19. november 2014 by Sõdurileht

FILMIARVUSTUS

Amfiiboperatsioonid Hara lahes

Vanim kaitseliitlane Robert-Rudolf Volk

Tankid ja plaksmais

LK 2

LK 4

Kõik NATO, NATO kõigi eest

LK 5

LK 7-8

SÕDURILEHT 19. november 2014, ISSN 1736-3411

Kaitseväe tehnikast tundsid rõõmu nii suured kui ka väiksed.

FOTO: ANDRII VYTVYTSKYI

Kaitsevägi on isadevägi

ovembrikuu teiseks pühapäevaks olid kõik isad-emad oma lastega oodatud Paide E-Piima spordihalli, kus nelja tuhandet külastajat ootasid erinevad atraktsioonid ja tegevused. Näiteks tutvustasid mereväelased enda tuukrivarustust, EOÜ (erioperatsioonide üksus) enda relvaarsenali, politsei- ja piirivalveamet ning päästeamet oma tööprotseduure ja varustust. Kõiki varustuselemente sai kätte võtta ja selga proovida ning huvi korral koos sellega ka pilti teha. Samuti oli välja pandud sõduri täisvarustus (kogukaaluga umbes 29 kg), mida paljud suuremad ja väikesemad külastajad innukalt selga proovisid. Et lastel jaguks veelgi rohkem tegevust,

sai proovida täispuhutavat takistusrada, lõbutseda tuletõrjekoeraga Nublu ja politsei lõvipoisiga Leo, kes spordihallis ringi luusisid ja üritusel silma peal hoidsid. Eriti suure tähelepanu osaliseks sai politsei etteaste, kus demonstreeriti politseikoera oskusi teenistusülesannete täitmisel. Teisalt jällegi pakuti pere(pea)dele uhket näitust Eesti pääste- ja sõjatehnikast, mis oli spordihalli ette ritta seatud. Seal sai näha nii tuletõrjemasinaid kui ka kaitseväe soomukeid, transpordivahendeid ja raskekahureid. Tapalt tulid kohale ka ameeriklased koos oma jalaväe lahing umasinaga Bradley. Uudistajaid oli palju ning neid jagus kõikide atraktsioonide juurde, tekitades mitmel puhul suisa järjekordi. a d Isad avaldasid heameelt, et Nõu- h äVr raans me m ehed kogude sõjatehnika asemel näeb ja vanaisad, kes Eestis uut NATO tehnikat. tehnikat vaata-

Paide üritusel võttis sõna ka Eesti kaitseminister Sven Mikser, kes viibis pühade puhul kodulinnas. Mikser tähtsustas enda sõnavõtus isade rolli Eesti riigi kaitsmises: „Isa hoiab, isa kaitseb ja ma usun, et seda teavad kõik Uudistajaid oli palju, tekitades mit- lapsed. Tänu isametel puhkudel suisa järjekordi. dele on Eesti tugev, hästi kaitstud riik.” Muusikalise poole rõõmu noorusajast, mil teeniti Vene eest hoolitsesid kaitseväe orkester ja sõjaväes. Üks selline seade oli Tapa noorte endi valitud esinejad Grete Paia suurtükiväepataljonist kohale toodud ning Karl-Erik Taukar. Kokkuvõttes oli tegu igati õnnestu122millimeetrine välihaubits D30A. Lihtne ja töökindel suurtükirelv nud üritusega. Isad ja jõustruktuurid on olnud tootmises 1960ndatest ja käivad ikka käsikäes: mõlemal on kohusmitu riiki kasutab seda siiani. Kesk- tus kaitsta ning hoida seda, mis kõige ealised mehed ja isad, kellel samuti tähtsam – perekonda, riiki. Tähelepaneseljataga kohustuslik Nõukogude sõja- likum külastaja võis rahvasummas märväeteenistus, avaldasid heameelt, et gata ka rahuloleva naeratusega kodaNõu kogude sõjatehnika asemel saab nik Riho Terrast ja tema perekonda. Eesti pinnal näha NATO liitlasriikide kaitse vahendeid. MARVEL RIIK sid, võrdlesid seda eelkõige kunagiste Vene kroonu masinatega. Märgiti, et tehnika alal on toimunud silmanähtavaid edasiminekuid, aga siiski leidus sõjatehnikat, mis tekitas äratundmis-

Pühapäeval, 9. novembril jätkati Paides 2002. aastal alguse saanud Eesti jõustruktuuride traditsiooni ja korraldati järjekordne „Kõikide laste isadepäev”.

Sõdurileht 19. NOVEMBER 2014

JUHTKIRI Isade vägi Seal ta seisab, isa, võitmatu kalju, tõeline hiiglane, kelle nahk on nagu liivapaber, ülitark ning ülilahe. Uskumatu, mida ta nüüd teeb, tõstab tonne kaaluvat tugitooli täiesti üksi – vau. Väikese poisina unistab igaüks sellest, kuidas suureks kasvades on ta täpselt nagu see hiiglane. Selleks,

1-2

Dessant on kõige ohtlikum lahingmanööver, mida üldse on võimalik sooritada, sest rannikule saadetud mehed jäävad kaitseta. Kaldale jõudes on neil

et temaga sarnaneda, joonistame vildikatega endale vuntse, kanname ta riideid ja proovime ajada peegli ees habet, lihtsalt selleks, et veidigi olla oma esimese iidoli, isa, moodi. Kes on siis ikkagi isa? Ta on eeskuju, kes õpetab meile kõike, nii head kui ka halba. Kui me kukume, aitab ta meil uuesti tõusta ja edasi minna. Tema näo järgi hakkab kujunema meie tulevik. Ennast ohverdades laseb ta meil õppida enda vigadest, et me ei peaks neid tulevikus kordama.

Räägin seda, sest 9. novembril oli isadepäev. Kogu riik tähistas seda. Kuidas tähistasid seda sina? Kas võtsid südame rindu ja ütlesid oma isale midagi head? Kas sa pidasid teda üldse meeles? Tea, et elu on lühike ja meile kingitud aeg võib kiiresti lõppeda. Tihtipeale võtame lihtsaid asju nagu perekonda, vabadust, toitu, sooja kodu ja vanemaid liigagi enesestmõistetavana. Nad tunduvad nii loomulikud, et nende pärast pole vaja muretsedagi. Nüüd ma tean, et paljugi sõltub

kõigest kaks võimalust – kuulsusrikas võit või häbiväärne kaotus. Seetõttu sõltub dessandi edukus üllatusmomendist, vastane ei tohi teada, et neid rünnatakse merelt.

S ad am akait s e r üh ma mehed on olnud tuukri- ja toetuslaeval terve nädala, elanud kitsal miinitekil ja harjutanud meredessandi õppuseks.

minust ja mu kaasvõitlejatest. Märkamatult oleme kasvanud kaitseväes selleks hiiglaseks, kes jõuab tõsta suurt tooli, joosta nii kiirelt kui tuul ja olla muidu hea inimene. Seetõttu võib pidada kaitseväge vabariigi isaks, kes on eeskujuks oma distsipliini ja väärtustega, kes näitab, et võimatu ülesanne võib saada võimalikuks.

RAIDO RANDOJA madrus

Sõdurilehe peatoimetaja

Laeval pikka lõbu polnud, peagi viidi ajateenijad mootorpaadiga merele, kust avanes vaade kogu lahele. Kui esimesed lasud kõlama hakkasid, veestati paadid ning nende peale mahutati laevas olev allüksus. Kuulipildujate turmtules liikusid paadid ahelikku ning suundusid rannikule, kus ootas neid vastane.

1 13. septembril toimus Hara lahes vahipataljoni sadamakaitserühma meredessandi õppus, mida käis kajastamas ka Sõdurilehe toimetus.

2 5

Kogu rannik oli kaetud suitsupilvega, milles kõlas sadamakaitserühma sõjahüüd. Mõne hetkega liiguti eelluiteni. Liikumise käigus formeeriti korralik ahelik ning pealetung võis alata. Kogu operatsioon kestis umbes 30 minutit. Mehed liikusid väga kiirelt, võtsid üle vastase positsiooni, moodustasid sillapea ja tõid seekord väärika võidu. Ülema meelest said mehed üsna hästi hakkama.

Sõdurileht TEAVITUSKESKUS Filtri tee 12 15007 Tallinn tel 717 2179 Peatoimetaja: madrus Raido Randoja

Küljendaja: madrus Sander Siim Keeletoimetaja: Kairi Vihman Toimetaja: nooremseersant Lauri Peterson Fotograaf: madrus Keio Raamat Operaator: nooremseersant Tair Timmi

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht

Sõdurileht 19. NOVEMBER 2014

1-2

Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijad võistlesid 8. novembri spordipäeval kaheksal alal: korvpall, võrkpall, saalihoki, lauatennis, teatejooks, takistusriba ületamine, köievedamine ning male. Võitis Kuperjanovi C-kompanii.

Kõikide laste isadepäeval, 9. novembril Paide E-Piima spordihalli pereüritusel said lapsed tutvuda kaitseväe sõdurite ja Eesti liitlaste tehnikaga. Lastele pakkus suurt huvi kaitseväe õhutõrjesüsteem Mistral (pildil), mis on kasutuses õhutõrjepataljonis.

3 4

Kaitseväe 96. aastapäeva kontsertaktusel tunnustati aasta parimat allohvitseri ja ohvitseri. Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras ja riigikaitse edendamise sihtasutus andsid aasta ohvitseri tiitli õhuväe lennubaasi ülemale kolonelleitnant Rauno Sirgile ja aasta allohvitseri tiitli suurtükiväepataljoni pataljoniveebel vanemveebel Renzo Rajastele. Kindralmajor Terras kinnitas kõnes Eesti kaitsevõime vankumatust ning rõhutas liitlaste, reservarmee ja reservohvitseride olulisust selle saavutamisel.

Peaminister Taavi Rõivas külastas 11. novembril Tapa sõjaväelinnakut, kus ta tutvus nii Eesti kui ka USA sõdurite ja tehnikaga. Peaminister põikas sisse ka remonditöökotta, mis on suurim omataoline Eestis. Peaminister Taavi Rõivas jäi nähtuga väga rahule: „Nii mõnigi eraettevõte kadestaks sellist remondihalli ja seda ütlesid ka Strykereid parandavad ameeriklased, et tingimused on paremad kui need, millega nad on harjunud.“

Sõdurileht 19. NOVEMBER 2014

Kristina

Miks on kohustuslik ajateenistus sinu arvates vajalik? Võiks olla vabatahtlik või vähemalt kohustuslikuna lühem. Olen kuulnud, et teenistuse algus on intensiivne ja pärast on passimine. Aega võiks kasutada natukene kasulikumalt. Mida annab ajateenistus noormehele? Olukorras, kus noormees on otse keskkoolist tulnud, siis see arendab kohusetunnet ja distsipliini. Kogu kogemus on tegelikult kihvt, kus miski ei jookse mööda külge maha. Kas ajateenistus peaks olema ka naistele kohustuslik? Ma arvan, et see ei peaks kellelegi kohustuslik olema. Mulle meeldib, et riigikaitsetunnid keskkoolides teevad noored selle teemaga tuttavaks ja nad saavad teada, kas tahavad minna ajateenistusse.

Susanna

Miks on kohustuslik ajateenistus sinu arvates vajalik? Sellepärast, et kui Venemaa ründab, siis on kohe inimesed olemas. Mida annab ajateenistus noormehele? Distsipliin – nolkidest saavad korralikud mehed. Kas ajateenistus peaks olema ka naistele kohustuslik? Jah, läheksin. Siis on võrdsus – miks ainult mehed peaksid käima? Naised võiksid ka aega teenida.

Marilin

Miks on kohustuslik ajateenistus sinu arvates vajalik? Ma arvan, et iga inimene peaks saama ise selle üle otsustada. Kui ei soovi tavalist ajateenistust läbida, siis võiks saada valida asendusteenistust. Mida annab ajateenistus noormehele? Ma arvan, et distsipliini, koostöökogemusi, valmisolekutunde ja füüsilise ning vaimse treenituse. Kas ajateenistus peaks olema ka naistele kohustuslik? See on hea küsimus. Ma arvan, et läheksin, kui teenistusaeg oleks lühem. Ma ei tea, kas see on maailma kõige parem mõte.

FOTOD: RICHARD KUUSK

Peapastor Ago Lilleoru: kaitseväes õpime tegema asju, mida peab tegema Ago Lilleorg, taasiseseisvunud Eesti esimene kaplan, leidis oma armastuse kaitseväe vastu ajateenistuse ajal.

esti kaitseväes taasloodi 1995. aastal kaplani ametikoht, sinna sobis ideaalselt äsja ajateenistuse lõpetanud Ago Lilleorg. Kaitseväes teenis Ago kokku kümme aastat, kuus aastat Tartu üksik-jalaväepataljonis ja viimased neli aastat kaitseväe ühendatud õppeasutustes. Nüüdseks on temast saanud Eesti kristliku nelipühi kiriku piiskop. Ta räägib meile, kuidas usk ja ajateenistus omavahel kokku sobivad ning kust jooksevad sõduri eetilised piirid.

Kas ja miks peaksid kristlased teenima ajateenistuses? Sõltumata usutunnistusest oleme kõik Eesti vabariigi kodanikud. Riigi kodanikena on meil teatud õigused ja vastutus. Vastavalt Eesti seadustele on kõigil meeskodanikel kohustus minna ajateenistusse, välja arvatud juhul, kui tervislik seisund seda ei võimalda. Kui meeste usk ei luba relva kätte võtta, saavad nad riiki teenida asendusteeninduses. See on võrdsustatud ajateenistusega. Meil kui riigi kodanikel, on vastutus ja kohustused riigi ees. Kristlane ei ole nendest kohustustest vabastatud.

Kas kristlased peaksid eelistama ajateenistust asendusteenistusele? Kindlasti on võimalik asendusteenistuses

seid, et kuritegevust piirata. See õiglase sõja teooria justkui õigustab ja seab sellele ka piirid, et vägivald oleks proportsioonis eesmärgiga. Selliselt ma näen ka usklikku, kes peab endale selgeks tegema, et ta käitub oma südametunnistuse alusel, samal ajal arvestades selle riigi seaduste ja oma kohustustega riigi ees.

Kas ajateenistus on meeste küpsuseks vajalik?

Piiskop Ago arvates on vabadus väga õrn ja selle nimel peab pingutama.

FOTO: ERAKOGU

luua ühiskonda lisaväärtust, kuid see ei ole esmane viis, kuidas anda panus Eesti julgeolekusse. Ajateenistuse eelis asendusteenistuse ees on väljaõpe lahingutegevuseks, kuidas käituda ohu või sõja olukorras, relva käsitsemine, meeskonnatöö. Seetõttu on ajateenistuse panus riigi turvalisusse suurem kui asendusteenistuses. Riigi kaitsmisel ei ole usutunnistus primaarne, kuigi austan seda, kui kellegi usutunnistus ei luba relva kätte võtta. Muidugi on sõjas vaja ka teist laadi tugiteenuseid, mis on olulised.

Kas kristlane võib lahinguväljale minna koos relvaga ja kaitsta sellega oma riiki? Ma mäletan, et olin sama küsimusega silmitsi 1994. aastal, kui olin asunud aega teenima Tapa lennuväe halduse ja lennuväe kompaniis. Ühel hetkel, kui läksime väliharjutuse jaoks relvaruumist oma Kalašnikove välja võtma, kõndis meist mööda kompaniiülem. Ta teadis, et olen kristlane. Ta küsis kõigi sõdurite ees mu käest: ,,Kas teie südametunnistus lubab

teil kätte võtta relva ja sellega ka minna oma maad kaitsma?” Sellepeale vastasin mina: „Minu südametunnistus kohustab mind enda maad kaitsma, kui vaja, siis ka relvaga.”

Lahingutegevuses võivad olla sama usu esindajad eri pooltel. Kas see ei lähe usuga vastuollu? Selle üle on arutletud ka piibli käskude kontekstis, kus kuues käsk keelab tapmist (Moosese 10 käsku). Kui selle käsu tähendust täpsemalt uurida, siis saab selgeks, et seal ei ole mõeldud tapmist, vaid mõrvamist. Me teame, et piibli vanas testamendis võitles Iisraeli rahvas Jumala käsul, kaitstes rahvast iga meetmega. Olen teinud bakalaureuse- ja magistritöö sõjaeetika teemal. Kristlikus traditsioonis ei ole ainult ühte õiget versiooni, kuidas suhtutakse vägivalda. Üldine arusaam on, et vägivald sünnitab vägivalda. Patsifistid on seda meelt, et me peaksime taotlema ennekõike rahu. Maailmas juhtub asju, millele pole võimalik teisiti piiri panna, kui vahele astudes. Meil on vahel vaja polit-

Absoluutselt. Olles ise teeninud kümme aastat kaitseväes, olen näinud, et paljud poisid, kes tulevad teenima, on sellise ellusuhtumise ja meelelaadiga, kus elu on ühelt õielt teisele lendamine, elu on mõnus, elame ja naudime kõike seda, mis meie ümber on. Tihti ei mõisteta, et keegi on maksnud selle eest, keegi on jätnud oma elu selle eest. Kui praegu on mulje, et saime enda vabaduse ilma vereta, siis vabariigi algusajal see nõnda ei olnud. Paljud mehed ja naised surid sõjas. Nüüdne põlvkond ei oska hinnata seda, et keegi on maksnud suurt hinda ja teinud midagi selle jaoks, et meil oleks hea elu. Vabadus on väga õrn, selle kaitsmiseks peame tegema ikka veel pingutusi. Juba selle pärast on kaitseväeteenistus vajalik, et natuke rohkem tajuda seda, et see kõik, mis meil on: eesti keel, väärtused on väga väärtuslikud. Paljud sõdurid kaitseväes ütlevad, et see on ajaraiskamine, lebotamine jne. Ma arvan, et nende etteheidete põhjal ei saa teha ühtegi järeldust, mis ei tähenda seda, et teenistuses ei võiks olla rohkem tegevust. Ajateenistus õpetab enda eest seisma ja endaga toime tulema. Paljud noored on selle saavutanud võib-olla juba enne ajateenistust, aga mitte kõik. Kaitseväes õpime tegema asju, mida peab tegema. ALEKSANDER SEEMA

Raevuga sina peal

„Raev” on film, mida vaatama minnes on ajateenijal võimalus põgeneda paariks tunniks kasarmuelu rutiinist ning leida puutepunkte enda teenistuse ja sõjaolukorra vahel.

ilmi tegevus toimub 1945. aastal Natsi-Saksamaal, kus Kolmas Reich on langemise äärel ning liitlasväed liiguvad jõudsalt Berliini poole. Film jälgib viieliikmelist M4 Shermani tankimeeskonda, kellel tuleb rinda pista taganevate Saksa vägedega, samal ajal püüavad nad ka iseendal hinge sees hoida. Tankimeeskonnaga liitub noor reamees Norman, kes on olnud armees kõigest kaheksa nädalat ning kes, nagu enamik Eesti ajateenijaidki, pole kunagi tankis istunudki, veel vähem lahingutegevuses osalenud. Talle pistetakse kätte relv, millest ta pole kunagi tulistanud. OT on

lihtne: kaitseriiv maas – tapab, kaitseriiv peal – ei tapa. Allkirja ohutuseeskirjade raamatusse pannakse ainult unes. Sellise pilguga võiks ajateenija ka filmi vaadata – otsida sarnasusi omaenda sõdurieluga ning proovida seostada seda filmis toimuvaga. Eriti tasuks teha seda sõdurite omavahelise suhtluse, kommete ja käitumise poolel. „Raev” erineb tavapärasest sõjafilmist selle poolest, et see ei jälgi ühte tuntud lahingut, vaid keskendub lõigule ühe tankimeeskonna elus juba mitu aastat kestva sõja jooksul. Seetõttu on fookus meeste läbielamistel ja omavahelisel suhtlusel. Brad Pitt mängib peategelast, karmi tankimeeskonna ülemat Wardaddyt, kelle juhtimise all on nad juba mitu aastat lahinguväljal võidelnud. Meeste omavaheline suhtlus on karm ja otsekohene ning, nagu ikka kui mehed isekeskis kitsastes tingimustes elavad, tundlikule kõrvale ropp. Sarnane on ka film ise – kuuli makku saades voolabki sealt välja toidupaki sisu ning nuga kõris ei räägita viimaseid sõnu. Pärast ootamatut lahingut sunnitakse reamees Normani ette põlvili armu anuv vastane, kellele Norman peab kuuli selga põrutama, et ennast teistele sõduritele tõestada. Filmi mõttes on see olukord hea ja kaasahaarav. See tõstatab eetika ja moraali

Kollanokast reamees Norman antakse halastamatu tankikomandöri Wardaddy juhtimise alla.

FOTO: GILES KEYTE, WWW.IMDB.COM

küsimuse. Kas vastaste avalik hukkamine on lahinguolukorras ikka inimlik ja vajalik? Kas mina suudaksin seda? See viib maailma, kus tugevamad jäävad ellu, sest samas olukorras olev vastane lasta ei kõhkle, seega tuleb harjuda külmaverelisusega – tuleb muutuda masinaks. Filmi esimene pool pakatabki konkreetsusest, see aitab sisse elada sõja külmusesse ning sõdurite hingeellu. Lõpustseeniks võib kinokülastaja kõik eelneva unustada ning nautida II maailmasõja versiooni filmist „300”. Lõppmäng lahkneb reaalsest sõjategevusest ning kuu-

lid enam headele külge ei hakka. Filmist, mis esimeses pooles rõhus just elutruudusele, oleks võinud oodata teistsugust lõppu. Samas, kui film kulges ilma kindla sihita ühte tankimeeskonda jälgides, siis tundub, et režissööril oli lihtsalt vaja kuidagi lugu lõpetada ja seda sobib teha alati ühe korraliku, põnevust täis võitlusstseeniga. Üldiselt on film huvitav, eriti just ajateenijale, kes võib-olla, erinevalt tavavaatajast, oskab filmiga rohkem suhestuda ning asju teise nurga alt vaadata. STEN JUUR

Sõdurileht 19. NOVEMBER 2014

Liina

Robert-Rudolf Volk 1943. aastal Kaunases tehtud pildiga. Fotol on ta 22. aastane.

FOTO: TAIR TIMMI

Robert-Rudolf Volk – mees, kes on näinud sõda ja rahu Tartus elab 93aastane Robert-Rudolf Volk – vanim kaitseliitlane ja Eduard Wiiralti sugulane, kes on olnud nii sõjas, kloostris, metsas kui ka vanglas.

saabudes tuli Volk metsast välja. Lootuses, et Eesti jääb Eestiks, läks ta Tartu Ülikooli majandusteadust õppima, kus kohtus puhtjuhuslikult Saksa väejuhi Karl-Siegmund Litzmanni ja tol ajal tuntud poliitiku Hjalmar Mäega. Ülikooli ees vestlesid mehed vabalt nagu vanad sõbrad. Hiljem sai sellest vestlusest Volki elu oluline pöördepunkt. Üldise mobilisatsiooni ajal mõtlesid teised tudengid, kellega Volk oli plaaninud Soome pageda, et Volk on natside salakuulaja. Seetõttu otsustas Volk ühineda ärvamaal Kareda vallas sündis 1921. aastal üks poiss, Robert- 1943. aastal Saksa armee 36. politseiRudolf Volk. Tema vanemad pataljoniga. Esmalt viidi ta oma üksuolid lihtsad väiketalunikud ja sega Leetu Kaunase väljaõppelaagnüüd, koos Robertiga, oli neil risse, kus Robert Volk läbis kahekuuviis last. Suur ilmasõda oli möödas, lise kursuse. Pärast väljaõpet läks kogu Eesti riik oli võidelnud ennast vabaks pataljon Valgevenesse, kus hakati võitning olukord paistis üha paranevat. lema kohalike partisanidega. Sealne Keegi ei osanud aimatagi, et tulevik rajoon oli laostunud, kõikjal olid nältoob endaga kaasa veelkord leina, vae- ginud inimesed ja loomad. Õhus oli pidev pinge, sest keegi ei teadnud, kust sust, sõda ja kannatusi. Varases nooruses õppis Rudolf võivad partisanid rünnata, alati pidi Volk Esna kuueklassilises külakoolis. olema valvel. Sujuvalt liiguti edasi Venemaa poole. 1934. aastal asus Volk õppima Paide põhikooli, kus ühines kirjandusringi ja 1943. aasta talvel satuti Neveli all, PihkNoorkotkastega. Sellal töötas Volk kooli vast 240 km lõuna pool, lahingusse. kõrvalt ajakirja Ajatu toimetuses. Tema Osa 36. pataljonist üritas minna üle ülesanne oli vedada laiali ajakirju ning punaste poolele, et Nõukogude vägede moraali seestpoolt õõnestada. KahOli kuulda laske, pärast seda enam juks kukkus plaan läbi ja kõik need Pitkat ei nähtud. mehed hukati. Volki jagu Nõukoostada ristsõnu. Hiljem ilmus tema kogude poolele üle ei läinud, vaid jätkas kirjutatud kirjand „Koolipoisina vaba- oma teed kodumaa suunas. Uue aasta dussõjas” ajakirjas Tulevikurajad, milles alguses jõudis jagu Tallinnasse. 1944. aasta veebruaris kaotati 36. ilmnes Volki huvi isamaa ja riigikaitse vastu. Õpihimulise poisina jätkas ta politseipataljon ning Volk viidi üle 289. kohalikus keskkoolis ja ta võeti vastu rindepataljoni. Märtsipommitamise Kaitseliitu. Nimelt keskkool oli koht, ajal Tallinnas peitus Volki jagu Vabriku tänava koolimaja keldris, samal ajal kus Volk õppis käsitsema relva. 1939. aastal algas Teine maailma- kui ohvitserid varjusid Kadrioru lossi. sõda, Nõukogude Liit okupeeris Eesti, Koolimaja keldris kohtus ta naisega, Robert-Rudolf Volk lõpetas keskkooli ja kes kurtis, et ta abikaasa on purjus pages punaste värbamiskampaania eest ning magab kodus. Pärast pommitamist metsa. Isamaaline kasvatus lihtsalt ei selgus, et see maja sai otsetabamuse. lubanud tal punastega liituda. Sakslaste Mürsk kukkus läbi katuse, läbi pur-

jus mehe voodi jalutsi ja läbi põranda Viimased lahingud peeti ilma Pitkata. Teel Varblasse ühines Volk põgeniotse keldrisse. Õnnekombel purjus mees pääses, kurjustades seejärel naisega: kega. Varblas said nad ulualust väikeses „Kurat! Miks sa mu magama jätsid, kui talus, kus Volk töötas mõnda aega sulasena. Mõne kuu pärast läks ta tagasi oma pommid linnas langevad!” Linnast lahkudes nägi Volk täielikku kodukanti, kus sai kokku kohaliku haritkaost. Rahvas üritas päästa, mis päästa lase Jaan Roosiga – mehega, kes seisis annab, vaekoda oli leekides, keegi lam- tugevalt Nõukogude Liidu vastu. Roos mutas selle ukse kallal. Edasi minnes ütles tema juurde kogunenud meestele, et märkas ta põlevat rõivakauplust, õhus Nõukogude Liidu vastu ei saa relvadega, lendas ohtralt udusulgi. Pisut eemale võitlus peab muutuma ideoloogiliseks ja langes mürsk, millest Volk napilt pääses. need, kes pooldavad relvastatud vastuPärast plahvatust liikus Volk tagasi Septembrikuuks sai Volkil villand Raekoja platsi poole. Veel samal sõjast, Saksa sõjaväest ja nunnadest. õhtul viidi ta oma üksusega Amblasse, kust liiguti Ontika kanti, kuhu hakku mingu parem kohe minema. Roos hakati rajama rannakaitse punkreid. uskus, et kunagi tuleb tugevam vägi, mis Paari kuu pärast mindi edasi Narva lööb vastase tagasi ja vabastab Eesti – selleks väeks oli tema arvates Ameerika alla. 1944. aasta juunis jõudis 289. rinde- Ühendriigid. 1946. aastal nabiti Rudolf Volk metpataljon Vasknarva kloostrisse, kus üksus pidi elama koos nunnadega. Seal sas une pealt kinni ning viidi miilitsasse. määrati meestele vastutaja, kes hoidis Volki õnneks puudus tal tol hetkel relv kloostris silma peal moraalsel korral. ning ta lihtsalt viidi minema. Miilitsas Septembrikuuks sai Volkil villand leiti, et tal puudub pass ning ta mõisteti sõjast, Saksa sõjaväest ja nunnadest. süüdi enese varjamises. Seetõttu viibis Ta otsustas kloostrist plehku panna ja ta Viljandi filterlaagris umbes pool aasliikuda läänerannikule, et sealt edasi tat, kuni vormistati uued dokumendid. Rootsi minna. Nõnda pakkis ta vajaliku Pärast vangistust sai temast täieõiguslik varustuse kokku, võttis kompassi ja hak- kodanik ja ta võis kolida tagasi oma kas läbi metsade minema. Umbes näda- korterisse Tartus. Edasine elu möödus laga, 21. septembriks, jõudis ta Lääne- Volkil rahulikult. Meelelaadilt oli Robert-Rudolf Volk maale Risti külla, kus kohtus rannikule evakueeritud kaluritega. Nad suundusid kunstnik, talle pakkus huvi asjade vorm. tagasi Peipsi äärde, et võtta vastu Eestit Nõnda leidis ta tööd ka tuntud skulptor Anton Starkopfi ateljees, kus töötas „vabastav” Punaarmee. Ristil kohtus Volk ka kõhetu mehe, pensionieani. Pika elu jooksul nägi kontradmiral Johan Pitka, ning temaga Volk mõndagi – Eesti vabariigi algust, kaasas oleva, vabatahtlikest koosneva okupatsiooni kui ka taasiseseisvumist. üksusega. Pitka-meestega polnud Volk Kõigele lisaks on ta näinud maailma, kuigi kaua koos, kaks päeva, seejärel reisinud, loonud perekonna ja olnud mindi lahku. Viimasel päeval, kui Volki aktiivne ühiskonna liige. Samuti on ta tee Pitka-meestega lahknes, lasti kontr- näinud sõda ja leinanud, ta on matnud admiral lähedal asuvas metsas maha. oma vanemad ja vennad. Praegu elab Oli kuulda laske, pärast seda enam Pit- Rudolf Volk Tartus, 93aastasena on ta kat ei nähtud. Volki arust tekkisid üksu- vanim kaitseliitlane. ses pinged, mehed ei nõustunud Pitka otsustega ning ta lihtsalt kõrvaldati. RAIDO RANDOJA

Miks on kohustuslik ajateenistus sinu arvates vajalik? Sellepärast, et kui mingis situatsioonis on vaja inimesi, kes aitaksid Eesti riiki hoida, on nad ajateenistuse toel olemas. Mida annab ajateenistus noormehele? Kasvatab noormeest meheks. Kas ajateenistus peaks olema ka naistele kohustuslik? See on päris huvitav pakkumine ja ma isegi mõtleks selle peale. Kindlasti annab ajateenistus midagi juurde.

Merilin

Kas kohustuslik ajateenistus on sinu arvates vajalik? Kindlasti peaks olema kohustuslik. Minu enda mees käis ja tema arvab, et see on väga vajalik. Mida annab ajateenistus noormehele? Minu mees tunneb, et ta sai seal meheks ja ma olen sellega nõus. Füüsilise vormi paranemine on kindlasti üks väga suur boonus. Kas ajateenistus peaks olema ka naistele kohustuslik? Ei, kindlasti mitte. Ma arvan, et naistel ja meestel peaksid enamvähem võrdsed õigused olema, aga midagi peaks ikkagi jääma ainult meestele. Kui naised tahavad, siis miks mitte.

Kadi

Miks on kohustuslik ajateenistus sinu arvates vajalik? Ma arvan, et see ei ole vajalik. See võiks olla ikkagi vabatahtlik. Natukene on totter, et need, kes ei taha sinna minna, on selleks kohustatud. Palju on inimesi, kes tahaksid ajateenistuse asemel õppida või karjääri teha. Mida annab ajateenistus noormehele? Ma ei tea. Võib–olla füüsilist vormi. Kas ajateenistus peaks olema ka naistele kohustuslik? Kindlasti mitte.

FOTOD: RICHARD KUUSK

Sõdurileht 19. NOVEMBER 2014

Kõik NATO, NATO kõigi eest Eesti teeb NATO raames tihedat koostööd mitme riigiga. Selles artiklis analüüsime neid riike ja nende sõjaväelist jõudu.

esti on olnud sõjaväelise liidu NATO ehk Põhja-Atlandi lepingu organisatsiooni liige alates 2004. aastast, asudes geograafiliselt üsna olulises kohas: Leedu ja Poola (piir Kaliningradi oblastiga), Läti, Norra ja Eesti on ainsad NATO liikmed, kellel on maapiir Venemaa föderatsiooniga. Kui uurida Euroopa kaarti, siis võib jääda mulje, et peaaegu kõik Euroopa riigid ongi NATO liikmed. Lähemal vaatlemisel see päris nii ei ole. LääneEuroopa riikidest pole NATO liikmed Iirimaa, Šveits ja Austria, PõhjaEuroopa riikidest pole Soome ja Rootsi, Balkani maadest Serbia, Bosnia, Montenegro ja Makedoonia ning IdaEuroopa riikidest Valgevene, Ukraina ja Moldova. Kui Ukraina näitas enne kriisi üles huvi liituda NATOga, siis väikeriik Šveits on püsinud neutraalne läbi ajaloo. NATO riigid võtavad Ukraina kriisi tõttu Euroopa kaitset üha tõsisemalt, suurendades kaitse-eelarveid ja riikidevahelist koostööd. Näiteks Stockholmi rahvusvahelise rahu-uuringute instituudi (SIPRI) järgi on Ida-Euroopa riigid olnud ühed suuremad kaitsekulutuste suurendajaid aastatel 2012-2013. Liidu liikmete seas on nii suuri kui ka väikeseid sõjajõude, kes panustavad NATO toimimisse erineval moel. Kõikidele liikmesriikidele me selles artiklis kahjuks tähelepanu pöörata ei saa. Seetõttu võtame luubi alla just need riigid, kes teevad Eesti kaitseväega kõige tihedamalt koostööd.

USA USA sõjavägi ei vaja pikka kirjeldust, sest selle kohalolekut on tunda igas maailma nurgas. See on maailma kõige kallim ja tehnoloogiliselt arenenud relvajõud, mille vägesid asub Tai kuningriigist kuni Gröönimaani. Eesti kaitseväel on olnud pikaajaline ja edukas koostöö USAga, mille käigus on jagatud nii teadmisi kui ka tehnikat. Praegu asub Eestis USA armee 1. ratsaväediviisi mehhaniseeritud kompanii. USA sõjajõude on Afganistani sõja järgsel ajal kärbitud, kuid riik on jätkuvalt hegemoon kaitsekulutuste vallas. USA kulutas 2013. aastal kaitsele 511 miljardit eurot ehk rohkem kui Hiina, Venemaa, Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Saksamaa, Jaapan, India, Itaalia ja Türgi kokku. Ameerika Ühendriigid on suurendanud märgatavalt oma kohalolekut IdaEuroopas ja Baltikumis. Peale Eesti asuvad USA üksused Lätis, Leedus, koos juba varasemate väeüksustega Saksamaal, Itaalias, Ühendkuningriigis, Hispaanias, Belgias, Portugalis ja paljudes teistes Euroopa riikides. Ameerika Ühendriikide relvajõud paistavad silma peaaegu igas valdkon-

nas. Esiteks on USAl meeletu arv sõdureid ja sõjatehnikat. Muljetavaldav on ka lennukikandjate arv – sama palju kui kõigil merevägedel maailmas kokku.

Ühendkuningriik Briti armee on olnud Eesti kaitseväe oluline liitlane. Ühendkuningriigi relvajõud võitlesid eestlastega koos Helmandi regioonis Afganistanis ja on harjutanud sõjaväelisi oskusi mitmel õppusel, hiljuti 2014. aasta Kevadtormil. Kuigi Ühendkuningriigi relvajõudude eelarvet on viimastel aastatel oluliselt kärbitud, on brittide sõjavägi endiselt üks suuremaid maailmas. Sõjaväeandmeid koguv veebileht Global Firepower hindab Ühendkuningriigi kaitsevõimekuse tugevust viiendaks maailmas, seda just eriti tehnika hulga ja kaitse-eelarve tõttu. Riik kulutab aastas ligi 42 miljardit eurot kaitsevõimele, mis on võrdeline mõne keskmise suurusega riigi eelarvega. Ühendkuningriigil on ka ajalooliselt võimas merevägi, mille laevad seilasid kunagi kõikidel maailmameredel. Praegu koosneb see 68st eri tüüpi kõrgtehnoloogilisest alusest. Ühendkuningriigilt on Eesti hankinud ka mereväe kasutuses olevad miinijahtijad Admiral Cowan, Sakala ja Ugandi.

Prantsusmaa Prantsusmaaga tegi Eesti viimati koostööd Kesk-Aafrika vabariigis, kuhu Eesti saatis 50liikmelise väekontingendi. Eestlased ja prantslased patrullisid ühiselt riigi pealinnas Banguis. Euroopa Liidu välismissioonil Malis õpetas Eesti väljaõppemeeskond koos Prantsuse relvajõududega välja Mali armeed. Eesti ja Prantsusmaa teevad koostööd ka küberkaitse vallas. Prantsusmaa kaitsejõud põhinevad professionaalsetel võitlejatel. Kuigi Prantsusmaa oli maailmas esimene riik, kus ajateenistus muudeti üheks kodakondsuse tingimuseks, pole alates 2001. aastast enam ajateenijaid väkke kutsutud. Prantsuse armees on 2014. aasta seisuga 228 656 liiget ja reservis koos sõjaväepolitseiga 195 770 meest ja naist.

Saksamaa Peale Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa on Saksamaa üks Euroopa võimsamad sõjajõude. Kõiki rolle täidavad armees professionaalsed sõdurid, keda on 2014. aasta seisuga kokku 182 620. Saksamaal alates 2011. aastast kohustuslikku ajateenistust pole. Saksamaal pole võrreldes teiste suurriikidega kõige rohkem sõdureid, tanke, laevu ega lennuvahendeid, kuid sõjavägi paistab silma hea väljaõppe ja rahastuse poolest, mis on ligi 36 miljardit eurot aastas. Saksa sõdurid on osalenud hiljuti välismissioonidel Kosovos, Türgis, Afganistanis, Usbekistanis, Sudaanis,

Artikkel 5t on kasutatud ainult üks kord NATO ajaloo jooksul – USA poolt pärast 11. septembri terrorirünnakuid 2001. aastal.

Kuigi Island on NATO liige, puudub tal alaline kaitsevägi. Selle asemel on Islandil rannavalve, mis koosneb kolmest alusest ja neljast lennuvahendist. Kaitseväe puudumisest hoolimata on Island võtnud osa erinevatest rahuvalvemissioonidest. Islandi rannavalve pommirühm osales näiteks Iraagi rahuvalvemissioonil ja Islandi abiüksus on valvanud rahu Afganistanis.

Sõdurileht 19. NOVEMBER 2014

ELi piraaditõrje operatsioonidel India ookeanis, Malis, Senegalis ja ka KeskAafrika vabariigis. Septembri algusest saati on Balti riikide õhuruumi kaitsnud Saksa õhuväe hävitajad Eurofighter Typhoon.

Hispaania Varem ei ole Hispaanial Eestiga kaitse vallas palju ettevõtmisi olnud, kuid 2015. aasta jaanuaris kavatsevad hispaanlased saata oma hävitajad Ämari lennubaasi. Hispaania hävitajad võtaksid Saksamaa õhuväelt üle Balti regiooni õhuturbemissiooni kohustuse. 2006. aastal on Hispaania hävitajad juba kord turvanud Balti riikide õhuruumi. Riigi kaitsevõimekus ei piirdu siiski ainult õhuväega, sest Hispaanial on ka hästi relvastatud maavägi ja suur mitme otstarbeline merevägi, kus kokku on 46 alust ja üks lennukikandja Príncipe de Asturias. Hispaania õhuvägi pole maailma võimsaim, kuid kuulub siiski suurimate sekka. Nende lennupark koosneb kokku 531 õhuvahendist, mille seas on üle saja hävitaja. Endise välisministri Urmas Paeti sõnul plaanib Hispaania turvata Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi ka 2016. aasta alguses.

Läti 2008. aasta majanduskriis jättis olulise jälje ka Läti kaitseväe eelarvele, kriisieelsed kulutused pole praeguseks veel taastunud. Sellest hoolimata on meie lõunanaaber viimastel aastatel kaitsekulutusi suurendanud. 2007. aastast saadik on Läti kaitseväes ainult professionaalsed võitlejad, keda on kokku ligi 6000. Viimased ajateenijad kutsuti Läti kaitseväe teenistusse 2005. aastal. Läti on teinud Eestiga koostööd lugematutel õppustel nii maal kui ka merel. Eesti, Läti ja Leedu osalevad rahvusvahelises rahuvalveüksuses Balti pataljon ehk BALTBAT, millega on koos käidud rahu valvamas Bosnias ja Hertsegoviinas, Liibanonis ja Kosovos. Kuigi pataljoni tegevus vahepeal peatati, taastati see 2010. aastal. Kuigi Läti maaväe peamine komponent on jalaväebrigaad, toetab riigikaitset ligi 10 000liikmeline Kaitseliidu-sarnane vabatahtlik organisatsioon Zemessardze, mis täidab kerge jalaväe rolli. Nagu ka Kaitseliidu puhul,

pärinevad selle juured iseseisvusajaalgusest. Zemessardze relvastus ja varustus on väikeste eripäradega üsna sarnane Kaitseliidu omaga. Merel teevad Balti riigid koostööd Balti mereväeeskaadri ehk BALTRONi kujul, mille peamine ülesanne on miinitõrje.

Leedu Nagu ka Lätis, on Leedu kõige enam välja arendatud relvaliik maavägi, mille peajõu moodustab Raudhundi-nimeline jalaväebrigaad. Raudhundi löögijõu põhirõhk langeb jalaväele, mille kasutuses on soomukid ja suurtükid, mida aegajalt moderniseeritakse. Leedu maaväed osalevad Eesti ja Lätiga BALTBATi tegevuses. Olulist rolli Leedu kaitses mängib Eesti Kaitseliidu ja Läti Zemessardzega sarnanev Leedu vabatahtlik kaitseorganisatsioon KASP, kus on ligi 4300 aktiivset liiget. Hiljuti harjutasid Kuperjanovi pataljoni ajateenijad Leedus rahvusvahelisel õppusel Iron Sword, millest võttis osa üle 2500 kaitseväelase üheksast riigist.

Taani Eesti on teinud Taaniga taasiseseisvumisest saati väga tihedat koostööd. Taani on aidanud kaasa Balti riikide vahelisele koostööle, toetades BALTRONi, BALTBATi ja Balti kaitsekolledži ettevõtmisi. Näiteks oli Balti kaitsekolledži esimene komandant pärit Taanist. Läbi aastate on Taani instruktorid aidanud läbi viia Eesti 1. jalaväebrigaadi väljaõpet. Sel aastal valvasid meie õhku Taani hävitajad F-16, mis osalesid Balti õhuturbemissioonil juba neljandat korda. Eesti ja Taani on osalenud mitmel mereväe õppusel, et arendada ühist miinitõrjevõimekust.

NATO muutub ajaga ainult tugevamaks NATO on vajalikum kui kunagi varem. Idas ohustab NATO riike Venemaa sekkumine Ukraina konflikti ja kagus terroriorganisatsioon ISIS. Julgeolekuolukord on muutunud keerukamaks kui see kümme aastat tagasi oli. Tänapäeva julgeolekusituatsiooni kirjeldab hübriidsõda, kus pole selgeid vastaspooli, vaenlase vastu kasutatakse propagandat ja küberrünnakuid. LAURI PETERSON

NATO-st lühidalt NATO ehk Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon on sõjalispoliitiline liit, mis loodi 1949. aastal Washingtonis ja mille peakorter asub Brüsselis. Organisatsiooni ametlikud keeled on inglise keel ja prantsuse keel. Liidu algne eesmärk oli seista vastu Nõukogude Liidule. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on NATO täitnud väga erinevaid rolle nagu rahuvalve jta riikidevaheline sõjalis-poliitiline koostöö. NATO suurimad saavutused on olnud sõjaline sekkumine Bosnias ja Kosovos ning rahvusvaheline sõda terrorismi vastu Afganistanis. Põhja-Atlandi leppe artikkel 5 kinnitab, et relvastatud rünnak ühe NATO liitlase vastu on rünnak kõigi teiste liitlaste vastu.

Sõdurileht 19. NOVEMBER 2014

VS.

Kalevi jalaväepatalJON

TagalapatalJON

„Sõdur vs. sõdur” Seekordses Sõdurilehes on vastamisi Kalevi jalaväepataljon ja tagalapataljoni võitlejad. Küsitleme neid ja hindame vastuseid. Kes kaitseväelaslikumalt ja huvitavamalt vastab, saab rohkem punkte.

rms Keit Kokk autojuhi erialakursus 294, sest kõhulihased vedasid natuke alt. N-ltn Deivi Ots. Sportlik ja kena naine. Meeskonnatöö on kindlasti paranenud. Olen aru saanud, et naistele meeldib vormis mees.

rms Sander Moss mehhaniseeritud NAK

263 punkti.

Üks neiu sööklast.

Kindlasti enesekindlam.

Pudi, šlang, täielik kosmos.

Selge, sain! Just nii!

Browning M2, ei jõua ära oodata sellega täristamist.

Browning ja ka suurt kogust lõhkeainet.

Vot selle jätan küll enda teada.

Tervitan oma koera.

Puhtuse hoidmine.

Seltskond.

Veel šokolaadi.

SISU XA180-EST (Pasi), sest see kaalub 16 tonni.

Piiritus telgi ahjus (ränk pauk).

Big Mac ja väike külm CocaCola ei teeks paha.

rms Janno Tilk SBK II rühm

rms Risto Domberg SBK I rühm Mis oli viimase üldfüüsilise testi tulemus? Kes on väeosa kõige kenam naisterahvas?

252 punkti. Mida kauem oled, seda kenamaks kõik muutuvad.

Mis on kõige suurem muutus, mis sinuga ajateenistuse ajal toimunud?

Eelkõige füüsilise vormi paranemine, hääletämber on madalam/ valjem.

Kas ja millised sõnad on sulle ajateenistusest külge jäänud?

Just nii, sain, toenglamang võtt.

1 2 1 1

Millist relva tahaksid ajateenistuse ajal proovida?

Browning 120 mm.

Mis on sinu esimene tegevus väljaloale saamisel?

Lähen koju, perekonnaga mõned sõnad ja siis seltskonnaga välja.

Mis on ajateenistuse juures kõige raskem?

300 punkti. Ajapikku muutuvad kõik ilusaks – isegi sööklatädid. Oskus ignoreerida möla ja magada ruumis, kus öösel oleks justkui loomaaed, on tublisti paranenud.

Just nii! Jää vait! Mine purki!

Uni ja pidu või pidu ja uni.

Täpse korra järgimine, ikka tahaks mingi aeg kummi lõdvaks lasta ja jalad seinale visata.

Ebainimlikult varajane ärkamine.

Mis on kõige ägedam asi Eesti kaitseväes?

See, et massiliselt kardetakse kaitseväkke minna, teadmata, et pole hullu midagi.

Mida tahaksid näha kaitseväe toidupakkides?

Šokolaadi kindlasti.

Kas just kõige ägedam asi, aga Eesti KVs võib-olla kindel ühes asjas – mitte miski pole kindel. Kodust saaremaist toitu.

TPT 7986AY

Sõjardest

M1A2 Abrams.

Punkte kokku

VÕITIS

PASI 1337

Saada ristsõna lahendussõna* aadressil Sõdurileht, staabi- ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee. NB! Ära unusta märkida oma auastet, nime, väeosa ja ristsõna numbrit (numbri leiad ristsõna nurgast)!

Ristsõna nr 118 õige lahendussõna oli SÕJAMASIN

Kalevi jalaväepataljon

Termose võitis reamees Taivo Leesment vahipataljonist. * Arvutite kasutamine on väeosades reguleeritud vastavalt väeosa sisekorrale. Tavakirjade eest tuleb tasuda vastavalt Eesti Post ASi hinnakirjale.

0 1 0

Disaini uus soomustransportöör. HYPERMAXTRANSPORTER XX48 – YJ1000