2. veebruar 2015 by Sõdurileht

Täpsuslaskurid lahingus

Kus luurajad on? Ei tea, pole näinud. 4

Häire lõpp! Laev mereklaariks. 5

Ajateenistus Türgi moodi 6

SÕDURILEHT 2. veebruar 2015, ISSN 1736-3411

Utria dessant on Eestis ainuke militaarvõistlus, kus kasutatakse suuski. Hea ilma tõttu läks sellel aastal eriti libedalt.

änavust 17. Utria dessanti alustas rekordiliselt 28 meeskonda, sh üks meeskond Soomest. Võistlus algas ilma erilise sissejuhatuseta: öö hakul tuli vallutada Kiviõli tuhamägi. Mäe tippu ronimine andis kõigile osalejatele mõista ülejäänud rännaku olemusest – järgmised kolm ööd ja päeva ei ole kerged. Võistlejaid ootas ees ligikaudu 130 km Ida-Virumaa talvistes metsades. Teel tuli täita erinevad sõjaelulisi ülesandeid nagu täpsuslaskmine, esmaabi andmine, kuulipilduja kokku panemine, side- ja luureoskuste näitamine ning pantvangi vabastamine kaevanduses. Paljude osaliste jaoks oli see esimene Utria dessandi kogemus, kuid tahtejõudu oli uutel samapalju kui vanadel. Uurides meeskondadelt, milline on eelistatav taktika rännaku läbimiseks, oli levinum vastus ühtlase tempo hoidmine ja otsus võtta rännakut rahulikult, et kiiresti ära

FOTO: ANDRII VYTVYTSKYI

UTRIA DESSANT 2015 ei väsiks. Samas rääkis meeste pilk ning kärsitu olek teist juttu – ootusärevus ja kihk rajale minna panid õhu adrenaliinist värisema. Seetõttu ei ole ime, et stardivile kõlades paljud meeskonnad sõjahüüete ja ergutuste saatel otse mäkke jooksid, kuigi juba tipus oma entusiasmi kirusid ning õhku ahmides hinge järele ootasid. Järgmised katsumused ei lasknud end kaua oodata. Pärast terve öö kestnud matkamist ootas varahommikul meeskondi järgmine ülesanne – mineeritud kaevandusest tuli päästa pantvang. Koopas pealampide valguses liikumise muutsid elutruumaks pimedusest kostuvad kuulipildujavalangud ning hädasolija appikarjed. Samasugused võtted olid kasutuses meditsiinipunktis, kus vaenlase tule alt pidi haavatuid ohutusse kohta transportima ning neile seal esmaabi andma. Sellised pulssitõstvad ülesanded andsid meestele lisamotivatsiooni läbimaks pikki ja üksluiseid suusaetappe.

Utria dessant meenutab 1919. aastat, mil 400 Eesti merejalaväelast ja 600 soome vabatahtlikku võitlejat tegid 17. jaanuaril dessandi Utria randa. Manööver oli edukas ning lõi eeldused Narva vabastamiseks punavägede võimu alt.

Lisaks planeeritud punktidele pidid meeskonnad olema ettevaatlikud vaenlase vastutegevuse tõttu. Osadel meeskondadel tuli silmitsi seista ka teavituskeskuse reporterimeeskonnaga. Kontaktil emma-kummaga oli meeskondade esimene reaktsioon trajektoori muuta või varjuda metsa. Neid, kellele meediasõdurid suutsid selgitada, et ei soovita halba, ootas ees väike meediaproov intervjuu näol ning kangelaslik poseerimine lumise metsa taustal. Utria dessandi üks tähtis faktor oli ettevalmistus. Temperatuur kõikus võistluse jooksul plussist miinusesse ja tagasi. Rahulik ilm vaheldus tormi ja tuisuga. Seetõttu oli oluline, et võistlejad oleks riietatud kihiliselt ja saaksid vastavalt ülesandele riideid lisada või ära võtta. Lisaks kohustuslikule varustusele olid igal osalejal seljakotis erinevad energiapulbrid ja -batoonid, mis pikkade rännakute ja ülesannete juures olid asendamatud jõuallikad.

Utria dessandi korraldamine on mitmes mõttes oluline. Esiteks austatakse sellega ajalugu ning mälestatakse toonase kapteni Johan Pitka juhitud dessanti. Teisalt arendab see inimeste kaitsetahet ja -võimet seisukohast arendav ning pakub uusi kogemusi. Üritusel on oluline ka võistlusmoment, mis mehed pingutama paneb – kes on kõige kiirem, kõige tugevam, kõige osavam. Neljandaks on dessant ka regionaalpoliitiliselt oluline, sest hoiab kaitsejõud piirkonnas elavate inimeste jaoks pildil. Üritused nagu Utria dessant näitavad, kui valmis ja motiveeritud on eestlased oma maa eest seisma ning selle kaitsmise nimel vaeva nägema. 17. Utria dessandi võitis Scoutspataljoni I meeskond, teisele kohale tuli Kaitseliidu Tallinna maleva Põhja kompanii I võistkond ning kolmandaks Kaitseliidu Tartu maleva II võistkond. STEN JUUR

Sõdurileht 2. VEEBRUAR 2015

JUHTKIRI Pole olemas halba ilma, on vaid vale riietus! Märkamatult on aasta esimene kuu läbi saanud. Tasapisi on aeg hakata reservipumpasid tegema. Vastlakuu on saabunud, kuid sellel aastal ei võistle me, kes laseb pikima liu. Jõud tuleb suunata väljaõppele, et Siil tuleks võimas ja okkad oleksid teravad. Paljudele on soe kasarmutuba isegi kauge unistus. Käimas on taktika baaskur-

sus, kus sõdurid õpivad talvises metsas ennast säästmata õiget sõda pidama. Ilmad on külmad ja tervist on vaja hoida. Hoolitsege enda hügieeni ja tervise eest. Pange selga vastav riietus. Seekordne Sõdurileht kirjeldabki sõdurite eluolu. Räägime aspirantide täpsuslaskurite kursusest ja kaitseväe ühendatud õppeasutuste luurekursusest. Juttu tuleb mereväelaste jaoks tavapärastest, kuid teistele uudsetest õppustest miinijahtijal Ugandi. Kuna tehnika võidukäik on jõudnud pea kõigi taskutesse

ja nutitelefonide kasutamine on mõnes pataljonis piirangutega lubatud, anname lugejatele mõne nipi sõjaliste rakendusprogrammide näol. Nagu kõik muu, vajab ka kaitseväe tehnika alati uuendust. Praeguse aasta jooksul jõuab õhuväe kasutusse kaks transpordilennukit Sherpa C23B+, mis vahetavad välja nõukogudeaegsed moosiriiulid. Hollandlased toovad Eesti pinnale lõpuks esimesed jalaväe lahingumasinad CV90. Saame näha, milleks need võimelised on.

Soovime edu uuele Ameerika Ühendriikidest saabunud soomusüksuse koosseisule, kelle jalad tänu „Prillitoosi“ vaatajate kootud villastele sokkidele nüüd soojas on. Ukrainas jätkuvate keeruliste sündmuste tõttu on üksuse siinviibimine nende jaoks külmal maal vajalik. Peagi õpivad nad meie sõdurite eeskujul, et pole olemas halba ilma, on vaid vale riietus. Seda rahvatarkust teavad kindlasti Scoutspataljoni sõdurid, kes hiljuti tähistasid Pikksaare lahingu 96. aastapäeva.

Scoutspataljoni eelkäijad pidasid hiilgavaima lahingu 1919. aastal Pikksaare jaama pärast. Rünnakus sai vaid 47meheline Scoutspataljoni grupp jagu 524 punasõdurist, kes jaama kaitsesid. Kindlasti ei jää praegused hea väljaõppega Eesti võitlejad vabariigi algusaegade Scoutspataljonile alla.

KARL ELIAS

reamees

Sõdurilehe peatoimetaja

Lahingutegevus täpsustules Ajateenijad, kes on lahingukoolis aspirandikursusel, said teada ja tunda, kes on ja mis rolli täidab rühmakoosseisus täpsuslaskur. Reservrühmaülematele tehti asi puust ja punaseks selgeks.

n karge pärastlõunane aeg. Nähtavus on hea, taevas on selge ja päevavalgust veel küllaga. Kuskil Võru metsasihtidel liigub rühm võitlejaid kolme Unimogiga. Sõidukitel istuvad lahinguvarustuses värsked aspirantuuri kursuslased. Lahingukool, kuhu kõik aspirandid on kokku kutsutud, avab oma väljaõppega ajateenijatele lahingutegevuse uusi tahke. Seekord oli esmakordselt kavas tutvustada ajateenijatest rühmaülematele täpsuslaskuri rolli rühmas. Liikudes Unimogidega sihtpunktide vahet, pesitseb kuskil puu all

kiiresti Unimogi kõrvale puude ja noorte, puusadeni ulatuvate kuuskede keskele, et mitte vaenlase tule alla jääda. Ka teistel Unimogidel olevad võitlejad jalastuvad ja varjuvad. Lahingutegevus on alanud. Järgmine samm on olukorra analüüsimine: kes kust laseb ja kuidas vaenlase tuli likvideerida. Tegu on lahingukooli esimese ajateenijatest reservrühmaülematele suunatud täpsuslaskuri õppusega, kus antakse aimu, kuidas liikuda ja käituda varjatud täpsustule all. Selles intsidendis varjas snaiper enda tegevust kuulipilduja tules. Sõjapidamisviisidega tuleb kursis olla. Seda on vaja, et osata paremini hinnata vaenlase tegevust ja mõtlemist. Samas on täpsuslaskuril oma optilise sihikuga suurem võimekus jälgida ja mõjutada vaenlase tegevust. Täpsuslaskurit ei tohi segamini ajada snaipriga. Need on erinevad ametid. Snaipri väljaõpe, rääkimata tema relvastusest, positsioonivalikust ja ülesannetest on väga spetsiifiline. Ta ei kuulu rühmastruktuuri, pigem on tegu individuaalse üksusega. Snaiper on kui trühvel, keda on väga raske leida maastiku katte alt, sügavikust, kuhu ta endale laskepositsiooni loob. Arvestades lahingutegevuse müra ja segadust

Kolonnis liikuvad Unimogid suunduvad metsa. Kusagil varitseb vaenlane, kelle käsutuses on kuulipilduja MG-3 ja täpsuslaskur. vaenlane, kelle käsutuses on kuulipilduja MG-3 ja täpsuslaskur. Aspirantidele, kes kehastavad tavalist rühma koosseisu, on edastatud info, et vaenlast nende liikumispiirkonnas ei ole. Kuid lahingukoldes ringi liikudes tuleb alati valvas olla. 40meetriste vahedega kolonnis liikuvad Unimogid suunduvad sügavamale metsa. Vaenlasele on Unimogide marsruut teada. Ta on rünnaku koha, aja ja ka mooduse välja valinud. Kõik on paigas. Oodatakse veel sobivat hetke, tabamaks Unimogidel liikuvaid võitlejaid võimalikult ootamatult. Esimene Unimog sooritab vasakpöörde. Vaenlane lubab veoautol selle lõpetada ning avab seejärel kuulipildurist ja täpsusrelvast tule. Kõigepealt tehakse võitlusvõimetuks Unimogi kuulipildur, kes vööst saadik selle katusel seisab. Teisena haavatakse juhti, takistades ülejäänud rühma liikumist. Nüüd tuleb kõikidel aspirantidel jalastuda ja varjuda võimalikult

on vaid treenitud meeled võimelised leidma snaipri asupaika. Täpsuslaskur aga ei kasuta snaiprirelvastust. Tema relv on põhimõtteliselt sama, mida iga teine võitleja kasutab ehk AK-4 või Galil. Ajateenija igapäevasele automaatrelvale on lisatud mõned snaipripüssile omased elemend id, eesotsas optiline sihik. Seeläbi paraneb

Sõdurileht TEAVITUSKESKUS Filtri tee 12 15007 Tallinn tel 717 2179 Peatoimetaja: reamees Karl Elias

FOTO: RUTO VOLMRE

GRAAFIKA: MARK SALUMAA

laskmisefektiivsus, kuid mitte laskmisulatus. Suurim erinevus peale tehnika on see, et täpsuslaskur kuulub rühmakoosseisu ega tegutse ilma jaota. Snaiprit ja täpsuslaskurit omakorda ühendab jällegi see, et mõlemad üritavad võimalikult väikese moona kuluga teha võimalikult palju kahju. Meenutagem meie põhjanaabrit Simo Häyhät (1905– 2002), kes tekitas vaenlasele suurt kahju Talvesõjas (1939–1940). Umbes saja päevaga suutis ta enda vintpüssiga Mossin-Nagant mudel 28-30 likvideerida üle 500 vaenlase võitleja.

avastada ja likvideerida. Kas tegu on lihtsalt laskuriga, kellel veab või on ta väljaõppinud täpsuslaskur või snaiper? Samas keskenduti sellele, kuidas osata kasutada enda täpsuslaskurit. Igal jaol oli oma täpsuslaskur, kes lahingutegevuse algamisel eraldus ülejäänud jaost, et eralduda suuremast sagimisest ja leida endale sobilik laskepositsioon. Lisaks sellele andis väljaõpe aimu, kui keeruline on näiteks orienteeruda lahingutegevuses, hoida selles sidet ja kuidas vigastatud kaasvõitleja laskesektorist ära toimetada, ilma et koosseis veelgi hõreneks. Enamikel juhtudel täpsuslaskur haavab vaenlase võitlejaid lahinguväljal, et teisi varjest välja meelitada. Läbimängitud intsidendi juures kasutati sellist lähenemist esimese Unimogi autojuhi peal, keda haavati,

jalaväelasena, kes kükitab metsa ääres. Tegu on maskeeritud ja peidetud indiviidiga, kes valib väga hoolikalt oma käike. Intsidendi lõpetamine võttis aega orienteerivalt tund. Selle ajaga määrati kindlaks ja likvideeriti kuulipilduri tuli, mis suuresti olenes esimese jao täpsuslaskuri tegevusest, ning avastati, et peale kuulipilduri on kuskil kuuskede vahel peidus veel täpsuslaskur. Nooremseersant Tambet Aru (Kuperjanovi jalaväepataljon) andis aktsioonile tugeva hinde: „Intsident näitas, et kui vaenlasel on efektiivne tuli ja meil pole sidet, on väga raske tegutseda. Kuid siiski, kogu üritusele võiks viiepallisüsteemis anda tubli nelja.“ Ajateenijad saavad oma lahingu- ja taktikalisi teadmisi kasutada pärast

Täpsuslaskur ei tegutse tavapärase jalaväelasena. Tegu on maskeeritud ja peidetud indiviidiga, kes valib oma käike hoolikalt. Soor itusega teenis Häyhä hüüdnime Valge Surm. Lahingukooli korraldatud väljaõppe peamine eesmärk on aspirantidele anda kogemust, kuidas varjatud tuld

sundides jagu ennast eksponeerima. Väljaõppe lõpuks eeldatakse, et tulevased reservrühmaülemad oskavad kõikidele mainitud nüanssidele tähelepanu juhtida. On vaja teadvustada, et vaenlase täpsuslaskur ei tegutse tavapärase

Küljendajad: reamees Mark Salumaa, reamees Aleksander Seema, nooremseersant Kaspar Triebstok Keeletoimetaja: Kairi Vihman Toimetajad: reamees Marvel Riik, reamees Sten Juur, Sverre Lasn Fotograafid: reamees Richard Kuusk, reamees Ruto Volmre, reamees Andrii Vytvytskyi Operaatorid: reamees Rudolf Hüdse, reamees Madis Peep, reamees Jalmar Väin

aspirantide kursuse lõpetamist, kui nad lähevad tagasi koduväeossa ja viivad enda rühma kevadisele suurõppusele. MARVEL RIIK

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht

Sõdurileht

2. VEEBRUAR 2015

1 1

4 4

27. jaanuaril avati Tõikamäel Otepää vallas õhuseire radar. Radaripost on valminud koostöös Soome kaitseministeeriumiga, koos telliti 2009. aastal Prantsuse ettevõttelt kaks Ground Master 403 radarit. Nendest esimene püstitati 2013. aastal Muhu saarele.

Ida-Virumaal 14.–17. jaanuaril toimunud Utria dessandi puhul oli tegu ennekõike võistlusega parima koha pärast. Pingutamine ja õige teekonna valik on väga oluline. See säästab nii aega kui ka jõudu, mis on eriti oluline pika retke puhul. Kui meeskond suusatas osavalt ja kohe õiget trajektoori mööda, jäi neil piisavalt aega enne järgmist ülesannet puhata.

Radar on võimeline avastama õhusõidukeid kuni 470 kilomeetri kauguselt ja kuni 30 kilomeetri kõrguselt. Oma võimekusest hoolimata on radar väga mobiilne. Vajadus on sellega võimalik töötada ka maastikult. Lõuna- ja IdaEesti õhuseire parandamine pikendab eelhoiatusaega ning annab kindlama ülevaate ka tsiviillennundusest. „Linti“ lõikasid kindralmajor Riho Terras, kaitseminister Sven Mikser, kindralleitnant Arto Räty ja radariposti ülem leitnant Kalle Oruaas.

5 3

14. jaanuaril toimus Sirgala harjutusalal Kalevi jalaväepataljoni soomukijuhtide ja sihturite laske- ja taktikaõppused. Soomukid olid SISU XA180, rahvakeeles Pasi, mille relvastuse juurde kuulub 12,7 mm kaliibriga Browning M2. Kalevi jalaväepataljoni võitlejad harjutasid maasihtmärkide hävitamist raskekuulipildurist. Mängiti läbi ka soomukite omavaheline toetus ja liikumine, juhi ja sihturi koostöö ning lihviti laskeoskusi. Et laskmised toimusid terve päeva, said mehed parandada oma täpsust ka hämaras. Ajateenijate sõnul lasti

ligikaudu 50 000 padrunit. Harjutust viis läbi Kalevi jalaväepataljoni tegevväelased.

ETV saade „Prillitoos“ pöördus Ameerika suursaadiku Jeffrey D. Levine’i poole mõttega kinkida Ameerika sõduritele jõuludeks Eesti villased kindad ja käpikud. Kingitused valmistasid „Prillitoosi“ saate vaatajad. Jõuludel aga liitlasväed roteruusid, mistõttu otsustati käsitööd anda tervituskingitusena uutele tulijatele jaanuarikuus. Ameerika sõdurid hindasid eestlaste hoolivat žesti väga.

Sõdurileht 2. VEEBRUAR 2015

Triin

Miks on ajateenistust vaja? Kui sõda peaks Eestisse tulema, on hea teada, et mehed kaitsevad meid. Mida annab ajateenistus noormehele? Tugevust ja iseseisvust. Paljud poisid on istuvad liiga palju arvutite taga, see aitab kasvada meheks ning õppida riiki kaitsma. Kas sinu poisssõber peaks läbima ajateenistuse? Jah, see on loomulik ja normaalne osa inimese elust.

Nancy

Mida annab ajateenistus noormehele? Nad pannakse ebamugavatesse olukordadesse, mis kasvatavad ja aitavad muuta neid täiskasvanumaks. Mis on käsk? Käsk on see, kui oled kohustatud midagi tegema ilma kompromissideta.

Karmen

Miks on ajateenistust vaja? Inimesed, kes on käinud ajateenistuses, on pärast selle läbimist natukene normaalsemad. Mis annab ajateenistus noormehele? Kogemuse, kuidas voodit kiiresti ära teha. Mis on käsk? Kohustus, mida pead järgima. Nancy ja Triin on The Living Room Cafe tudengikohviku klienditeenindajad. The Living Room Cafe tudengikohvik: Me oleme tänulikud ajateenijatele, kes teenivad meie riiki. Tänutäheks saavad kõik vormis ajateenijad meie juurest tasuta kohvi ja tudengihindadega kõike muud. Asume Pärnu mnt 9, Tallinn. facebook.com/thelivingroomstudentcafe

FOTOD: RUTO VOLMRE

Eesti õhuvägi saab uued tiivad

Õhuväes seni kasutuses olnud väsinud An-2 lennukid lähevad peagi teenitud puhkusele. An-id vahetavad välja USA maavägede kingitavad kasutatud transpordilennukid Sherpa C-23B+.

eal lapsel mitu nime. Annuškaks, metsavahiks või moosiriiuliks kutsutud An-2 on Eesti õhuväes kasutusel juba selle taasasutamisest. Kuigi õhusõidukid, mille sisemuses pole seoses osade tiheda vahetamisega säilinud midagi originaalseisust, on pikast teenistusest hoolimata sõidukõlblikud, on aeg üle minna veidi värskemale tehnikale. Õhuväe uued kerged transpordilennukid Sherpa C-23B+ suurendavad võimekust transportida rohkem inimesi ja kaupa. Kuigi Sherpadega saab lennata ka kaugemaid vahemaid kui An-idega, jääb lendamiseks tehtavad kulud umbes samale tasemele. An-2, NATO koodnimetusega Colt, loodi Nõukogude Liidus Antonovi konstrueerimisbüroos 1947. aastal. See on suurim senini veel kasutusel olev kahepinnaline lennuk ehk biplaan. Suurbritannia päritolu Sherpa tegi esmalennu aga alles 6. augustil 1984. aastal. Mõlemat lennukit toodeti isegi veel 1990ndatel. C-23B+ kere on iseloomulikult kastikujuline, mis kergendab kauba pealelaadimist lennuki tagaosas asuva rambi kaudu. Tegu on lihtsalt opereeritava vähenõudliku kerge transpordilennukiga, mida veavad kaks turbopropellermootorit

Antonov an-2 “Annuška”

PIKKUS TIIVAULATUS

12,4 m 18,2 m / 14,2 m

MAHTUVUS

TÕUSURAJA PIKKUS

170 m

MAANDUMISTEE PIKKUS

215 m

TOOTJAMAA Nõukogude Liit REISIKIIRUS 190 km/h (max 258 km/h) LENNUKAUGUS 1390 km LENNUKÕRGUS 4,5 km MEESKOND 1-2 liiget

12 reisijat või 2.140 t kaupa

SHERPA C-23B+ “Boxcar with wings”

PIKKUS

17,7 m

TÕUSURAJA PIKKUS

564 m

TIIVAULATUS

22,8 m

MAANDUMISTEE PIKKUS

345 m

MAHTUVUS

20 sõjaväelast täisvarustuses / 36 lihtreisijat või 3,175 t kaupa

TOOTJAMAA Suurbritannia REISIKIIRUS 422 km/h (maks 468 km/h) LENNUKAUGUS 1900 km LENNUKÕRGUS 5,3 km MEESKOND 2-3 liiget GRAAFIKA: MARK SALUMAA

koguvõimsusega 2122 kW. Metsavahil on sellele vastu panna vaid üks õhkjahutusega 750 kW tähtmootor. Siiski peab mainima, et An-i pluss on väiksem kütusekulu: An-2 kulutab tunnis umbes 180 liitrit, kuid Sherpa üle 400 liitri kütust. Mõlema lennukiga saab maanduda ka murukattega lennuväljadel. Kui An-2 vajas vastavalt 170 ja 215 meetri pikkust tõusu- ja maandumisrada, siis palju rohkem kaupa ja reisijaid mahutav Sherpa ei

jää palju alla. 11 610 kg maksimaalse lennukaaluga suudab ta õhku tõusta umbes 564 ja maanduda 345 meetriga. Kuigi Sherpa C-23B+ transpordilennukid on juba vanad ja USA jaoks on see sümboolne kingitus pigem vanarauast lahtisaamise võimalus, on need lennukid Eesti jaoks vägagi vajalik uuendus, suurendades kaitseväe transpordivõimekust ja -efektiivsust tervikuna. Eesti õhuvägi hakkab uusi kergeid Sherpasid kasutama

taktikaliste õhutulejuhtide ja sihitajate treeninguks, vaatlus- ja meditsiinilise evakuatsiooni lendudeks, õhudessandi kohaletoimetamiseks ning mitmesugusteks muudeks kaitseväele vajalikeks transpordilendudeks nii riigisiseselt kui ka väljaspool Eestit. Eestisse jõuavad Sherpad loodetavasti 2015. aasta jooksul. KARL ELIAS

Miinus viieteistkümnega ja liikumatult „Kus luurajad on?“ – „Ma ei tea, pole näinud.“ Peale märkamatuks jäämise oskuse pani kõrgema sõjakooli luurekursus proovile kadettide meeskonnatöö, koordineerimisvõime ja pingetaluvuse.

uurekursuse läbivad kolmanda õppeaasta maaväe kadetid, kes õpivad jalaväe erialal. „Meie tutvustasime kadettidele rühmaülema tööd üksikpataljoni luurerühmas,“ täpsustab major Andrus Reinstein kursuse eripära ning lisab, et ka luurekompaniis on luurerühmad, kuid nemad töötavad mõnevõrra teistmoodi. Kaks ja pool nädalat kestnud kursuse alguses õppisid kadetid pataljoni luureohvitseri tööd staabis ning tegid ise maastikuanalüüsi. Sellele järgnes kaks nädalat väliõppust koos Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijatega, kus kadetid moodustasid kahejaolise luurerühma. „Kuna luurekompanii asus eelnevatel aastatel Kuperjanovis, on neil olemas

luurerühma varustus, mis sõjakoolil puudub,“ põhjendab major Reinstein õppekoha valikut. „Lisaks sellele on kursuse praktilise osa põhilise läbiviija kapten Lauri Teppo teenistuskoht sealsamas ja kursuse tõepärasemaks muutmiseks kaasas ta ka ajateenijaid, et harjutada luurerühma tööd pataljoni raamistikus.“ Major Reinsteini sõnul jäid kadetid kursusega rahule ning metsas puu all või soos sambla sees magades ei näinud ühegi mehe silmist, et tal vastik oleks olnud. „Sa ei ole luurerühma ülema tööd nuusutada saanud, kui ise näiteks lahtise GD-ga miinus viieteist kraadiga sõitnud ei ole,“ kirjeldab Reinstein üht selle eriala proovikivi. „Sul on kõik riided seljas, mis kapist võtta oli, kuid kahekümne viie kilomeetri pärast on juba väga külm. Siis saab mingi aimduse sellest, mida sõdur peab läbi tegema,“ ütleb Reinstein. Jalaväe erialal õppiv 16. põhikursuse kadettseersant Hannes Reinup hindab läbitud kursuse praktilise tegevuse suurt osakaalu. „Leian, et kursus on igati vajalik, sest olenemata sellest, kas kadett läheb edasi luurekompaniisse teenima või mitte, peavad siiski ka teiste allüksuste inimesed oskama luuretegevusega arvestada ja oma tegevust nendega koordineerida,“ sõnab kadettseersant Reinup. Luurejao ülemana aega teeninud Reinup oli üks neljast kadetist, kes sai töötada

Planeerimine on luureülesannetel üks olulisemaid komponente. rühmaülema kohal ja ülesandeid täita. Tema sõnul olid rühmaülema tasemel esinevad probleemid seotud enamasti teiste üksustega koordineerimise ja ideede väljatöötamisega, kuid sellises olukorras oli palju abi kaaskadettidest, kellelt vajadusel nõu sai küsida. „Selline käitumine ei ole omane ainult kadettidele luurekursusel, vaid peaks kehtima ka tavalises luureüksuses,“ ütleb Reinup, „sest tark rühmaülem kuulab vajadusel ka jaoülemate mõistlikke soovitusi, isegi siis, kui need ei ühti rühmaülema algse plaaniga.“ Kadettseersant Reinupi arvates andis see kursus hea ülevaate erinevate üksuste koostööst lahinguväljal eriti luure osas, kuid ka näiteks tulejuhtimisel. Samuti pani kursus proovile kadettide mees-

FOTO: RENEE LAAN

konnatöö oskused, sest luureüksused on koosseisult väikesed ja enamik raskusi, mis ületada tuleb, on inimlikku laadi. „Pidev unepuudus ja pinge teadmisest, et paikned vastase kontrollitavas alas on probleemid, millega aitab kõige paremini hakkama saada kaasvõitlejate enesekindlus ja motiveerivad sõnad, mis annavad endalegi kindlustunnet juurde,“ sõnab Reinup. Siiski on võimalik ka väsimus ja pinge all töötamine seljatada. „Kui miski muu ei aita,“ sõnab kadettseersant Reinup, „siis Starter, Dynami:t ja kange kohv hoiavad ikka jalul“. AVE EERMA KVÜÕA

Sõdurileht 2. VEEBRUAR 2015

Propaganda ja sõda

Tänapäevases kiirelt arenevas infoühiskonnas on tavarelvade ja -armeede kokkupõrke asemel palju tõenäolisem, et puhkeb küber- ja infosõda.

eie idanaabri juhte ärritab kõige enam NATO liitlasvägede siinviibimine, sest see muudab keeruliseks igasuguste nn roheliste mehikeste ja muud meie riigi iseseisvust ohustavad sõjalised aktsioonid. Liitlasvägede sõduri langemine tekitaks suure rahvusvahelise vastasseisu ja sunniks NATO riike karmistama sanktsioone ja vajadusel vastu võtma otsus sõjaliste vastuoperatsioonide korraldamiseks. Seetõttu on tõenäoline, et avaliku sõjategevuse asemel proovitakse kasutada psühholoogilist mõjutamist. Hea näide sellest Eestis olid 2007. aasta aprillirahutused Tallinnas ja Ida-Virumaal, millega paralleelselt toimusid küberrünnakud valitsus-

asutuste vastu. Sellised küberründed on tihedalt jätkunud senimaani ja neid ei soorita ainult vene häkkerid. Hea näide sellest, kuidas pidev küberrünne ja agressorile soodsa infokeskkonna loomine toimib, on Krimmis ja teistes Ukraina linnades toimunu. Vene eriüksuslased koos kohalike toetajatega valmistasid rahva meelsust pikalt ette. Ründajate arvestus oli lihtne – valitud piirkonna elanikke allutamiseks üritati neid veenda selles, et Ukraina ei suuda pakkuda piisavalt sotsiaalseid tagatisi. Lubati, et liitumine Venemaa föderatsiooniga parandab majanduslikku olukorda märgatavalt. Venemaa jätkab Nõukogude Liidu vanu propagandatraditsioone võideldes Lääne meedia vastu ja keskendub „omas võtmes“ rahvusvahelistele uudistele kanalis Sputnik News. Uuel propagandakanalil on plaanis edastada tele- ja raadiosaateid 30 keeles, sealhulgas ka eesti keeles, 34 riiki. Selleks on vaja värvata eesti keelt kõnelevaid ajakirjanikke. Värvatute ülesanne on koostada eestikeelseid uudiseid, mis meelitaksid meid Vene meedia mõjusfääri, kus üritatakse muuta jälgijate maailmapilti. Praegu on keskmine eestlane idanaabrilt tuleva informatsiooni suhtes kriitiline. Sputniku ja teiste taoliste meediakeskuste mõju on raske ennustada, sest ka juba

Tee inimese mõistuseni on vaid mõne klahvivajutuse kaugusel. Eestis tegutsevate propagandakanalite, näiteks Tallinna TV, mõju ei ole eriti suur. Sellest hoolimata tasub propagandasüsteemidel pidevalt silma peal hoida. Vastukäiguks infosõjas on Eesti Rahvusringhääling otsustanud luua venekeelse telekanali, mis oleks suunatud Eesti venekeelsetele elanikele. Loodav kanal aitaks neutraliseerida Venemaa keskvõimu kontrolli alla olevate uudistekanalite propagandat, mida Eestis elavad vene keelt kõnelevad kodanikud aktiivselt jälgivad. Lisaks on Eesti ja liitlasväed astunud vastukaaluks samme, mis üritavad rahvast kaitsta võõrvõimude infosõja ja küberrün-

Alina

FOTO: RICHARD KUUSK

nakute vastu. Kõik augud, kust pahalased läbi poevad, ei ole alati näha. Eestis on olemas praeguseks NATO kübersõja õppelaborid ja ka Küberkaitsekeskus Tallinnas, kus töötavad ka paljud meie liitlasvägede eksperdid. Meie ja liitlasspetsialistide jõupingutuste tulemusena on siiamaani õnnestunud vastaspoole propagandarelv nüri hoida. Eesti vastaste pingutused pole tekitanud suuri kahjustusi ja igasugused rohelised mehikesed hoiavad loodetavasti meist eemale. RICHARD KUUSK

Eesti laevateed on heades kätes

Eesti mereväe miinijahtija Admiral Cowani meeskond harjutas oma sõsarlaeval Ugandi läbi võimalikud häired. Sõdurilehe toimetusel oli võimalus jälgida, milleks laev ja mehed võimelised on.

leegitõrjevarustuse ning määratud üksus jookseb loetud sekunditega sündmuspaika. Ründegrupp alustab kustutamist, kuni kohale jõuab paremini varustatud avariigrupp. Tulekahju ala eraldatakse ja suitsu levik piiratakse. Seinu jahutatakse, et tuli edasi ei pääseks. Peagi on tuli kustutatud ja komandör kuulutab häire lõppenuks. Ta kiidab, et esimene õppus läks korda. Pärast lõunat märkavad vahimehed sillalt vees tundmatut meest. Toimetus soovis näha, kui kiired on mehed MOBi (man over board) häire korral ja viskas n paras ilm merele meeskonnaliikmest poroloonnuku Oskari minekuks – külm ja üle parda. Jällegi kõlab häire ja vette tuulevaikne. Miini- visatakse päästerõngas. Kibekiirelt tõstesadamas ootab mere- takse kraanaga vette mootorpaat, millega väe laevastik, mille Oskar õnnelikult tagasi pardale tuuakse. Mereväe miinijahtijad pole kasutud lipulaev EML Admiral Cowan on hooajalises hoolduses. Sellest hoolimata ei plekkvannid, millega merel lõbusõite korsaa Cowani meeskond tühja passida. raldada. Need on Eesti väiksuse tõttu Vajalik väljaõpe tehakse ära sõsarlaeval esmavajalikud. Kriisi- või sõjaolukorras ei EML Ugandi. Sõdurilehe 12meheline lähe ükski suurem alus merele ega randu toimetus mahub 52,6meetrisele alusele ükski laev siia abi andma miinijahtijata. vaevu liikuma. 27liikmeline meeskond Miinid on salakavalad ja parim võimavalmistub järgnevaks navigatsioonipe- lus neid märgata on miinijahtijaga. Eesti rioodiks ja seega ei tohi õppuste ajal neile mereväe miinitõrjevõimekust maailmas jalgu jääda. Merevägi on kaitseväe üks võib pidada üle keskmise heaks. Lisaks miinijaht ijate NATO Soome lahte peetakse üheks osalusele kiirreageerimismineeritumaks veealaks maailmas. üksustes hävitavad meie miinijahtijad suuremaid panustajaid NATO kiirrea- aastas 60–70 maailmasõdadeaegset miini. geerimisjõududesse ja valmisoleku nimel Tööd on veel palju, sest hinnanguliselt peab meeskond kõvasti harjutama. Laev on Läänemeres alles veel 20 000–30 000 mereklaariks, jätta meelde, et komandöri miini. Läänemerd, eeskätt Soome lahte, toolile istuda ei tohi ja väljaõpe võib alata. üheks mineeritumaks Admiral Cowani komandör vanem- peetakse leitnant Tanel Leetna võtab suuna Nais- veealaks maailmas. Arvatakse, et saare ümbrusele. Meri on rahulik, kuid Läänemerre veestati kahe maailmakõikumine annab merekogenematul toi- sõja jooksul üle 100 000 meremiini. metusel siiski tunda. Järsku kõlab alumis- Vaatamata sellele, et need on lebanud telt tekkidelt „TULEKAHJU!“. Häire meie vetes aastaid ja siiani pole nenhakkab tööle ja mehed tõmbavad selga dega midagi juhtunud, on nad siiski

Miks on ajateenistut vaja? Ajateenistus on väga vajalik distsiplineerimise koha pealt, et mehed saaks aru, et nad on osa süsteemist.

Ingel

Miks on ajateenistust vaja? See on vajalik, sest see kasvatab neid ja muudab tugevamaks. Kas sinu poisssõber peaks läbima ajateenistuse? Poiss ikka võiks, sest minu arust õpetab see teda enda eest hoolitsema. Mis on käsk? Kui keegi ütleb sulle, et sa pead tegema midagi, mis on oluline.

Kristi

Ugandi ahtritekil on kraana, millega saab kummipaati ja allveeroboteid vette tõsta. väga ohtlikud. Ugandi on varustatud järelveetava külgvaatlussonariga, millega saab leida veealuseid miine. Hiljem tuvastavad tuukrid kontaktid ja vajadusel õhivad need. Suurema ohu korral kasutatakse õhkimiseks kalleid roboteid. Peamised meremiinid Läänemeres on kontaktmiinid või põhjamiinid. Kontaktmiinid plahvatavad laeva otsesel kontaktil miiniga, mis tekitavad laeva keresse augu. Peale otsetabamuse võib miin plahvatada laevast eemal, mille tulemusel tekib mulliefekt. Selle tulemusel tekib suur rõhkude erinevus, mis võib laevakere pooleks murda.

FOTO: RICHARD KUUSK

Hoolimata sellest, et Eesti merevägi on üks väiksemaid maailmas, on see aidanud muuta Eesti laevateed ja sissesõidud nii olemasolevatesse kui ka loodavatesse sadamatesse palju turvalisemaks. Eesti oli ka esimene Balti riik, kes andis oma sõjalaeva NATO reageerimisjõudude koosseisu. Seekordse õppuse tulemused olid positiivsed. Selleks aga, et meeskonnatöö tase ja oskuslikkus merel maailmatasemel püsiks, korraldavad miinijahtijate meeskonnad sageli vastavaid õppuseid – alati mere kutsel ja mere kaitsel. KARL ELIAS

Miks on ajateenistus vajalik? Ma arvan, et see on noormeestele väga hea, nad saavad aega maha võtta, mõelda, mida nad tahavad oma elust. Miks on ajateenistus kasulik Eestile? Kui peaks tekkima sõjaolukord siin või lähedal, oleks võtta noored tugevad poisid, kes teavad, mida teha tuleb ning teeksid seda organiseeritult. Mis on käsk? Käsk on selline nõuanne noortele, mida nad peaksid kohustuslikult täitma. See peaks jääma vabatahtlikuks.

FOTOD: RUTO VOLMRE

Sõdurileht 2. VEEBRUAR 2015

Ajateenistus Türgi moodi

Türgi armee suure osa moodustab maavägi. Suurtükibrigaad annab sellele tugeva löögijõu.

Türgi ajateenistus on Eesti omaga sarnane, erinevused peituvad detailides.

ürgi jääb meile kaugeks ja võõraks, kuid sarnaselt Eestiga on ka sellel 76 miljoni elanikuga maailma rahvaarvult 18. riigil kohustuslik ajateenistus. Nagu Eestiski, moodustavad Türgi armee maa-, õhu- ja merevägi. Ka Türgi on NATO liige, kus ajateenistus on kohustuslik kõigile 20 kuni 41 aasta vanustele meessoost kodanikele. Kõrgharidusega inimeste jaoks on ajateenistuse läbimine tehtud paindlikuks. Kui Eestis kestab kõrgharidust

on kõrghariduse omandamine teenistust lühendav asjaolu ja teenistus kestab vaid 6 kuud. Türgi noormehed, kes ei ole omandamas kõrgharidust, on kohustatud läbima kaheteistkuulise teenistuse. Suur on erinevus ka arstiks õppivate meeste teenistuses – kui Eesti riik näeb tulevastele arstidele ette vaid kahenädalase ajateenistuse, siis Türgis teenivad tulevased arstid armees 12 kuud. Magistriõppega saab Türgis ajateenistust edasi lükata kuni 34. ja bakalaureusekraadi omandamisel 29. eluaastani. 5. mail 2014 asus 6 kuuks Türgi 59. suurtükiväe brigaadis granaadiheitjate kompaniis ajateenistusse Seyhan Sevgili. Väljaõppestruktuurist leiab sarnasusi Eestiga. 21 päeva kestva baaskursuse läbimine annab kaprali auastme. Kursusel õpitakse käsitsema relva, drillitakse kõigi lemmikut rivikorda ja omandatakse

12 kuu jooksul on võimalik koju minna vaid 25 päevaks. omandavate või omandanud meeste teenistus üldjuhul 11 kuud, siis Türgis

Türgi mägisel maastikul vajalikud orienteerumisoskused. Järgneva kahe

kuu jooksul teenitakse välja seersandi auaste. Ajateenija varustuse hulka kuuluvad Seyhanil Saksamaa Heckler & Kochi G3 ründeautomaat, kiiver ja kõikide mugavustega killuvest.

Naistel ajateenistuskohustust pole Türgis puudub naiste jaoks kohustuslik ajateenistus, küll aga võivad naisterahvad armeega liitumiseks soovi avaldada ning ohvitseriks õppida. Seyhani arvates võiks naisi ajateenistuses olla küll. Naiste nägemine hommikuti teeb edasise päeva positiivsemaks. Temaga jagavad arvamust paljud Türgi ajateenijad ning eks ka Eesti poisid ole sama meelt.

Koju tihti ei saa Sõdurielu ei tee mõnusamaks ka teadmine, et 12 kuu jooksul on võimalik koju minna vaid 25 päeva kestvaks puhkuseks. Lisaks puhkusele lubatakse ajateenijate juurde külalisi. Sõjaväelinnakust väljumine on keelatud. Eestis peavad „sisse jäämisel“ paljud sõdurid positiivseks seda, et raha jääb alles. Sama kehtib Tür-

FOTO: WWW.KKK.TSK.TR

gis, kuigi raha Eesti mõistes palju ei maksta. Reamehe kuu toetus on olenevalt piirkonnast 15–25 eurot ning

Türgi on võimeline mobiliseerima umbes 495 000 kaitseväelast. seersandil 35–80 eurot. Kuna summa pole suur, peab ka Seyahn probleemiks suurt isikliku raha kulu teenistuse vältel.

Türgi armee on võimas 2013. aastal kulutas Türgi armeele 16,46 miljardit eurot, mis on 2,3% riigi SKPst. Eesti kogu SKP oli samal aastal 18,4 miljardit eurot. Türgi relvajõudude tugevus on muljetavaldav, jäädes NATOs alla vaid USAle. Nii suure rahalise ja inimressursi juures pole midagi imestada, et Türgi on võimeline mobiliseerima umbes 495 000 kaitse väelast. Lisaks suurearvulisele kaitseväele on Türgil ka ligikaudu 90 tuumalõhkepead. Heites pilgu Türgi naabritele ja piirkonna julgeolekuolukorrale, on arusaadav, milleks sellist võimekust vajatakse. Türgi idanaaber on Iraan, lõunas Süüria ja Iraak. „Kuuleme vahel, kuidas Süüria heidab Türgi piirialadele pomme,“ räägib Seyhan enda kogemusest konf liktidega. Lisaks riskantsetele naabritele on Türgis relvastatud konf liktid Kurdi mässulistega. Praegu on küll sõlmitud relvarahu, kuid kaitseväelased usuvad, et see annab vaid võimaluse mässulistel tugevneda. Kõigest sellest võiks järeldada, et ajateenistusse ei minda meelsasti. Tegelikult on vastupidi – ühiskonnas on kindel arusaam, et ajateenistus on auasi ja ilma seda läbimata ei ole meestel kerge, sest puhta südamega ta ajateenistusest hoidudes ei pääse.

Au või häbi Ajateenija peab läbima kolmenädalase katsumusterohke baaskursuse. Pärast vande andmist liidetakse verivärsked reamehed põhiüksuse koosseisu.

FOTO: WWW.KKK.TSK.TR

et mehed oleks teenistuse läbinud. Traditsioonilistes peredes ei lasta tütardel abielluda meestega, kes pole

Teenistuse vajalikkuses kahtlemist peab avalikkus häbiväärseks. Ettevõtted nõuavad enne tööle võtmist,

ajateenistust läbinud. Põhjus on see, et töökaotus ja seeläbi halvem majanduslik olukord mõjutab eelkõige mehi, kes pole ajateenistust läbinud. Türgi ettevõtted on lausa kohustatud vallandama ajateenistusest kõrvalehoidjaid. Tihtilugu võib türklaste seas kuulda väljendit „armees ei käinud, naist ei saa“. Ühest küljest peetakse ajateenistuse läbimist sümboolseks sündmuseks. Türklased kasvavad üles ootusega, et aega teenida. Meheks saamine on Türgi armee üks sümboolseid väärtuseid. Samal ajal peetakse kohustuslikku ajateenistust peamiseks ajude väljavoolu põhjuseks kõrgelt haritud inimeste seas. Juba enne 2014. aasta seadusmuudatust pääses kaitseväekohustusest see, kes oli töötanud välismaal rohkem kui 3 aastat ning oli maksnud riigile 6000 eurot. 2015. aastast on võimalik pääseda aga kõikidel üle 26aastastel meestel, kes on võimelised sama raha välja käima. Riigi ühtsuse mõttes on aga kohustuslikul ajateenistusel suur pluss, sest just väeteenistus seob väga erineva tausta, usu ja väärtushinnangutega Türgi kodanikke.

Türgi armee ei paku asendusteenistust Türgi pakub ajateenistuse läbimiseks vaid armeega liitumist. Ajateenistus on püha ning sellele alternatiivi ei ole. Erandina pakub riik vanemale kui 26aastastele meestele tasulist vabastust teenistusest. Selline tasulise vabastuse võimalus tekitab lahkarvamusi, sest teenistuse peaksid läbima kõik mehed, kuid samas antakse jõukamatele kodanikele võimalus end vabaks osta. See paneb väiksema sissetulekuga pered võrreldes jõuka-

Sõdurileht

2. VEEBRUAR 2015

mate kaaskodanikega ebavõrdsesse olukorda.

Karistused Lisaks ühiskonna survele on ajateenistusest hoidujaile ette nähtud karmid karistused kuni vangipanekuni välja. Kui vanus niikaugel, on noormees automaatselt kaitseväekohuslane ning kannab vastutust vastavalt sõjaõigusele. Türgi sõjakohus saab teenistusest hoidumise eest määrata kaheaastase vanglakaristuse, mille järel tuleb ajateenistus ikkagi läbida. Kutse eiramisele järgneb uus vanglakaristus, millele lisaks võib määrata veel rahalise trahvi.

Julgeolek nõuab tugevat armeed Arvestades Türgi ohtlikke naabreid ning sisemisi konf likte on kohustuslik ajateenistus hädavajalik. Riigi suurus ja majandus ehk lubaks palgaarmeed luua, kuid traditsioonidele tugine-

Ületades katsumuse saavad mehed olla üks osa Türgi armeeest. des toetab enamik Türgi kodanikke kohustuslikku ajateenistust. Seersant Seyhan leidis karmist teenistusest hoolimata selles palju head. Ta tõi esikohale sõbrad, distsipliini ja võimaluse mõelda tulevikuplaanidele. Nagu paljud noored, tundis ka Seyhan ennast unistuste poole püüeldes kannatamatuna. Ajateenistus

FOTO: WWW.KKK.TSK.TR

andis talle võimaluse oma plaanid läbi mõelda ja prioriteedid paika panna. Ka hindas Seyhan pärast väeteenistuse läbimist pere ja sõpru rohkem. Kuigi Türgi ja Eesti ajateenistustel on palju erinevusi, jääb mulje, et emotsioonid, mida vägi annab, on sarnased. KASPAR TRIEBSTOK

Rakendusprogrammid kaitseväelasele Sõdurileht uuris digimaastikku ja otsis välja rakendused, millest võiks kasu olla nii kaitseväelasele kui ka militaarhuvilisele. Valisime välja kolm parimat igale operatsioonisüsteemile.

Android Smart Measure Nut i k a s pr og r a m m , mille abil saab määrata nii objekti kaugust kui ka kõrgust. Objekti kõrguse hindamiseks kasutab rakendus nutiseadme kaamerat ja kahte punkti – objekti kõige madalamat ja kõrgeimat punkti. Rakenduse kasutajaliides on lihtne.

SurvivalGuide Rakendus on hea õppematerjal, sisaldades peatükke alates lõkke süütamisest kuni ohtlike loomadeni. Detailselt on kirjeldatud, kuidas tuleks käituda nii külmades kui ka kuumades tingimustes ja vastavalt varjuda. Rakenduse miinus on aga ingliskeelne kasutajaliides.

Personal Eye Rakendusega saab kiirelt määrata enda asukoha kümnekohalise militaarkoordinaadi täpsusega. Selleks kasutab see GPSsatelliite ja Google’i kaarti. Tänavakaardi ja satelliidipildi abil on võimalik ilma suurema vaevata määrata objektide asukoht meetri täpsusega. Samuti saab jagada meili teel või rakendusesiseselt nii enda kui ka määratud objekti asukohta teistele nutiseadmetele. Tasulised lisad võimaldavad jälgida ühendatud seadmete tegevust reaalajas ja navigeerida GPSi teel sihtpunkti.

iOS

Windows GPS Calculator

KnotGuide Kvaliteetsete sõlmede tegemine on ronimisel ja julgestamisel elutähtis. KnotGuide aitab kiiresti ära õppida erinevaid sõlmi. Rakenduses on 12 sõlme kategooriat: põlved, köitmine, ronimine, dekoratiivsed, kalapüügi, sidemed, silmused, purjetamine, skaudisõlmed, stopperja lühendavad sõlmed.

Tactical NAV Tegu on tööriistaga, mis võimaldab kasutajal kaardistada liikumispunkte ja asukohapõhiselt teha märkmeid ja graafilisi jooniseid. Enda asukohta ja orientiiride koordinaate saab jagada e-posti, sõnumi või sotsiaalmeedia kaudu. Andmete turvalisuse pärast ei pea kartma, kuna andmeedastus on krüpteeritud. Rakendus suudab teha ka geolokaliseeritud pilte. Omadused • sisaldab MGRSi (kaitseväe koordinaadisüsteem) • graafika loomise võimalus • 1 : 50 000 mõõtkava (1 km × 1 km ruudud) • kompass – võimaldab asimuute määrata • geolokaliseerimisega kaamera • öörežiim

MotionX GPS Navigatsiooniseade, mis võimaldab vaadata maastiku ja teede kaarte. Programm saab aru kaitseväe koordinaatidest. Omadused: • saab salvestada käidud radu • kiiruse ja kõrguse projektsioon • geolokaliseerimisega kaamera • sisseehitatud Vikipeedia andmebaasi tugi, mis toimib ka liikudes • MGRS ehk kaitseväe koordinaatsüsteemi tugi • võrguühenduseta kaartide kasutamise võimalus. • merekaardid

Tegu on väga tagasihoidliku kujunduse, ent suurepärase lahendusega. Selle abil on võimalik arvutada militaarkoordinaadid GPS-koordinaatideks ja jälgida asukoha põhiselt Päikese ja Kuu tõusu ning loojumise aega. Ühtlasi võimaldab rakendus mõõta koordinaatidevahelist vahemaad ja arvutada maaala hektarites. Rakendusest ei puudu vana hea kompass.

KOOMIKS: KARL-ERIK TALVET

1 6

6 2

SwissArmyKnife Rakenduse abil on võimalik telefoni kasutada joonlaua, malli, loodi, kompassina. SBKd läbivatele on see hea abimees kauguste hindamisel. Rakendus võimaldab mõõta esemete kõrgust ja kaugust. Selleks tuleb sisestada enda pikkus. Seejärel tuleb telefoni serva abil sihtida valitud eseme alumist serva ja vajutada ekraanile, ning korrata tegevust ülemise servaga. Kui mõõdistamised on tehtud, kuvab rakendus ekraanil objekti kauguse ja kõrguse.

* Telefonide kasutamine on väeosades reg uleer itud vastavalt väeosa sisekorrale . SL

2 8

8 7

3 7 5

1 5

5 4

1 9

6 4

EELMISE SUDOKU LAHENDUS

3 5

Army Fitness Calculator Rakendusest on pigem kasu enne ajateenistust, kuid pole välistatud, et see osutub väärt abimeheks ka teenistuse ajal. Sisestades enda füüsilise testi tulemused, kuvatakse NATO testi normid, mille abil on hea võrrelda saavutatut. Rakendus võimaldab arvutada keha rasvaprotsenti. Stopperi abil saab mõõta jooksmise tulemust. Kella käivitamisel hakkavad punktid sajast langema – see võimaldab jooksmisel jälgida, kui palju punkte saab, kui kohe finišisse jõuda.

3 9

1 4

7 2 9

3 5 4

1 3

7 9

8 1

5 8

9 3 7

4 9 1

7 4 8

8 6

1 2 3 9 5 6

Sõdurileht 2. VEEBRUAR 2015

VS.

tagalapataljon

SuurtükiväepatalJON

„Sõdur vs. sõdur” Seekordses Sõdurilehes on vastamisi tagala- ja suurtükiväepataljoni võitlejad. Küsitleme neid ja hindame vastuseid. Kes kaitseväelaslikumalt ja huvitavamalt vastab, saab rohkem punkte.

aspirant Mikk Kajasalu

300 ja peale; kõik teen ära!

aspirant Alan Uustal-Hok

290; 59

Suurepärane RÜ (n-ltn Aasa). Mees, kes oskab tegeleda sõduritega nii, et neil on huvitav.

Eksperimenteerisin kaamera ees juustega erinevaid soenguid, lõpetasin kiilakana.

„Vemps“, „Just nii“, „Parandan“, „Ise te raiskate oma aega“

„Lege vemps“, „Ei jää määgima“, „Formatsioon lambakari“. Ülejäänud on ebatsensuursed.

Snaiprirelva. Mina sind näen, aga sina mind ei näe – lihtne.

Rühmavanemad (veeblid) on lahedad, ilged sõjardid ja muidu ägedad sägad.

Et pakk on tühi ja selle sees on silt „Happy hunger games!“

Lõpurännak kindlasti! Higi, veri ja pisarad – terveks eluks jääb meelde! Ostsin beebipuudrit ja ütlesin neiule: „I’ll be back!“

Erineva tausta, isiksuse ja kogemusega kaader, kes pakuvad palju nalja ja mitmekesist väljaõpet. Snickers, öövaatlusseade.

RÜ istus GD katusel ja samal ajal pidid sõdurid hiilima tema juurde ning autot RÜle vahele jäämata puudutama.

Annavad motivatsiooni. Tore on näha, et vastassugupool võtab osa riigikaitsest vabatahtlikult, siit eeskuju teistele.

Seeru lubas 2 Snickersit, kui tema toenglamangu rekordi kahekordselt ületan. Hetk hiljem olin kahe batooni võrra rikkam :) Vabatahtikuna ajateenistusse? Müts maha naiste ees.

Leopard-2

292; 69

Milline on sinu kõige eredam mälestus SBKst?

Selle lõpetamine.

Mida sa tegid viimasel päeval enne ajateenistust?

Isegi ei mäleta, mida hommikuks sõin, aga tõenäoliselt arutasin lähedastega enda eksistentsi üle.

Kas ja millised sõnad on sulle ajateenistusest külge jäänud?

„No nii tohib, aga ebameeldiv“, „Nasofarüngeaal toru“, „Anamnees“

Ükskõik mis relva taga, peaasi, et oleks selle taga.

Üldiselt iga relva taga on parem kui ees. 155 mm FH-70 haubits.

Mis on kõige ägedam asi Eesti kaitseväes?

Kiirabipraktika parameediku kursusel. Issanda loomaaed on ikka kirju.

See, kui antakse relvad, paukmoon ja lõhkepaketid ning öeldakse vastase asukoht.

Mida tahaksid näha kaitseväelase toidupakkides?

Kuumaks minevad toidu valmistamisekotid nagu ameeriklastel.

Millise relva taga tunneksid ennast kõige turvalisemalt?

Milline on kõige meeldejäävam motiveeriv harjutus?

Mis tunde tekitavad sinus naisajateeenijad?

Motivatsioonisein oli väga motiveeriv.

Sõdur nagu sõdur ikka, aga edu neile.

1 0

275 punkti; nii palju kui vaja. 50 ei tohiks olla probleem. Metsalaager ja harjumine elama 11 päeva konstantselt märgade riietega. Valmistusin kodus vaimselt väikeseks 11kuuliseks põksuks. „Slangipataljon, valvel!“, „Mikid, viiele sain“

Beef Jerkyt ja kanatiibu. Soos madalroomamine koos värskendava paduvihmaga. Lisaks on ka kõrgroomamine tore tegevus. Mõnus vaheldus vorstipeole. Tihtipeale teevad kaasteenijatele silmad ette.

PUNKTE KOKKU

VÕITIS

10 Saada ristsõna lahendussõna* aadressil Sõdurileht, staabi- ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee. NB! Ära unusta märkida oma auastet, nime, väeosa ja ristsõna numbrit (numbri leiad ristsõna nurgast)!

Ristsõna nr 121 õige lahendussõna oli LAEVASTIK Söögikomplekti PRIMUS võitis

tagalapataljon

reamees Mardo Lundver pioneeripataljonist. * Arvutite kasutamine on väeosades reguleeritud vastavalt väeosa sisekorrale. Tavakirjade eest tuleb tasuda vastavalt Eesti Post ASi hinnakirjale.

1 1 1

1 0 1 2

1 Disaini Eesti kaitseväe sõjalaev.

Viimase üldfüüsilise testi tulemus; mitu kätekõverdust suudad teha minutiga?

n-srs Koit Kaupmees

n-srs Harald Astok