11. mai 2015 by Sõdurileht

2. JvBr taastamas riiklikku korda ja võimu Tartumaal 5

Sõdurivarustust tuhande euro eest 6

I G

SÕDURILEHT

E B

1. JvBr tõmbab korraga 24 haubitsa päästikut

Reservväelaste tegemised Siilil 2015

K A S

SIILI ERI

11. mai 2015, ISSN 1736-3411

Kuperjanovi jalaväepataljonis ületati planeeritud õppusel osalejate arv pea kümne protsendiga.

FOTO: ARDI HALLISMAA

Reservarmee formeerimine õnnestus Kaitseväe suurõppus Siil 2015 toimub 4.–15. maini ja hõlmab kogu Eestit, kulmineerudes Virumaal. Tänavune õppus on kaitseväe ajaloo suurim – sellel osaleb kokku üle 13 000 reservväelase, kaitseliitlase, ajateenija, tegevväelase ja liitlasriikide kaitseväelase.

raditsiooniliselt on kevadised õppused eelmise aasta suvel ja sügisel teenistust alustanud ajateenijate lõpueksam, kus pannakse proovile sõdurite ja allüksuste koostööoskus, samuti kontrollitakse õppusel staapide ja ülemate juhtimisoskusi. Õppus Siil tähendab aga veelgi suuremat

sammu senistest õppustest edasi: eesmärk on kontrollida alalises valmiduses olevate üksuste täiendkomplekteerimist ja kiirreageerimisvalmiduses olevate üksuste formeerimist. See tähendab suurt rõhku just reservüksuste formeerimisele, sealhulgas mobiliseeritute vastuvõtu harju-

üksuste kiiret ja efektiivset formeerimist ja väljaõpet, on õnnestunud üle ootuste tulemusrikkalt. Kaitsevägi planeeris õppusel formeerida üle 7000 reservväelase ja see eesmärk saavutati üle 90protsendilise edukusega. Näiteks Kuperjanovi jalaväepataljonis ületati kaitseväe planeeritud

Kindralleitnant Terras: „Jäänud on vaid viimane, see kõige tähtsam pingutus, mille käigus saame ise teada, kui valmis me tegelikult oleme reaalseid olukordi juhtima.“ tamist. Lisaks harjutab 1. jalaväebrigaad lahingutegevust brigaadi koosseisus ning taktikalise ja operatiivtasandi juhtimist. Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terrase sõnul on suurõppuse Siil planeerimine kestnud juba mitu aastat ning sellise mastaapse, logistiliselt keerulise, ühiskondlikult vastutusrikka ja inimlikult emotsionaalse õppuse planeerimisel on ära tehtud tähelepanuväärne töö. „Jäänud on vaid viimane, see kõige tähtsam pingutus, mille käigus saame ise teada, kui valmis me tegelikult oleme reaalseid olukordi juhtima,“ ütles kindralleitnant Terras. Õppuse esimene etapp, mis tähendas

õppusel osalejate arv pea kümne protsendiga. Formeerimine toimus üle kogu Eesti kaitseväe erinevates väeosades. Kuna reservväelasi kutsuti rekordiliselt palju, oli liiklus – rääkimata väeosade parkimisplatsidest – häiritud ja piiratud. Näiteks Tallinnas oli 4. mai hommikul kella kuuest kuni keskööni kõigile liiklejaile suletud Filtri tee ja Võru linnaku tsiviilparklas pidid formeerumisele viimasel minutil saabujad otsima autole parkimiskohta parkla kõrvalt metsasihist, mändide alt. Õppuse peamised harjutusalad jäävad Lääne- ja Ida-Virumaale, Tartu- ja Võru-

maale. Teises etapis ehk koostegevusharjutuse ajal on kõige intensiivsem tegevus Virumaal. Täpsemalt siis Lääne-Virumaal Vinni, Väike-Maarja, Laekvere ja Rägavere vallas ning Ida-Virumaal Jõhvi, Kohtla, Mäetaguse, Lüganuse ja Sonda vallas. Kaitseväelasi võib kindlasti kohata ka mujal Eestis. Nii näiteks juhib toetuse väejuhatus Pärnu külje alt Eametsast logistikat. Siili toimumiskohana tuleb kindlasti nimetada ka Ämari lennubaasi, sest õppuse õhus toimuv osa käib just sealt. Õppuse lõpurivistus toimub Tapa lennuväljal. Eesti suurt kaitsetahet märkasid ka Siili inspekteerivad 27 julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni (OSCE) vaatlejat. Kaitseväe õppusel on osalejaid, kellest mõni on tulnud lausa Kanadast ja LõunaAafrika vabariigist, üle 13 000. Sellega ületatakse Euroopas kokku lepitud julgeolekuraame ning õppusele on kaasatud rahvusvahelisi vaatlejaid, kelle üks ülesanne on mastaapse Siili juures turvalisust tagada. OSCE vaatlejatele avaldas erilist muljet see, kui efektiivne on Eesti ja liitlasüksuste vaheline koostöö. Märkida tuleb, et Siil on osaliselt ka NATO õppus, kus harjutatakse liitlasüksuste sidumist meie formeeritud üksustega. Lisaks Eesti kaitseväe tehnikale –

soomukid Sisu XA-188 ja Sisu XA-180, suurtükid, õhutõrjeraketikompleksid, pioneeritehnika ja muidugi suurel hulgal mitmesuguseid veo- ja toetusmasinaid – osalevad Siilil ka USA M1A2 Abramsi tankid ja neli Poola ründelennukit SU-22, Ühendkuningriigi lennukid Eurofighter Typhoon ja Hawk ning neli USA ründelennukit A-10. Silmanähtavalt on Eesti kaitseväe õppused muutunud aasta-aastalt aina mitmekülgsemaks ja rahvusvahelisemaks. Sel korral jõudsid Eesti metsadesse jalaväekompanii Ühendkuningriigist ja Eestis viibivad USA üksused. Samuti saabusid õppusele belglased ja sakslased oma õhutõrjesüsteemidega, Ämarisse tulid Poola lendurid ja ka hollandlased. Läti ja Leedu on küll ka esindatud, kuid seekord mitte eraldi üksustega. Siili numbrid ja rekordid on juba praegu muljetavaldavad. Tehtud on üle 60 lahinglennu, hävitatud kaitseväe keskpolügoonil õhk-maa-sihtmärke, lastud esmakordselt korraga 24 haubitsat FH 70 kaliibriga 155 mm ja viidud esmakordselt läbi brigaadi tasemel lahingutegevust. Jah, ilmselgelt on Siil 2015 väga okkarohke. SL

Sõdurileht 11. MAI 2015

JUHTKIRI Meie tegime ajalugu Pealtnäha kaootiliselt toimivas sipelgapesas on selge rollijaotus – osade töötegijate sipelgate ülesanne on hoolitseda järelkasvu eest, teised koristavad ning kolmandad koguvad toitu. Kui pessa tungib vaenlane, asuvad sipelgad kui üks mees kaitsele, sõltumata nende rollist. Keerulise hierarhiaga ökosüsteem mobiliseerib kogu oma

jõu hoidmaks ära hävingut. Omasid kaitstakse lõpuni. Selles mõttes võib ka Eesti ühiskonda vaadelda kui suurt sipelgapesa, kes ohu korral on valmis oma jõud mobiliseerima. Suurõppus Siil tõi loetud tundidega püssi alla ligi 7000 reservväelast, kes igapäevaelus on tublid ehitajad, ettevõtjad, müügimehed, ametnikud ja sadade teiste elualade esindajad. Koos teenistuses olevate ajateenijate, kaadrikaitseväelaste, kaitseliitlaste ning NATO liitlastega harjutas Eesti riigi

kaitsmist sõjalise rünnaku vastu kokku üle 13 000 mehe ja naise. Mõistmaks, mida me kõik üheskoos saavutasime, peame tõusma kõrgele ning asetama saavutatu laiemasse konteksti. 13 000 inimest on üks protsent Eesti elanikkonnast. Maailmas annab leida riiki, mis on rahuajal suuteline täies lahinguvarustuses õppusele välja tooma sellise suhtarvu kõrge võitlusvõimega väge. Kui suurriikide puhul jäävad seda loogikat järgides sarnased arvud pigem ulme valdkonda – Ameerika

Ühendriikide rahvaarvu aluseks võttes tähendaks see 3,2 miljoni inimese mobiliseerimist – siis meie lähinaabritest peaksid näiteks soomlased formeerima harjutusteks üle 50 000, poolakad aga ligemale 400 000 meest. Brigaadist suuremate jõududega õppuste korraldamine on üsna erandlik ning annab aimu Siili mõõtmetest. Oleme teinud ajalugu. Tõestasime Siiliga endale ja sõpradele, et riigikaitsest rääkides ei tee Eesti tühje sõnu. Hea väljaõppe ning korraliku varustusega kaitsejõududega on meil

kogu rahva toetusel võimalik vastu hakata igale ründajale. Sipelgapessa tungija saab valusalt hammustada. Eesti vastu tulija saab valusa vastulöögi igaühelt meist eraldi ja kõigilt korraga.

MARTIN JAŠKO lipnik

6. teavituskeskuse ülem

Siil testib meie kaitsetahet Eesti inimeste kaitsetahtest ja positiivsest patriotismist on viimasel ajal väga palju räägitud. Mõistagi on selleks põhjuse andnud Venemaa kestev agressioon Ukraina vastu ning sagenenud jõunäitamised meie piiridel.

aba maailma piiririigina peab Eesti koos oma liitlastega olema valmis pikemaajaliseks julgeolekukeskkonna halvenemiseks. See eeldab väsimatut panust riigikaitse tugevdamisse. Märke, et kaitsetahe on üha aktuaalsem teema, ilmnes terve eelmise aasta. Kaitseliiduga ühines uusi liikmeid paljuski just seetõttu, et anda keerulisemaks muutunud julgeolekukeskkonnas oma vaba-

tahtlik panus riigikaitse tugevdamisse. Olin üks nende hulgast. Lisaks väljaõppele Kaitseliidu Harju maleva Männiku malevkonnas otsustasin selle aasta algul minna reservohvitseride kursustele. Esimene moodul lahingukoolis on selja taga, kolm veel ees. Nii kursuslased kui ka meie veeblitest instruktorid on kõik tõelised Eesti patrioodid. Seejuures sõltumata rahvusest. Olen kindel, et juba lähemas tulevikus kujuneb avalikus elus, eriti poliitikas aktiivsete inimeste mõõdupuu vaieldamatuks osaks just panus riigikaitsesse. Koolides esinemas käies olen tähele pannud, et noored tunnevad üha rohkem huvi riigi kaitsmise ning ajateenistuse vastu. Vabariigi aastapäeval andsin näiteks Loo keskkoolis kätte tunnustusmärgi kolmele aktiivsele abituriendile, kes

inimeste suurt kaitsetahet. Juba esimese õppusepäevaga tuli formeerimispunktidesse reservväelasi rohkem kui oodati. Eesti lähiajaloo suurima õppuse eesmärk on kontrollida kaitseväe kiirreageerimisvõimet, juhtimissüsteeme, reservüksuste formeerimist ja harjutada koostööd liitlastega. Siilil on väljas kuue liitlasriigi üksused ning nende tehnika lennukitest tankideni. Pole üleliigne korrata, et Eesti kaitsepoliitika lahutamatud sambad on iseseisev kaitsevõime ning NATO liitlaste kollektiivkaitse. Eesti on ajaloost õppinud, et saame olla kindlad tuleviku ees, kui meil on tugevad liitlased. Kuid ükski riik, veel vähem geopoliitiliselt riskialtis piirkonnas asuv Eesti, ei saa läbi iseenda kaitsevõimet pidevalt täiustamata. Iseseisev kaitsevõime on tulemuslik

Vaba maailma piiririigina peab Eesti koos oma liitlastega olema valmis pikemaajaliseks julgeolekukeskkonna halvenemiseks. olid juba jõudnud ennast näidata tublide kaitseliitlastena. Nii pole midagi imestada, et suurõppus Siil on tõestamas kõige paremal moel Eesti

juhul, kui kriisiolukorras toimime ühtse Eestina. Meie julgeolek ei teki iseenesest, mistõttu on regulaarseid õppuseid vaja kiirreageerimisvõime säilitamiseks ning

Marko Mihkelson reservohvitseride kursusel. kriisireguleerimisoskuste lihvimiseks. Laiapindne riigikaitse eeldab aga head koostööd ühiskonna kõigi osade vahel, kodust ja kodanikualgatusest kaitseväe juhtimiseni välja. Seejuures tasub meeles pidada, et Eesti riigikaitse eesmärk pole ainult võimalikku konflikti võita, vaid seda heidutusega ära hoida. See on kõige efektiivsem ja odavam viis riigi kaitseks. Just seepärast on ka Siil erakordselt oluline vajaliku signaali and-

FOTO: ERAKOGU

miseks kõigile, kes hoolivad Eesti kaitsmisest ja hindavad meie kaitsevõimet. Õppus annab meile võimaluse hinnata kaitseväe ja Kaitseliidu erinevaid võimekusi ning teha ilmnenud kitsaskohtade põhjal paremini vajalikke otsuseid üldise kaitsevõime tugevdamiseks. Ilma meie kõigi panuseta oleks see võimatu. MARKO MIHKELSON Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees

Sõduri FM – uudised otse lahinguväljalt Sõduri FM on ainuke Eesti militaarraadio, seda on võimalik kuulata õppusel Siil. Kui sõdurifolklooris tähendab Sõduri FM kõmujuttu, on samanimelise raadiojaama eesmärk pakkuda adekvaatset ja põhjalikku kajastust õppusest Siil.

õduri FM on eetris teist järjestikust aastat, eelmisel aastal oli raadio eetris Kevadtormi ajal. Tänavu saab raadiot kuulata esmakordselt kõikjal maailmas – aadressil

siil.postimees.ee. Esimese nelja päevaga on raadiot jõudnud kuulata üle 7500 inimese enam kui 30 riigist, sh Mehhikos, Tais, Jaapanis ja Ameerika Ühendriikides. Rakvere ümbruses saab raadiot kuulata sagedusel 90,9 MHz-i. Raadiot teevad tuntud Eesti raadiohääled: kapten Hannes Võrno, leitnant Madis Milling, kapral Urmas Reitelmann ja teavituskeskuse produtsent Kerli Dello. Lisaks neile on eetris teavituskeskuse ajateenijad. „Meil on eelmise aasta kogemus ja oluliselt paremad tingimused raadio tegemiseks. Seega on raadio uues helis ja loodetavasti jõuame rohemate kuulajateni,“ kandis enda tegemistest ette Sõduri FMi toimetaja leitnant Madis Milling. Sõduri FM algab iga päev hommikuprogrammiga „Maast lahti“, mis on eetris kella 9st kuni 11ni. Hommikuprogrammis vaadatakse üle eetripäeva ajaloosündmused, kuulatakse muusikat

Eetrisse lähevad ka intervjuud erinevate isikutega. Pildil on kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras jagamas muljeid õppuselt Siil 2015. ja räägitakse värsketest uudistest. Enne lõunat läheb eetrisse järjejutt Juhan Peegli teosest „Ma langesin esimesel sõjasuvel“ ja õhtul kell 18.30 järjejutt Jaroslav Hašeki tuntud sõjaromaanist

„Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil“, mida loeb Tõnu Aav. Kõige populaarsem on tervitussaade. Seal saavad õppusel osalejate lähedased tervitada kõiki sõdureid ja

FOTO: SIIM TEDER

vastupidi. Tervitussaates on võimalik tellida ka soovilugusid. Kell 21 tehakse õppusepäevast kokkuvõte. ALEKSANDER SEEMA

Sõdurileht TEAVITUSKESKUS Filtri tee 12 15007 Tallinn tel 717 2179

Peatoimetaja: reamees Marvel Riik Küljendajad: reamees Mark Salumaa Keeletoimetaja: Kairi Vihman Toimetajad: reamees Karl Elias, reamees Marti Aavik, reamees Andres Einmann, leitnant Vahur Lauri, lipnik Peeter Kuimet

Fotograafid: reamees Andrii Vytvytskyi, reamees Ruto Volmre, reamees Rudolf Hüdse, kapral Hardi Kalder, seersant Siim Teder nooremseersant Sander Ilvest, veebel Ardi Hallismaa

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht

Sõdurileht 11. MAI 2015

Reservväelase saatus: kuldkell lattu, digilaik selga

Reservväelaste seltskond on peaaegu sama kirju kui terve Eesti ühiskond. Kõigil ühine joon on, et kui Eesti kutsub, siis tullakse kohale, kas või teisest maailma otsast.

atek Philippe’i briljantidega kuldkellad ja muu metsas müttamist takistava pudi-padi pakkisid vahvad reservvõitlejad võrkkottidesse, mis jäid kaitseväe lattu hoiule. Lipsud, puuvillased dressipüksid ja kivipesu teksatagid vahetati digilaigu vastu. Pagunid – kellel, kuidas … kui üldse –

KAUPO KULL ettevõtja

Siilile, kas või Aafrikast, kas või 9900 km kauguselt Major Kaupo Kull kolis kolm aastat tagasi elama Lõuna-Aafrika vabariigi idaranniku suurimasse sadamalinna Durbanisse. „Mu abikaasa elab LAVis, ta teenis sealses õhuväes. Koolituse käigus kohtusime ja nii lihtsalt juhtus, kaks inimest said kokku,“ rääkis major Kull. Ta ise teenis Eesti kaitseväes üle 20 aasta. Tema praeguse kodukoha ja Ämari vahe on linnulennult 9900 km. Eestis ja üldse Euroopas on ta esimest korda pärast LAVi kolimist. Major Kull tunnistab, et muidugi kaalus, kas tulla või mitte, aga lõpuks otsustas: „Kui on vaja tulla, siis tuleme. Iga okas loeb.“ Siin näeb ta, kuidas on arenenud ta vana teenistuskoht õhuväe juhtimiskeskus ja Ämari lennuväli ning kuidas läheb vanadel kamraadidel. „Kui tuleb järgmine kutse, olen valmis ikka ja jälle uuesti tulema,“ lisab ta. Major Kull ja ta abikaasa ei plaani igavesti Aafrikasse elama jääda, vaid tahavad mõne aja pärast Eestisse kolida.

Robocop? Reservväelane reamees Mihkel Mager näeb kaitseväe ülesandeid täites välja nagu Robocop. Ta on 1. jalaväebrigaadi pioneerikompanii motovirgats. Virgatsiks

peale, Siili iga-okas-loeb märk varrukale. Rakmed ja seljakott selga, relv kätte ja masinatesse. Selline oli ligi 7000 Eesti inimese jaoks eelmise nädala algus. Detaile, olgem ausad, oli muidugi rohkem. Millal teid näiteks viimati läbi otsiti? Reservväelased oskavad sellele küsimusele praegu väga täpselt vastata. Pipragaasi, kasti viina või isegi oma kalli seadusliku kaheraudsega miskipärast kaitseväe õppusele ei lubata. Need võetakse ära. Kohased hoiatused olid õppusele kutsumise kirjas küll, aga üks pipragaasi uhke omanik, kellest kuulsime, polnud kirja vast läbi lugenud või oli tal selle pudelikesega nii tugev emotsionaalne side, et kohe mitte kuidagi ei raatsinud seda koju jätta. Ja muidugi riiete vahetamine. Kellel olid püksid kitsad, kellel pea liiga suur. Päris nii nagu poes peegli ees välivormi passida ei saanud, aga ilmselt sobimatud asjad vahetati sõbralikult välja.

õppis ta kaks aastat tagasi ajateenistuses. Tema ülesanne on liigutada üksuste vahel tähtsaid dokumente. Virgats peab teadma, et just dokumentide sisu tõttu on ta vaenlase jaoks oluline sihtmärk. Seepärast õpetatakse virgatsitele sedagi, kuidas vaenlase kätte langedes paberid ja mälupulgad koos mootorrattaga hävitada. Siilile tulles sai reservväelane Mager sama Suzuki mootorratta, millega ta ajateenistuses olles sõitis. Näha on, et vahepeal on ratast kõvasti kasutatud, rääkis Mager: suunatulesid on mitu korda vahetatud, oma vana motoratsu küljel märkab reservväelase silm libisemisjälgi jne, aga töö saab selle masinaga tehtud.

Andrei Hvostov: suur vanade sõprade kokkutulek

ANDREI HVOSTOV kirjanik

Reservväelane nooremleitnant Andrei Hvostov osaleb suurõppusel 1. jalaväebrigaadi staabis otseteavitusohvitserina. Ta on tsiviilelus sõnakas ajakirjanik ja kirjanik. Hvostovi eelmine hästi suur õppus oli Kindel Linn 1999. a, kus ta oli jalaväe rühmaülem. „Küüniliselt öeldes on 13 000 meest vaja kokku kutsuda selle jaoks, et staapides olevad ohvitserid saaksid kogemusi, mida nad muidu ei saa,“ ütles Hvostov. Suurte inimmasside liigutamine tuleb reaalsuses

Hvostov: „Suurte inimmasside liigutamine tuleb reaalsuses järele proovida, et juhid teaksid, kus on ämbrid, mille sisse päris olukorras astuda ei tohi.“

Üht meie võitluskaaslast teavituskeskuses tabas vastuvõtu kadalipus üllatus: „Teid pole nimekirjas.“ Meie mees sellise jutuga muidugi ei leppinud. Põhjalikuma uurimise ja üksuse ülemalt üleküsimise peale leiti ta tähtsatest dokumentidest üles ja on praegu koos teistega metsalaagris.

Väikese kogemus suures väes

Enamik reservväelastest töötab eraettevõtetes ja neist omakorda valdav enamik väikestes ja keskmistes ettevõtetes. Eestis on ainult üks ettevõte, kus on Siilile tulnute hulgaga võrreldav arv inimesi – see on 6968 töötajaga Eesti Energia. Kusjuures neid ei tule töökäsu ja kõigi tööks vajalike asjadega varustada ühekorraga, loetud tundide vältel. Loomulikult peab kaitsevägi seejuures väga täpselt arvet pidama nii inimeste kui ka materiaalsete väärtuste üle. Need on

meie inimesed. See on meie raha. Sel taustal on imetlust väärt, kui kiirelt ja sujuvalt said elukutselised kaitseväelased reservväelased läbi bürokraatiarullide

Pipragaasi, kasti viina või isegi oma kalli seadusliku kaheraudsega miskipärast kaitseväe õppusele ei lubata. ja mehe vormiga sobitamise hammasrataste lastud. Pisisegadused on loomulikud. Kui suur masin töötab, siis ta ikka müriseb ja vahel ragiseb. Peaasi, et töö saab tehtud, masin katki ei lähe ja ragisevate rataste vahele õli juurde kallatakse. Kaugeltki kõigi reservväelaste jaoks polnud õppus ühtviisi huvitav. Paljud osalevad õppustel pikemalt, harjutavad maastikul ja staapides, ent paljud teised osalesid vaid mobilisatsiooniõppusel. Inimlikult on igati mõistetav, et üksikvõitleja jaoks

järele proovida selleks, et juhid teaksid, kus on rehad, millele astumist vältida, ja kus on ämbrid, mille sisse päris olukorras astuda ei tohi. Tavalise sõduri jaoks ongi kõik õppused suures osas millegi ootamine, arvab Hvostov ilukirjandusele viidates, ent mida kõrgem staap, seda marulisem tegevus seal ootamise ajal käib. „Meie brigaadi staabis on praegu selline vaimuenergia kontsentratsioon, et oioi-oi. Seal mehed ei maga, nii palju

on tegemist,“ ütleb Hvostov. Tema sõnul on Siil kui suur vanade sõprade kokkutulek. Paljud reservohvitserid on olnud tegevväelased ning tulevad nüüd korraks tagasi, rääkis Hvostov. Nad võib-olla polegi aastaid omavahel suhelnud, aga neil on ühine ajalugu, nad on kusagil kursustel koos olnud, mõnes väeosas koos teeninud. „Ka mina olen juba kohanud inimesi, kellega ma olen varem koos õppustel olnud. Tore taasnägemine,“ sõnas Hvostov.

KALJU PAGI ehitaja

pole just ülemäära põnev osaleda üksnes formeerimisel – varustus kätte, sõit sihtkohta, relvade sisselaskmine, sõit tagasi ja varustus uuesti lattu. Samas oli just

mobilisatsiooni harjutamine üks õppuse peamistest eesmärkidest. On mõttekoht, kas me maksumaksjatena tahaksime, et absoluutselt kõigile kutsututele korraldataks maastikul mingeid lisalõbustusi. Reservväelaste seltskond on peaaegu sama kirju kui terve Eesti ühiskond. Mõned lood toome teie ette siin, mitut saate lisaks vaadata portaalidest siil.postimees.ee või siil.err.ee. MARTI AAVIK

MIHKEL MAGER pioneerikompanii motovirgats

Kogenud veebel: ärge kandke mind maha Veebel Kalju Pagi on üks neist reservväelastest, kes pidas vajalikuks Siilile tulla, kuigi oleks võinud ka jääda Soome, kus ta praegu elab. Veebel Pagi töötas kaitseväes üle 14 aasta, oli kompanii veebel ja Kalevi pataljoni luureallohvitser ning osales ühel missioonil Afganistanis. Siilist kuuldes helistas Pagi Eestisse endisele kolleegile kaitseväes ja küsis, kas teda on täielikult maha kirjutatud. Sõber, muuseas samuti veebel, korraldas asjad ära. Nii marssis Kalju Pagi otse laeva pealt staabi- ja sidepataljoni väravasse ning on õppuse lõpuni teavituskeskuse veebel. Kui õppused lõpevad, sõidab Kalju taas laevaga üle lahe. Võibolla järgmisel aastal tuleb kaitseväkke aega teenima veebel Pagi 19aastane poeg. Too on vahepeal asunud elama Suurbritanniasse, kuid tuleb kevadel Eestisse arstlikku komisjoni.

ALO AASMA Järva maavanem

Maavanem varitses vastase soomusväge

leidsime Kaitseliidu malevlase Aasma Lääne-Virumaa ja Jõgevamaa piirilt, kus ta jagu oli juba 20 tundi vihma ja tuule käes varitsenud soomukiga varustatud vastast. Omal ajal ei võetud Aasmad miskipärast ajateenistusse. Ta konsulteeris aasta otsa oma südametunnistusega ning astus siis Kaitseliitu. Eelmisel aastal püstitas ta isikliku rekordi, osaledes Kaitseliidu tegevuses kokku 860 tundi.

Tsiviililmas on Alo Aasma Järva maavanem. Mees, kellel iga alla kolmekümne, on jõudnud olla ka Paide linnapea. Meie

MARTI AAVIK, ANDRES EINMANN, VAHUR LAURI

FOTOD: SANDER ILVEST, SIIM TEDER, HARDI KALDER, RUTO VOLMRE, ANDRII VYTVYTSKYI

Sõdurileht 11. MAI 2015

1. JALAVÄEBRIGAAD 1. jalaväebrigaad loodi 2003. aastal Tallinnas 1. jalaväerügemendi õigusjärglasena. Brigaad on kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustest. 1. jalaväebrigaad koosneb staabist, Scoutspataljonist, Kalevi jalaväepataljonist, tagalapataljonist ning staabi- ja sidekompaniist. Brigaadi ülema on kolonelleitnant Aron Kalmus.

I II III IV V

Reservväelaste formeerimine Kaitseliidu toel, esmane väljaõpe ja liikumine oma üksustesse, brigaadiüksuste liikumine maastikule

Reservväelaste ning ajateenijate jao, rühma, kompanii ja pataljoni erialased drillid ja koostööharjutused

Erialalaskmised maastikul (õhutõrjekahurid, tankitõrjerelvad, raskekuulipildujad, suurtükid, lõhkamised jt.)

Brigaadi tasemel koostööharjutused, erialased drillid ning üksuste mobiilne liigutamine vastavalt lahingolukordadele

Lõpurivistus ja tublimate ergutamised ning harjutusaladelt liikumine tagasi linnakutesse (Tapa, Jõhvi ja Paldiski)

4.–5. mai

5.–6. mai

7.–8. mai

9.–12. mai

13.–15. mai

Kaitseväe keskpolügoonil tehti Eesti suurtükiväe ajalugu Kaitseväe keskpolügoonil avanes 8. mai pärastlõunal muljetavaldav vaatepilt nii silmale kui ka kõrvale – esmakordselt taasiseseisvunud Eesti kaitseväe ajaloos andis korraga tuld terve 1. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljon ehk 24 haubitsat, mis on 155millimeetrise kaliibriga.

eni on Eestis korraga pauku tehtud vaid ühe patareiga ehk kaheksa relvaga, mis tuleneb Eesti kaitseväe reservüksuste ettevalmistamise süsteemi eripäradest. Igal aastal õpetatakse ajateenijatest välja umbes kolmandik jalaväebrigaadi üksustest, mis suurtükiväepataljoni puhul tähendab ühte tulepatareid ja kolmandikku pataljoni staabi- ja toetusüksustest. Suurõppusel Siil on aga korraga püssi all terve suurtükiväepataljon ehk maikuu lõpus teenistust lõpetavad ajateenijad ning nendele lisaks kutsutud reservväelased, mis võimaldaski korraga tuld anda tervel pataljonil. Suurtükiväepataljoni ülema kolonelleitnant Kaarel Mäesalu sõnul on tegu olulise verstapostiga Eesti suurtükiväe arengus. „See on väga uhke tunne, sest see näitab, kui hästi meie viimaste aastate töö üksuste väljaõpetamisel tehtud ning see on mõnes mõttes ka eksam minule ja minu tehtud tööle,“ ütles kolonelleitnant Mäesalu. Seni on suurõppus Siil kolonelleitnant Mäesalu sõnul suurtükiväelaste jaoks edukalt sujunud. „Reservüksuste formeerimine õnnestus väga hästi. Meil tuli kokku peaaegu 100% ettenähtud reservväelastest ning ka formeerimisjärgne väljaõpe on läinud väga hästi – kõikidel reservväelastel on teadmised ja oskused üllatavalt hästi meeles,“ sõnas pataljoniülem. Suurtükiväepataljoni laskmistel ei kanna põhiraskust elukutselised kaitseväelased, vaid just ajateenijad ja reservväelased, kes täidavad pataljonis pea kõik

1. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljoni üks kolmest tulepatareist on positsioonil ja valmistub vastase pihta kogupauku andma. olulised rollid. Nemad edastavad tulejuhtimispunktist sihtmärgiandmed pataljoni staapi. Nemad prognoosivad meteoroloogilisi andmeid, et arvestada iga muudatusega õhurõhus, -temperatuuris ja tuule suunas. Nemad juhivad kõiki suurtükiväerühmi ja haubitsameeskondi kuni päästikutõmbamiseni, mis paneb mitmekümnekilose mürsu sihtmärgi poole teele.

Kaitseväe võimsaim relv Ühte seitsmeliikmelist relvameeskonda juhtiv nooremseersant Jorma Kõõra tuli suurtükiväepataljoni aega teenima eelmise aasta juulis ning on senise kogemuse ja kaitseväest saadud juhtimiskogemusega igati rahule jäänud. „Olen suutnud eelnevate kuude jooksul oma meeskonna hästi

välja õpetada ning praeguseks on kõik mehed saavutanud väga hea kiiruse ja koostöö,“ ütles nooremseersant Kõõra. Enne reedet toimunud terve suurtükiväepataljoni lahinglaskmisi oli noorem-

Nooremseersant Kõõra meeskonna kasutuses on Eesti kaitseväe üks võimsamaid relvi – 155millimeetrine Saksa päritolu haubits FH 70, mis suudab tavalisi mürske tulistada 24 kilomeetri kaugusele,

Eesti kaitseväe üks võimsamaid relvi on Saksa päritolu 155millimeetrine haubits FH 70, mis suudab tavalisi mürske tulistada 24 kilomeetri kaugusele. seersant Kõõra osalenud juba neljal laskmisel, kuid ka tema jaoks oli ajateenistuse lõppakord eriline. „See on ikka väga uhke tunne, olla osa millestki, mis on Eesti kaitseväe ajaloos esimene,“ sõnas nooremseersant Kõõra.

Tuld! Mitmekümnekilone mürsk alustab teekonda sihtmärgi suunas.

rakettmootoriga mürske aga veelgi kaugemale. 1. jalaväebrigaadi tegevuse toetamiseks kaudtulega on suurtükiväepataljonil kasutada lai valik eri toimega mürske. Tavalisi fugassmürske saab tulistada erinevate sütikutega – nii sellistega, mis

FOTO: RUTO VOLMRE

panevad mürsu plahvatama maapinda tabades, kui ka sellised, mis plahvatavad vastase positsioonide kohal õhus, et puistata kaevikutes varjunud vastase sõdurid üle surmava killurahega. Samuti kuuluvad haubitsa FH 70 laskemoona hulka ka kümnete väiksemate lõhepeadega täidetud kassettmürsud, mis on eriti efektiivsed vastase soomukikolonnide vastu. Keskpolügooni sihtmärgialal oli kõigi kolme patarei koondlöögi käigus tekkiv pilt muljetavaldav nii silmale kui ka kõrvale. Õppuse stsenaariumi järgi tõrjusid suurtükiväelased oma mürskudega esmalt pealetungivat vaenlast ning hiljem tulistasid kogu pataljoni koondtulelöögiga maassekaevunud vastase jalaväge. Pataljoni koondtulelöögi ajal oli sihtmärgialal esmalt kuulda kümmekonna kilomeetri kaugusel olevate tulepatareide kumedaid laske, mis peatselt sulas kokku sihtmärgil plahvatavate kümnete mürskude paukumise ja raginaga. Plahvatused tõstsid õhku raskeid mullafontääne ja sel hetkel poleks ilmselt keegi soovinud olla nende sõdurite nahas, kelle kaela kogu see tulevärk päris lahingus langeks. „Kui vaja, siis pärast tänast lahinglaskmist on pataljon valmis sõtta minema,“ ütles kolonelleitnant Mäesalu ilmselge uhkusenoodiga hääles. Suurõppuse Siil lõppedes lähevad kõik suurtükiväepataljoni ajateenijad ja reservväelased tagasi tsiviilellu. Pataljonis alustavad aga juulis ajateenistust juba järgmised ajateenijad, et mõne aasta pärast valmiks juba järgmine terviklik suurtükiväepataljon, mis on valmis toetama oma tulega terve brigaadi tegevust. PEETER KUIMET

Sõdurileht 11. MAI 2015

2. JALAVÄEBRIGAAD 2. jalaväebrigaad asutati 1. augustil 2014 ja on reorganiseeritud Lõuna kaitseringkonnast. Brigaad arendatakse arengukava kohaselt täielikult välja 2022. aastaks, see suurendab oluliselt kaitseväe tulejõudu ja kiirreageerimisvõimet. Brigaad koosneb staabist, Kuperjanovi jalaväepataljonist ja tagalapataljonist ning reservpataljonidest. Brigaadi ülema on kolonelleitnant Enno Mõts.

I II III IV V

Reservväelaste formeerimine

Reservüksuste jao ja rühma rünnakudrillid ja laskmised

Reservväelaste lahkformeerimine

Ajateenijate pataljoni näidislahinglaskmine ja koostegevusharjutus Ida-Virumaal 9.–15. mai

4. mai

5.–6. mai

7. mai

9.–15. mai

* 2. jalaväebrigaadi tegevväelased tagavad kogu õppuse Siil hindamise ja vahekohtu pidamise

Rannu kui märulifilm – 2. jalaväebrigaadi uhke linnalahing Siili neljandal päeval harjutasid 2. jalaväebrigaadi ajateenijad lahingutegevust Rannu alevikus. Stsenaariumi järgi hõivas pahalaste üksus Tartumaa asula, mille pidi tagasi vallutama läheduses paiknev manöövriüksus.

n 7. mai ja ilm on jalaväelase lemmik: mõned plusskraadid ja kerge vihm. Pahalased, kes on pea 350 elanikuga Rannu aleviku (tinglikult) enda kontrolli alla võtnud, on pingsalt kaitsepositsioonidel. Nad on aleviku ebaseaduslikult hõivanud ja peagi on oodata vastulööki, sest e-riigis on info liikumist raske takistada. Luureandmed ütlevad, et pahalasi on 30 ringis ja üks näeb hirmuäratavam välja kui teine. Pioneerirühma ajateenijad, kes neid mängivad, ignoreerivad vormikandmise eeskirju. Loobutud on lahingrakmetest ja rõhutud on agressiivsele, macho’likule välimusele. Panamamüts on volditud metsi-

kuläänelikult kauboikaabuks, jakid on seljast visatud, näod torusalliga kaetud ja kuulipilduja lisapadrunilindid on killuvestile visatud – nii nagu märulifilmides või viimase aasta jooksul välisuudistest harjutud nägema. Nii püütakse eristuda võimalikult palju omadest ja luua enda pahelist identiteeti. Kell läheneb keskpäevale. Pahalased on varjunud puude, põõsaste taha ja varemetes mõisahoonesse. Nii palju kui võimalik, on rakendatud ringkaitset: kõik teed, mis viivad Rannust välja, on nende tulesektoris. Märkamatult lähenevad loodest Elva–Rannu tänavalt kaks Unimogi. Kolm pahalast, kes on samal Rannu peatänaval tamme taga varjus, arutlevad omavahel, mis eespool Unimogide juures toimumas on ja milline peaks olema järgmine samm. Nende kehakeel on kõhklev, väikeses alevikus pole kuskilt kuulda püssipauke, mis viitaks, et vastane on lähedal. Järgmisel hetkel algab juba täies hoos linnalahing. Kolm pahalast on märganud Unimogide juures jalastumist ja ründajaid. Nüüd tegutsevad pahalased kindlakäeliselt, avatud on turmtuli. Ka teised pahalased avavad tule ja igasse aleviku nurka kostus püssilaske. Nende jaoks ilmub aleviku perimeetrile ootamatult palju ründajaid, kes lähenevad Rannule hirmuäratavalt kiiresti. Harjutuse ründajad olid legendi järgi Rannu lähedal tegelemas lahingoperat-

Rannu ründajale tuli kasuks taktika, kus lähenemisteid pahalasteni otsiti tavatutest kohtadest – rünnakut garaažide tagant ei oodanud keegi.

FOTO: SANDER ILVEST

Ignoreerides vormikandmise eeskirju püüavad pahalased luua endale iseäralikku identiteeti. sioonidega, kui manöövriüksusele tuli korraldus taastada kord ja riiklik võim alevikus. Õppeharjutusel ei jäänud seekord aega korraldamaks läbirääkimisi pahalastega, mistõttu asuti kohe konkreetsetele tegudele. Kõigepealt isoleeriti asula, Rannust sisse-välja viivad teed olid blokeeritud ja kontrolli all. Kuna kogu õppeharjutus oli Rannu vallavanema Maano Koemetsaga kooskõlastatud, tuli tsiviilelanikel arvestada mõningate ebamugavustega – õppust võeti eranditult tõsiselt. Kui Rannu oli ümber piiratud, alustati harjutuse teise faasiga, mis nägi ette aleviku puhastamist pahalastest. Rannu Barbara külaliskeskuse juures üritavad pahalased kindlakäeliselt hoida enda positsioone, kuid ründajad tulevad suurte jõududega peale ja pahalased on sunnitud taganema. Relvakonflikt on pärastlõunaks täies hoos, see on kokku kutsunud umbes sadakond kohalikku elanikku, kellest kõige agaramad huvilised on kohalikud koolilapsed. Rannu elanikud elavad lahingutegevusele selle vahetus läheduses põnevusega kaasa, sest kaitsevägi pakub nende koduõuel kõige märulilikumat vaatepilti, mis üldse võimalik, nii et vaatajatel välgub silmis adrenaliin. Relvastuses on pahalased ja ründajad võrdses olukorras, teab rääkida harjutuse läbiviija major Tõnis Metjer:

„Stsenaarium kohaselt on alal tsiviilelanikud ja jõukasutusreeglites on sätestatud, et suurekaliibriliste relvade kasutamine asulas ei ole lubatud. Ajateenijate kasutuses on automaadid, kuulipildujad, täpsusrelvad ja rauaalused granaa-

FOTO: SANDER ILVEST

surumist leidsin mooduse saada kiire kommentaar ka ühelt pahalaselt endalt: „Praegu pole veel mingit lahendust, aga vaikselt jõutakse meie poole. Vahet ei ole, kummal poolel oled, aga kõva mürgel on. Mulle meeldib, et anti võimalus

Kõigepealt isoleeris manöövriüksus asula. Seejärel sai alustada harjutuse teise faasiga - Rannu aleviku pahalastest puhastamisega. diheitjad, kuid tankitõrje, granaadiheitjate ja miinipildujate kasutamine asulas rahu ajal on keelatud.“ Harjutus pani proovile jalaväepataljoni koostöövõime. Koordineerida tuli enda liikuvust, arvestada pahalaste liikumist ning tähelepanuta ei saanud jätta ka tsiviilinimesi, kes lahingutegevust pealt vaatasid. Ründajad kasutasid õiget lahingutaktikat, sest pooleteise tunniga olid pahalased 300 m võrra taganema sunnitud. Jõudes majade vahele, nõudis manööverdamine rohkem taktikalist planeerimist, mistõttu edasiliikumine oli aeglasem. Kui järele oli jäänud kolm viimast vastast, teatati võidukalt, et võideldakse surmani, kuid reaalsus oli see, et pahalastel sai laskemoon otsa, mistõttu tuli lihtsalt alla anda. Enne pahalaste täielikku maha

kõmmutada ehtsalt hoonestatud alal,“ ütles pioneerirühma parameedik nooremseersant Martin Pardane. Asjaosalised ise on korraldatud harjutusega rahul. „Tunne on võimas. Ikka esimene kord, kui saab lahingukogemust tsiviilelanike keskel,“ võttis harjutuse kokku 2. jalaväebrigaadi laskur reamees Oskar Sügijainen. Ka harjutuse läbiviijal major Tõnis Metjer oli ainult head öelda: „Ajateenijate motivatsioon on tänu vihmasele ilmale olnud suur. Sõdurid on väga tublid olnud linnalahingus, see on alati liikuv, sisaldab väga palju laskmistegevust ja see on neile väga huvitav. Linnalahing on üks raskemaid lahingutüüpe. Vaadates ajateenijate tegevust, võin öelda, et ülesandega on hästi toime tuldud.“ MARVEL RIIK

Sõdurileht 11. MAI 2015

Hoia oma varustusel silm peal! Kas mäletate veel ajateenistuse esimest päeva, kui anti kätte ligi 35 kilogrammi sõdurivarustust? Nüüd tuleb kindel olla, et kõik see on alles ja terve. Vastasel juhul peab sõdur olema valmis kukrut kergendama.

äes on iga-aastane metsaaeg, seekord Siil 2015. Õppus on pikk ja mõistetavalt võib selle aja jooksul olla metsas palju jooksmist. Just seetõttu peab sõdur enda varustust eriti teraselt jälgima. Mida teha, kui näiteks ühel ilusal hommikul jaotelgist välja astudes avastad, et oled öise patrulli ajal kaotanud ühe põlvekaitsme? Esimese asjana tuleb loomulikult läbi kontrollida oma varustus. Kui seda aga sealt ei leia, siis tuleb eelnevatel päevadel läbikäidud piirkond koos kaasvõitlejatega uuesti üle käia. Tihtipeale paiknetakse aga alal, kust kadunud

veepudeli või noa leidmine on keerulisem kui SBK lõpurännaku läbimine. Tulemusteta otsingumissioonile peab järgnema ülemate teavitamine vastavalt määratud reeglitele. Kaotusest ette kandes peab teadma, et kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt on ajateenija ja reservväelane, kes on teenistusülesannete süülise rikkumise tõttu tekitanud kaitseväele kahju, kohustatud selle hüvitama.

ning selle koguhind võib ulatuda üle tuhande euro. Seda kõike on kokku umbes 35 kilogrammi. Baaskursuse lõpurännaku ajal võis seda massi, millele lisandus veel söök, jook ja vihmast tingitud veekilod, kõige paremini tunda. Kuna igal asjal on oma funktsioon ja kindlasti ka rahaline väärtus, ei tasu seda lisakaalu või vähese kasutusväärtuse tõttu kõrvale heita.

Sõduri varaline vastutus

Sõdurivarustus numbrites Eesti kaitseväe sõdurivarustus koosneb elementidest, mis aitavad toime tulla iga ilma ja olukorraga. Esmaselt peab varustus sõdurit kaitsma tulirelvade ja halva ilmastiku vastu. Sõduri baasvarustuses on igaühel relv, killuvest, kiiver, kaitseprillid ja vihmaülikond. Teise tähtsa elemendina on varustuses spetsiaalsed veekindlad saapad ja digimustriga välivorm. Selleks, et sõdurid saaksid muretult metsas magada, kuulub varustuse hulka magamiskott, rullmatt ja telkmantel. Söögi valmistamiseks on katelok ja külma eemale hoidmiseks naturaalsest villast kampsun. Kokku on sõdurivarustuses elemente üle kolmekümne

Eesti riigieelarvest moodustavad kaitsekulud 2%. Sellest summast ligi kolmandik investeeritakse kaitseotstarbelise erivarustuse hankimiseks ja hooldamiseks. Suurem osa varustusest, näiteks imitatsioonivahendid ja kuluvvarustus, kasutatakse ära sihtotstarbeliselt. Kui aga jõulupuhkusel läheb ajateenijatel kaitseväe signaalrakett kasutusse ilutulestikuna või toidupakk müüakse naabrimehele, pole tegu vara sihtotstarbelise kasutamise vaid tõsise rikkumisega. Tahtlikult tekitatud kahju kor-

Alusmatt 70 €

ral vastutab sõdur tekkinud kahju eest täies ulatuses. Sama kehtib juhul, kui ta viib kaitseväele kuuluva vara koju selle omastamise eesmärgil. Hooletuse tõttu tekkinud varalise kahju korral vastutab ajateenija või reservväelane tekkinud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse tema teenistusülesandeid, süü astet, talle antud juhiseid, teenistustingimusi, talle makstud toetust, teenistuse iseloomust tulenevat riski, teenistussuhte kestust ja senist käitumist ning kindlasti ka asutuse võimalusi kahjusid vältida. Märkimist vajab, et kulu kompenseerimine saab toimuda vaid ajateenija või reservväelase enda nõusolekul. Samas on nõusoleku puudumusel ajateenija teenistust korraldaval ülemal õigus lisaks distsiplinaarkaristuse määramisele esitada kaebus halduskohtule. Vältimaks eelmainitud kadalippe, on kõige lihtsam oma varustusel pidevalt silm peal hoida ja seda mitte kaotada. Kui juhtub, et veepudelit ühtäkki rakmetes enam ei ole või on kahest saapast järele jäänud vaid üks, tasub tekkinud olukorrast teavitada oma rühma juhtkonda. Kes teab, ehk on sõduri ja tema reservimineku ainus takistus just kinni maksmata või omastatud varustuseelement. KARL ELIAS

Katelok 3€

Rakmed (komplekt) 150 € Rakmete taskud 7–15 € Seljakott 130 €

Magamiskott 75 €

Telkmantel 35 €

Joogipudel 1€

Vihmaülikond 70 €

Kiiver 60 €

Killuvest 70–270 €

Sõrmkindad 6–10 €

Poolsaapad 60 €

Põlvekaitsmed 8€

Kiivrisukk 15 €

Labidas 15–35 € FOTOD: RUDOLF HÜDSE

Sõdurileht 11. MAI 2015

Suurõppus Siil 2015 algas 4. mail pea 7000 reservväelase formeerimisega. Tapa linnakus ulatusid varustuse kättesaamise järjekorrad ladudest mitmekümne meetri kaugusele. Reservväelaste sõnul on nad õppust väga oodanud, rääkimata metsa minekust. „On tore oma riiki kaitsta ja see annab endale positiivse tunde,“ ütles reservväelane Jaak Paju. Pärast reservväelaste formeerimist saadi esmane väljaõpe ja liiguti üksustesse.

7. mail toimus Lääne-Viru ja Jõgeva maakonna piiril suurõppusel Siil viie Kaitseliidu maleva lahingutegevus, millest võtsid osa Järva, Viru, Alutaguse, Harju ja Tallinna maleva kaitseliitlased. „Õppus Siil oli mobilisatsiooni harjutamine. Kaitseliit viis asja uuele tasemele, harjutades mobiliseeritud üksustega koostegevust,“ ütles Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili. Kokku osaleb suurõppusel Siil umbes 1600 kaitseliitlast.

1 3

Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves külastas 9. mail suurõppust Siil. Presidenti saatis kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras, kellega koos kohtuti ka ameeriklaste tankikompaniiga. „Ma nägin meie jõudu, väge ja oskusi, ma nägin meie professionaalseid kaitseväelasi ja nende ladusat koostööd liitlastega – ma nägin kaitstud Eestit,“ võttis president Ilves enda Siili ringkäigu kokku.

7. mail rivistus Võru linnakus pea tuhat 2. jalaväebrigaadi reservväelast, keda tänasid Siilil osalemise eest kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras ja Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Hando Tõevere. 2. jalaväebrigaadi reservarmee eesmärk oli alatest käsu saamisest end ettenähtud ajaga lahinguvalmidusse viia. „Siil on väga okkarohke ja okkad on teravad. Minu jaoks on oluline, et loetud tundidega said teist sõdurid,“ sõnas kolonelleitnant Tõevere.

4 FOTOD: SIIM TEDER, ANDRII VYTVYTSKYI, SANDER ILVEST

Sõdurileht

11. MAI 2015

staabi- ja sidepataljon

õhutõrjepataljon

VS.

Läti taktikaline otseteavitusüksus

kuningliku õhuväe 6.eskadrill

„Sõdur vs. sõdur” Seekordses Sõdurilehes on tegu õppuse Siil grand finale ’ga. Vastamisi on ajateenija, reservväelane ja liitlased. Küsitleme neid ja hindame vastuseid. Kes kaitseväelaslikumalt ja huvitavamalt vastab, saab rohkem punkte.

reamees Allan Suimets

1 1

Öine orienteerumine.

1 0

Olin oma tüdrukuga.

„Just nii!“, „Vabatahtlik“.

„Jutt jätta!“, „Ei säbele!“.

Hävituslennuki F-16 puldis.

Oma Galili.

Millise relva taga tunneksid ennast kõige turvalisemalt?

Minu ametikoht, kuna näen kaitseväe tähtsamaid mehi ja elu on mitmekesisem kui teistel.

Linnaluba ja laskmisharjutused.

Mis on kõige ägedam asi armees?

Suitsuvorsti, lihatooteid ja seksikat naise pilti, mis paneb toidupakki avama.

Rohkem šokolaadi ja mahla.

Mida tahaksid näha toidupakis?

4 päeva Klooga laskelaagris sõduri baaskursuse ajal.

0 1

40. SBK üleüldiselt, sest meil oli kõige vingem rühmaülem n-ltn Biene. Hommikul läksin suguvõsa kokkutulekult koju ja seejärel suundusin määratud väeossa.

Umbes 40.

2,5 nädalat õppusel Kevadtorm 2010.

vanemseersant Robyn Muscroft-Bloomfield

nooremseersant Anda Sniedze

reamees Andre Raag

1 0

Mitu kätekõverdust suudad teha minutiga?

Jõuan teha kõik kätekõverdused.

Milline on sinu kõige eredam mälestus SBKst?

Sinust saab võitja, kui sa ei anna kunagi alla!

Mida sa tegid viimasel päeval enne baaskursust?

Valmistasin ette enda varustust.

Kas ja millised sõnad on sulle teenistusest külge jäänud?

Saada kaardilugemisel vastuseks: „Näita mulle seda looduses.“

Oma isikliku relvaga.

Pikim aeg väliõppusel.

Ideaalne koht õppimaks koostööd rühmas. Ketšup – see muudab kõik söödavaks. Kõige kauem olen metsas veetnud kaks nädalat.

1 1 1 1

Minutiga teen 60 kätekõverdust. Uute oskuste õppimine ja sõprade leidmine. Viimase päeva veetsin oma perega grillides.

„Luba endale midagi head.“ Raske on valida, sest kasutame paljusid. Siiski on mu lemmikrelv surmav pilk. Briti kuninglikus õhuväes teenida on au ja privileeg.

Rohkem proteiini (ja ka maiustusi)!

Iraagis ja Afganistanis 7 kuud.

2 2 2 0 2 2 1 2 2

Disaini uus embleem.

PUNKTE KOKKU

KOOMIKS: Karl-Erik Talvet

VÕITIS

vanemseersant robyn muscroftbloomfield GRAAFIKA: MARK SALUMAA