajateenistus sinu arvates vajalik? Ma arvan, et noortel poistel pole midagi targemat teha. Mida annab ajateenistus noormehele? Häid lugusid, mida anekdoodiõhtutel edasi rääkida. Kas ajateenistus peaks olema ka naistele kohustuslik? Ei, kindlasti ei peaks. Ma olen vabatahtlikkuse poolt.

Liisa, 19

Miks on kohustuslik ajateenistus sinu arvates vajalik? See õpetab meestele distsipliini ja kohustust seista oma kodumaa eest. Mida annab ajateenistus noormehele? Kindlasti füüsilist tugevust. Kas ajateenistus peaks olema ka naistele kohustuslik? Ei, see peaks jääma pigem vabatahtlikuks.

Iti, 24

AVE EERMA KVÜÕA

8 4

3 2

6 2 8

3 3

1 5

Miks on kohustuslik ajateenistus sinu arvates vajalik? Kui mingis olukorras on mehi vaja, siis on nad olemas. Vabatahtlikuna oleks sõdureid liiga vähe. Mida annab ajateenistus noormehele? Ma arvan, et distsipliini. Kas ajateenistus peaks olema ka naistele kohustuslik? Ei, sest et mehed ja naised ei ole samasugused. See peaks jääma vabatahtlikuks.

5 FOTOD: RUDOLF HÜDSE

Sõdurileht

19. JAANUAR 2015

Saame tuttavaks Iisraeli kaitseväega, IDFiga (Israel Defence Force)

Olenemata nahavärvist, päritolust või ühiskondlikust positsioonist on kõik võrdsed. Usk ühendab juute. FOTO: WWW.IDFBLOG.COM

Väike Iisrael on loonud ühe maailma efektiivseima kaitseväestruktuuri, kus on mõeldud nii riigi julgeolekule, üksikvõitleja hüvedele kui ka kaitseväe rollile ühiskonnas. Kõik see kokku moodustab efektiivse sümbioosi.

israeli pindala on kõigest 20 770 km² (vrd Eestiga 45 227 km²) ja rahvaarv 8 296 400 miljonit. Keerulised suhted Araabia naabritega on Iisraeli saatnud riigi loomisest peale. Kui 14. mail 1948 kuulutati välja Iisraeli loomine, jäid pidustused lühikeseks. Juba järgmisel päeval ründasid naaberriigid Iisraeli ja konf liktid lähiriikidega pole siiani kadunud. Seetõttu on Iisrael võtnud hoiaku: riigi alused peavad olema tugevad. Kaitsevägi on neist kõige kesksem.

lähedalegi. Iisraeli aastakümnete pikkune püsimine on sellist suurt rahalist panustamist igati õigustanud. Iisrael pole sõdades tundnud kaotusemaitset ja pisike Iisrael ei saagi lubada endale ühtegi kaotust. Ühiskond tervikuna on kaitseväelt palju tagasi saanud. Suur osa Iisraeli majanduslikust edust ja Iisraeli riskikapitalist on seotud just kaitseväega. Iisrael panustab palju sõjatehnika tootmisele ja ekspordile: kaubeldakse relvade, laskemoona, raketisüsteemide ja soomusmasinatega. 2012. aastal oli Iisrael sõjatehnikat eksportivate riikide seas kuuendal kohal, tehes igal aastal 7,47 miljardi dollari väärtuses müügitehinguid. Märkimisväärne on Iisraeli suur ja kodumaine relvaarsenal. Kui Eesti taasiseseisvus, oli Iisrael põhimõtteliselt ainuke riik, kes oli nõus Eestile relvi müüma. Iisraeli tuntumad tooted on püstolkuulipilduja Uzi ja automaat Galil AR, lahingutankid Merkava ja uus bullpup -tüüpi automaatrelv TAR-21, mis loodetakse 2018. aastaks kätte anda igale Iisraeli jalaväelasele, ja ka kuulus nurga tagant laskmist võimaldav CornerShot. Ajateenijate käsutuses on kõige rohkem automaatpüsse M16. Muuhulgas väärib mainimist veel

Iisraeli kohustuslik ajateenistus aastal kordusõppustel, seetõttu on algab noortel üldjuhul kohe pärast nad heas vormis. Kokku 30 päeva keskkooli lõppu ja kestab meestel 3 kestvad kordusõppused jaotatakse terja naistel 2 aastat, kusjuures naistele vele aastale ja see annab võimaluse on võimaldatud 97% ulatuses olla ajateenijatele minna puhkusele. Iisraeli väiksus sunnib ressursse samadel ametikohtadel kui meestel. Iisraeli noortele annab ajateeIisraeli seersant teeb ära sama töö, nistus eeldused mis muidu kuulub kolonelleitnandile. iseseisvalt elus hakkama saamiseks. Ajateenijate rahaline toetus on võrreldav võimalikult otstarbekalt kasutama. Eestiga, jäädes kuus 100 € kanti. Ära Iisraeli kaitsevägi on hea inimestesellest ei ela ja ajateenijaid toetavad tundja, mistõttu kõikidele kutsealustele leitakse vastavalt nende võimetele rahaliselt vanemad. Hinnanguliselt astub igal aastal ja isikuomadustele kõige parem eriIisraeli ajateenistusse paarsada tuhat ala. Pärast väljaõpet suunatakse teeajateenijat. Reservväe suurus ulatub nistujad teenistusülesandeid täitma, poole miljoni sõdurini. Reservväe- kus erinevate probleemide lahendalased käivad kuni 50. eluaastani igal misel nõutakse teotahet ja loovust.

Üks ekstreemsemaid näiteid on 2006. aasta Liibanoni sõda, kus üks kahekümneaastane kopteripiloot otsustas kasutada kopteri tagumist rootorit lõikurina, et pääseda läbi tiheda põõsastiku haavatuni. Piloodi improvisatsioon oli riskantne, kuid edukas. Soodustades loovat lähenemist, aidatakse kaasa tulevaste ärimeeste võrsumisele, kes annaksid panuse Iisraeli majanduse arengusse. Iisraelis on välja arendatud mitmekülgne asendusteenistus neile, kes ei sobi tervislikel, usulistel või muudel põhjustel ajateenistusse. Näiteks võib insener osaleda relvatööstuses, teha ühiskondlikult kasulikku tööd või olla kaitseväe ürituste organiseerija. On võetud hoiak, et kõik peavad panustama ühel või teisel viisil riigi kaitsestruktuuridesse. Tänu kaitse-

Iisraeli neiud eeldavad, et mehed on ajateenistuse läbinud, muidu telefoninumbrit ei jagata. Kaitsevägi võimaldab rahvast igas olukorras kaitsta. Iisrael puhul on see suur vajadus, mitte ettevaatusabinõu nagu Eestis. Iisraeli ühiskond ja ka riik põhineb kaitseväel. SKPst läheb kaitseväe kasutusse 7%, 1984. aasta Palestiina konf likti ajal aga lausa 24%. Ükski arenenud riik ei küüni sellele ligi-

üks relv – inforelv, sest Iisraeli kaitsejõud pöörab suurt tähelepanu enda postitustele Facebookis ja Twitteris. Iisraeli armees on kõik võrdsed, ole sa juut, etiooplane, beduiin või isegi araablane, rääkimata ajateenijate sotsiaalsest või majanduslikust taustast. Niimoodi luuakse erinevate inimeste vahel ühtsustunne.

Sõdurid mängivad õppustel olukordi läbi täismahus. Iga edukas rünnak algab äkksööstuga.

FOTO: WWW.IDFBLOG.COM

Sõdurileht 19. JAANUAR 2015

väele püsib riik koos. Teenistusest keeldumise korral ootab Iisraeli kodanikku vanglakaristus ning, mis veelgi hullem, ühiskondlik hukkamõistmine.

Neid, kes teenistusest mööda hiilivad, tembeldatakse lontrusteks. Hilisemas elus on neil raske leida head palgatööd – rääkimata riigiteenistuses töö-

tamisest – ja ka elukaaslast. Iisraeli neiud eeldavad, et meesterahvad on teenistuskäigu läbinud. Kui pole, siis antakse neile korvi.

Merkava on Iisraeli lahingutank, mis on teenistuses alates 1979. aastast. Pildil on uusimad neljanda põlvkonna tankid. FOTO: WWW.IDFBLOG.COM

Iisraeli kodanikele on ajateenistus auküsimus ja riik võimaldab teenistust läbida isegi invaliididel – kurtidel ja vaegkuuljatel. Mõneti taaselustub siin I maailmasõja aegne kurioosum, kus näiteks kätetu abistas pimedaid veepumpajaid. Iisraeli kaitseväes on usaldus ja vastutus, mis antakse madalamates auastmetes teenijatele. Pole midagi erilist, kui Iisraeli seersant peab juhtima kogu kompanii tegevust. Sellest näitest tuleb esile ka Iisraeli armees ringlev käibetõde, et üks Iisraeli armee seersant teeb ära sama töö, mis tavaliselt kuulub kolonelleitnandile. Tähelepanuväärne on ka Iisraeli kaitseväe üldine suhtlemisviis. On teada juhtumeid, kus reamees pole oma kolme kümne teenistusaasta juures kordagi andnud kellelegi au, rääkimata teie-vormi kasutamisest.

Võib juhtuda, et kui kõrgemas auastmes tegevväelane osutub ebakompetentseks, hääletatakse madalamates auaastmetes olevate poolt ametikohalt minema. See ei tähenda, et Iisraeli kaitseväes käsku ei täideta, vaid igaühel on õigus kahelda käsu mõistlikkuses, mistõttu pole midagi imestada, et Iisraeli kaitseväe mentaliteet näeb ette „institutsionaliseeritud allumatust“. Ülematele vastuvaidlemine ja nende autoriteedi küsitavaks pidamine on lausa soovitatav. Kuigi geograaf iliselt lahutab Eestit ja Iisraeli paar tuhat kilomeetrit, siis kaitseväe mõttes on Iisrael hea näide sellest, et ka väike riik suudab olla sõjaliselt võimas, kui kõik kaitseväe ressursid on riigi kasuks õigesti tööle pandud. MARVEL RIIK

Militaarelu väikestes piltides

Raamat sõduritarkusest: eesliinil sõdimisest: „Kes ees, see pees.“ FOTO: PRIIT PÕHJALA

Priit Põhjala „Militaarsed miniatuurid“ on teatmik sõdurile. Teenistusest on maalitud muhedad väikesed pildid. Värskendavad ja huumoririkkad lühipalad annavad mõtlemisainet nii verivärskele nekrutile kui ka nooremallohvitserile.

lmunud on palju memuaare ajateenistusest. Näib, et drilliseersandid on teinud tublit tööd. Reservarmeesse arvatud mehed tahavad oma ajateenistuse koge-

must psühholoogiliselt lahata. Selline teraapiavorm on igati teretulnud. Kuid kas siin pole midagi valesti? Põhjala tõdeb: „Imelik, kui paljud inimesed kalduvad oma sõdurielu meenutades paljusõnalisusse, kui tegelikult õpetatakse sõjaväes pikka lora mitte sallima“ (lk 159). Reamees Põhjala, kes teenis 2001.– 2002. aastani Kalevi üksik-jalaväepataljonis ja oli ametilt kuulipildur, on oma „Militaarsete miniatuuridega“ väga hästi tabanud ajateenistuse olemust. Lühipalad teenistusest on edasi antud kaitseväelasliku otsekohesusega: „Au sees on väljenduse ökonoomsus ja lakooniline stiil, jutule eelistatakse tegusid. Sõdurikeeli: vähem möla, pikem samm“ (lk 159). Muidugi pole sealjuures unustatud naljakust. Huumorit on vaja, vastasel juhul läheb sõdur hulluks või hakkab süngeid mõtteid mõlgutama. „Esimene sõdur, kes raskuste üle naerda ei osanud, pani endale minöörikursusel suhu plahvatava miinisütiku“ (lk 109). Üks raamatu suur väärtus on selle keeleline viimistletus. Kaitseväest on lihtne kirjutada igavalt, kasutades ohtralt ametlikke termineid ja värvituid kirjeldusi, ning peagi ongi lugeja huvi kaotanud. Seda kõike saab aga esitada ka mahlakalt, vaimukalt ja kaasahaaravalt. Põhjala just seesugune, filigraanne tekst on lausa kadestusväärne. Võtame näiteks leitnandi ja reamehe arusaama õppusest (lk 101–103) või sõduriparfüümid (lk 149–150). Raamat võiks olla sütik teistele ajateenijatele. Stiil on igati eeskujuks: lühidus, konkreetsus ja tükike vaimukust – just selline on õige sõduri kõnemaneer. Miks mitte ka mälestused? „ Ja nii see sõdur muudkui valetab endale, maalides halli ja koledat tegelikkust sõna sõna haaval ilusamaks ja värvilisemaks ja naljakamaks“ (lk 17). MARVEL RIIK

Saatke humoorikaid lugusid ja juhtumisi enda ajateenistusest aadressil

sodurileht@mil.ee

Parimale auhind

Väljavõtteid raamatust Värbamisreklaame (lk 52) Noortega samastuda püüdev: „Jou! Mis jõllad, mingi pedekas oled vä? Tšekka parem sõjaväkke. Tasuta staffi saab ja lihast tuunida ja plxid on pöördes! Ei usu vä? Mine p...i, tle vaata, noh!“ Karjäärihimule apelleeriv: „Täna reamees, homme kindral. Liitu kaitseväega!“ Sekundaarset sihtrühma mõjutav: „Kas oled väsinud põrandal vedelevast mustast pesust? Kas oled väsinud tühjakssöödud külmkapist? Kas oled väsinud andmisest midagi vastu saamata? Võta kaheksa kuud puhkust – saada poeg sõjaväkke!“

Zoosemiootika (lk 119) Paljude militaristlike riikide, sõjavägede ja väeüksuste vappi ilustab tunnusloom, enamasti lõvi, karu või kotkas, vahel ratsu või metskult – igal juhul mõni majesteetlik olevus, keda seostatakse viivitamatult julguse ja jõu ja kiiruse ja muude sõjategevuses hädatarvilike omadustega. Loomariigi mitmekesisust silmas pidades on militaarsete tootemloomade galerii üllatavalt ahas. Paljud liigid, kes samuti vääriksid austavat kohta vähemasti mõne pisema väeüksuse vapil, on ebaõiglaselt varju jäänud. Näiteks ... rott (Rattus). Elab karjas – nagu sõdur. Sööb palju, hädavajadusel ükskõik mida – nagu sõdur. Kohaneb igasuguste oludega – nagu sõdur. Ja teda hävitatakse massiliselt – nagu sõdureid.

Kiri kodust (lk 59) Sõdur ootab alati kirja kodust. Ootab hoolimata asjaolust, et kirja enda valdusse saamine, kui see on kord väeossa jõudnud, ei ole lihtne – vähemalt siis, kui sa oled veel noorsõdur. Nimelt peab noorsõdur kirja kättesaamiseks tegema niipalju kätekõverdusi, kuipalju on ümbrikul tähti. Seega on suur vahe, kas su nimi on Jaan Oks või Aleksandr Skorohodov või Hubert Blaine Wolfeschlegelsteinhausenbergerdorff. Tähti loendades võetakse arvesse ka tähed margil ja templil. Koduseid tuleb sõjaväe postiseaduse iseärasustest teavitada võimalikult kiiresti, et ei juhtuks samamoodi nagu ühel noorsõduril. Ta sai kirja oma emalt, kes oli ümbrikule kleepinud Tartu rahu aastapäeva margi lõiguga rahulepingust. Poeg pidi ema kirja kättesaamiseks tegema üle viiesaja kätekõverduse. Kiri ise ei olnud pikk: „Pojake, teen lühidalt. Miisu suri eile öösi. Loodan, et sind ei sunnita selles koledas kohas liiga palju kätekõverdusi tegema. Ema.“

Väärtkirjandus (lk 153) „Kalevipoja“ tekstikriitiline väljaanne kommentaaride ja muude lisadega (Eesti Riiklik Kirjastus, 1961; 512 lk, 18 x 22 cm, 1,4 kg) on tõhus külmrelv, millega käsitsivõitluses vaenlasele äsada – aga ikka „servitie“. „Eesti õigekeelsussõnaraamat“ (Eesti Keele Sihtasutus, 2013; 1224 lk, 17 x 24 cm, 1,8 kg) sobib hästi vaenlase täägitorgete tõrjumiseks. Samuti vähendab see relvapära löögijõudu. „Suur maailma atlas“ (Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005; 286 lk, 23 x 30 cm, 1,6 kg) on aga hea abivahend kuulipilduja harkjala toestamiseks ebatasasel pinnal.

Sõdurileht 19. JAANUAR 2015

VS.

STaabi- ja sidepataljon

Viru JalaväepatalJON

„Sõdur vs. sõdur” Seekordses Sõdurilehes on vastamisi staabi- ja sidepataljoni ja Viru jalaväepataljoni võitlejad. Küsitleme neid ja hindame vastuseid. Kes kaitseväelaslikumalt ja huvitavamalt vastab, saab rohkem punkte.

rms Taavi Oja

300 ja varuga; 67.

Rms Mihkel Pari

300; oleneb päevast (48)

240 peaks olema; 48.

Milline on sinu kõige eredam mälestus SBKst?

Ühispildid oma jaoga.

Mida sa tegid viimasel päeval enne ajateenistust?

Täie rauaga puhkus.

Kas ja millised sõnad on sulle külge jäänud ajateenistusest?

Nime hüüdmisel: „mina“, „aii pudi“, „just nii“.

Sõin koduküpsetatuid pannkooke, mida kaitseväes ei näe!

Trenni.

„vabba aeg“

„Mjiiiiiinaaaa“

DAF YBZ 3300 koos Browninguga.

Kõik lõugavad :)

See, et load ei sõida.

Snickersit, mille pakendi ümber on linnaluba!

Täissuitsuvorsti ja spordijoogipulbrit.

Mida tahaksid näha kaitseväelase toidupakkides?

Milline on kõige meeldejäävaim karistus sinu ajateenistuse jooksul?

Üks reamees sai üle 50 tunni moppi lükata.

Puksiirile tuleb panna ohutuled peale.

2 2

Viimase üldfüüsilise testi tulemus; mitu kätekõverdust suudad teha minutiga?

Teine metsalaager, kui pool rühma ei viitsinud kaevikusse joosta ja magas häire ajal edasi.

Metsalaager, kus öö jooksul tehti 11 OT viga ja kaader ei pidanud ühtegi häiret tegema.

DAF YBZ 3300

Relvaga 100 m madalroomamist.

Hea!

rms Mihkel Keldoja

rms Vallo Aasa

Millise relva taga tunneksid ennast kõige turvalisemalt? Mis on kõige ägedam asi Eesti kaitseväes?

Mis tunde tekitavad sinus naisajateeenijad?

2 1

Galil.

Midagi eriti „ägedat“ ei olegi.

Pastatooteid mmmm ... Karistust pole saanud, aga olen pidanud luuletuse kirjutama kui midagi valesti olen teinud. Puhta hullud, et oma aega sisustavad KVs, edu neile.

0 0 0 1

289 punkti; 95.

Metsalaagri viimane öö püstkaevikus. Kuulasin vanemate hoolitsevat ja poputavat juttu. „Ja mis siis?“, „Suurepärakuline“, „Gardaanid“, „Just nii!“ Javelin – lased ära ja tõmbad kohe uttu. Kaader, kellega oled kokku sattunud. Ühised kogemused. Nutella, sai ja külm piim. Näidend teemal „päevniku öine elu“. Oleks huvitav teenida koos naisteenijatega. Seni pole võimalust olnud. Küll siis ka tunded tekivad.

Punkte kokku

VÕITIS

5 Saada ristsõna lahendussõna* aadressil Sõdurileht, staabi- ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee. NB! Ära unusta märkida oma auastet, nime, väeosa ja ristsõna numbrit (numbri leiad ristsõna nurgast)!

Ristsõna nr 120 õige lahendussõna oli KUULIRAHE Termose võitis reamees Kalver Kahl

Staabi- ja sidepataljon

Kuperjanovi jalaväepataljonist. * Arvutite kasutamine on väeosades reguleeritud vastavalt väeosa sisekorrale. Tavakirjade eest tuleb tasuda vastavalt Eesti Post ASi hinnakirjale.

0 0 1 2 1 1 1 2 2

Disaini Eesti kaitseväe sõjalaev.