6. aprill 2015 by Sõdurileht

Eesti ja USA õhuväe õppus

Õhuväe NAK 2

Modell ja ajateenija ühes isikus 5

62 tonni demokraatiat 7

SÕDURILEHT 6. aprill 2015, ISSN 1736-3411

Uus rotatsioon resideerub sarnaselt eelmisega Tapa linnakus. Järgnevatel kuudel paneb maailma parimaks peetav tank M1A2 Abrams selle teed ja väljakud korralikult proovile.

FOTO: SIIM TEDER

Heidutuse järgmine tase – õhudessant ja tankid

aabunud kompanii koosneb ühest tanki- ja kahest õhudessantrühmast. Tankirühm, mis kuulub Ühendriikide maaväe 3. jalaväediviisi 1. soomusbrigaadi 7. jalaväerügemendi 2. pataljoni koosseisu, lendas siia otse Fort Stewartist Georgia osariigist. Suurem osa värskest rotatsioonist koosneb aga 173. õhudessantbrigaadi lahinguüksuse A-kompaniist, mille baas asub Itaalias Vicenzas. 173. õhudessantbrigaadist oli pärit ka esimene USA vägede siin paiknenud allüksus. Saabunud üksused vahetasid välja siin kolm kuud resideerinud 2. ratsaväerügemendi 3. eskadroni mehhaniseeritud jalaväekompanii. Ameerika üksuse saabumine on osa Ameerika Ühendriikide KirdeEuroopa heidutusmeetmete operatsioonist Atlantic Resolve, mille eesmärk tugevdada NATO julgeolekumeetmeid. Järgmisel kolmel kuul võtavad ameeriklased osa mitmest õppusest, sealhulgas 1. jalaväebrigaadi õppusest Tornaado, Kaitseliidu õppusest Hunt ja suurest õppusest Siil 2015. Viimases teevad ameeriklased koos Eesti ajateenijate ja Ühendkuningriigi jalaväelastega vastutegevust 1. jalaväebrigaadi allüksustele.

Tankid panevad keskpolügooni kevadiselt pehmed teed ja väljad korralikult proovile. Praegu tegelevad rühmad peamiselt igapäevaste hooldustöödega, sest masinapark seisis pikalt laos, toodi Riiga laevaga ja sealt Tapale rongiga. 3. jalaväediviisi 7. jalaväerügement on üks vanimaid Ameerika Ühendriikide maaväe jalaväeüksuseid, mis loodi rohkem kui 200 aastat tagasi. Üksus, mis on teeninud rohkelt tunnustust, on osalenud 12 sõjas, sealhulgas mõlemas maailmasõjas, Korea ja Vietnami sõdades ning Iraagi ja Afganistani operatsioonidel. Tapal on ameeriklaste tankirühma kasutuses neli tanki M1A2 Abrams, mis saabusid Fort Benningsist Georgia osariigist, kus neid kasutati väljaõppeks. M1A2 Abrams on olnud ameeriklaste relvastuses umbes 30 aastat ja tõestanud end nii Iraagis kui ka Afganistanis. Loe neist lisaks 7. leheküljel. Kodubaasidest võtsid ameeriklased kaasa ka HMMWV soomusmaastureid, naastetanke, soomustransportööre, meditsiinisõidukeid ja erinevat relvastust. Umbes sada aastat tagasi loodud 173. õhudessantbrigaad on Ühendriikide Euroopa maavägede kiirreageerimisüksus, mida tuntakse ka kui taeva-

Tapale saabus koos varustuse ja tehnikaga järgmine Ameerika Ühendriikide kompaniisuurune väekontingent. Rongi ja lennukitega toodi kohale üle 30 ühiku sõjatehnikat ja 150 sõdurit. Seekordne rotatsioon võttis kaasa ka M1A2 Abramsi tankid.

sõdureid. Brigaadi luure, järelevalve ja sihtmärgi omandamise ülesandeid täidab selle alla kuuluv osaliselt Saksamaalt Grafenwoehrist Eestisse saabunud 1. eskadroni 91. ratsaväerügement, kes sai esimesed tuleristsed 1941. aastal Põhja-Aafrikas. Teise maailmasõja sõjatee viis eskadroni läbi Tuneesia ja Sitsiiliast alates läbi terve Itaalia poolsaare Euroopasse. Kui sõda lõppes, saadeti eskadron laiali, kuid taasloodi praeguse nimega 2006. aasta 6. juunil ja asus tegutsema Afganistanis, kontrollides 1500 ruutkilomeetrist ala ja toetades kaheksat eraldiseisvat baasi ja kontrollpunkti. Eskadron naasis Afganistanist 2013. aasta märtsis ja kolis Saksamaale Grafenwoehri baasi. Eskadroni esindab Eestis üksus hüüdnimega Anvil, mis tegutseb brigaadi silmade ja kõrvadena, tagades juhtidele õigeaegse ja täpse info, et pataljoni või brigaadiülemal oleks vastaste ees informatsiooni osas ülekaal. Tapale saabunud õhudessantväelased saavutavad kriisiolukorras vajadusel lahinguvalmiduse kahe tunniga. Transpordilennuk C-130 tagab sõduritele 18 tunni jooksul kriisialasse jõudmise, kus nad kogu vajamineva varustusega langevarjudega alla hüppavad. Samuti suu-

dab üksus läbi viia jalgsioperatsioone. Ameeriklased ja nende tehnika hakkavad paiknema 1. jalaväebrigaadi Tapa linnakus. Kui külm ilm välja arvata, ollakse tingimustega rahul. Kuna Fort Stewartis ulatub õhutemperatuur praegu üle 25 soojakraadi, võeti kaasa rohkem külma ilma varustust. Kasarmute asemel elavad ameeriklased ajutistes konteinermajades, kuid sõdurite arvates on Tapal eluruumi laialt ja mis kõige tähtsam – toit on hea. Siiani on sõdurid näinud ilusat Eesti loodust vaid Tapal ringi vaadates. Hiljem lubatakse neid ka teistesse suurematesse linnadesse, näiteks said mõned sõdurid käia Rakveres korvpalli vaatamas. Üks ameeriklastest oli eriti elevil võimalusest Eestisse tulla. „Armee juures meeldibki mulle kõige rohkem see, et saab kõikjal maailmas reisida ja erinevate riikide kultuure tundma õppida,“ ütles Idahost Boise linnast pärit tankimeeskonna liige seersant Mark Weimar. Loodame, et eestlastel õnnestub Markile ja teistele liitlassõduritele näidata, kui huvitav võib Eestis olla. KARL ELIAS

Sõdurileht 6. APRILL 2015

JUHTKIRI Tasa sõuad, kaugele jõuad Ajateenijate elu kulgeb samas rütmis nagu ikka. Harjutatakse ning valmistutakse Siiliks ning antakse juba omandatud oskustele viimast lihvi. Ees ootavad aga huvitavad sündmused. Suurem osa ajateenistusest on enamikel läbitud ning kuude asemel loetakse juba päevi. Enne reservi minekut saavad aga kõik

võitlejad end proovile panna õppusel Siil, mis ühe kõigi aegade suurimana Eestis tekitab ootusärevust ka kõige kindlamas mehes. Õppusele tuleb kokku ligi 13 000 meest ja naist, kes hakkavad harjutama oma kodumaa kaitsmist vaenuliku riigi rünnaku vastu. Harjutus annab aimu ka eestlaste kaitsetahtest ja -valmidusest – loodetavasti näitavad relvade alla kutsutud reservväelased head eeskuju kõrge osalusprotsendiga. Lisaks omadele käib tihe koostöö ka liitlastega. Uut rotatsiooni Eestis alustas

Tapal Ameerika Ühendriikide kompaniisuurune väekontingent. Saabunud kompanii viibib Eestis järgmised kolm kuud ning võtavad osa ka mitmest õppusest, sealhulgas Siilist. Lisaks muule varustusele saab näha maastikul ringi vuramas ka M1A2 Abramsi tanke, mis kuuluvad maailma parimate tankide hulka. Kompanii vahetas välja Eestist Saksamaale suunduva 2. ratsaväerügemendi 3. eskadroni mehhaniseeritud jalaväekompanii. Viimased liikusid kolonnis ning tegid tee peal erinevates linnades pea-

tusi, et tutvustada oma tehnikat ning suhelda kohalikega. Uurides, mis neile Eestist enim meelde jäi, oli lisaks professionaalsetele eesti kolleegidele nendega väga sõbralik ka kohalik elanikkond ja eestlased üldiselt. Eestisse saabus ka 14 Ameerika Ühendriikide hävitajat F-16CM, et osaleda ligi kuu kestval Eesti ja USA õhuvägede ühisõppusel. Õppuse keskmeks on ühisharjutused ning koostegutsemisvõime arendamine. Esimest korda pärast taasiseseisvumist hävitatakse Eestis

keskpolügoonil maapealseid sihtmärke lennukite pardarelvadest kasutades lahingmoona. Osa harjutusi toimub kõrgel taevalaotuses ning kõik pole palja silmaga näha, kuid keskpolügooni ümbruskonnas võib märgata mõningaid madalatel kõrgustel läbiviidavaid harjutusi.

STEN JUUR

reamees

Sõdurilehe peatoimetaja

Seersandikursus õhuväelastele Õhuväe nooremallohvitseride kursus on juhtimisalane õpe õhuväes teenivatele tegevväelastele. Õhuväes teenivad ainult tegevväelased ning ajateenijaid ega sõduri ametikohti ei ole.

huväe nooremallohvitseride kursust on vaja selleks, et õhuväe teenistusse kohta taotlevad erinevad erialaspetsialistid, kel puudub eelnev sõjalise juhtimise väljaõpe, saaksid alustada oma teenistust, sest paljud ametikohad nõuavad nooremallohvitseri või vanemallohvitseri auastet.

sus, mis on kogu kaitseväes sama. Õhuväe NAKi eripära on see, et teine pool kursusest on objektikaitse eriala. Võrreldes maaväega võib erinevuseks lugeda seda, et NAK ei toimu kohe pärast sõduri baaskursust ning et eriala moodul erineb maaväe omast.

Väljaõpe Objektikaitse ehk Force Protection on laiapõhjaline objektikaitse, mis hõlmab näiteks lennuvälja kaitset, üksuse julgestamist ümberpaiknemisel, ala hõivamist, ressursside planeerimist ja võimalike purustustööde puhul taastamist. Õpitakse ka näiteks kontroll-läbilaskepunkti rajamist ning kopteri maandumisplatsi ja varustuse viskeala ettevalmistamist. Väliharjutuste käigus valmistatakse ette viskeala ning hea lennuilma korral toimub ka cargo drop. Väljaõppe käigus omandavad õppurid nii teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi kogemusi. Kursust viivad

Õhuväe NAKi eripära on see, et pool kursusest on objektikaitse eriala. Kursus kestab, nagu kõik teised NAKid kaitseväes, 12 nädalat. Esimesel kuuel nädalal toimub baaskur-

läbi erinevad instruktorid õhuväest. Üks positiivne aspekt on see, et õhuväe nooremallohvitseride kursusel on

Väljaõppe teoreetiline pool: veebel Margo Metsar õpetamas linnalahingu põhitõdesid.

FOTO: ERIK UUDEVALD

Lisaks AK4 ja MP5 ning raskekuulipilduja Browningu käsitsemisele õpivad NAKi õppurid ka käsigranaadi heitmist. sõjakooli lõpetanud kaadrikaitseväelasi, näiteks NAKi rühmaülem on nooremleitnant Katriin Männa ning instruktor nooremleitnant Kaarel Piirisalu. Samuti toetavad väljaõpet kõik vanemallohvitserid, kellel on varasem instruktori koolitus ning kes saavad oma igapäevatöö kõrvalt kaasa aidata. Praegu käib kursus, mis algas 2. veebruaril ja see lõpeb 24. aprillil. Kursuse edukaks läbimiseks peab sooritama rea eksameid. Õppurid peavad tõestama oma teadmisi nii teoreetilistel kui ka praktilistel eksamitel – tundma juhtimisaluseid, kaitseväe määrustikku, sideõpet ning oskama lahendada lahinguülesandeid, käsitleda relvi ja teadma erinevaid käemärke. Olulise aspektina hinnatakse ka õppuri olemust. See, kuidas võitleja käitub ja oma tegemistesse suhtub, näitab, mil määral on ta valmis kõrgemat auastet omandama. Kursuse lõpuharjutuseks on objektikaitse erialaeksam. Harjutus on stsenaariumipõhine ning nädala jooksul mängitakse läbi erinevaid olukordi ja ülesandeid, kus võitlejad peavad näiteks objekti julgestama, kopteri maandumisplatsi ettevalmistama, haavatut transportima ja ründe- või kaitselahingut pidama. Toimub ka lõpurännak, mis ei ole hindeline. Rännak on enamasti 75-80 kilomeetrit pikk ning õppurid pan-

nakse proovile nii vaimselt kui ka füüsiliselt.

Kellest saavad tulevased seersandid? NAKi õppurid on erinevatele õhuväes vabadele riviametikohtadele kandideerinud inimesed ning tegevväelased teistest kaitseväe struktuuriüksustest. Esialgu toimub õhuväe siseselt värbamiskeskuse ja personalijaoskonna töö tulemusena vabadele ametikohtadele konkurss. Konkurssi läbinud isikud, kellel pole auastet, suunatakse nooremallohvitseride kursusele.

FOTO: ERIK UUDEVALD

sobi meeskonda, arvatakse võitleja reservi ning avatakse uuesti konkurss vabanenud ametikohale. Pea alati saab kursusele täiendust teistest üksustest, kus teenistujatel on samuti vaja teenistuse jätkamiseks nooremseersandi auastet. Nii tihendab õhuvägi koostööd teiste väeosadega kaitseväes ja õpitakse üksteist paremini tundma. Seekord on kursusel vaid õhuväelased. Kursus toimub lennubaasis, õhuväe väljaõppekeskuses Ämaris. Teoreetilised õppetunnid viiakse läbi väljaõppekeskuses ning välitunnid lennubaasi territooriumil. Välilaagrid toimuvad

Õppurid peavad tõestama oma teadmisi nii teoreetilistel kui ka praktilistel eksamitel. Teisalt, seoses augustikuu reformiga on ka ametnikke, kes soovivad saada auastme ning jätkata teenistust õhuväes. Õhuväes on toimunud kokku kuus nooremallohvitseri kursust. Kindlasti ei tähenda see seda, et kõik kursusele tulijad lõpetavad kindlasti nooremseersantidena. Kursuse kapralina lõpetanud lähevad täiendavale hindamisele vahetu ülema alluvusse ning kahe kuu möödudes positiivse hinnangu saanuna saab neile omistada nooremseersandi auastme. Halvemal juhul, kui inimene ikkagi ei

Eesti eri paigus vastavalt harjutusväljade kasutamise võimalusele ning heas koostöös Kaitseliidu malevatega. Relvadest on kasutuses ning õpitakse käsitsema kõiki, mis on ametikoha järgi ette nähtud. Praegu minnakse üle AK4 automaadilt MP5le ning käesolev kursus omandab mõlema relva käsitsemise oskuseid. Lisaks õpitakse nii käsigranaadi heitmist kui ka raskekuulipilduja Browning käsitsemist. STEN JUUR

Sõdurileht TEAVITUSKESKUS Filtri tee 12 15007 Tallinn tel 717 2179 Peatoimetaja: reamees Sten Juur

Küljendajad: reamees Mark Salumaa, reamees Aleksander Seema, nooremseersant Kaspar Triebstok Keeletoimetaja: Kairi Vihman Toimetajad: reamees Marvel Riik, reamees Karl Elias, Sverre Lasn Fotograafid: reamees Richard Kuusk, reamees Ruto Volmre, reamees Andrii Vytvytskyi Operaatorid: reamees Rudolf Hüdse, reamees Madis Peep, reamees Jalmar Väin

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht

Sõdurileht

6. APRILL 2015

Laupäeval, 21. märtsil asus Tapalt kodubaasi Saksamaal teele oma rotatsiooni Eestis lõpetanud Ameerika Ühendriikide 2. ratsaväerügemendi kompanii, et demonstreerida pühendumist oma liitlaste julgeoleku tagamisse ja näidata üksuse manöövrivõimekust. Koduteel tegid ameeriklased peatusi, et suhelda kohalikega ning näidata oma relvastust ja tehnikat. Ameeriklased ja nende tehnika liikusid Tapalt Pärnusse kahes kolonnis, kus oli kokku üle neljakümne sõiduki. Lisaks toetusmasinatele liikusid kolonnides ka ligi kakskümmend soomustransportööri Stryker.

Mereväe ja Kaitseliidu meredivisjoni õppelaev Ristna tegi pea 60aastase teenistuse järel oma viimase merereisi ja sildus oma pensionipaigas Lennusadamas. Tunnise meresõiduga jättis vana ja väsinud Ristna hüvasti mereväega ja suundus Tallinna lahele veel viimast korda laineid murdma. Lennusadamas anti laev pidulikult üle Eesti Sõjamuuseumile, kus laev jätkab oma teenistust museaalina.

3 3

Neljapäeval, 26. märtsil hävitasid USA hävituslennukid F16 kaitseväe keskpolügoonil Eesti ja Ameerika Ühendriikide õhuvägede õppuse käigus esimest korda maapealseid sihtmärke, kasutades keskmise suurusega pomme. Ühisõppusel kasutatakse õhk-maa polügooni ning õhk-õhk treeningalasid. Osa harjutusi toimub mitme kilomeetri kõrgusel Eesti õhuruumis ja osa toimub madalatel kõrgustel kaitseväe keskpolügooni kohal.

Eestis on ligi 2500 kaitseväe ja Kaitseliidu veterani, kes on käinud välismissioonidel ja seal Eesti julgeolekut tugevdanud. Sinilillega toetame Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu veterane ning nende lähedasi. Iga sinilille märk on unikaalne käsitöö, mille on valmistanud SA Hea Hoog vahendusel vaimsete ja psüühiliste erivajadustega inimesed üle Eesti.

4 FOTOD: RICHARD KUUSK, ANDRII VYTVYTSKYI, RUTO VOLMRE

Sõdurileht 6. APRILL 2015

Laura

Miks on kaitseväge Eesti riigile vaja? Pigem näen kaitseväe esmast vajalikkust eesti mehe tervise ja distsipliini hoidmiseks. Eriti on seda tänapäeval vaja, sest järjest rohkem mehi jäävad lodevaks ja laisaks, paljud proovivad igasuguste valedega teenistusest pääseda. Mida annab ajateenistus noormehele? Lisaks füüsilisele poolele saavad noormehed ka natukene vaimujõudu juurde. Mida arvad kohustuslikust ajateenistusest naistele? Ei tasu kõiki rolle omavahel segamini ajada. Mingisugused traditsioonilised rollid peaksid siiski säilima.

Kertu

Miks on kaitseväge Eesti riigile vaja? Riigi esmase kaitsevõime tagamiseks. Sõjaolukorras on inimesed vähemalt mingil määral ette valmistunud. Mida annab ajateenistus noormehele? Ajateenistus annab sõbrad kogu eluks. Treenib noormeest raskustele vastu astudes vaimselt tugevaks. Mida arvad kohustuslikust ajateenistusest naistele? Arvan, et see peaks olema vabatahtlik. Naised võivad oma tervise teenistuses olles kergemini ohtu seada.

Sandra

Miks on kaitseväge Eesti riigile vaja? Suurendab riigi kaitsevõimet ja teeb mehed nägusamaks. Mida annab ajateenistus noormehele? Kindlasti tugevust ja enesekindlust ning nutikust mõelda kastist välja. Ajateenijatel on sirgem selg ja nad seisavad ning räägivad üldse teistmoodi. Näiteks kui hüüda sõduri nime, siis tuleb kohe vastus „MINA“. Mida arvate seriaalist „Vabad mehed“? Esimese asjana tuli pähe, et jälle üks lameass Eesti film, kus halvad näitlejad. Juhtusin seriaalist nägema mingit pussy-momenti, kus kõik tüübid lõid araks. See pani mind mõtlema, kas päriselt on ka nii. Panin teleri kohe kinni.

FOTOD: MARK SALUMAA

Miinivälja läbimise harjutus, kadetid tutvustavad vahendeid.

FOTO: AVE EERMA

Objekt hõivata! „Ei. Lase. Oma. Meest!“ viibutab puuoksaga harjutuse hindaja nooremleitnant Rainer Raudsepp iga oma sõna rõhutades kuulipilduja taga lamava ajateenija poole. Võrumaa metsades on käimas kompanii rünnak.

olmanda jao kuulipildur on just oma rühma esimese jao võitleja paukmoonaga (mäng u lt!) vigaseks lasknud. Haavata saanu tassitakse miiniväljale rajatud ühemeetrise läbipääsu kaudu tagalasse, vapper võitlus jätkub aga eesliinil, kus Kuperjanovi ajateenijate jalaväekompanii kolmas rühm end sisse on seadnud. Kompaniikursuse raames õpetavad sõjakooli maaväe eriala teise õppeaasta kadetid Kuperjanovi pataljoni ajateenijatele kompanii pealetungi. Lahing on kestnud juba ligi tund aega. Kadett Mirko Märdimäe sõnul ei ole hetkeseis enam väga kiita. „Toetustule positsioonil olevatel üksustel hakkab moon otsa saama,“ ütleb Märdimäe. „Tõenäoliselt ei saa enam seda üritust lõpule viia, sest toetustule positsioon ei suuda enam ründavat üksust katta,“ lisab ta. Pärides järgmise plaani kohta, vastab Märdimäe, et üksuse edasine tegevus sõltub kompaniiülema käsust. „Praegu hoiame vastasega kontakti,“ ütleb Märdimäe. Igal rühmal on kolm kadetti-rühmaülemat, kes saavad üksust kordamööda juhtida. Kadett Märdimäe kõrval istuv kadett Janno Sonne võtab jutujärje üle, öeldes, et ajateenijate oskused on head ning muutuvad järjepideval harjutamisel veel paremaks. Enda oskusi hinnates jääb ta tagasihoidlikuks. „Ega me ei ole ka kõige paremad,“ ütleb Sonne, „veel on vaja õppida ja kogemusi saada. See on meil

esimene kogemus rühma juhtides sellist harjutust teha.“ Sonne sõnul on ta tänasest päevast õppinud, et rohkem tuleb mõelda ja kindlamalt tegutseda. „Ma arvan, et ründamissuunda oleks pidanud täpsemalt arvestama ja toetustule positsioon on juba päris pikalt siin positsioone hoidnud,“ ütleb Sonne. „Kompanii peaks seda objekti juba ründama,“ lisab ta. Siiski lõpetab Sonne olukorra kirjeldamise positiivse noodiga. „Hästi on see, et me oleme siia, oma objektile kohale jõudnud, vastane on maha surutud ja vähemalt pool objekti on vallutatud,“ ütleb Sonne. Kaks päeva kestev harjutus algas eile käskude andmisega ning jätkub täna kompanii rünnakuga. Harjutus paneb eelkõige proovile kadettide juhtimisoskused ning pingetaluvuse kolmekümne võitleja eest vastutamisel. Harjutusel osalevate ajateenijate Karl-Gustav Looritsa ja Toomas Tõnissoni arvates said kadetid käskude ja juhiste jagamisega hästi hakkama – neil oli selleks pool päeva. „Hea oli see, et päevaplaan oli selge.

Oli teada, mis, millal ja kus toimub,“ ütleb Loorits. „Oleks tahtnud rohkem läbi harjutada. See, mida me eile kompaniiga läbi harjutasime, oli üsna kiire ja lühike, jäi natuke arusaamatuks,“ lisab Tõnisson. Harjutuse hindaja nooremleitnant Rainer Raudsepa sõnul õppimisruumi jagub. „Kui mina oleks selle rühma ülem, siis ma oleks kompanii ülemale juba päris ammu öelnud, et me lähme siit ära, olenemata sellest, et kompanii ülem soovib positsioone hoida,“ ütleb Raudsepp. „Sellises olukorras, kus me oleme vastasega viiekümne meetri peal kontaktis ja meil on rühma peale neli meest komplekteeritud moonaga, ei ole positsiooni hoidmine enam efektiivne,“ lisab ta. Raudsepa sõnul on rühmaülema tegevuses ja asukohavalikus arenguruumi. Kompanii ülem teab plaani kohaselt, et rühm paikneb teises kohas. Hindaja arvates jätab kadettide tegevuses enim soovida käsu andmine ning tulejuhtimine rühmaülema poolt, või siis jaoülemate koordineerimine. Raudsepa sõnul on kadettidele kõige olulisem kogemus, mida siit

Käsu andmine jaoülematele ja nende abidele.

FOTO: AVE EERMA

kaasa võtta, suhtlemine oma alluvatega. „Täpselt sellised alluvad saavad neil olema,“ ütleb Raudsepp. „Mees teebki nii palju, kui tema viitsimine või motivatsioon sel hetkel on. Rühmaülema ülesanne on leida viisid oma rühma motiveerimiseks,“ lisab ta. Raudsepa arvates on rühmaülema roll ajateenija motiveerimisel küllaltki suur. „Kui rühmaülem suudab sõdurit pidevalt motiveerida ja hoida teda tegusana ka siis, kui talle linnaluba anda ei ole, harjub ka ajateenija pideva koormusega,“ ütleb Raudsepp. „Rühmaülem peab arvestama, et ajateenija on noor mees või naine, keskmine eestlane, kes ei pruugi olla intensiivse füüsilise tööga harjunud. Inimene vajab und ja puhkust sama palju kui aktiivset liigutamist,“ nendib Raudsepp. Kui enamik kadette juhivad selle harjutuse sooritamisel rühma, siis kolm kadetti saavad proovida terve kompanii juhtimist. Harjutuse lõppedes arutavad kompaniid juhtinud kadettseersandid Aleksei Biller ja Aleksandr Afanasjev päeva kordaminekuid ja viltuvedamisi. „Õppisime võõrast üksust üle võtma ja juhtima ning kiirelt kohanema,“ ütleb Biller. „Tegu on nii suure üksusega, et kõigi allüksuste tegevusega arvestada on väga keeruline,“ lisab Afanasjev. Kompaniid juhtinud kadettide sõnul oli aga suur kordaminek see, et kadettide juhitud kompanii vallutas lõpuks objekti ning kõik planeeritud etapid läbiti õigel ajal. Kadettide jaoks oli õppetund ka see, et kompanii ülem peab suutma arvestada allüksustega, kus teenivad inimesed, kelle võimeid ja piire ta isiklikult ei tunne. Lahingukoolis õppejõududelt tagasiside saadud, oli lõpp-pingutuseks varustuse bussi laadimine ning sõit Tartu poole võis alata. Järgmiseks silmapilgutuseks oli buss juba sõjakooli hoovile jõudnud. Kaks päeva õpetamist ja juhendamist nii klassiruumis käsku andes kui ka maastikul vastast trotsides väsitasid parasjagu ära, kuid andis olulise kogemuse tulevaseks teenistuseks. AVE EERMA

Sõdurileht 6. APRILL 2015

Eva Kaarin

Pärast pooletunnist tutvumist Eestimaaga, maandusid esimesed hävituslennukid F-16 Ämaris.

FOTO: SIIM TEDER

Eesti õhuvägi viib läbi suurima ühisõppuse USAga Märtsis jõudsid Ämarisse Ameerika Ühendriikide õhuvägede hävituslennukid F-16CM, mis osalevad Eesti suurimal õhuväe õppusel, kus ühiselt harjutatakse tegutsemist koos liitlastega.

tanniast kohale tankimislennuk KC-135, tangib hävituslennukid ja pöördub tagasi kodubaasi. Õhk-maa harjutused viiakse taasiseseisvunud Eestis läbi esimest korda. Okupatsiooni ajal tegelesid Eesti õhuruumis selliste harjutustega NSV Liidu õhuvägi, kasutades selleks suuri looduskauneid maastikualasid, millest paljud on nüüd looduskaitse all. Näiteks paiknesid Vene pommituslennuväe polügoonid Jõgeva ja Tartu maakonna piiril Utsalis ja Rõikal ning Pakri saari kasutati õppepommitamise polügoonina. Nüüd võivad militaarhuvilised minna Pakri saartele nõukooos Ämari baasi saagude sõjaväe ajalugu avastama. bunud 14 USA häviNATO partnerriigid Rootsi ja Soome tuslennuki F-16CMiga otseselt õppusel ei osale, kuid teevad jõudsid kohale ka transhävituslennukitega Saab JAS 39 Gripen pordilennuk C-130 ja F-18 Hornet kaasa mõned ameerikHercules ja ligi 300 ameerika õhuväelast. laste õhk-õhk harjutused. „Rootslastel ja USAFE ehk USA Euroopas paikneva soomlastel on põnev proovida tegutsemist õhuväe koosseisust lendas siia alaliselt üksuste vastu, kes kasutavad teistsugust Itaalias Aviano lennubaasis baseeruv taktikat ja lennukeid,“ kommenteeris USA õhuväe 31. hävitajate rügemendi kolonel Tarien. Lisaks on Leedu õhu510. eskadrill hüüdnimega Fighter Wing. ruumi plaanitud ühisharjutusi koos Poola Õppuse koondnimeks sai Field Traiõhuväe MiG-29 hävitajatega. Need vaid ning Employment. Tegu on osaga USA õhk-õhk-tüüpi harjutused viiakse läbi välsuuremast Kirde-Euroopa operatsioojaspool Eesti õhuruumi. nist Atlantic Resolve, millega näidatakse Kuna käes oli märtsikuu, olid palNATO liikmesriikidele ja partneritele, et jud Ämarisse saabunud piloodid endale USA on jätkuvalt pühendunud kollektiivvuntsid kasvatanud. Selle Vietnami sõja kaitsele ning rahu ja stabiilsuse hoidmisele aegadesse ulatuva ja õhuväemäärustikuga regioonis. vastuolus oleva traditsiooniga austatakse „Ameeriklaste üksuse hüüdnimi on USA õhuvägede legendi Robin Oldsi Buzzard, mis Eesti keeles oleks viu. See ei (1922–2007), kelle tunnusmärgiks olid just vuntsid. Eesti õhuvägi on aastaid heade õppetingimuste loomise ja liitlastega suhete tihendamise nimel pi n g ut a nud . Koos USA eskadrilliga ha r jut at a k se meie maaväe lähiõhutoetust ja treenitakse Õppus toob Eestisse ligi 300 ameerika õhuväelast, kes alaliselt paiknevad maasihtmärItaalias Aviano lennubaasis. FOTO: SIIM TEDER

ole õppuse ametlik nimi, aga meie võime seda nii kutsuda – õppused nimega Viu,“ ütles õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien. 510. eskadrilli ülema kolonelleitnant Christopher Austini sõnul on ameeriklased õppust pikisilmi oodanud. Kuigi Eurofighteriga võrreldes on F-16 vananenud, teeb uudne avioonika ehk pardaelektroonika temast jätkuvalt väga võimeka hävituslennuki. „Lubame, et teeme õppusest nii hea treeninghargnemise, kui vähegi saame. Kasutame keskpolügooni, mis näib olevat fantastiline lasketiir,“ ütles Austin. 19. märtsist kuni 17. aprillini viiakse õppuse käigus läbi mitu ühisharjutust. Kõrgel õhuruumis mängitakse läbi õhkõhk ehk lennuk-lennuki harjutusi, õhkmaa harjutusi ehk lennuki relvastusega maapealsete sihtmärkide hävitamisi, sest 510. eskadrill on spetsialiseerunud just õhk-õhk ja õhk-maa harjutustele. Lisaks sooritatakse mitu madallendu. Eesti õhuväe ülesandeks jääb õhuruumi kontroll ja suur osa õhutule juhtimisest. Eesti õhuväe Afganistani missiooni kogemusega tulejuhid suunavad pomme sihtmärkide pihta laseriga. Lasersihtimist saab teha ka teiselt lennukilt – üks F-16 leiab sihtmärgi, suunab sellele laserkiire ja teine hävitab objekti. Lisaks harjutatakse Kesk-Eesti kohal lennukite õhus tankimist, mis on väga keeruline ja kõrget kvalifikatsiooni nõudev ülesanne. Harjutuseks lendab Suurbri-

kide hävitamist, mille tabamiseks kasutatakse nii rakette, pomme kui ka pardarelvi. Imitatsioonimoonale lisaks kasutatakse ka lahingumoona, näiteks ilma nn targa juhtimiseta 250kilogrammist lahingupommi Mk-82 ja laserjuhitavat lahingupommi GBU-12. 26. märts oli Eesti jaoks ajalooline päev, kui keskpolügooni õppepommitamisalale visati neli Mk-82 lahingupommi. Lennukid sooritasid kõigepealt laskmisalast ülevaate saamiseks vaatluslennud 300 m kõrgusel. Sobilike vaatlustulemuste järel laskuti ükshaaval 100 m kõrgusele ja pommid suunati sihtmärkidele, milleks olid pommitusringid, autovrakid, küla imiteerivad puitehitised ja merekonteineid ning vana nõukogudeaegne soomukivrakk. Kõik pommitabamused jäid sihtmärkidest 20–30 meetri raadiusesse, sellist tulemust loetakse väga heaks. Veel üks NATO pilootide ülesanne oli Eesti õhuruumi ja ilmastiku eripärade tundma õppimine, sest erinevate lendude sooritamise ja relvade kasutamise valik sõltub suuresti ilmast. Näiteks lükkas õppuse teisel nädalal tormine ja halva nähtavusega ilm edasi pommide Mk-82 kasutamise. Kolonel Jaak Tarieni sõnul on õppus Ämari lennubaasi kõrge taseme näitamise proovikivi. „Eesti õhuvägi on Ämari lennuvälja valmimise nimel aastaid vaeva näinud. Eesti õhuruumis treeningalade loomiseks peavad valmis olema radari- ja juhtimissüsteemid. Õppus testib meie tööd ja loodame näidata häid tulemusi,“ ütles Tarien. Eesti kaitseminister Sven Mikser märkis, et Ämari lennubaas suudab oma tähtsust veelgi suurendada: „Tulevikus näeme Ämari õhuväebaasi kindlasti NATO baasina, kus võime võõrustada erinevate liitlasvägede lennuvahendeid, mis mitmekesistab Eesti õhuväe kogemusi. Mida rohkem liitlasüksusi Eesti kaitsmist on harjutanud, seda suurem on meie turvatunne.“ Õhuväe esimene suur õppus oli 2012. aastal toimunud Saber Strike. Sellest alates on õppused muutunud aina suuremaks, mis on tekitanud vajaduse laiendada Ämari baasi lennukiperroone. MARVEL RIIK

Miks on kaitseväge Eesti riigile vaja? Arvan, et see on vajalik, ent oleks tulemuslikum, kui oleks ühtlasemalt üle Eesti jaotatud. Kindlasti see distsiplineerib, kuid praegu olen tuttavatelt kuuldu põhjal ajateenistuses pettunud. Mida annab ajateenistus noormehele? Praegu see suurt midagi ei annagi. Targad teeb see lollimaks ja lollid ei jõuagi kuhugi. Võiks aga anda mehelikkust ja vastutustunnet. Mida arvad kohustuslikust ajateenistusest naistele? Ei poolda. Naisi vaadatakse ikka kui nõrgemaid. Arvan, et naine ei saaks väga lihtsalt kõrgele positsioonile, kui ta ei ole just eriti sõjakas nagu mina.

Sille

Miks on kaitseväge Eesti riigile vaja? Noortele, kes ei tea, mida edasi teha, on ajateenistus hea võimalus järele mõtlemiseks. Kaalusin ka ise pärast gümnaasiumi lõppu, kas minna ülikooli, ajateenistusse või välismaale. Mida annab ajateenistus noormehele? Kindlust, et ta suudab läbida selle. Kindlasti ka teadmisi füüsilisest vormist, relvakäsitluse oskuse, aga eelkõige hea kogemuse. Mida arvad kohustuslikust ajateenistusest naistele? See on kahe otsaga asi. Ühelt poolt ei poolda, kuna tundub, et ajateenistus pole päris kõigile meestelegi. Naistest rääkimata. Osalt tundub see aga huvitav.

Lisette

Miks on kaitseväge Eesti riigile vaja? Kaitseväge on tarvis, et tulevikus oleks inimesi, kes meid kaitseks. Mida annab ajateenistus noormehele? Kindlasti kogemusi füüsilises ja vaimses mõttes. Minu poisile meeldis, sellepärast on ka mulle jäänud ajateenistusest positiivsed emotsioonid. Mida arvate seriaalist „Vabad mehed“? Väga lahe. Saan küsida oma poisi käest ja kõrvutada. Poisi sõnul on võrreldes päris teenistusega palju juurde pandud, aga vähemalt saab nalja.

FOTOD: MARK SALUMAA

Sõdurileht 6. APRILL 2015

Kui kohtuvad moemaailm ja ajateenistus Garderoobis on roheline taktikavorm ja moelooja disainikleit – kumb täna selga panna? Reamees Marilin Mölder on Kalevi jalaväepataljoni ajateenija, kes väljaloale saades kehastub muuhulgas modelliks. Marvel Riik: Reamees Mölder, kuigi tsiviilelu jääb ajateenistuses tagaplaanile, on see teil väga kirev ja mitmekülgne olnud. Enne teenistusse asumist olite klienditeenindaja, lõpetasite (SBK ajal) kutsekooli logistika eriala ja alustasite õpinguid Eesti maaülikoolis finantsjuhtimise erialal, rääkimata oma panusest kohalikku Põltsamaa noortekeskusesse ja Tartu malevasse. Suure ja uhke nimekirja

Ma ise ei ole seda saadet õnneks näinud. Ma ei otsi ja mulle ei meeldi tähelepanu. Ennast vaadata on võõristav ja piinlik. Modellindus on minu salajane hobi, kus on võimalus ennast igapäevaelust välja lülitada, kehastuda teiseks tegelaseks. Enamasti teen koostööd Eesti inimestega, aga mõne korra olen käinud fotosessioonil ka välismaal. Tulevikus on plaan suunduda mõneks ajaks Londonisse, kus ootavad uued koostööpartnerid. Võiks arvata, et moe- ja sõjavaldkonnad on erinevad alad, kuid neis on sarnasusi. Mõlemas on oluline enesedistsipliin ning tahe anda endast alati parim, olgugi et sa pole söönud ega maganud. Moeetendustel peab tavaliselt kaua ootama, et saaks soovitud positsiooni. Mõnikord tehakse üht või teist asja kümneid kordi läbi – näiteks rõivaproov või kõndimise paika panemine, et ideaalne tulemus saavutada. MR: Paljud noored, eriti neiud, näevad ajateenistuses alternatiivset võima-

Modellindus on minu salajane hobi, kus on võimalus ennast igapäevaelust välja lülitada. juurde mahub veel modellindus. Kuidas elutee teid selleni viis? Marilin Mölder: See juhtus 10 aastat tagasi, kui ma leidsin endale Internetist kirjasõbra Pille Aro, kes tegeles modellindusega. Paljuski tänu temale tekkisid kontaktid ja tutvused erinevate fotograafide ja moeloojatega. Esimene kord, kui Pillega Tallinnas kokku sain, läksime Baltikumi Ford Models Supermodeli casting’ule. Täitsime mõlemad ankeedid ja üllatuseks osutusin valituks mina. Ford Models Supermodeli konkurss toimus Leedus, kus igast Balti riigist valiti seitse neidu, kelle tegemistest tehti telesaade.

Kaunist modellist on saanud NAKis karastunud ajateenija.

lust, kus saab aja maha võtta ja oma elu planeerida. Mis teid ajateenistusse tõi? Soovisite lihtsalt üht ekstreemsemat sorti puhkust? MM: Mõte ajateenistusse tulla oli mul mitu aastat. Teadsin, et see ei jäta mind rahule, kuni ma pole seda katsumust vastu võtnud. Kaks aastat tagasi läksin Kaitseliitu ja otsustasin, et kui läbin Kaitseliidu SBK, siis suudan läbida ka ajateenistuse. Kuna vanus (26) surub peale, siis oligi käes hetk – kas nüüd või mitte kunagi. Kuna Kaitseliidu SBK sai läbitud, oli järgmine samm eelmise aasta juunis sooviavalduse esitamine kaitseressursside ametisse.

FOTO: MARK SALUMAA

MR: Kuna teil on huvi logistika vastu, kas mõte minna logistikapataljoni ei tulnud mõttesse? Vabatahtlikult ajateenistusse tulles on valikuvabadus suurem, kuhu aega teenima asuda. Või on jaanuarikutse näide sellest, et te soovite väljaõpet läbida võimalikult rasket teed pidi? MM: See, et ma praegu Kalevi jalaväepataljonis olen, ei olnud ainult minu teha. Riigil on neidude osas paika pandud kvoodid, mis on väeosade vahel ära jaotatud. Jaanuaris võeti ajateenistusse kuus neidu. Logistikapataljon ei olnud jaanuarikutse valikus. Valida oli, kas õhutõrje- või pioneeripataljon, millest valisin viimase. Juulis, pärast NAKi läbimist, saadetakse mind kuhugi mujale drilliseersandiks. Ehk jõuan siis pioneeri, aga kõik oleneb juhtkonnast. Loomulikult, kui võimalik, läheksin hea meelega logistikasse. Algul tahtsin olla oktoobrikutses, aga seal olid kvoodid täidetud. Sellest pole midagi hullu. Tean, et väljaõpped erinevad sügis-talvekutsetes ja need teadmised, mis ma 11 kuuga saan, on enamat kui sügisel 8 kuuga. Saadud teadmisi soovin kasutada Kaitseliidu noorsootöös. MR: Te tahate teha enda tulevase magistritöö kaitseväe logistikast. Kas Kalevi jalaväepataljon on teid selles osas juba aidanud? MM: Magistriõppesse ei ole ma veel astunud. Peamine on saada aimu kaitseväe toimimisest. Tahan magistritöö teha militaarlogistikast. Töö jaoks vajalikke teadmisi ja materjali ei taha ma aga saada ainult õpikutest, vaid ka süsteemi enda kaudu. Praegu teen kõrvaltvaatajana tähelepanekuid: kuidas liigutakse väliõppustele, kuidas õppusi planeeritakse, varustuse küsimused, toitlustuse tagamine jne. Kas logistikat annab paremaks muuta, sellele ei oska ma veel vastata. MR: Olete võrrelnud ajateenistust kujundlikult jooksmisega. „Kui hakkad jooksma, tuleb teatud hetkel moment, mil tahaks jääda seisma ja hinge tõmmata, aga samas tead, et kui selle momendi ületad, võid joosta kaugele tahes.“ Mis momendid on teis tekitanud loobumismõtteid? Kuidas olete suutnud need hetked ületada? MM: Mul on olnud kaks korda selline tunne – aitab, lähen koju! Esimene kord oli jaanuaris, kui olin olnud teenistuses paar nädalat. Kõik oli veel uus ja harjumatu. Teadsin, et ma pole füüsiliselt nii tugev, et kogu teenistuse koormust taluda. See teadmine mõjub ka vaimule. Ikka soovid olla rühmaga samaväärne. Keegi ei soovi olla rühma nõrgim lüli. Teine kord oli veebruari alguses, kui tulime täisvarustuses rännakuga metsalaagrist väeossa. Tee oli jääs ja ma ei jõudnud enda haigete jalgadega kiiresti liikuda. Tegin kogu rännaku kaasa, kuid tempo oli aeglane. Tundsin, et vean kogu jagu alt. Mõte kirjutada lahkumisavaldus oli vägagi päevakorras. Ebamugavustest olen üle saanud neid hetki meelepärasteks mõeldes või siis analüüsides, mida uut ma sellest olukorrast õppida saan, et edaspidi paremini toime tulla. Jah, rännak oli probleemne olukord, aga see ongi just see, mille pärast ma ajateenistusse tulin. Elukogemus on näidanud, et uued asjad mõjuvad esialgu eemaletõukavalt. Kuid kui sa nendega harjud, siis on kõik väga äge. Ajateenistusse asusin iseenda, mitte teiste arvamuse pärast. Loobumismõt-

Pühapäevapildistamine avas uksed modellimaailma. teid tuleksid kõne alla siis, kui kaalul oleks tervis. MR: Kalevi jalaväepataljoni jaanuarikutses pole te ainus neiu, neid on kokku neli. Olete öelnud, et noormehi ja neidusid eristab see, et neiud ei või öelda, et neil on ajateenistuses raske või ebamugav, sest nad on tulnud ajateenistusse vabatahtlikult. Mida SBK teile näitas, virisevad rohkem noormehed või neiud? Mis erinevusi olete veel täheldanud noormeeste-neidude ajateenistussuhetes? MM: Neidudele, kes soovivad ajateenistusse tulla, soovitaksin kindlasti kõik

FOTO: PILLE ARO

mitte väljaõppest. Kui instruktor karjub metsalaagris „HÄIRE!“, siis on kõigil sama tegevus, rääkimata meeleolust. MR: Teie väljaõppe järgmine etapp on NAK. Et osutuda NAKi valituks, tuleb ülematele SBKl silma jääda. Lisaks sellele on vaja juhiomadusi. Millise juhina te ennast näete? MM: Ma näen ennast hea juhina, aga pigem tsiviilelus kui militaarmaailmas. Tsiviilelus olen tegelenud projektijuhtimisega. Militaarmaailmas loeb palju sõjaväeline kogemus: kui palju on seda maailma nähtud ja seal erineva-

Elukogemus on näidanud, et uued asjad mõjuvad esialgu eemaletõukavalt. Kuid kui sa nendega harjud, siis on kõik väga äge. hoolikalt läbi mõelda. On keeruline vastata küsimusele, kumb sugupool virises rohkem. Sõltub konkreetsest olukorrast. Samas on inimesed erinevad ja samuti nende pingetaluvus. Küll aga võis märgata, et noormeestel on vahel raske end motiveerida, mis on ka mõistetav. Neiud on tulnud vabatahtlikult, noormeeste puhul see varieerub. Noormehed igatsevad rohkem tsiviilelu ja on tunda, et nad ei mõtle ajateenistuse suuremale eesmärgile. Poiste probleem number üks on koristamine, aga söömine on neile jälle kõige meeldivam tegevus. Erinevuste poolelt veel nii palju, et neiud ei julge enamasti öelda midagi halba. Neidudel on põhiprobleemiks oskused. Tahe on suur, aga oskused nõrgad. Seega toimub selles osas pidev enesetõestamine. Üldiselt on sugupoolte läbisaamine igapäevane – nii nagu ta tsiviilelus ikka on. Erinevused tulenevad pisiasjadest,

tel ametikohtadel oldud. Mulle meeldib, kui antakse konkreetne ülesanne ja saan seda ise täita. Olukorda, kus ma pean ise käske välja mõtlema, on mul praegu raske ette kujutada. Juhina püüdlen selle poole, et olla uutele ideedele vastuvõtlik, kaasav, konkreetne ja nõudlik. Juhendatavaid võtaksin võrdväärsete koostööpartneritena. MR: Kuidas näete tulevikku? Kas kavatsete jätkata oma mitmekülgset elustiili või valite neist ühe kindla suuna? Võib-olla teete karjääri Eesti kaitseväe logistika valdkonnas? MM: Võib olla, et mingi aeg ma olen stabiilsel rajal ja tegelen ühe asjaga. Kas see on seotud kaitseväega, seda näitab tulevik. Aga kokkuvõttes kavatsen jätkata enda kirjut elustiili. Ma tahan ennast uute katsumustega proovile panna, muidu hakkab igav. MARVEL RIIK

Sõdurileht

6. APRILL 2015

Kindral Abramsi nimekandja

GRAAFIKA: KASPAR TRIEBSTOK

14. märtsil saabus Eesti pinnale ühe rühma jagu M1 Abramsi tanke. Saabunud maaväelased vahetasid välja Tapal positsioneerinud Ameerika Ühendriikide maaväe 2. ratseväerügemendi.

1A 2 Abramsi tankid on olnud ameeriklaste relvastuses üle 30 aasta. Neid on kasutatud nii Iraagis kui ka Afganistanis. Üksuste saabumine on osa USA heidutussmeetmete operatsioonist Atlantic Resolve Kirde-Euroopas. Eesti pinnal on Ameerika Ühendriikide roteeruv kompaniisuurune üksus, mille hulka saab nüüd arvestada ka ühe 3. jalaväediviisi 7. jalaväerügemendi tankirühma.

Päritolu ja kogemused Abrams M1A2 on Ameerika Ühendriikide kolmanda generatsiooni tank. Oma nime on tank saanud kindral Creighton Abramsi järgi, kes on endine maavägede staabiülem ja oli USA relvajõudude ülem Vietnami sõjas aastatel 1968–1792. M1 Abrams arendati välja külma sõja ajal ning jõudis armeesse 1980. aastal, asendades M60 tankisüsteemid. Masinad olid lahingkogemuseta kuni 1991. aasta Lahesõja operatsioonini Kõrbetorm. Saudi Araabiasse lähetati 1848 M1A1 Abramsi lahingutanki, et toetada Kuveidi vabastamist Iraagi armeest. Tol ajal oli Iraagi armees kasutusel vaid Nõukogude Liidust imporditud T-66 ja T-72-tüüpi tankid. Süsteemid olid USA relvade kõrval vananenud, neil puudusid öövaatlusseadmed ja siis modernsed kauguse mõõtmise võimalused. Üle-

kaaluka tehnoloogilise jõuga kaotasid liitlased vaid 9 M1A1 tanki, millest seitse olid tingitud sõbralikust tulest. Tankisüsteem on nüüdseks saanud lahingukogemuse Lahesõjast, sõjast Afganistanis ning siiani kasutatakse Abramsi tanke alates 2003. aastast Iraagis. Praegu küll on konf likt Islami riigi, mitte Iraagi armeega.

Tehnoloogiline ülekaal Kokku on loodud masinast kolm versiooni kandes nime M1, M1A1 ja M1A2. Kokku on toodetud M1-tüüpi tanke 10 000 eksemplari, need maksavad 4,3–8,53 miljonit USA dollarit tükk. Ka neljas tüüp, M1A3 on alates 2009. aastast arenduses. M1 on USA merejalaväe ja armee üksuste põhiline lahingutank. Lahingu masin on võimekuse tõttu väga edukas ja levinud üle maailma. Lisaks Ameerika Ühendriikidele kasutab tanki enda relvastuses ka Egiptuse, Kuveidi, Saudi Araabia, Austraalia ja Iraagi armee. Tanki võimekust demonstreerib ehk kõige elavamalt näide, kus M1A1 Abrams hävitas Iraagi sõja ajal Bagdadis oma vahetus läheduses (tanki jaoks on see ligikaudu 40 meetrit) seitse Nõukogude Liidu aegset T-72 tanki, ameeriklastel kaotusi ei olnud. Et 62 tonni kaaluvat süsteemi viia maksimumkiiruseni 67 km/h, vajab masin natukene rohkem hobujõude, kui seda võib leida tavapärasest sõiduautost. Abramsi tankil on 1500hobujõuline gaasiturbiinmootor, mis annab masinale 1120 kilovatti. Selline võimsus ei tule odavalt. Tank kulutab vaid mootori sisse lülitamisel 38 liitrit kütust. Edasi põletab masin ligikaudu 400 liitrit kütust sajale kilomeetrile ja 38 liitrit tunnis vaid paigal seismiseks. Logistika, mis selle koletise toitmiseks vaja läheb, on pehmelt öelda keeruline. Selle kergendamiseks on hakatud välja töötama ka tagalasõbralikemaid mootoreid. Kütusekulu ei luba tankil pikki vahemaid üksinda läbida. Kiireks

ABRAMS M1A2 TEHNILISED ANDMED

KOOMIKS: KARL-ERIK TALVET

• tüüp: lahingutank

• päritolumaa:

Ameerika Ühendriigid • kasutusel: 1980–... • lahingukogemus:

• maksumus: 8,58 mln USA dollarit • ehitatud: ~10 000 tk • kiirus: 40–72 km/h • mahtuvus: 4 inimest (ülem, sihtur, laadija, juht)

reageerimiseks transporditakse tankid kohale C-17 Globemaster USA transpordilennukiga.

Eestile hea väljaõppe võimalus Sellise raskerelvastuse nagu tankide baseerumine Eesti pinnal annab kaitseväele võimaluse oma väljaõpet mitmekesistada. Seda ka tehakse ning juba vähem kui kahe kuu pärast on võimalik kaitseväe ja Kaitseliidu võitlejatel oma oskusi arendada koos tankidega õppusel Siil. Lisaks rahuajale on tankide viibimisel Eesti pinnal ka potentsiaalse sõjaaja eelised. Nimelt peab vastane tõsiselt järele mõtlema, mida panna vastu sellisele relvasüsteemile nagu seda on Abrams M1 ja kuidas seda teha edukalt. KASPAR TRIEBSTOK

7 3

2 3

Lahesõda, Iraagi sõda, Afganistani sõda

6 2 4

EELMISE SUDOKU LAHENDUS 5

4 9

1 2 3

8 5 9

5 4 8

9 6

2 5 7 4

9 2 1

7 6 8

8 5 1 3

6 8 5 4 1 9

8 1 5

7 5 8

4 6 3 2

Sõdurileht 6. APRILL 2015

VS.

staabi- ja sidepataljon

Kalevi JalaväepatalJON

„Sõdur vs. sõdur” Seekordses Sõdurilehes on vastamisi staabi- ja sidepataljoni ja Kalevi jalaväepataljoni võitlejad. Küsitleme neid ja hindame vastuseid. Kes kaitseväelaslikumalt ja huvitavamalt vastab, saab rohkem punkte.

rms Mihkel Ugandi

rms Rainer Viilveer

277; 70.

Lõpurännak, stressilaagri viimane päev, öised häired.

Ravisin pohmakat. „Uus päev, uus väljaõpe“, „Ennetamine on kõigi perse keeramiste ema“, „Joppenpuhh“.

0 0 2 2

M134 minigun

Vabariigi aastapäeva paraad.

Nuudleid ja lihakonserve. Majanduspäev kella 9.00-st 22.30-ni. 180. kamovõrgu kokku põimimine.

Ei tea, pole näinud.

1 0 1 0

270. Pumbad ja kõhulihased 100, kuid jooksen nagu tigu; 73. Hetk kui öeldi, et spordirühma ei pääse ja 10 nädalast sai 11 kuud. Sain sõprade, tuttavate ja pereliikmetega kokku. „Just nii“, „Sain“, „Mina“, „Negatiivne“, „Tegelt on pull ju“.

2 2 1 1 0

Suure.

Ilmselt reserv.

Külma Coronat ja snäkke. Nädala aega ei tohtinud minu ja kaasvõitleja vahel vahe olla suurem kui 3 m. Meie väeosas pole, kuid chill, et ka neid ajateenistus paelub. Las proovivad, kui huvi on.

Viimase üldfüüsilise testi tulemus; mitu kätekõverdust suudad teha minutiga?

182; 48.

Milline on sinu kõige eredam mälestus SBKst?

Lõpurännak ja sealsed ülesanded.

Esimesel nädalal relvahoolduse ajal riivates jalaga kaaslase relva, hüüti juba kaugelt „KAKS VIIS“.

Mida sa tegid viimasel päeval enne ajateenistust?

Veetsin aega perekonna ja sõpradega.

Kuulasin sõpradelt huvitavaid lugusid ajateenistuse kohta, veetsin sõbrannaga kvaliteetaega.

Kas ja millised sõnad on sulle ajateenistusest külge jäänud?

„Mina“, „Just nii“, „Sain“.

„No Türi ja Paide“, „Just nii!“, „Selge, sain! Mida Sa said?“, „Paneb puid alla!“.

Millise relva taga tunneksid ennast kõige turvalisemalt? Mis on kõige ägedam asi Eesti kaitseväes?

MG-3. Seltskond, laskmine ja relvatunnid.

Mida tahaksid näha kaitseväelase toidupakkides?

Pähklikreemi ning külma piima.

Milline on meeldejäävaim motiveeriv harjutus ajateenistuse jooksul?

Kõhulihaste tegemine tsinkkastis olevate linnalubadega.

Mis tunde tekitavad sinus mees-/ naisajateeenijad?

Kindlustunde, et on olemas mehi, kes on valmis kaitsma riiki.

1 1 1 2

243; 40.

Täpsusrelva. Ajateenijate kambavaim ja huumor. Suitsuvorsti ja Nutellat! Kõhulihaste tegemine tsinkkastis olevate linnalubadega.

PUNKTE KOKKU

VÕITIS

8 Saada ristsõna lahendussõna* aadressil Sõdurileht, staabi- ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee. NB! Ära unusta märkida oma auastet, nime, väeosa ja ristsõna numbrit (numbri leiad ristsõna nurgast)!

Ristsõna nr 125 õige lahendussõna oli VÄEPEALIK

Kalevi jalaväepataljon

Termose võitis reamees Arne Vunk pioneeripataljonist. * Arvutite kasutamine on väeosades reguleeritud vastavalt väeosa sisekorrale. Tavakirjade eest tuleb tasuda vastavalt Omniva hinnakirjale.

2 1 2

Disaini uus embleem.

Sama kindla tunde nagu minu suuremad vennad. Eesti on kaitstud!

rms Kristi Riis

rms Heidi Leiten